nädalavahetuse ilm Reede 22.01.2010 nr 60 (697) tasuta nädalaleht igal reedel www.linnaleht.ee L i n n a l e h e s t o n a l a t i k a s u T i r a a ž 2 5 0 0 0 täna R 22.01 päeval 22... 10 öösel 29... 12 homme L 23.01 päeval 22... 12 öösel 30... 12 ülehomme P 24.01 päeval 23... 12 öösel 32... 14
päevateema linnaleht reede, 22. jaanuar 2010 toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee Eesti poisid on 3D-filmi pioneerid n INNOVATSIOON Vendadel Kaur (33) ja Kaspar Kallasel (29) õnnestus luua tõhus 3D kaamerasüsteem, mille töökindlust hindavad maailma parimad filmi loojadki. Swedbank ootab kõiki oma kliente Lõunakeskuse kontorisse Eelmise aasta lõpus avas Swedbank Lõunakeskuses uue täisfunktsionaalse pangakontori, kus lisaks tavapärastele pangatehingutele saab nüüd teha ka sularahatehinguid ja sõlmida lepinguid. Kontorisse on oodatud nii era- kui ka ärikliendid. Uues avaras kontoris saab küsida laenu-, liisingu- ja kindlustusalast nõustamist. Lisaks asub seal kaks arvutit netipanga kasutamiseks. Et ka vanemaealistel klientidel oleks hea ja mugav kontorisse tulla, abistab neid vajadusel administraator, kes õpetab sularahaautomaati kasutama ning vastab kõikidele küsimustele. Kontori kõrval asub Swedbank24, kus on sularaha sisseja väljamakseautomaat ning makseautomaat. Veebruarist on Swedbank24 meie klientide käsutuses ööpäev läbi. Kontor asub Lõunakeskuse kolmanda sissepääsu juures ning on avatud seitse päeva nädalas: E L 10 20, P 10 16. Lõunakeskuse juurde saab linnaliinibussidega nr 2, 6, 7 ja 18. Swedbankil on suurim kontori- ja sularahaautomaatide võrk Eestis. Kas vastab tõele, et Avatar on filmitud teie leiutatud 3D kaameraga? Avatar on meie teada filmitud Sony kaameratega. Me ei oma kontakti ega tee otsest koostööd selle filmi režissööri James Cameroniga, vaid aitasime välja töötada 3D-süsteemi, mille kino- ja industriaalkaamerate tootmisfirma Silicon Imaging LLC müüs Cameroniga seotud produktsioonifirmale. Eeldan, et see firma otsustas Silicon Imagingi 3D kaamerasüsteemi kasuks sellepärast, et see võimaldab 3D-filme toota lihtsamalt ja paremini kui enne. Kas teie kaamera on maailmas ainulaadne? Silicon Imagingiga koostöös välja töötatud kaamera on eriline ja ainulaadne selles mõttes, et võimaldab nii väheste ja kergete komponentidega salvestada ja vaadata 3D-pilti otsekohe. Meie oleme välja töötanud salvesti, mis salvestab töötlemata andmed (raw data) kahest kaamera peast ühte kohta, mis tagab selle, et pildid on alati sünkroonis ja 3D-efekt on juba võtteplatsil näha. Selline modulaarne kaamerasüsteem annab operaatorile ja režissöörile vabaduse tegelda filmi loomingulise poolega, samas on aga kindlustatud kvaliteetne stereo skoopiline pilt. Salvesti töötab akutoitel ja kaalub ainult kolm kilo, seega on kogu komplekt väga mobiilne ja vajadusel kasutatav ka steadycam i peal. Rääkige pisut 3D-reklaamist, mis Soomes Avatari ees jooksma hakkab... 3D-energiajoogireklaam juba jookseb Soomes Avatari ees. Soomlased olid üllatunud, et reklaami filmimiseks vajalik Soome filmioperaator Jukka Talikka koos steadycam i ja eestlaste leiutatud 3D-kaame rasüsteemi prototüübiga mullu sügisel. Foto: erakogu tehnika tuleb Eestist. Reklaami võttis Soome produktsioonifirma Stereoscape üles detsembri alguses meie tehnikaga. Kuidas suhtute asjaolusse, et Eesti Filmi Sihtasutus (EFSA) ei toeta teie taotlusi dokfilmide Surnuaed ja Vikingr fra Estland tootmisel? Eesti Filmi Sihtasutus tundub meile siiamaani oma otsustes olevat väga konservatiivne. Esitasime selle aasta alguses neile ka 3D-lühifilmi projekti nimega Kuldne Kauboi, millest võiks saada Eesti esimene nn live action 3D-lühifilm, mida on võimalik suurelt ekraanilt vaadata. Loodame südamest, et EFSA seekord näeb 3D-filme kui kino tulevikku ja võimaldab meil selle projekti ellu viia. Lisaks on planeerimisjärgus Eesti esimene täispikk 3Dzombie-film. Millest need filmid jutustaksid? Lühifilm räägib kauboist, kes peaks otsima oma kaotatud mehelikkust, aga on hoo- Kui Kaspari roll on tehniliste lahenduste väljamõtlemine, siis Kaur (pildil) hoolitseb selle eest, et venna ideed ja tehnilised lahendused filmimaailmas rakendust leiaksid. Foto: Heiko Kruusi pis kulla ja alkoholi otsinguil. Teekonnal päikeseloojangusse liituvad temaga tema elu mõttetused ja soovunelmad. Millal on oodata esilinastust? Kui filmi projekt saab EFSA heakskiidu, võib esilinastust oodata hilissuvel või sügisel. Millega veel leiba teenite, raamatukujundustega? Eesti produktsioonifirma Digitaalne Sputnik tegeleb filmide ning reklaamklippide tootmise ja järeltootmisega. Mullu sügisel laiendasime oma tegevust Poola pealinna Vars- savisse. Peale selle olen osanik firmas, mis tegeleb graafilise disainiga. Raamatukujundustega tundub tegelevat minu nimekaim. Kas Kaspar on teie vend? Milline on tema osa koostöös? Kaspar Kallas on minu vend. Tema osa on olnud tehniliste lahenduste väljamõtlemine ja teostus, mina hoolitsen selle eest, et tema ideed ja tehnilised lahendused filmimaailmas kasutatavate toodetena teoks saaksid. Küsinud Tiiu Leis AVATUD UUS KASUTATUD RÕIVASTE KAUPLUS ILMATSALU 34 TARTU LINNAS (Elise Salongi kõrvalruumides) Hind 3900 kr TÕELISELT SOODSA HINNAGA LEIUD KOGU PERELE! E R 10 18 L 10 16 P 11 15 Oma silm on kuningas! Tule, tutvu!!!
reede, 22. jaanuar 2010 linnaleht Tartumaa noortekogu meelitab noori olema aktiivsemad. Just seetõttu korraldatakse ka veebruari lõpus 200 noorele seminar. Foto: erakogu Noored liigutavad ise nuppe AKTIIVSUS Foto: Mirjam Roosioja Tartumaa noortekogu korraldab veebruari lõpus 200 Tartumaa noorele seminari, et edendada maakonnas elavate noorte aktiivsust ja aidata neil osaleda otsustamisprotsessis. LUMELINN RAEPLATSIL Tartus sündis mullu 1500 last Eelmisel aastal sündis Tartus viimase viie aasta rekordarv lapsi (pildil mullu sündinud Lembe). Ilmavalgust nägi 1500 imikut ning suri 1029 inimest. Võrreldes 2008. aastaga oli sünde 16 võrra rohkem ja surmasid 38 võrra vähem, kirjutati linnavalitsuse koduleheküljel. Mina isiklikult arvan, et väga aktiivseid noori on küll palju, kuid samas tuleb tunnistada, et maakohas elavatel noortel on vähem tegutsemisvõimalusi, tõdeb Tartu maavalitsuse alla kuuluva Tartu noortekogu liige Külli Park. Tema meelest võiks Tartumaa valdade juures tulevikus tegutseda noortevolikogud, kus noored saaksid endi jaoks olulistes asjades kaasa rääkida. Just seetõttu mängitakse 27. 28. veebruarini Tartus toimuval Euroopa Noortelt Möödunud reedel kerkis Tartu Raekoja platsile Tartu koolide õpilaste kätetööna uhke lumelinn. Lumelinna käis ehitamas paarsada õpilast 16 Tartu koolist. Linlased saavad selle nädala lõpuni kodulehel www.tartu.ee hääletada, milline atraktsioon on nende meelest parim. Foto: Tartu linnavalitsus Linnavalitsuse registriteenistuse andmetel oli Tartus 31. detsembril 2009. aastal 98 393 elanikku. 2009. aastal saabus linna 100 inimest enam võrreldes 2008. aastaga. Samas oli Tartust lahkujaid 134 võrra enam. Tartusse saabus mullu 2900 ja teise elukohta kolis 3451 inimest. LL rahastuse saanud seminaril Sa ei ole hüpiknukk, liiguta ise nuppe maha noortevolikogu simulatsioon, kus arutletakse noori puudutavatel teemadel ning koostatakse ettepanekutest ja võimalikest lahendustest dokument. Üritus on osavõtjatele tasuta ja oodatud on eelkõige 14 26- aastased noored. Huvilised võivad vaadata ka veebilehte http://hypiknukk. blogspot.com/. Kristjan Roos Tartu maratonil täitus 50 aastat Eelmisel laupäeval möödus pool sajandit Tartu suusamaratoni esimesest stardist ja sel puhul toimus muude üritustee hulgas ka Tartu maratoni raja alguses Otepääl Tehvandil retrosõit 50 aastat Tartu maratoni (pildil). 16. jaanuaril 1960 startisid spordisõbrad esimest korda Tartu südalinnas Emajõe jääl Tartu Kääriku suusamatkale. Sõpruskonna eestvedamisel toimunud esimesest sõidust saigi alguse nüüdne Eesti tuntuim rahvaspordisündmus Tartu maraton, mille tulemused on möödunud aja jooksul kirja saadud 135 731 korral. LL toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee Kliinikumi lastefond õpetab lastele heategevust SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond soovib projektiga Väike heategija koos õpime tegema head! aidata kaasa hea kodaniku kasvatamisele. Fondi töötajad soovivad tahavad kooliteed alustavatel lastel interaktiivsete mängude ja toredate filmide abil aidata mõista, mida tähendab ja Foto: Arno Mikkor / EPL Korvpallikommentaar Vaid klubidele panustamine on eksitav Ei ole korvpallimaastikul meil praegu kerged ajad. Suvel sai laksu rahvuskoondis, sügistalvise hooaja esimese poole järel on selge, et ka esiklubid ei suuda latti oodatud-loodetud tasemel hoida. Eks n-ö süsteemi kritiseerijaid on kogu aeg jagunud, siin pole midagi uut. Veel aasta tagasi võis loota, et meil loodav tippklubidele toetuv arengusuund aitab kaasa üldisele tõusule, ka rahvuskoondist silmas pidades. Klubid haaravad kõikjal vaikselt ülemvõimu ning meiegi esindusmeeskonnad olid järjest ambitsioonikamad. Tänavu oleme ühelt poolt tänu majandussurutisele tiivust räsitud, ent samas saab selgeks asjaolu, et klubide endi areng aina kiireneva ümberkujunemise ajastul on samuti väga habras. kui tore on teha teisele inimesele head. Projektis töötatakse välja heategevuse ja kodanikuaktiivsuse väärtustamisele suunatud õppematerjalid ning nende kasutamise metoodiline juhend, mille kasutamine kaudu aidata laste hoolivuse, abivalmiduse, aktiivsuse ja algatusvõime suurenemisele. LL Aluseks võiks olla tugevale traditsioonile või identiteedile toetuv püramiid, ent siingi pole midagi kergelt tulemas, kui võtta vaatluse alla kas või Tartu meeskonna käekäik. Vaid hurraa-emotsioonide aeg on ammendunud. Tegeliku sisu tootmine osutub hoopis keerukamaks. Esimene edupuhang, näiteks uue meeskonna loomisel, võib tulla suhteliselt lihtsalt, ent aastaid töötava ning kõrgemale tasemele pürgiva klubi haldamine on hoopis teine tase. Tänapäeva tippsport on teadagi karm, vaimse poole alahindamine maksab igal juhul valusalt kätte. See pool võib tegelikult osutudagi otsustavaks. Märt Ibrus, korvpallivaatleja LÜHIDALT tartu Otepääl käis palju rahvast Suusatamise Otepää MK-etappi, kus 15 kilomeetri klassikasõidus sai Andrus Veerpalu teise ja Jaak Mae kolmanda koha, jälgis talvepealinnas kahel päeval kokku ligi 15 000 inimest. Järgmisel korral ootab Otepää suusatippe mõõtu võtma 22. 23. jaanuarini 2011. LL President Ilves külastas Chemicumi Eesti teadlased ja nende ideed on 21. sajandi väärilised. Mul on hea meel, et sama võib öelda ka nende töötingimuste kohta, sõnas president Toomas Hendrik Ilves, kes külastas esmaspäeval Tartu ülikooli äsja valminud keemiahoonet ja geenivaramut. LL Filmivõtted raamatukogus 26. 29. jaanuarini võetakse Tartu linnaraamatukogus üles filmi Üks mu sõber, mille stsenarist ja lavastaja on tartlane Mart Kivastik. Võtete ajal on suletud raamatukogu erialakirjanduse saal ja teisel korrusel asuv internetituba. LL Taotlege laenu SMS sõnumi kaudu... esmasele taotlejale... kui ootamatud üllatused kimbutavad Elus on asju, mille lõppemine tuleb alati üllatusena. Ferratumi kiirlaen on lihtne võimalus rahuldada ootamatult tekkinud rahavajadus. 1. Saatke laenutaotlus numbrile 17100 alljärgneval kujul: Laen (kirjutada sõnana) laenusumma (1000/2000/3000/ 4000) Tähtaeg (15/30) Eesnimi Perekonnanimi Isikukood Elukoht Pangakonto number. (Ühe SMS sõnumi hind on 5 EEK) Näide: Laen 1000 15 Jaan Orav 30201301030 Taeva 50-1 Tallinn 221001517122 2. Mõne minuti jooksul saate laenuotsuse SMS sõnumi kaudu. Kui laenuotsus on positiivne, siis 1 tunni jooksul saatke omapoolne sõnumvastus kujul Sobib 3. Saatke sõnumvastus Sobib numbrile 17100. Laenusumma makstakse mõne minuti jooksul Teie pangakontole. Klienditeenindus Tel: 6 318 160 ferratum@ferratum.ee www.ferratum.ee Laenusumma Tähtaeg *Kulu 1000 kr 1000 kr 2000 kr 2000 kr 15 päeva 30 päeva 15 päeva 30 päeva 200 kr 300 kr 400 kr 600 kr... püsikliendi üllatuste puhul Teine kord 1000 kr 15 päeva 175 kr 1000 kr 30 päeva 250 kr 2000 kr 15 päeva 350 kr 2000 kr 30 päeva 500 kr 3000 kr 15 päeva 525 kr 3000 kr 30 päeva 750 kr Kolmas kord 4000 kr 30 päeva 900 kr Ferratum Estonia OÜ tagatiseta kiirlaen väljastatakse Eesti Vabariigis alaliselt elavatele eraisikutele vanuses 20 aastat kuni 70 aastat. Laenusumma on persoaalne ja väljastatakse ainult laenutaotleja enda isiklikule pangakontole. Enne laenutaotluse saamist palume tutvuda meie laenulepingu tingimustega web-i lehe aadressil www.ferratum.ee. Laenu on võimalik taotleda E-R 8.00-20.00 ning L ja P 10.00-18.00.
pärnu toimetaja Tiiu Leis tiiu.leis@linnaleht.ee JAANUAR ON SOODSATE OSTUDE KUU! TOO OMA VANAD PRILLI- RAAMID MEILE, SAAD UUED VASTU 50% SOODSAMALT! Pakkumine kehtib prilliraamide ja -klaaside koosostul Foto: Marko Mumm / EPL Suitsuhimulisi lapsi ei kohuta ei pakane ega politsei Kolmapäeval kontrollisid Lääne prefektuuri ametnikud nelja tunni jooksul Pärnu linna koolide ümbruses suitsetajaid. Ettevõtmise ajal tabati 23 inimest, kes panid toime 27 rikkumist. Neist 14 juhul tarvitas alaealine tubakatooteid, seitsmel juhul omas alaealine tubakatooteid, kolmel juhul tuvastati liiklusseaduse rikkumine ja kolmel juhul suitsetas linnaleht reede, 22. jaanuar 2010 kooli territooriumil täiskasvanu. Pärnu noorsoopolitseijuht Nurmely Mitrahovitš sõnas, et kellel ikka suitsuhimu on, seda ei takista ka 15-kraadine külm dressipluusi väel välja minemast. Samas tõi ta positiivsena välja selle, et enamik rikkujatest sai oma teost aru ja jäi viisakaks, soovides näiteks politseinikele head saaki. LL SOODSAD PRILLIKOMPLEKTID HINNAGA 490 JA 990 KR (prilliraamid ja monofokaalsed prilliklaasid ) Eelregistreerimine Tartus Rüütli 1 / Raekoja plats 8, tel 7 400 900 Pärnus Hommiku 3 OÜ Levst asub: Tartus Sepa Keskuses E-R 10-17, L 10-16, P 10-14 Pärnus Karja 6 (REV) E-R 9-18, L 9-15, P 10-14 Kesknädalal kogunes raamatuklubisse joogaõpetust saama paarkümmend huvilist. Foto: Tiiu Leis Rüütli tänava raamatuklubi mitte ainult lugemiseks! Pärnu südames aadressil Rüütli 16 on avatud odavraamatupoe uksed, kus ruumi ka noortele hängimiseks-mängimiseks ning vanematele padja- ja suleklubi kohviõhtuteks. Endise naistejuuksuri, nüüdse odavraamatupoe uksed on avatud tööpäeviti kella 12 18, llaupäeviti kella 12 16. Õhtuti kogunevad ruumidesse päris erisugused sõpruskonnad, näiteks toimub lähiajal sealsamas ufo-, ingli- ja mänguõhtu ning üritused jooga- ja gongiteraapia sõpradele. Ma olen kuu ajaga nii palju raamatuid lugenud, õhkab poepidaja ja raamatuklubi projektijuht Tiit Alunurm, kes viimased tosin aastat maaklerina töötades selleks kahjuks aega ei leidnud. Hiljuti tuli üks noor tibi kõrgete kontsadega, viskus raamaturiiuli ette maha ja teatas, et tema põhimõtteliselt ei osta uusi raamatuid, ning selle tõestuseks soetas meilt hunniku kasutatud raamatuid, naerab mees. Kasutatud köite hinna võib määrata kunde ise. Kui tegemist on rariteediga, siis ikka kaupleme ka, hoiatab juhataja. Teise ringi kauba kõrval on müügil ka päris esimest omanikku ootavaid raamatuid. Tiidu naine Ene on ühe klubinurga sisustanud aga värviteraapia läbiviimiseks ja mänguõhtuid korraldab nende tütar Reelika. Klubis saada olevad lauamängud Ticket to Ride, Pandemic, Agricola, Chicago Express ja Carson City kuuluvad Andi Lõhmuse kogusse. Linna omanduses olevaid ruume saab pereettevõte MTÜ Aastaring kasutada soodushinnaga, ruumide sisustusest on näiteks sohvad Tervise sanatooriumist tasuta soetatud. Kõigile üritustele tuleks end kohapeal või siis kodulehel www.aastaring.hingevarv.ee registreerida. Praeguseks on eeskätt raamatuklubile tekkinud ka püsifännid, tuntumad neist on Olaf Esna, Toomas F Aru ja Mark Soosaar. Tiiu Leis Ootame oma endisi ja uusi õpilasi õppima ROOTSI ja NORRA KEELT! Kursused algajatele, soovijate olemasolul ka edasijõudnutele! Kursused kestavad veebruarist maini 2010. Täpsem info: www.reisisobrad.ee Helista julgelt ja küsi! Tel 52 49 348 www.linnaleht.ee Kohus algatas ehitusfirma AS Renet pankroti Pärnu maakohus algatas Pärnu ehitusfirma AS-i Renet ettevõtte pankrotimenetluse, pankrotiasi tuleb arutamisele 18. veebruaril. Kohus otsustas keelata Renetil varade käsutamise ajutise pankrotihalduri nõusolekuta ning peatada ettevõtte vara suhtes toimuvad täitemenetlused. Krediidiinfo andmeil jäi Renet 2008. aastal 77,5 miljoni krooni suuruse müügitulu juures 5,9 miljoni krooniga kahjumisse. 2007. aastal oli firma käive 106,3 miljonit ja kasum 5,1 miljonit krooni. Ettevõttes töötas tunamullu 74 inimest. Kolmapäevase seisuga on Renetil 6,9 miljoni Foto: erakogu kroonine maksuvõlg, millele lisandub 401 844 krooni intressivõlga. Firma omanikud on Krediidiinfo andmeil Tuve Vadi, Kalle Lahe, Matti Tammiste, Kätlin Moik ja Olev Retsja. Ettevõtte tütarfirmad on Renet Ehitus OÜ ja Renet Arendus OÜ. BNS Pärnu noorte infopunkt sai kümneseksw Eile tähistas tegutsemise kümnendat aastapäeva Pärnu noorte infopunkt. Eelmise aasta jooksul pöördus aadressile Metsa 1 või helistas telefonile 4 431 515 ligi 9000 noort. Punkt on suunatud peamiselt 7 26-aastaste Pärnumaa noorte abistamisele, aga infot võivad küsida ka lapsevanemad, õpetajad ja noorsootöötajad. Infopunktist saab uurida, kuidas ja kus kasulikult aega veeta, teavet edasiõppimisvõimalustest, noorteühingute tegevuses osalemisest, noori puudutavast seadusandlusest, suve- ja linnalaagritest, avatud noortekeskustest ja rahvusvahelist noorteinfot. Foto: Arno Mikkor / EPL Infopunkt pakub ka veebis nõustamist karjäärivalikuga seonduvatel teemadel. Küsimusi oodatakse MSN-i ja Skype i vahendusel kolmapäeviti kella 15 17 (MSNi-aadress parnunoored@hotmail.com, Skype is kasutajanimi noorteinfo ). LL Broilerikintsud, külmutatud 1 kg Rassolnik, lihata 530 kg (33.77 kr/kg) Apelsinimahl Emig 100% 1 l 28.90 34.40 17.90 22.50 8.90 13.90 Kohv Luxus. 500 g (71.80 kg) 35.90 37.90 Lihakonservid Maag 240 g (37.80 kr/kg) 8.90 12.50 Küpsised Selga 2x180 g (27.50 kr/kg) Viin Saaremaa Vodka 40% 0,5 l (149.80 kr/l) 9.90 13.00 74.90 Tähelepanu, tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist! + pant
ELAV EESKUJU reede, 22. jaanuar 2010 linnaleht Tippuisutajad ülistavad Eesti publiku toetust UISUPIDU Iluuisutamise EM-il paarissõidus suurfavoriidid Aljona Savtšenko ja Robin Szolkowy troonilt tõuganud Yuko Kavaguti ja Aleksander Smirnov kiitsid tiitlivõidu järel Tallinna publikut. Publik andis meile energiat ja meie andsime seda neile vastu, ütles Kavaguti kolmapäeva õhtul ideaalilähedaselt esitatud vabakava järel. Rocca al Mare suurhallis sportlastele kaasa elavast Tallinna publikust oli vaimustuses ka paarissõidus kolmanda koha saanud Vene paar Maria Muhhortova ja Maksim Trankov. Publik oli hämmastav. Võistlesime nagu kodus, rääkis Trankov pärast võistlust pressikonverentsil. Kuigi esimese tiitlivõistluste kulla võitnud Vene paar Kavaguti-Smirnov pakatas rahulolust, ei tähenda olümpiaeelne Euroopa meistri tiitli pälvimine veel ala esiosas täielikku võimuvahetust. Tallinna neljandat järjestikust Euroopa meistri tiitlit võitma tulnud Saksa paar Savtšenko-Szolkowy lubas juba Vancouveris anda venelastele uue lahingu. Olümpial võite meilt kõike oodata, ütles Savtšenko. Kristjan Roos Kodakondsus edu nimel 2003. aastast Venemaal elav 28-aastane jaapanlanna Yoko Kavaguti loobus mullu veebruaris Jaapani kodakondsusest Vene oma kasuks, et ta saaks olümpiamängudel võistelda. Jaapanlanna Foto: Reuters/Scanpix Mulle meeldib, kuidas Jevgeni Pljuštšenko uisutab ja hüppab. Tahaks tulevikus samamoodi võistelda! EM-il meesüksiksõidus 29. koha saanud 16-aastasel Eesti tulevikulootusel Viktor Romanenkovil on kõrged sihid Yuko Kavaguti ja Aleksander Smirnov tõusid Euroopa meistri tiitli saamisega ka Vancouveri olümpiamängude soosikuteks. (ERR Sport) Foto: Reuters/Scanpix on aga öelnud, et pärast karjääri lõppu soovib ta Jaapani kodakondsust tagasi saada. See võib kuni kümme aastat aega võtta. Kavaguti ja Aleksander Smirnovi treeneri Tamara Moskvina hoolealused on viimasest seitsmest olümpiamängude paarissõidu võistlusest väljunud võitjatena neljal korral. Venelased on aga võitnud paarissõidus viimasel 12 olümpiavõistlusel. Foto: EPL toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee Mallory ja Rand on originaalkava järel 15-ndad Jelena Glebova asub täna võistlustulle Iluuisutamise EM-i programmis naiste üksiksõidu mustaks hobuseks nimetatud Eesti suurim lootus Jelena Glebova stardib tänases naiste lühikavas tagantpoolt kolmandana. Eestlanna astub Rocca al Mare suurhallis jääle kell 16.23. Foto: Terje Lepp / EPL Caitlin Mallory ja Kristjan Rand (pildil) on iluuisutamise EM-il jäätantsus enne täna õhtust vabakava 15. kohal. Kui teisipäeval kogus Eesti paar kohustuslikus tantsus isiklikuks rekordiks 29,16 punkti, siis eile said nad meeleoluka Mulgi polka eest 47,33 punkti. Tegemist on samuti paari isikliku rekordiga. Rand kahetses ETV-le antud intervjuus vaid seda, et esimene tõste andis vähe punkte. Ülejäänud kava oli väga hea, lisas ta. Liidrina jätkab Venemaa paar Oksana Domnina ja Maksim Šabalin. LL Mullusel EM-il 12. kohaga lõpetanud Glebova lühikava rekord on 55,90 ja homme sõidetava vabakava rekord 96,43 punkti. Konkurents naiste üksiksõidus tõotab kujuneda väga tihedaks, sest medali eest peaks olema suutelised võistlema kümmekond naist, nende hulgas 20-aastane Glebova. Kohe Glebova järel astuvad homme jääle kaks soomlannat, mulluse EM-i kolmas Susanna Pöykiö ja tiitlikaitsja Laura Lepistö. Samuti on soomlannadest stardis mullu Helsingi EM-il viiendaks tulnud modellivälimusega naisiluuisutaja Kiira Korpi. Soomlannad mängivad just Tallinnas välja kaks olümpiapiletit. Vaimselt on lihtsam minna võistlema olümpiakoha eest, kui hakata tiitlit kaitsma, üritas Lepistö Soome meedia vahendusel endalt pingeid maha võtta. K. R. A-, B-, BE-, BC1- ja C1-kategooria kursus B-kategooria kursus 3800 kr Lõppastmekoolitus, E-õpe Foto: Reuters/Scanpix Foto: Reuters/Scanpix sport EM-i tulemused Jäätants pärast originaalkava 1. Oksana Domnina ja Maksim Šabalin (pildil, Venemaa) 104,27 punkti, 2. Federica Faiella ja Massimo Scali (Itaalia) 99,15 punkti, 3. Jana Hohlova ja Sergei Novitski (Venemaa) 96,46 punkti, 15. Caitlin Mallory ja Kristjan Rand (Eesti) 76,49 punkti. Paarissõit 1. Yuko Kavaguti ja Aleksander Smirnov (Venemaa) 213,15 punkti, 2. Aljona Savtšenko ja Robin Szolkowy (pildil, Saksamaa) 211,72 punkti, 3. Maria Muhhortova ja Maksim Trankov (Venemaa) 202,03 punkti, 13. Maria Sergejeva ja Ilja Glebov (Eesti) 129,46 punkti. UUS TANTSUKESKUS TARTUS! PROOVITRENNID 30-31. JAANUARIL TASUTA! TÄHTVERE TANTSUKESKUS TÄNAVATANTS SELTSKONNATANTS RAHVATANTS KÕHUTANTS FUNK STIILID LOOVTANTS BREIKTANTS ESINEMISGRUPP RAGGA COMBO CAPOEIRA KAASAEGNE TANTS 60+ VÕIMLEMINE DANCE AND TRIM SEENIORITE TANTSIMINE LEGS, BUMS AND TUMS KLASSIKALINE TANTS SELJATREENING JOOGA JA PALJU MUUD... LAULUPEO PST 19, TARTU WWW.TARTUTANTS.EE INFO@TARTUTANTS.EE
TURU KESKLINN toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee linnaleht reede, 22. jaanuar 2010 arvamus Kas olete heategevuseks raha annetanud? Foto: Bulls Kaisa (21): Muidugi ma annan, kui küsitakse. Eriti kenadele tänavamuusikutele, vanadele mitte. Ja naabrimees pole mulle veel oma võlgu tagasi maksnud, käib pea ülepäeviti suitsu, soola ja sajast küsimas. Hendrik (48): Mõnikord olen helistanud tasulistele numbritele, kui telekas just maha hõisatakse. Aga olen andnud nii raha, taarat kui ka napsi igasugustele eluheidikutele, tuppa soojagi kutsunud. Naine nimetab neid muidugi joodikuteks ja ma saan alati pragada, kui nendega tegemist teen. Foto: EPL Helina (34): Mingil ajal oli kesklinnas lausa raske liikuda, ilma et keegi ligi ei astuks ja raha küsiks. Tea, kas nüüd on külm ilm rahaküsijad sooja peletanud... Olen muidugi neile andnud ka, aga ega mulle raha andmine eriti ei meeldi. Palju parem heategevus on minu arvates näiteks koristustalgutel kaasalöömine või mis tahes muu vabatahtlik tegutsemine abivajajate heaks. Ja verd käin ma ka doonorina annetamas. TOIMETAJA VEERG Hiireviu lugeda ei oska Ühel päeval nägin, et naabermaja rõduserval kõõlub keskmise suurusega linnuke. Kui ta lendu tõusis, siis hakkasid paistma ka kõver nokk ja uhked sabasuled. Juhukülaliseks arvatud maakas aga ongi külmal talveajal linna pidama jäänud, pea iga päev on tema laperdavat lendamist ümbruskonnas näha. Kuigi Eesti pealinna elanikke pole kirjade järgi aastaga eriti juurde tulnud, lisandub salakesi neid sissekirjutuseta uusasukaid pidevalt. Palju sõltub sellest, kust nad tulevad. Kas metsast nagu viud ja rebased või Narvast ja Kohtla-Järvelt. Või siis hoopis Kapa-Kohilast või mõnest teisest tublist maakohast või väiksemast linnast. Pealinna tuled ning rikkalikumad võimalused meelitavad jätkuvalt, masuajal tullakse üha enam pealinna suurematele ja liigirohkematele jahimaadele lantima või tööd murdma. Tõmme ei kahane. Seni on Eesti pealinnas kõikide segaste aastate kiuste olnud eestlasi napilt, kuid Kirillitsa pealetung on hullem kui Vene ajal. Ants Vill, toimetaja kindlalt rohkem kui kõiki teisi, erinevate hoovustega siia kandunud muulaskultuuride esindajaid kokku. Üha lisanduvad mitteresidendid määravad tuntaval määral linna üldilmet, ja mis tähtsam üldisi meeleolusid. Igatahes on eestikeelset kõnet ka pealinna tänavail ja ärides üha rohkem. See nagu lisaks kindlust. Paraku on aga pealinna äriilm, see tähendab poodnikudteenindajad-rahalaenajad otsustanud teisiti. Äripidajad, mitte riigikogu, isegi mitte muulaste suure osakaaluga linnavolikogu, otsustasid vaikival (?) kokkuleppel kehtestada Eesti pealinnas teise avaliku keele. Nii ongi juba umbes poolteist aastat meie pealinnas enamik reklaamist ja äridel olevast teabest ilma igasuguse valehäbita kahes keeles. Ja nagu sellest veel vähe oleks, paljudel puhkudel on kas rumalusest või hea meelega riigikeel tõrjutud teisele kohale või suisa ära unustatud. Kirillitsa pealetung on hullem kui Vene ajal, siis peeti vähemalt keelte järjestusest piinlikult kinni. Hiireviu lugeda ei oska, tal on keelest ükskõik ja kevadel läheb ta metsa tagasi. Küll aga peame murega vaatama, kuidas ligi viiendik Eesti eestlastest on allutatud saamahimuliste ettevõtjate tõttu võõra keele lauspealetungile, mille nad ise kaupade hinnalisandina peavad veel kinnigi maksma. Kelle raha, selle keelevalik. Mida küll teha? Karikatuur: Peep Linno Tänuväärt abi töötutele Lugeja küsib Miks peavad tabletid värvilised olema? Viimasel ajal on palju juttu olnud sellest, et mõned toidus kasutatavad sünteetilised värvained, näiteks asovärvid, võivad tekitada allergiat ja muid tervisehäireid. Samas sisaldavad neid värvaineid ka ravimid. Näiteks ühed roosad tabletid sisaldavad asorubiini (E122). Ehk võiksid ravimid üldse värvivabad olla? Kas ravimites värvainete kasutamine on mingil moel reguleeritud? Asjatundja vastab Värvaineid kasutatakse peamiselt ravimite omavahelise eristamise hõlbustamiseks. See on oluline ravimite ohutu kasutamise seisukohalt, et näiteks erinevaid tablette oleks võimalik peale muude väliste tunnuste värvi järgi eristada, Väljaandja AS Linnaleht Peatoimetaja Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.ee Lutsu 14, 51006 Tartu Vastutav toimetaja Indrek Kuus, indrek.kuus@linnaleht.ee Tel 7 441 223 Büroo- ja Marika Kiiker, marika@linnaleht.ee E-post tartu@linnaleht.ee parnu@linnaleht.ee reklaamijuht Trükk AS Kroonpress Linnaleht on sõltumatu ja täiesti iseseisev ajaleht, mille tootmist rahastatakse reklaamimüügist. Linnaleht ei ole Tallinna linnavalitsuse häälekandja. Foto: Bulls kuna paljud tabletid või kapslid, kaasa arvatud sama toimeainet erinevas hulgas sisaldavad ravimid, on välimuselt sarnased. Samuti on ravimvormi konkreetsed välised tunnused olulised võltsingute kindlakstegemisel. Vahel on värvainete kasutamine tableti kattes või kapsli kestas vajalik selleks, et muuta kate läbipaistmatuks ja kaitsta nõnda valgustundlikku toimeainet. Värvaineid võib lisada ka preparaadi välimuse parandamise tarbeks, kuid siis peab see olema hästi põhjendatud ning näiteks asovärve ja teisi sünteetilisi värvaineid pole sel eesmärgil lubatud lasteravimites kasutada. Ravimites kasutatavad värvained peavad vastama samadele nõuetele kui toiduainetööstuses kasutatavad värvained ning ravimite omaduste hindamisel arvestatakse alati ka abiainete, sealhulgas värvainete ohutuse ja kvaliteediga. Ravimitega manustatavad värvainete kogused on enamasti väga väiksed. Kui ravim sisaldab abiaineid, mis võivad allergiat põhjustada, on see ravimiga kaasas olevas infolehes ning ravimi pakendil välja toodud. Margit Plakso, ravimiameti ravimite osakonna juhataja asetäitja Repliik Rahvaste sõprus Eestimaad väisas Gruusia või Georgia president Mihheil Saakašvili. Osa eestlaskonna suur Gruusia-vaimustus on minu jaoks imekspandav. Samamoodi on veider, et Venemaal peetakse uuringute järgi sakslastest lugu, kuigi viimases ilmasõjas notiti üksteist üsna tublisti. Eesti iseseisvust tunnistas esimesena Island. Samas, miks peaks islandlasi eestlaste saatus morjendama? See kõik on poliitiline värk, sest tegelikult on meil eri rahvusest inimestega suheldes erisuguseid kogemusi nii häid kui ka halbu. Ent ühe rahva mälu ja eelarvamused on ikka kummalised küll. Indrek Kuus, Linnaleht Vaat kus lugu Lumi paneb mehed tööle Viimasel ajal on elamupiirkondades nähtud liikumas märkimisväärselt palju mehi, vaip kaenlas. Kena lumine plats välja vaadatud, klopitakse vaip lumes tolmust puhtaks. Tänuväärne, et mehed saavad taas vaibakloppimisoskusi meelde tuletada ning nõnda kodutöödesse oma panuse anda. Lumevaesel talvel võisid ju suurtes kortermajades elavad laiskvorstid sellest tööst hõlpsasti kõrvale hiilida. Kasutage lund ära, seni kui seda on! Mari Lugeja pildistab Jõulueelne suurpuhastus Lasnamäel. Foto: Kaljo Jaagura Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine, sh nende edastamine ja reprodutseerimine Linnaleht AS-i nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. TAHMAKASSETTIDE TÄITMINEARK 24% SOODSAM! KUNI 31 JAANUAR 2010, KIIRUSTAGE!!! SEPA 21 OFFICE PARTNER OÜ :: SEPA 21, TARTU, 51013 :: TEL + 372 742 0587 :: TEL + 372 663 3062 :: INFO@SHARP.EE :: WWW.OFFICE24.EE
nädalalõpp Töötule töö asemel helkur? Helkurid päästavad nende elu. Ametiühingujuht Harri Taliga põhjendab töötukassa ligi miljonikroonist meeneostu väitega, et helkurid päästavad töötute elu. Detsembris ostis töötukassa peale oma logoga pastakate ja kaustade töötutele jagamiseks mõeldud 15 000 helkurit. (aripaev.ee) Foto: EPL Kui maa väriseb Nii nagu Euroopat tabanud külmalaine kõigutas inimeste usku globaalsesse soojenemisse, tekitas Haiti maavärin huvi maavärinate vastu. Teadmisi selles vallas jagab akadeemik Anto Raukas. KARM ELU 16. sajandil hukkus maavärinas ligi miljon hiinlast Aastas toimub miljoneid maavärinaid, kuid inimestele on neist tajutavad vaid 5000 7000. Umbes sada neist toob kaasa purustusi ja paar-kolm kujutab endast tõelist loodusõnnetust. Haiti maavärin on üks neist, kuid minevikku jääb ka hoopis laastavamaid maavärinaid. Suurima hukkunute arvuga maavärin toimus 1556. aasta jaanuaris Hiinas Shaanxis, kus olla surnud 830 000 inimest. Kuid nii nagu Haitiski ei suudeta kunagi kõiki hukkunuid kokku lugeda ja seetõttu on arvud alati ligikaudsed. Hiinas on tugevaid maavärinaid ette tulnud hiljemgi, 1927. aastal hukkus seal umbes 200 000 ja 1976. aastal 242 000 inimest. 1908. aastal Messina maavärinas Itaalias oli hukkunuid kuni 160 000 ja 1923. aastal Tokyo maavärinas 150 000. Paljude Kuigi olukord saarel on rahutu, pole migratsiooniametnike sõnul haitilaste massilist tungi USA-sse märgata. Foto: Reuters/Scanpix maavärinate ohvrite arvu varjatakse. Ühishaudadesse maeti elusaidki Maavärina ohvrite ühishaudadesse matmine oli eriti levinud Nõukogude Liidus. 5. oktoobri öösel 1948 toimus Aşgabati maavärin, mis hävitas praktiliselt kogu linna, 180 000 elanikust hukkus 110 000. Linna viidi eriväeosad, kes ei lasknud laipade juurde isegi omakseid, arvatavasti maeti ühishaudadesse ka veel elavaid. Toimunu sai teatavaks alles 1973. aastal. Sama oli 4. novembril 1952 toimunud Kamtšatka maavärina ja tsunamiga, kui ookeaniveed ujutasid üle 700-kilomeetrise rannikuala ja hävis täielikult Severo-Kurilski linn. 27 000 evakueeritult võeti allkiri, et nad ei räägi tragöödiast kellelegi kunagi. Maakoor elab ja liigutab Eristatakse tektoonilisi maavärinaid, mida põhjustavad Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged, vulkaanilisi maavärinaid, mis kaasnevad vulkaanipursetega, langatusvärinaid, mille on esile kutsunud suurte koobaste sisselangemine, ja tehnogeenseid maavärinaid, mida tekitab inimtegevus, nagu pommiplahvatused, lõhketööd jne. Peale selle võivad maavärina Loe edasi pöördel >> Aasta algab pauguga * Käesolevas pakkumises näed näidishindu. Sunoreki laiast aknakattevalikust saad tellida just Sulle sobiva mõõdu ja hinnaklassiga kardinad. Pakkumine kehtib kuu lõpuni. www.sunorek.ee SUNOREK SALONGID: TALLINN: Liivalaia 40, Mustamäe tee 5 / TARTU: Turu 45b Sepa keskus / PÄRNU: Papiniidu 4 / RAKVERE: Põhjakeskus / VILJANDI: Leola 53 Home Gallery / JÕHVI: Narva mnt 141a Kaspar / KURESSAARE: Tallinna mnt 30
maakera kapriisid toimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.ee linnaleht reede, 22. jaanuar 2010 << Algus pöördel põhjustada suurte meteoriitide langemine, lumelaviin või maasööst mägedes. Umbes 95 protsenti registreeritud looduslikest maavärinatest on tektoonilised. Nende kolle ehk hüpotsenter asub enamasti 10 100 kilomeetri sügavusel. 1960. aastatel alanud ookeanipõhja süvapuurimised, paleomagnetilised uuringud ja kosmosest tehtud mõõdistamised kinnitavad, et litosfäär koosneb suurtest plaadikujulistest plokkidest ehk laamadest, mis liiguvad horisontaalselt 1 10 sentimeetrit aastas. Laamade piirideks loetakse ookeanide keskahelikke, saarkaari, süvamurranguid ja riftivööndeid ning mobiilseid mandrite kurrutussüsteeme. Laamade liikumissuunad on väljavenitumisvöönditest, kus ookeaniline maakoor vahevöö ülaosast kerkiva materjali arvel pidevalt uueneb, kokkusurumis- ehk Benioffi vöönditesse. Neis põrkuvad laamad kokku, nende aine sukeldub osaliselt vahevöö sügavusse ja sulab üles. Seal toimub mandrilise maakoore kujunemine. Kõik laamade piirid kujutavad endast seismiliselt aktiivseid vööndeid, kusjuures väljavenitumisvöönditele on iseloomulikud madalafookuselised, kokkusurumisvöönditele aga süvafookuselised maavärinad, sest maakoor on seal paksem. Haitit eelmisel nädalal tabanud rängas maavärinas hukkunute arv on tõusnud 75 000-ni ja kannatanuid on ligi 250 000, lootus veel rusude alt kedagi elavana leida on väike. Foto: Reuters/Scanpix Eestis on kolm seismoloogiajaama Maavärina koldest lähtuvad seismilised ehk elastsuslained. Kõige kiiremini (kuni 13,6 km/ s) levivad pikilained, mis võivad läbida kogu maakera. Ristlained on aeglasema levikukiirusega (kuni 7 km/s) ega levi vedelas keskkonnas. Need ei läbi Maa tuuma. Kõige väiksema levikukiirusega (alla 4 km/ s) on maapinna lähedal ilmnevad pinnalained. Kõigi nende lainete levikukiirus sõltub kivimite füüsikalistest omadustest ja muutub hüppeliselt. Koht maapinnal, kuhu seismilised lained jõuavad kõige kiiremini, asub otse hüpotsentri kohal ning seda ala nimetatakse epitsentriks. Seal avaldub maavärin maapinnal kõige suurema jõuga. Maavärinaid registreeritakse seismoloogiajaamades seismograafide abil. Need fikseerivad väga suure täpsusega seismiliste liikumiste kõikumiste alguse ja amplituudi ning võimaldavad määrata epitsentri kaugust ja asendit ning hüpotsentri sügavust. Eestis on kolm seismoloogiajaama. Muide, Tartu ülikoolis konstrueeris omaaegne füüsikaprofessor Johan Vilip (1870 1942) tollased maailma parimad seismograafid. Katastroofile võib tulla järg Maavärinale on iseloomulik tõugete korduvus, mis kõneleb sellest, et kuhjunud pinged ei vabane maakoores otsekohe. Peatõukele järgneb tavaliselt seeria nõrgemaid järeltõukeid, mis pärast laastavamaid maavärinaid võivad avalduda ERIPAKKUMINE! nädalaid, kuid ja isegi aastaid hiljem. Seega ei pruugi Haitis purustused veel lõppeda. Mõnikord eelneb aga peatõukele nõrgemaid tõukeid, mida nimetatakse eeltõugeteks. Maa väriseb peamiselt kahes piirkonnas Maavärinate tugevuse ja sageduse poolest eristub kaks vööndit. Esimene neist, Vaikse ookeani vöönd, ääristab hiiglasuure poolringina Vaikse ookeani rannikupiirkonda: Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikut. Teine seismiline vöönd kulgeb üle Vahemere maade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse. See vöönd on tuntud Vahemere maade seismilise vööndina. Umbes 90 protsenti kõigist registreeritud maavärinatest on toimunud nendes kahes seismilises vööndis. Kahjuks ei ole teada ühtegi täiesti usaldusväärset maavärinate prognoosimise meetodit. Purustusi aitavad vähendada antiseismiline ehitus ja elanike psühholoogiline ettevalmistus. Meie aga võime vaid õnne tänada, et meie esivanemad valisid meile elukohaks sellise Kvaliteetsed progresseeruvad plastikklaasid nüüd alates 1790 kr/paar Ühevaatelised plastikklaasid alates 290 kr/paar Suur valik prilliraame -50% Silmanägemise kontroll prillitellijale TASUTA Soodustus kehtib raamide ja klaaside koosostul jaanuari lõpuni. Meie kauplused Tallinnas Väike-Karja 5, Kaubamaja 6, Tartu mnt 45, Sõpruse pst 213, Pärnu mnt 17, Pärnu mnt 68, Pärnu mnt 238 Järve Selveris. Kuressaares Kohtu 1. Tartus Rüütli 10. Pärnus Hospidali 14, Lai 11, Port Artur 2. Viljandis Tartu 3. Kärdlas Heltermaa mnt 14A. Paides Vee 3. Raplas Tallinna mnt 14. Rakveres Tallinna mnt 16. Jõhvis Narva mnt 5. Anto Raukase sõnul on Eestil õnn asuda piirkonnas, kus maavärinaid esineb harva. Foto: Marko Mumm / EPL toreda maa, nagu seda on Eestimaa! Eesti võimsaim maavärin toimus aastal 1877 Eesti asub õnneks piirkonnas, kus maavärinaid esineb harva. Siin on registreeritud sajandis vaid mõned inimesele selgelt tajutavad maavärinad. Üks suuremaid toimus 20. oktoobril 1877 epitsentriga Vormsi piirkonnas. 28. jaanuaril 1881 oli tugev maavärin Narva ümbruses. Tollaste ajalehtede andmetel langenud mitme mõisa (Auvere, Laagna, Repniku) lagedelt ja seintelt krohvi ning Auvere jaamahoones purunenud isegi mõned aknaruudud. 25. oktoobril 1976 toimunud maavärina tugevuseks hinnati epitsentris, Osmussaare lähedal, 6 palli. Selles piirkonnas täheldati hoonete vappumist, laearmatuuride kõikumist ja isegi pragude tekkimist seintes. 8. aprillil 1987 oli 4-palline maavärin Võrtsjärve lähedal. Foto: Reuters/Scanpix Tsunami hukutas kunagi Lissaboni Ookeanides või rannikualadel toimuvad maavärinad põhjustavad suurte veemasside ümberpaiknemise ja hiidlainete ehk tsunamide tekke. Tsunamid levivad suure kiirusega: 400 1000 km/h. Hiidlainete seeria koosneb tavaliselt viiest kuni seitsmest üksteisele järgnevast lainest, mille vahekaugus on 200 300 kilomeetrit. Laine kõrgus ookeanis on tavaliselt paar meetrit, kuid rannale liginedes, kus meri madaldub, laine kõrgus kasvab ja võib ulatuda 20 30 meetrini. Sellised lained võivad tungida kaugele sisemaale ja tekitada suuri purustusi. Nii on Vaikse ookeani saartel ja rannikul viimase 2500 aasta vältel toimunud enam kui 300 hiidlainetest põhjustatud katastroofi. Üks tuntumaid hiidlaine tekitatud katastroofe oli seotud Lissaboni 1755. aasta maavärinaga, mil 12,5 meetri kõrgune hiidlaine laastas Lissaboni ja selle ümbruse. Maavärina ohvrite toetuseks koguneb annetusi Eesti Punane Rist ja UNICEF-i Eesti esindus olid inimestelt Haiti maavärina ohvrite toetuseks eilse seisuga saanud üle 640 000 krooni. Punase Risti kaudu on 1000 annetajat toetanud maavärina ohvreid kokku pea poole miljoni krooniga. Suurima, 100 000 krooni suuruse annetuse tegi Tartu linnavalitsus. UNICEF-i Eesti esindusele oli eilseks laekunud ligi 400 annetajalt kokku umbes 160 000 krooni. Soovijad saavad Haiti elanikele toetusraha kanda Eesti Punase Risti Swedbanki kontole 1180001436 ja SEB Panga kontole 10220039608010 (märksõna: Haiti maavärin). Eesti Punane Rist edastab annetused Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioonile, kes aitab kannatanuid kohapeal kõige vajalikuma ehk vee, eluaseme, ravimite, hügieenitarvete ja psühholoogilise toetusega. UNICEF-i kaudu saab maavärina ohvreid abistada annetades raha UNICEF Eesti Rahvuskomitee arveldusarvele 221120211192 Swedbankis, 10052039502009 SEB Pangas ja 332029950003 Sampo Pangas (märksõna: Haiti). BNS Kõik Humana kauplused võtavad vastu terveid ja puhtaid riideid, jalatseid ja mänguasju. www.humanae.ee Ostes meilt......säästad keskkonda,...säästad raha,...oled isikupärane. Soodusmüügitundidel kõik kaubad -30% KAUPLUSED Tallinnas: Tallinna Kaubamaja 0-korrusel, Tartu mnt 29, Mustamäe tee 18, Õismäe tee 107, Jaama 2 (Nõmme), Vikerlase 19, Kotzebue 27, Pallasti 1, Sütiste tee 30, Pärnu mnt 66, Narva mnt 4 Pärnus: Riia mnt 106a, Jannseni 2a Tartus: Kompanii 1c, Kuperjanovi 20
kolmapäev, reede, 22. jaanuar 22. jaanuar 2010 2010 linnaleht linnaleht Lehekülg on valminud koostöös Eesti Haigekassaga haigekassa Aasta arstiks valiti neurokirurg Rein Viilu Eesti Tervise Fond ning internetiportaal arst.ee valisid aasta arstiks 2009 neurokirurg Rein Viilu (pildil), kes on töötanud Mustamäe haiglas 32 aastat. Tartu ülikoolis lõpetas ta küll neuroloogi eriala, kuid töö käigus sai temast neurokirurg, kes teeb väga keerukaid ja raskeid operatsioone, mille lõpptulemus sõltub kirurgimeisterlikkuse kõrval ka hoolivast suhtumisest ja soojast sõnast. Aasta arsti valiti kaheksandat korda, žürii tegi valiku 239 kandidaadi hulgast. LL Foto: Scanpix Pereõdede roll ja vastutus patsientide ravimisel kasvavad 17. jaanuaril jõustus sotsiaalministri määrus, millega suurenevad pereõdede roll ja vastutus perearsti praksistes. Olulisima muudatustena annab määrus õdedele senisest enam vastutust krooniliste haigete ja ägeda tervisehäirega patsientide nõustamisel. Pereõde määrab vajadusel ravi ja soovitab oma pädevuse piires käsimüügiravimeid. Samuti pikeneb pereõe iseseisva vastuvõtu aeg viie tunni võrra nädalas. Teine oluline muudatus on perearsti vastuvõtule pääsemise kiiruse muutumine. Ägeda tervisehäirega või kroonilise haiguse ägenemisega patsient peab perearsti või -õe vastuvõtule pääsema samal päeval. Teistel juhtudel on ooteaeg kuni viis päeva. LL Veel kord sellest, millal maksta ja millal mitte LÜHIDALT Perearsti vastuvõtule minnes visiiditasu maksma ei pea, küll aga võib eriarst küsida visiiditasu kuni 50 krooni. Foto: Priit Simson / EPL Visiiditasu makstes küsige alati tšekki! Iga kord, kui maksate visiiditasu või mingit muud tasu, küsige arstilt tšekki. Inimesel, kellele te tasu maksate, on kohustus tasu saamist tõendav kviitung väljastada. Kui teile tundub, et te poleks pidanud tasu maksma või võeti seda liigselt, esitage haigekassa piirkondlikule osakonnale tšekk ja avaldus, milles kirjeldate juhtumit. Kui kahtlete avalduse esitamise põhjendatuses, saate nõu küsida tööajal haigekassa infotelefonilt 16 363. VISIIDITASUD Ravikindlustuse seadus sätestab juhud, kui patsient peab maksma visiiditasu ning kui arst ei tohi seda küsida. Viimasel ajal on olnud meedias lugusid, kus räägitakse üha kõrgenevatest visiiditasudest tervishoius. Tuletame visiiditasude maksmise tingimusi ja määrasid veel kord meelde. Perearst Kui patsient tuleb perearsti vastuvõtule, ei tohi arst visiiditasu küsida. Seda ka siis, kui visiiditasu küsitakse peidetud kujul, nimetades seda sussi, bürootarvete, praksise üüri vm tasuks. Samuti pole arstil õigust küsida visiidi eest nn vabatahtlikku tasu (annetust). Soovitame inimestel seista oma õiguste eest ning tasu mitte maksta. Kui perearst tuleb aga koduvisiiti tegema, on tal õigus küsida selle eest kuni 50 krooni, sõltumata sellest, kas haigeid, kelle terviseseisundit ta ühe visiidi kestel hindab, on üks või rohkem. Koduvisiit on tasuta rasedale ja alla kaheaastasele lapsele. Perearst võib visiiditasu võtta inimeselt, kel puudub ravikindlustus. Muudatused hooldusravi rahastamises Tänavu aastast rakendatakse statsionaarses hooldusravis 15-protsendist omaosalust, tänu millele on võimalik suurendada hooldusravi kättesaadavust. Hooldusravi vajavad patsiendid, kes ei saa kroonilise haiguse tõttu tekkinud funktsionaalsete häirete ja puuete tõttu iseseisvalt hakkama. Hooldusravi pakutakse statsionaarselt (hooldushaiglas) ja ambulatoorselt (koduõendus). Kuni selle aastani rahastas hooldusravi täielikult haigekassa. 1. jaanuaril hakkas statsionaarsele hooldusravile kehtima 15-protsendine omaosalus. See tähendab, et patsient tasub ligi 95 krooni ühe voodipäeva kohta ehk 2850 krooni kuus. Haigekassa maksab ühe hooldusravi päeva eest raviasutusele umbes 538 krooni, kuus seega ligikaudu 16 140 krooni. Endiselt jääb kehtima voodipäevatasu, mis on 25 krooni päevas ning mida tohib võtta esimese kümne ravil oldud päeva eest ehk maksimaalselt 250 krooni ühe haiglasoleku korra kohta. Ka hooldusravil olles ei tule tasuda ei haiglas tehtavate protseduuride ega ravimite eest. Hooldusravis omaosaluse kehtestamine on päevakorras olnud mitu aastat. Juba 2004. aastal heaks kiidetud Eesti hooldusravivõrgu arengukavas peeti oluliseks hooldusravi rahastamist mitmest allikast (omavalitsus, haigekassa, inimene ise), sest ainult haigekassa vahenditest kõigile ravivajajatele ei jätku. Arengukava eesmärk on parandada hooldusravi teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning pakkuda mitmekülgsemaid, sealhulgas eriti koduse hooldusravi teenuseid. Statsionaarse hooldusravi kõrval peetakse eriti oluliseks koduse õendusabiteenuse arendamist, sest see on inimesele mugavam: hooldatav saab kodus edasi elada ning see tuleb ka rahaliselt nii ühiskonnale kui ka inimesele (või tema omastele) odavam. Tänu omaosaluse kehtestamisele statsionaarses hooldusravis on haigekassal võimalik tänavu rahastada hooldusraviteenuseid 13 protsenti enam Eriarst Haigekassaga lepingut omav eriarst võib küsida visiiditasu kuni 50 krooni. Eriarsti juurde minekuks on vaja perearsti saatekirja, välja arvatud siis, kui arsti poole pöördutakse trauma, tuberkuloosi, silmahaiguse, naha- või suguhaiguse või kroonilise haigusega (ehk haigusega, mille korral on üldtunnustatud ravijuhiste kohaselt ette nähtud jälgimine eriarsti juures), samuti günekoloogilise või psühhiaatrilise abi saamiseks. Visiiditasu ei tohi nõuda rasedalt ja alla kaheaastaselt lapselt. Visiiditasu ei või inimeselt küsida siis, kui vältimatule ambulatoorsele eriarstiabile (näiteks trauma tõttu) järgneb vahetult haiglaravi või kui inimese suunas eriarsti juurde sellesama raviasutuse teine tervishoiutöötaja või teise raviasutuse sama eriala arst. Tähelepanu! Kui te ei saa mingil põhjusel kokkulepitud ajal arsti juurde minna, teatage sellest raviasutusele vähemalt 24 tundi enne oma vastuvõtuaega, siis ei pea arst tühjalt ootama ja vabanenud aja saab pakkuda järgmisele abivajajale. Kui te ei teata ja jätate vastuvõtule ilmumata, on raviasutusel õigus teie järgmisel nende poole pöördumisel võtta visiiditasu kahekordses suuruses. Haigla Voodipäevatasu võib küsida kuni 25 krooni päevas kuni 10 päeva eest ühe haigusjuhtumi korral. Seda tasu ei või nõuda intensiivravi aja eest, raseduse ja sünnitusega seotud haiglaravi eest ning alaealise haiglaravi eest. Küll võib suuremat tasu küsida siis, kui palati tingimused on paremad määrusega nõutust (näiteks perepalatid sünnituse korral). Samas peab inimene saama valida ka tavatingimusi ja lisatasu mitte maksta. Haiglas olles ei pea haige või tema perekond täiendavalt maksma ei protseduuride ega ravimite eest, need on juba arvestatud voodipäeva hinda. Haiglas võidakse inimeselt ravi eest küsida tasu, suuremat visiiditasu või voodipäevatasu, kui raviasutusel puudub haigekassaga leping (antud erialal), kui teenust pole Eesti haigekassa tervishoiuteenuste loetelus, kui patsient n-ö ostab end järjekorrast mööda ning ka siis, kui inimesel puudub ravikindlustus. Dokumendi väljastamine Töövõimetuslehe ja retsepti väljastamise eest ei ole arstil õigust tasu küsida. Dokumendi väljastamise eest ei tohi küsida tasu, kui see väljastatakse haigekassale, õiguskaitseorganile, ühe raviasutuse poolt teisele, töövõimetusekspertiisiks, puude raskusastme määramiseks või muudel seadusega sätestatud juhtudel. Teiste dokumentide väljastamise eest on tervishoiuasutusel õigus küsida mõistlikku tasu. Hambaarst Eestis saavad alla 19-aastased lapsed ja noored hambaravi haigekassa lepingupartnerite juures tasuta, kui teenused on kirjas tervishoiuteenuste loetelus. Ortodontia (sealhulgas hambaklambrite) eest tasub haigekassa ainult teatud raskete diagnooside puhul. Kui laps käib hambaarsti juures, kellel puudub haigekassaga leping, siis haigekassa tema ravi kinni ei maksa. Allikas: haigekassa Haiglas hooldusravi saavad patsiendid peavad tänavu aastast maksma ühe voodipäeva kohta ligi 95 krooni, ülejäänu tasub haigekassa. Pildil Tallinnas asuv Järve hooldushaigla, kus pakutakse ravi- ja hoiuteenust. Foto: Arno Mikkor / EPL võrreldes läinud aastaga, lisaks võimaldab muudatus pakkuda 14 protsenti rohkem ambulatoorse hooldusravina koduõendusteenust. Muudatuse kohta leiab lisainfot ka haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee. Evelin Koppel, haigekassa avalike suhete juht Foto: EPL Saastatud õhk kahjustab kopse ja südant Bostoni tervisemõjude instituudi teadlased leidsid varasemaid teadustöid analüüsides, et liikluse tekitatud õhusaaste mõjutab tugevalt südame ja kopsude seisundit. USA teadlased vaatlesid 700 uuringut, kirjutas Healthday. Selgus, et liikluse põhjustatud reostus halvendab kopsude tööd ja kiirendab arterite lupjumist. Lisaks leiti, et pidev saastunud õhuga kokkupuutumine soodustab südame rütmihäirete teket ja teisi tõsiseid südameprobleeme. Suurimas ohus on inimesed, kes elavad suurtest maanteedest 300 500 meetri kaugusel. tarbija24.ee/ll Uue gripi vastu on vaktsineeritud üle 20 000 inimese Terviseameti andmeil on end uue gripi vastu lasknud vaktsineerida üle 20 000 inimese, neist rohkem kui 8000 lisandus möödunud nädalal. Kokku on 15. detsembrist 17. jaanuarini tehtud 23 733 vaktsineerimist. Seejuures kolmandik vaktsineerituist (7867) on inimesed, kes ei kuulu riskirühmadesse. Kõik soovijad saavad ka praegu lasta end gripi vastu vaktsineerida, selleks on kõige lihtsam võtta ühendust oma perearstiga. LL 16 363 Haigekassa infotuba Tööpäeviti 8.30 16.30 www.haigekassa.ee
Linnalehe reklaami hinnakiri Tartu-Pärnu 10 kuulutused toimetaja Monika Riivald monika.riivald@linnaleht.ee A@ '"* KVWV ev^\jijh KINNISVARA OST TARTU -1-toaline korter. Tel 50 13 219-2-toaline korter. Tel 50 22 728 &$& VÕTAN ÜÜRILE 290 x 380 MÜÜK '& %%% `g -KIRSTUD -KIVITÖÖD -TRANSPORT -MATUSETARBED -2-toaline korter. Tel 50 22 728 Müüa lõhutuid küttepuid, trans-1-toaline korter. Tel 50 13 219 pordiga Tartus. Tel 51 48 309 ANNAN ÜÜRILE -Müüa küttepuid. Tel 52 38 674, 7 446 656-1-toaline, mugavustega, -Puidubrikett 25 kg kottides Karlovas. Tel 55 910 068 1000 kr/kg / 1950 kr + transport.6) TEENUS 192 x 284 Tel 56 604 183 143 x 380 290 x 188 &$' Kauplustes Kriisi Market (Aardla 25E) ja VR Pluss (vana Kaubamaja) KÕIK kaubad -50% alates 08.01.10. Kodu- ja tarbekaubad. www.kriisimarket.ee 94 x 380 290 x 140 &$( Kellade remont (ka vanaaeg sed ja põrandakellad), prillide parandus, kullassepatööd. E- R 9-17, Aleksandri 1, tel 7 344 455 KIVISÜSI Söeturustuse OÜ Tila küla, Tartu vald Tel 7 351 420, 51 68 518 Turbabrikett, puidubrikett, kaseklotsid. Kuivad halupuud. -Elektritööd143 ja käidukorraldus. x 188 Tel 56 144 120 x 284 Nais&$)-SÕIDUÕPPE94LISATUNNID. õpetaja. Soodne. Tel 56 654 261 290 x 92 -Elektritööd. Tel 55 611 557 Printerite tahmakassettide täitmine 94 x 188 &$+ -Kütteklots, kaminapuu. Tel 51 978 500 &$- 143 x 92 290 x 44 Kvalifitseeritud pottsepatööd, materjalid, ahjude, pliitide ja küttekollete remont, ahjukestad. Tel 50 25 424 45 x 188 94 xparandus, 92 &$&' Rätsepatööd, rõivaste www.kuttekeskus.ee tõmblukkude vahetus 192 x 44 -Müüa kuivi pakitud kütteklottrukkide ja nööpide löömine TARTU se. Vedu. Tel 53 839 215 Meeste pidulike rõivaste laenutus Müügil majapidamis- ja KREMATOORIUM tööstuslik gaas kohaleveoga. Viljandi mnt 48a, Tartu Tellimine tel 7 407 547, 5 189 046 Sauga vald, Kilksama küla, Pärnumaa Tellimine tel 4 490 099, 53 482 098 &$') Tel. 7 422 459, 52 32 258 -LÕHUTUD KÜTTEPUUD kojuveoga. Lepiko talu, tel 56 675 750 OST PANDIMAJA - %%% `g V.E.M.M. T R 9 13, 14 18, L 9 14, E, P suletud Tartu,Kalevi 10-17, tel 7 340 083 ) %%% `g ( *%% `g EHITUS/REMONT -Teostan plaatimis- ja maalritöid, Tartu piires. Tel 57 400 831 -Vannitubade/WC-de remonditööd: www.raumbad.ee, tel 51 06 889 -SOODSA HINNAGA TREPID! www.puittrepp.ee, tel 56 685 317 ' *%% `g KÕIK MATUSE45 x 44 TEENUSED lit, raamatuid, kunsti jne. avatud E L 10 16 -Puidust aknad, uksed, Tel 55 22 347 Jaama 122 tre &$) pid, valmistamine. tel 7 487 108 (24 h) -Komisjonipood, ost-müük. Tel 50 40 385 info tel 50 79 810 JjY^hiddYZ Kruusamäe 14, kauplus Raadi &$+ Mk MÜÜK Kaupluses Kriisi Market (Pae 8) KÕIK kaubad -50% alates 08.01.10. Kodu- ja tarbekaubad. www.kriisimarket.ee && %%% `g Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud 40 l võrkkottides, transport tasuta. Tel 52 38 503, 4 333 130 -KUIV KÜTTEPUU PAKIS, www.tg.ee, KÕDUSÕNNIK, 40 l. Tel 52 38 852 TAMMARU FARM &% %%% `g Turba- ja puidubrikett 1850 kr/t. Kuivad ja märjad küttepuud. - %%% `g Kaseklotsid. Tel 55 528 977 OST + %%% `g -Igasugust vanavara: mööbel, raamatud, kunst jne. Tel 55 22 347 -Kollektsioonide, autasude, antiigi ja vanavara ost. Tel 51 929 453 -Kuldmünte, hambakroone. Tel 53 556 570 TEENUS ) %%% `g -Pottsepatööd. Tel 50 79 037 -KAARDID ENNUSTAVAD Tel 900 1727, 24 h, 17 kr/min ( %%% `g ' %%% `g -Kolimine, töömehed! Tel 56 226 895 Enn ENNUSTAMINE: SELGELTNÄGEMINE, MINEVIKOLEVIK-TULEVIK 24 h Tel 900 2412, min 40 kr + km, www.hot.ee/paikesepoeg -TREPPIDEL SOODSAD HINNAD! www.puittrepp.ee, tel 56 685 317 -VÕLGADE KIIRMENETLUS, õigusabi. Lõunalaenud OÜ, e-post lounalaenud@hot.ee, tel 55 518 899 & &%% `g 94 x 44 -PUIDUST TREPID, UKSED, AKNAD, SAUNALAVAD. Info: robinia1@hot.ee, tel 55 679 995 &$)- &. %%% `g ÄRITEENUS Vanemuise 52, 45 Tartu x 92 tel. 510 7812 744 1332 KÜLMKAMBER KABEL :g^av]zcyjhz -Vanu Vene fotoaparaate. TRANSPORT 24 h & bddyja Tel 56 699 504 HAUAKIVID -Igasugust vanavara: mööb- TARTU KREMATOORIUM. %%% `g Pallaslaste jt. Eesti kunstnike maalide, graafika, skulptuuride ost ja hindamine. Ostame ka vanaaegset mööblit, lauahõbedat, ikoone, münte jm. vanavara. Raha kohe! Tel 55 46 341 E - R 10-18 L 10-14 Tellimine telefonil 1626 -Müüa Klõhutuid I V I küttepuid, SÜSI transpordiga Tartus. OÜ Kemotar Tel 51Ravila 48 309 75( Tiksoja) &' %%% `g 143 x 140 -Ohtlike puude rae Tel 58 108 597 -Pottsepatööd. Tel 50 79 037 sa. -Tigudiivani, Vene fotoaparaadi, märke, rahasid, graafikat. Tel 58 455 341 -Hambakulda, münte ja ka muid kuld- ja hõbeesemeid. Tel 53 623 646 -Ostame vanu maale, esemeid, münte, postkaarte jpm. Tartu, Narva mnt 88, Narvamäe Antiik, tel 53 918 595 Tel 734 3420 :: www.tonerex.ee Ilmatsalu 1, Tartu -Polsterdan uksi. Tel 53 703 971 192 x 92 -Õmblen kardinaid jt sisustustooteid. Snips OÜ, tel 53 418 361 -ENNUSTAMINE: SELGELTNÄGEMINE, MINEVIK-OLEVIK-TULEVIK x 140 24 h Tel 90094 2412, min 40 kr + km, www.hot.ee/paikesepoeg Tel 55 528 977 -Veo- ja kolimisteenused. Tel 53 484 653 -VÕLGADE KIIRMENETLUS, õigusabi. Lõunalaenud OÜ, epost lounalaenud@hot.ee, tel 55 518 899 VANAVARA &( %%% `g Roger Group OÜ pakub lumekoristust ja äravedu Tartus ning lähiümbruses. Puhastame vajadusel teie katused lumest ja jääpurikatest. Info telefonidel 53 363 747 (Rando-Roger), 53 910 306 (Toomas) Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud 40 l võrkkottides, transport tasuta. Tel 52 38 503, 4 333 130 PÄRNU Gabro Matusebüroo Avatud E R kl 8 16, L kl 9 14 Tel 7 423 707, 50 18 186, Oa 42, Tartu Turu 14, Zeppelini Kaubanduskeskus +%% `g & &%% `g R AATUSE ) %%% `g APTEEK ' -%% `g Toodete suur valik & *%% `g &$KÕIK MATUSEja head hinnad! TEENUSED Puksiir Tel 53 584 253, Pärnu.%% `g ANNAN RENDILE -Annan rendile 2-toalise korteri Sindis. Tel 58 037 124 (õhtul) ÄRITEENUS ADELION & PARTNERID KÜLMKAMBER Ajihj &)! >> `dggjh! *&%%+ IVgij Raatuse kaubamaja GZ`aVVb/ iza,))& ''(! [V`h,))&(%+ KABEL VÕLANÕUSTAMINE JA Raatuse 20, Tartu Z"edhi/ ivgij5a^ccvaz]i#zz! evgcj5a^ccvaz]i#zz lll#a^ccvaz]i#zz ÕIGUSABITEENUSED TRANSPORT 24 h Tel 7 384 364 PÄRNU-JA TARTUMAAL HAUAKIVID E R 9 20, L 9 18 avatud E L 10 16, Jaama 122 tel 7 487 108 (24 h), info tel 50 79 810 Tel 55 667 968 www.adelion.ee :h^`vvh linnaleht reede, 22. jaanuar 2010 -Laen sularahas kätte kolme minutiga! Pantida saab enamjaolt kõike. Riia mnt 21, Pärnu, tel 4&$& 425 444, 290 x 284 www.laenugrupp.ee TEATED Kõik judohuvilised poisid ja tüdrukud alates 4. eluaastast, 192teid x 284 6) ootame treeningutele Pärnu Spordihalli. Energia üksnes heategudes! Judo on eluviis! Lisainfo: treener Virge Tähemäe, tel 53 482 334 E~^h &$) `Z]i^W VaViZh &#%&#'%&% 290x92 Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond teatab, et Auli 290 x 92 11 kinnistu &$) detailplaneeringu 94 x 284 eskiislahendust tutvustav väljapanek toimub 25. 31. jaanuarini 2010. Selle aja jooksul saab detailplaneeringu eskiislahendusega tutvuda E~^hZ 290 x 55 Pärnu linna koduleheküljel g^wv www.parnu.ee ja kella 8 16 Pärnu Linnavalitsuse büroohoone 1. korrusel asuvas planeeringute saalis nr 103. Planeeringu koostamise ajal võib esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu 290 x 44 &$- koha peal, saata posti kohta 94 x 140 teel või elektronpostiga aadressile infospetsialistid@lv.parnu.ee. Auli 11 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu toimub E~^h 1. veebruaril 45 x 44kell 16 planeeringute saalis nr 103. (% %%% `g Kuuluta reedeti ilmuvas Linnalehes kuulutus.linnaleht.ee '* %%% `g Sisesta kuulutus neljapäeval kella 12-ni ja see ilmub &. %%% `g järgmisel päeval Linnalehes &*,%% `g &% %%% `g - %%% `g ' %%% `g www.rabaautopesula.ee 44 37 900 Väikekuulutused Reakuulutused 1 rida (30 tähemärki) Raamis kuulutused Läbi 1 veeru kõrgusega 1 cm (45 x 10 mm) näiteks 45 x 20 mm 45 x 30 mm õnnitlus, tänuavaldus, leinateade pildiga pildita 25.100.200.300.100.60.- Väikekuulutuste soodustused 5 korda -5%, 10 korda -10%, 20 korda -20% Eelistatud paigutus +15% hinnakirjajärgsest hinnast Tartu Kultuurkapitali rahapakkumised Broneeringu tühistamine 10 kalendripäeva enne ilmumist 10% tähtajaga 1. veebruar reklaami maksumusest, 5 kalendripäeva enne ilmumist 50% - Aastapreemia 75 000 krooni reklaami maksumusest - Loomingulised stipendiumid (4 tk) à 20 000 krooni - V. Fischmannireklaami sihtkapital 30 000 krooni Pretensioone avaldamisel tekkinud vigade kohta Laste Ande Arengu Fond võetakse arvesse ainult juhul, kui need on esitatud kirjalikult (omanik Saku Õlletehas) 20 000 krooni 5 päeva jooksul reklaami ilmumisest. Pretensioone värviliste - Tartu linna Agenda 21 stipendiumid (õpilastele, reklaamide trükikvaliteedi kohta võetakse vastu ainult juhul, kui keskkonnatemaatika) 20 000 krooni fail on valmistatud Linnalehe tehniliste - Videomat Casino kooskõlas Groupi stipendium (statistika või tingimustega majandusteaduskonna üliõpilasele) 10 000 kroonivastuvõtmisest, Linnalehel on õigus keelduda reklaamitellimuse - EMT-Elioni (infotehnoloogia ja Eesti Vabariigi kui reklaami stipendium sisu või kujundus on vastuolus telekommunikatsiooni üliõpilasele) 20 000 krooni seadustega või kahjustab otseselt Linnalehe ärihuve (kahjustab - AS-i Pristis Koolinoorte Turvalise Arengu Sihtkapitali Linnalehe mainet, stipendium 7000annab kroonilinnalehe lugejatele Linnalehest valet informatsiooni, kahjustab jms) - Tartu Hansa Rotary Klubi Linnalehe Koolinoortekaubamärki Arengu Fond 30 000 krooni Hindadele lisandub käibemaks 18% ja vajadusel 15% kujundustasu - Ida Urbeli stipendium (tantsukunsti edendamine) 20 000 krooni Taotlus esitada elektroonselt koos vastava konkursi statuudis nõutud lisadega. Info tel 7 441 500 või meiliaadressil kultuurkapital@raad.tartu.ee
reede, 22. jaanuar 2010 linnaleht toimetaja Merike Kungla merike.kungla@linnaleht.ee vaba aeg 11 Elu 12-aastaste hirmus Eile elasin läbi jubeda juhtumuse, mis mind vahelduseks pidude, šampanja ja mannavahu maailmast tagasi maa peale tõi. Tulin just vanalinnast šoppamast ja lobisesin sõbrantsiga telefonis. Arutasime, kumma kutt voodis parem on ning milliseid lahedaid mänguasju peaksin Botoxi-poisi peal proovima. Tänav oli suhteliselt tühi, äkki aga tundsin, kuidas keegi mind külje alt müksab. Hetk hiljem leidsin end elu eest rabelemas ja oma Gucci kotist kinni hoidmas. Mul pole kunagi nii suur hirm olnud! Karjusin täiest kõrist kiledal häälel: Privet! Privet! Muidugi mõtlesin tegelikult appi karjuda, aga šokiseisundis ei tulnud õiged sõnad suust välja. Mis kõige hullem, tüübid, kes mult koti ära tõmbasid, olid kõige rohkem 12-aastased. Enivei, nüüd olen täiega jamas küll. Mul pole enam IDkaarti, juhiluba, oma kuti autovõtmeid, enda autovõtmeid ka mitte, krediitkaarte, koduvõtmeid, töö kiipkaarti... Põhimõtteliselt mitte midagi! Kõige hullem on see, et mul pole õrna aimugi, mis numbrile helistada, et kõik oma erinevad kaardid kinni panna. Grrr!!! Mu sõbrantsil läks aga palju hullemini. Nimelt on ta rikka mehe tibi ning satub Pätid on ju primitiivsed ega oota abitult bimbolt tagaistmel mingeid vägitegusid. aeg-ajalt paparatsode kaamerate vaatevälja. Ja siis hulgub kuskil Lasnamäe kolgastes, udupea! Ühel õhtul pandi talle mingi suvalise kasiino juures igatahes nuga kõrile ja tiriti ta autosse. Sõbrants aga on jube hea teeskleja. Ise oli ta jumala rahulik, aga selgitas paanikat teeseldes tüüpidele, et ta ei tea üldse, kellest nad räägivad, kui ta miljonärist kutile viidati. Lisaks mängis ta täielikku bimbot ja kurtis, et jääb seebika järgmisest osast ilma, kui teda veel kaua autos kinni hoitakse! Kuna sest aga kasu polnud, hüppas ta lõpuks liikuvast autost välja. Pätid on ju primitiivsed ega oota abitult bimbolt tagaistmel mingeid vägitegusid. Nüüd on röövijad kohtu all ja sõbrantsil ihukaitsja... Väga kompu kutt muide. Nii et jah, neiud-naised, masu pole veel päris läbi, hoidke oma kottidest kõvasti kinni ja ärge viiesajastega väga lehvitage. Mu kutt läks täiesti hulluks, kui mu röövimisest kuulis, ja tahtis autoga neid nolke jälitama minna, alles siis aru saades, et tal pole autole juurdepääsu. Ahjaa, praegu on muidugi parim aeg puhkust planeerida. Meil on järgmise kuu Tenerife ja siis Mauritiuse reis minu sünna ajaks juba paika pandud. dilaila@linnaleht.ee Foto: vocesmusicales.ee Aasta parimad koorid ja koorijuhid selguvad sel pühapäeval Etendus Kehanäppajad püüab tantsijad puuri Kanuti gildi saalis (Pikk 20) etenduvas uudses tantsulavastuses Kehanäppajad on maailm loodud laval troonivasse tellingupuuri. Selle kaudu viiakse vaataja maailma, mille reeglid on segu meile omastest põhimõtetest ning pea peale pööratud reaalsusest. Tantsulavastuse autor ja lavastaja on Mihkel Ernits. Lisalugemist leiab lehelt www.saal.ee. LL Arsise Kellade Kool kutsub 5 7-aastaseid muusikahuvilisi lapsi eelkursustele. Info ja registreerimine tel 7 348 366, 5 102 070 või tartu@arsis.ee, www.arsis.ee Foto: saal.ee Repro: Orest Kormašov 2009. aasta koor, dirigent ja noor dirigent, puhkpilliorkester ja orkestridirigent, kooriplaat, korraldaja, aasta toetajad ja aasta tegu kuulutatakse Estonia kontserdisaalis välja sel pühapäeval toimuval üritusel. Aunimetusele kandideerijaid on 83. Kontserdil esinevad teiste seas näiteks ETV noortekoor, Estonia seltsi segakoor, kammerkoor Voces Musicales (pildil) ja segakoor Suisapäisa. Kontsert algab kell 15. LL Eestisse jõuab Leonardo da Vinci autoportree Kadrioru kunstimuuseumis näeb 5. 12. veebruarini Itaalia renessansiajastu meistri Leonardo da Vinci arvatavat autoportreed (pildil), Eesti on esimene välisriik, kuhu teos jõuab. Portree leiti 2008. aastal ja see äratas tähelepanu oma silmanähtava sarnasusega Leonardo portreega Firenzes Uffizi galeriis. Sealne teos oli sajandeid peamiseks allikaks geeniuse kuvandi loomisel. LL TEE ISE PIZZA TELLI PIZZA! WWW.REINUPIZZA.EE 7405 000 TEE ISE PIZZA TÄISKASVANUTE KOOLITUS TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSES Kursus Maht Aeg Hind Müüja ettevalmistus kutseeksamiks 80 t 13.02-24.05 * ESF ja HTM Kaubakäsitleja ettevalmistus kutseeksamiks 40 t 16.02 23.03 * ESF ja HTM Kelneri ettevalmistus kutseeksamiks 40 t 16.02 20.04 * ESF ja HTM Sisustuselementide ja mööbli projekteerimine 48 t 22.02 21.03 * ESF ja HTM ja tootmine CAD/CAM tarkvaraga IMOS Toiduvalmistamise tehnoloogia 80 t 25.02 10.05 * ESF ja HTM Nelikant höövli operaatori väljaõpe 60 t 05. 26.03 * ESF ja HTM ID-kaardi ja mobiili ID kasutamise koolitus 2 t 27.01 tasuta (individuaalne õpe juhendajaga arvutiklassis) Toiduhügieeni koolitus 6 t 17.02 350 Suhtlemisoskused Kuulata või kuulda? 8 t 27.01 03.02 640 1 osa Fotokaameraga sinasõbraks 8 t 17.-19.02 280 Tõstukijuhi koolitus 24 t 22.-26.02 1920 B-kategooria mootorsõidukijuhi koolitus 09.02 29.04 4200-4400 *koolitus on TASUTA täiskasvanutele, kes pole ennast töötuks registreerinud. Registreerimine: tel. 7361 831, e-mail: koolitus@khk.tartu.ee, kodulehel: www.khk.tartu.ee/koolitus Loe lehte internetis www.linnaleht.ee Aivar Kallaste juubelilavastus! 3D tantsulavastus avastus Ernest Hemingway lühiromaani ainetel Info ja piletid: Vanemuise kassad, tel 7440 165, www.vanemuine.ee, Piletimaailm, Piletilevi Lavastaja-koreograaf Janek Savolainen Kunstnik Liina Unt Osades Aivar Kallaste, Silas Stubbs, Marika Aidla, Maarja Paugus, Rita Dolgihh Esietendus 16. jaanuaril Vanemuise teatris
Põlvamaal Varbusel asutatakse ühendatud motomeeste koor MIDAGI ERILIST Tartu tsik(l)iklubi Motor Dorpatensis ja dirigent Kalev Lindal kutsuvad kokku üle-eestilise motosõprade projektkoori ühendatud motomeeste koori. Suure rahva ette tahetakse astuda juba 29. mail Intsikurmu võrukeelsel laulupeol Uma pido. Koori president Henri Järv ütles, et koori idee sündis väiksema motomeeste pundi soovist ühendada oma laulu- ja tsiklihääled. Motokoori esimesse laululaagrisse, mis toimub sel nädalavahetusel Varbuse muusikamõisa aidas, on oodatud kõik laulvad tsiklisõbrad. Pole tähtis, kas oled mees või naine, noor või vana, tsikli seljas kogenud või algaja kui oled andunud tsiklisõber ning sul on veidi lauluhäält ja julget pealehakkamist, sobid täpselt meie sekka, ütles Järv. Koori dirigendiks on koorijuht ja tsiklimees Kalev Lindal. Kuna pean elus olulisimaks loovust ja vabadust, meeldib mulle kuuluda ka tsiklimeeste ridadesse. Koorilaulus pole üks hääl tähtsam kui teine iga laulja on isiksusena ainulaadne, samasugune on olukord ka motomeeste maailmas, märkis Lindal. Lindali sõnul ei ole motokoori astumiseks oluline mootorratta kubatuur ega uhke sõidumunder, vaid soov ja valmisolek asuda uuele teeharule, kus hinge ja vaimu kosutab müstiline muusika vägi. LL Tsikliga laulma Ühendatud motomeeste koori kokkusaamised toimuvad iga kuu lõpus laululaagrite vormis. Väiksema seltskonnaga harjutatakse teisipäeviti Eesti Põllumajandusmuuseumi ruumides Ülenurmel. Lisateavet leiab veebilehelt http://motordorpat.planet.ee/. Laulvate motohuviliste esimene väljasõit ja ühislaulmine toimusid mullu suvel laulupeo tule esimeses peatuspunktis Kärkna kloostri varemetel. Foto: motordorpat.planet.ee Karjäärinaised toovad laval esile oma rõõmud ja mured. Foto: Endla teater Tiramisu paljastab edukate naiste avameelsed pihtimused Tartus Vanemuise teatri suures majas etendub 1. veebruaril kell 19 Pärnu Endla teatri näidend Tiramisu. Selles loos on seitse karjäärinaist, igaühel oma isiklikud ja isesugused probleemid, igatsused ja ühine hirm läbi põruda nii töös kui ka eraelus. Pealt kullakarvalised ja seest siiruviirulised naised pole sugugi nõnda rõõmsad, kui nad kaasinimesi uskuma tahavad panna, vaid märksa üksikumad ja õnnetumad. Lavastaja Enn Keerd on öelnud, et seda lugu tehes sai ta kahe kuuga naistest palju rohkem teada kui kogu oma eelneva 53 aastaga. LL Esimesed suudlused Vaimukas ja hell armastuslugu algab ühistest mängudest lapseeas, kulgeb läbi teismeliste maailmavalu, abielu ja laste kasvatamise ning püsib üle 60 aasta. Lavastuses mängivad Piret Laurimaa ja Sepo Seeman. Etendust näeb Vanemuise teatri väikses majas laupäeval kell 19. LL Soomlanna tõi Pärnusse näituse eimillestki Soome iseõppinud kunstnik Anna Wildrose üllatab inimesi Pärnu Uue Kunsti Muuseumis omamoodi näitusega. Wildrose ütleb, et ta tööd on loodud enamasti eimillestki ning sobimatutest, käsitsi tehtud, kallitest, hinnalistest, liigutavatest, katkistest ja kadumaläinud asjadest. Kunstniku lemmiktehnikaks on papier-mâché. Laki, liimi, traadi, sitsi-satsi, vanade müntide ja suletuttidega kaetud teosed tekitavad õhinat ja järeletegemishimu. Foto: Jorma Knuutinen Näitust Metsiku Roosi Uus Maailm näeb 30. jaanuarini. LL Improteatri Katusel kollase kassi lavastab publik Teater uueneb ja kompab oma piire. Impro- ehk improvisatsiooniteatris on laval viiskuus näitlejat ja muusik. Publiku määrata jääb tegevuspaik või isegi tegelased või stseeni pealkiri või stiil Neli sekundit ettevalmistuseks ja etendus algab. Publik juhib mängu. LL Improvisatsiooniteater Tartus Genialistide klubis 27. jaanuaril ja 14. veebruaril kell 19. Kuressaare linnateatris 29. jaanuaril kell 20. Viljandi kultuuriakadeemia mustas saalis 11. veebruaril kell 19. Foto: erakogu Siseuks Lana Vana hind 1037 kr Uus hind 690 kr Superpakkumine! Pakume transporti ja paigaldust Välisuks MX-42 Classic Vana hind 4900 kr Uus hind 2900 kr Välisuks B-01 Europe Vana hind 3200 kr Uus hind 2490 kr TALVINE VASTUVÕTT 2010 Keskhariduse baasil Müüja (toidukaupade müüja) Müügikorraldus Puidupingitööline CNC masina operaator Erialad Dokumentide vastuvõtt alates 4.jaanuarist kuni 22.jaanuarini 2010 tööpäeviti kella 8:00 16:30 Kopli 1 A ruumis 152. Info tel: 7 361 859 Tallinn, Sõpruse pst 29, tel 6 506 116, E R 10 18, L 10 15 Pärnu, Lao 12, boks 5, tel 4 431 518, E R 9-18, L 9 15 Õppetöö algus veebruar 2010