Konkurentsiamet Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtne metoodika Tallinn 2013
Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Mõisted... 4 2. Lubatud müügitulu ja võrguteenuste tasud... 5 3. Müügimahu prognoosimine... 7 4. Kulude eristamine... 7 5. Võrguteenuste tasudesse arvatavad kulud, nende analüüs ja põhjendamine... 8 6. Muutuvkulud... 9 7. Tegevuskulud... 11 8. Reguleeritav vara ja kapitalikulu... 12 9. Põhjendatud tulukus... 14 2
Sissejuhatus Käesolev Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtne metoodika (edaspidi Metoodika) on koostatud Konkurentsiameti (edaspidi KA) poolt vastavalt elektrituruseaduse (edaspidi ELTS), paragrahv 72 lõikele 4, mis sätestab, et KA töötab välja ja avalikustab ELTS 71 lõike 1 punktides 3-5 nimetatud võrgutasude ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika. ELTS 71 lõike 1 punktid 3-5 sätestavad järgmised võrgutasud, mis kajastatakse Metoodikas: 1. võrguühenduse kasutamise tasu; 2. elektrienergia edastamistasu; 3. võrguteenusega otseselt seotud lisateenuste tasu. ELTS 72 lõike 1 kohaselt ei või ühe võrguettevõtja teeninduspiirkonnas edastamistasu ega võrguühenduse kasutamise tasu sõltuda turuosalise asukohast. ELTS 72 lõige 2 sätestab, et võrguettevõtjal on õigus eristada sama võrguteenuse eest võetavaid võrgutasusid ja võrguteenuse osutamise muid tingimusi sõltuvalt pinge ja varustuskindluse tasemest. ELTS 72 lõike 3 kohaselt on võrguettevõtjal õigus moodustada turuosaliste rühmi ning rühmakaupa eristada võrgutasusid ja võrguteenuse osutamise muid tingimusi. ELTS 71 lõigete 2 ja 3 kohaselt kehtestab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas võrgutasud kooskõlas ELTS-iga, kusjuures kehtestamise aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. ELTS 71 lõiked 4 ja 5 sätestavad, et võrgutasude hinnakujundus peab arvestama varustuskindluse ja tõhususe tagamise vajadust ning võrgutasude suurus peab võimaldama võrguettevõtjal täita ELTS-ist ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi ning tagama põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt. ELTS 73 lõike 1 kohaselt kooskõlastab võrguettevõtja KA-ga ELTS 71 lõike 1 punktides 3-5 nimetatud võrgutasud enne kehtestamist. ELTS 74 lõige 1 sätestab, et võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. ELTS 94 lõike 2 kohaselt teeb KA kooskõlastamise otsuse 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemise korral võib KA pikendada seda tähtaega 180 päevani. Tähtaja pikendamisest peab KA taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist teatama. ELTS 94 lõige 3 sätestab, et kooskõlastamise menetluse tähtaja kulgemine peatatakse ajaks, kuni KA-le esitatakse tema poolt nõutud kooskõlastamistaotluse kohta otsuse tegemiseks vajalik teave. 3
ELTS 65 lõike 1 punkt 4 kohaselt edastab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist. Metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi KA järelevalve alla kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kontrollimisel järgides võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Õiguslikus mõttes on tegemist KA kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega ja järelevalve subjektide teavitamisega, mis loob võimaluse tagasisideks ja aitab vältida kõikvõimalikke arusaamatusi juba enne konkreetse järelevalvemenetluse algust. 1. Mõisted 1.1. Edastamistasu tarbijale tasu elektrienergia edastamise eest kuni liitumispunktini, lähtuda ELTS 65 lõike 1 punktist 4. 1.2. Edastamistasu tootjale tasu, mida on võimalik rakendada võrguettevõtjal, kes edastab oma võrgus elektrienergiat alates liitumispunktist. Edastamistasu tootjale kehtestamisel tuleb võrguettevõtjal lähtuda ELTS 65 lõike 1 punktist 4 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse (EÜ) nr 714/2009 artikkel 14 sätestatust. 1.3. Investeeringud reguleeritava tegevuse põhi- ja käibevarasse ühekordsed kulud reguleeritava põhivara soetamiseks ja parendamiseks, samuti käsitletava tegevuse käibekapitali täiendamiseks. Investeeringute hulka ei arvestata kapitaliseeritud intressikulu. 1.4. Kapitali kaalutud keskmine hind (WACC) kapitali struktuuri (oma- ja võõrvahendite vahekord kogukapitalis) ning võla- ja omakapitali hinna alusel leitav kogukapitali hind. Kapitali kaalutud keskmine hind kalendriaastaks kehtestatakse KA poolt. 1.5. Kapitalikulu võrgutasusse lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega. 1.6. Kapitalikulunorm ajaperioodi pöördväärtus, mis näitab põhivara soetamiseks tehtud kulude lülitamist võrgutasusse. Kapitalikulunorm määratakse lähtuvalt põhivara kasulikust elueast. 1.7. Kontrollitavad kulud kulud, mida ettevõtja saab mõjutada oma majandustegevuse kaudu. 1.8. Lubatud müügitulu põhjendatud kulude (muutuvkulud, tegevuskulud ja kapitalikulu) ning põhjendatud tulukuse summa. 1.9. Mittekontrollitavad kulud kulud, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad täielikult ettevõtjavälistest teguritest. 1.10. Mittepõhitegevus tegevusalad, mis ei ole otseselt seotud elektrienergia ülekande, jaotuse või müügiga. 4
1.11. Muutuvkulud kulud, mis on seotud teenuste osutamise mahuga (näiteks sisseostetav ülekande- või võrguteenuse kulu, võrgukadude katteks ostetava elektrienergia kulu, reaktiivenergia ostukulu, jms). 1.12. Põhjendatud tulukus põhjendatud tulukus leitakse võrguteenuse osutamisega seotud reguleeritud varade mahu ja kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC) korrutisena. 1.13. Reguleeritav tegevus ettevõtja majandustegevus, mille suhtes KA rakendab regulatsiooni. Käesoleva Metoodika kontekstis on see võrguühenduse kasutamise teenuse osutamine, elektrienergia edastamisteenuse osutamine ja võrguteenusega otseselt seotud lisateenuste osutamine. 1.14. Reguleeritav vara reguleeritavas tegevuses kasutatav põhivara ja käibekapital. 1.15. Reguleeritud varade tootlus ehk põhjendatud tulunorm ettevõtja reguleeritud varade lubatud tulunorm. 1.16. Tariifiaasta 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks võrgutasude arvutamisel. 12-kuuline periood on võetud võrgutasude arvutamise aluseks selleks, et KA-l oleks võimalik kontrollida ettevõtja poolt esitatud andmete õigsust (KA-l on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist ettevõtja majandusaasta aruandeid s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka võrgutasude arvutamise aluseks olevate kulude, sh kapitalikulu, ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et võrgutasud peaksid kehtima 12 kuud. Võrgutasud kehtivad kuni uute, kooskõlastatud võrgutasude rakendamiseni. 12 kuu prognoositavad kulud on võrgutasude arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kooskõlastuse aluseks olnud kulud, sh kapitalikulu, ja põhjendatud tulukus ei taga enam ELTS 71 lõike 1 punktides 3-5 sätestatud, siis võib ta tulla uuesti võrgutasusid kooskõlastama järgneva 12 kuu andmete alusel. 1.17. Tegevuskulud kulud, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu (nt tööjõukulud, jms). 2. Lubatud müügitulu ja võrgutasud 2.1. Lubatud müügitulu leitakse alljärgneva valemiga: kus: T lubatud = MK + TK + A + PT T lubatud - lubatud müügitulu; MK - muutuvkulud; TK - tegevuskulud; A - kapitalikulu; PT - põhjendatud tulukus. 2.2. Võrgutasud tuleb ettevõtjal kujundada võrguteenuse osutamiseks vajalike põhjendatud kulutuste ja tulukuse alusel nii, et oleks tagatud alljärgnevad põhimõtted: 5
H n = T n M n i i kus: T lubatud = T n = H n M n n=1 n=1 H n - n-nda võrgutasu; T n - n-nda võrguteenuse müügist saadav tulu; M n - n-nda võrguteenuse müügimaht (kogus); I - kooskõlastamisele esitatud võrguteenuste arv. Seega kõigi kooskõlastamisele esitatud võrgutasude ja võrguteenuse müügimahtude korrutiste summa peab võrduma lubatud müügituluga. Tabel 1. Võrgutasude lubatud müügitulu kujunemine Hinnakomponendid Ühik Tariifaasta Müügimaht (M) MWh 37 590 Muutuvkulud (MK) tuh 100,08 Tegevuskulud (TK) tuh 47,47 Kapitalikulu (A) tuh 45,00 Põhjendatud tulukus (PT) tuh 54,88 Lubatud müügitulu (T lubatud ) tuh 247,43 Tabel 2. Taotletavate võrgutasude alusel lubatud müügitulu kontroll Võrgutasu nimetus Võrgutasu Võrgutasu ühik Kogus Koguse ühik Lubatud müügitulu, tuh Edastamistasu pingel 6-10 kv Päevatariif 0,52 senti/kwh 15 435 MWh 80,26 Öötariif 0,31 senti/kwh 17 407 MWh 53,96 Võimsustasu 0,78 /kw kuus 49 350 kw 38,49 Edastamistasu pingel 0,38 kv Põhitariif 1,08 senti/kwh 391 MWh 4,22 Päevatariif 1,29 senti/kwh 2 196 MWh 28,32 Öötariif 0,75 senti/kwh 2 161 MWh 16,2 Reaktiivenergia Reaktiivenergia tarbimine 0,202 senti/kvarh 10 000 Mvarh 20,2 Reaktiivenergia võrku andmine 0,74 senti/kvarh 70 Mvarh 0,51 Võrguteenuse osutamisega otseselt seotud lisateenused Hinnapaketi vahetus 13,33 /tk 240 Tk 3,2 Plommimine 4,12 /koht 500 Kohta 2,06 Kokku 247,43 Märkus: Kogused prognoositakse varasemate aastate tegelike koguste järgi. 6
Tabelis 2 kokku summeeritud lubatud müügitulu peab olema võrdne tabelis 1 toodud lubatud müügituluga. 2.3. Võrguettevõtjal on võimalik elektrienergia edastamisel rakendada nii edastamistasu tarbijale kui ka edastamistasu tootjale. 3. Müügimahu prognoosimine 3.1. Müügimaht võrdub võrguteenuste osutamise aktiivenergia kogustega tariifiaastal Müügimaht ei sisalda reaktiivenergia müügimahtu ega lisateenuse koguseid. Müügimahu võimalikult täpne prognoosimine on oluline, kuna võrgutasud sõltuvad otseselt võrguteenuse müügimahust. 3.2. Müügimahu prognoosimisel võetakse aluseks viimase kolme aasta aritmeetiline keskmine müügimaht, mida võib vajadusel korrigeerida teadaolevate müügimahtude suurenemise või vähenemisega (näiteks uute klientide liitumine, olemasolevate klientide tegevuse lõppemine jms). 4. Kulude eristamine 4.1. Võrguettevõtja, kes ei ole põhivõrguettevõtja või jaotusvõrguettevõtja üle 100 000 tarbijate arvuga, peab raamatupidamise arvestuses eristama reguleeritavas tegevuses kasutatavate kaupade ja teenuste kulud muudest kuludest (ELTS 16 lõige 1 ja 2). 4.2. Võrguettevõtja, kelle aastane müük on üle 100 GWh aastas, lähtub kulude eristamisel KA veebilehel avalikustatud juhendist Aruannete esitamise kord suurtele elektrivõrguettevõtjatele (aastane konsolideeritud müügimaht üle 100 GWh) ning eristab kulud ning materiaalse põhivara vastavalt KA küsimustikule Suurtele elektrivõrguettevõtjatele. 4.3. Võrguettevõtja, kelle aastane müük on alla 100 GWh aastas, lähtub kulude eristamisel KA veebilehel avalikustatud juhendist Aruannete esitamise kord väikestele elektrivõrguettevõtjatele (aastane konsolideeritud müügimaht alla 100 GWh) ning eristab kulud ning materiaalse põhivara vastavalt KA küsimustikule Väikestele elektrivõrguettevõtjatele. 4.4. Võrguettevõtja peab tulude ja kulude ning varade osas arvestust järgmiste tegevuste osas: Võrguteenuse osutamine (põhitegevus); Elektrienergia müük lepingulistele klientidele (juhul, kui võrguettevõtja müüb elektrienergiat klientidele, kellega võrguettevõtjal on elektrileping sõlmitud); Elektrienergia müük üldteenuse korras (väiketarbijad), üle 100 000 tarbijaga võrguettevõtja puhul peab arvestust võrguettevõtja nimetatud müüja; Elektrienergia müük avatud tarne katkemise korral (v.a. väiketarbijad), üle 100 000 tarbijaga võrguettevõtja puhul peab arvestust võrguettevõtja nimetatud müüja; Tarbijate poolt tasutud liitumistasud; Tagastamatu abi korras soetatud vara; Mittepõhitegevus. 7
5. Võrgutasudesse arvatavad kulud, nende analüüs ja põhjendamine 5.1. Analüüsi käigus jagatakse ettevõtja ärikulud alljärgnevalt: muutuvkulud; tegevuskulud; kapitalikulu. 5.2. Kontrollitavate kulude lülitamist võrgutasudesse peab võrguettevõtja põhjendama lähtudes kulu vajalikkusest ja selle efektiivsusest. Tõendatud mittekontrollitavatele kuludele rakendatakse täielikku võrgutasudes kajastamise printsiipi. 5.3. Võrgutasude kooskõlastamisel ja kontrollimisel KA ei aktsepteeri alljärgnevaid kuluartikleid: ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; tarbijate poolt makstud liitumistasude arvelt soetatud põhivara kapitalikulu; tagastamatu abi (nt EL välisabi programmid) raames soetatud põhivara kapitalikulu; mittepõhitegevusega seotud kulusid; kulusid varade väärtuste muutusest (varude jääkide allahindlus, käibevara allahindlus, põhivara väärtuse allahindlus, kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest, jms); seadusandluste järgi ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid (haldusõigusrikkumiste trahvid, sunnirahad, kahjude hüvitamise tasud, jms); ettevõtlusega mitte seotud kulud (sponsorlus, kingitused, annetused, jms); majandusanalüüsi protsessi käigus ilmnenud muid mittepõhjendatuid kulusid. 5.4. KA analüüsib kulude jaotust ettevõtte poolt müüdavate erinevate kaupade ja teenuste vahel ning kontrollib, et kooskõlastamisele esitatud võrgutasud ei sisaldaks muude tegevusalade kulusid ja tulusid (võrguettevõtja tegevusvaldkonnad ei ristsubsideeriks üksteist). 5.5. Ristsubsideerimise välistamiseks tuleb võrguettevõtjal tulud ja kulud jagada erinevate tegevusvaldkondade vahel: tulude ja kulude jagamine võrguteenuse (võrguettevõtjad) ja elektrienergia müügi vahel (juhul, kui võrguettevõtja müüb elektrienergiat avatud turu raames); elektrienergia müügi tulude ja kulude jagamine üldteenuse, avatud tarne katkemise korral toimuva elektrienergia müügi tulude ja kulude ning vabaturu teenuste vahel (juhul, kui võrguettevõtja osutab üldteenust ja vabaturu teenuseid). 5.6. KA teostab ettevõtja kulude analüüsi kasutades alljärgnevaid meetodeid: kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi (THI) dünaamikaga; statistiliste näitajate võrdlemine sarnaste ettevõtjatega; erinevate kulukomponentide põhjendatuse analüüs; tehniliste näitajate analüüs (näiteks elektrikaod võrkudes, jms); investeeringute analüüs; teenuse ostmine võrreldavalt alternatiivse teenuse pakkujalt. 8
5.7. Kulude osas võib sätestada (läbi tegevusloa tingimuste) ettevõtjale arenduskohustuse konkreetseks ajaperioodiks tehnilise efektiivsuse tõstmiseks või kulude kokkuhoiuks. 6. Muutuvkulud 6.1. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos müügimahu muutusega, s.t. on otseselt sõltuvuses müügimahust. 6.2. Võrgutasudesse lülitatakse järgmised muutuvkulud: sisseostetavad ülekande- ja/või jaotusvõrguteenuste kulud; võrgukadude katteks ostetava elektrienergia kulud. 6.3. Võrgukaod koosnevad liinides, kaablites ja alajaamades tekkivast füüsikalisest kaost ning võrguettevõtja võrku siseneva ja võrgust väljuva elektrienergia koguste mõõtmiste ebatäpsusest tingitud kaost. KA teostab võrgukadude analüüsi kasutades alljärgnevaid meetodeid: võrgukadude dünaamika jälgimine ajas; statistiliste näitajate võrdlemine sarnaste ettevõtjatega; tehniliste näitajate analüüs (nt liinide pikkus, alajaamade arv, jms); investeeringute mõjuanalüüs võrgukaole. 6.4. Võrgukadude elektrienergia kulu on prognoositava võrgukao koguse ja hinna korrutis. 6.5. Võrgukadude katteks ostetava elektrienergia prognoositav hind peab olema põhjendatud ja efektiivne. Hinna põhjendatuse analüüsi aluseks on taotluse esitamisele eelneva 12- kalendrikuu Nord Pool Spot Eesti hinnapiirkonna hinna ja võrgukadude koguse alusel saadud kaalutud keskmine hind, millele lisatakse põhjendatud kulud, mis on vajalikud elektrienergia ostuks. Kaalutud keskmise hinna arvutamise aluseks on eelpoolnimetatud perioodi päev ette elektrituru tunnihind ja võrguettevõtja vastava tunni kaoenergia kogus. 6.6. Kui võrgukadude kompenseerimiseks ostetava elektrienergia kogus on alla 5 000 MWh aastas, siis võib elektrienergia hinna prognoosimisel võtta aluseks elektrienergia tarnelepingu. Sellisel juhul analüüsitakse hinna põhjendatust ning selle vastavust turu hinnale, seejuures eeldatakse hanke läbiviimist. 6.7. Põhivõrguettevõtja puhul arvestatakse spetsiifilisi tulusid ja kulusid: põhivõrguettevõtjate vahelise transiidivoogude kompensatsiooni mehhanismi (ITC) tulud ja kulud, vastukaubanduse kulud, ülekandevõimsuse oksjonite tulud, jne. 6.8. Mittekontrollitavate sisseostuhindade (ülekande- ja/või jaotusteenuse hind, võrgukadude elektrienergia hind) muutumisel arvestatakse kooskõlastatud võrgutasud ümber alljärgneva valemi alusel: t n = t n 1 T n = t T n 1 K n 1 kus: t n - uus kooskõlastatav võrgutasu; 9
t n-1 - kehtiva KA otsuse järgne tasu; T n - uute sisseostuhindade alusel arvestatud lubatud müügitulu; T n-1 - kehtiva KA otsuse järgne lubatud müügitulu; K - tasu muutuse koefitsient, mis võrdub T n ja T n-1 suhtega. Tabel 3.Mittekontrollitavate sisseostuhindade muutmine Jrk nr Näitaja Ühik Varasem otsus Taotlus 1. Võrguteenuse müügimaht MWh 1 440 1 440 2. Võrguteenuse ostumaht kokku MWh 1 500 1 500 Võrguteenuse ost 6-35 kv liinil 3. Võrguteenuse edastamise ostumaht põhitariifiga MWh 1 500 1 500 4. Võrguteenuse edastamistasu põhitariif senti/kwh 1,16 1,24 5. Võrguteenuse edastamise ostukulu tuh 17,4 18,6 6. Võrguteenuse võrguühenduse kasutamise kilovatipõhine maht kw kuus 390 390 7. Võrguteenuse võrguühenduse kasutamise kilovatipõhine tasu /kw kuus 3,46 3,71 8. Võrguteenuse võrguühenduse kasutamise ostukulu tuh 16,19 17,36 9. Võrguteenuse ostukulu kokku tuh 33,59 35,96 10. Keskmine võrguteenuse ostuhind senti/kwh 2,24 2,40 Võrgukadu % 4,0 4,0 11. Võrgukadude maht MWh 60 60 12. Võrgukadude katteks ostetava elektrienergia hind senti/kwh 4,15 4,20 13. Võrgukadude katteks ostetava elektrienergia ostukulu kokku tuh 2,49 2,52 Reaktiivenergia 6-35 kv pingel 14. Reaktiivenergia tarbimise maht Mvarh 384 385 15. Reaktiivenergia tarbimise ostuhind senti/kvarh 0,48 0,51 16. Reaktiivenergia tarbimise kulu tuh 1,84 1,96 17. Muutuvkulud tuh 37,93 40,45 18. Tegevuskulud tuh 18,00 19,00 19. Kapitalikulu tuh 5,11 6,11 20. Põhjendatud tulukus tuh 4,34 5,34 21. Lubatud müügitulu tuh 65,38 70,90 Tasu muutuse koefitsient (K) = 70,90/65,38 = 1,08443 Tabel 4. Võrgutasude muutmine Näitaja Mõõtühik Kehtiv võrgutasu K Taotletav võrgutasu Madalpingel 0,38 kv Põhitariif senti/kwh 4,74 1,08443 5,14 Päevatariif senti/kwh 5,51 1,08443 5,98 Öötariif senti/kwh 3,37 1,08443 3,65 10
7. Tegevuskulud 7.1.Tegevuskulud on kõik põhjendatud, võrguteenuste osutamiseks vajalikud kulud, mis ei ole muutuvkulud ega kapitalikulud. Tegevuskulud jagunevad kontrollitavateks tegevuskuludeks ja mittekontrollitavateks tegevuskuludeks. 7.2.Tegevuskulude hulka arvestatakse üldjuhul järgmised põhjendatud kulud: ettevõtja poolt teostatavad hooldus- ja remondikulud; sisseostetavate tööde ja teenuste kulud; transpordikulud; infotehnoloogia ja sidekulud; tööjõukulud (maksudega); võrguteenuse osutamise tegevusloa eest makstav riigilõiv; tasud tehnovõrgu või rajatise talumise eest; muud kulud, mis tuleb taotluses loetleda ja põhjendada. 7.3.KA teostab tegevuskulude analüüsi kasutades alljärgnevaid meetodeid: tegevuskulude dünaamika jälgimine ajas koguseliselt ja erikuluna müügimahu suhtes; statistiliste näitajate võrdlemine sarnaste ettevõtjatega; tegevuskulu komponentide süvaanalüüs (vajadusel kasutatakse eksperthinnanguid); investeeringute mõjuanalüüs tegevuskuludele. 7.4.Kulude dünaamika jälgimine ajas tähendab ettevõtja tegevuskulude muutust aastate lõikes, mis üldjuhul ei tohi kasvada rohkem kui THI. THI väärtused varasematele aastatele leitakse Statistikaameti veebilehelt www.stat.ee, THI jooksvale aastale leitakse Rahandusministeeriumi majandusprognoosist, mis on avaldatud veebilehel www.fin.ee. 7.5.Süvaanalüüs peab sisaldama tegevuskulude detailset jaotust erinevate tegevuste vahel vastavalt punktile 4.4. Tegevuskulude detailne jaotus peab sisaldama andmeid taotluse esitamisele eelneva kolme viimase kalendriaasta lõikes ning prognoosi tariifiaastaks. Ettevõtja peab põhjendama süvaanalüüsis toodud kulude tekkimist, muutumist ja kuluefektiivsust. Süvaanalüüsi läbiviimisel võib võrrelda erinevate kululiikide erikulu dünaamikat. 7.6.Ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemisel teiste sarnaste ettevõtjate kuludega võrreldakse sarnaste ettevõtjate tegevuskulude erikulusid (tegevuskulude summa müügikoguse kohta). Vajadusel võib KA analüüsida ka sarnaste ettevõtjate kululiike ja nende erikulu (näiteks ettevõtjate tööjõukulu müügikoguse kohta). 7.7.Võrgutasude kooskõlastamisel ja kontrollimisel KA ei aktsepteeri alljärgnevaid kuluartikleid: ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; mittepõhitegevusega seotud kulusid; kulusid varade väärtuste muutusest (varude jääkide muutus, käibevara allahindlus, jm); seadusandluste järgi ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid (nt haldusõigusrikkumiste trahvid, sunnirahad, kahjude hüvitamise tasud jne); ettevõtlusega mitte seotud kulud (sponsorlus, kingitused, annetused, jne); majandusanalüüsi protsessi käigus ilmnenud muid mittepõhjendatuid kulusid. 11
8. Reguleeritav vara ja kapitalikulu 8.1.Reguleeritava vara (võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara) väärtuse leidmine on vajalik kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. 8.2.KA analüüsib nii teostatud kui ka prognoositavate investeeringute põhjendatust, mis on aluseks reguleeritava vara arvestusel. Investeeringute põhjendatuse kontrollimiseks peab: 8.2.1 põhivõrguettevõtja esitama 5-aastase üksikasjaliku investeeringute kava ning 10- aastase perspektiivse investeeringute kava. Investeeringute kava peab sisaldama investeeringute maksumust, põhjendust, saavutatavat kokkuhoidu ja kuluefektiivsust, varustuskindluse ja kvaliteedi parandamise kriteeriumeid; 8.2.2 üle 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtja esitama 5-aastase üksikasjaliku investeeringute kava ning 10-aastase perspektiivse investeeringute kava. Investeeringute kava peab sisaldama investeeringute maksumust, põhjendust, saavutatavat kokkuhoidu ja kuluefektiivsust, varustuskindluse ja kvaliteedi parandamise kriteeriumeid; 8.2.3 alla 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtja esitama 5-aastase üksikasjaliku investeeringute kava ning 10-aastase perspektiivse investeeringute kava KA nõudel. 8.3.Reguleeritava vara ja kapitalikulu hulka KA ei aktsepteeri alljärgnevaid põhivarale tehtavaid kulusid: pikaajalised finantsinvesteeringud; tarbijate poolt makstud liitumistasude arvelt soetatud põhivara; tagastamatu abi (näiteks EL välisabi programmid) raames soetatud põhivara; immateriaalset põhivara (v.a. arvutitarkvara litsentsid ning tehnorajatistega seotud maade kasutusõigused); mittepõhitegevusega seotud põhivara; kulusid varade väärtuste muutusest (põhivara väärtuse langus, kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest, jms); vara, mida ettevõtja tegelikult ei kasuta võrguteenuste osutamiseks. 8.4.Kapitalikulu eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine võrgutasude kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul. 8.5.Kapitalikulu arvutatakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara (reguleeritava vara) väärtuse ja punktis 8.6 toodud kapitalikulunormi alusel. 8.6.Kapitalikulunorm on vara tehnilise eluea pöördväärtus. Erinevatel varadel võib olla erineb kasulik eluiga ja seega ka kapitalikulunorm. Vara kasuliku eluea põhjendamisel kontrollib KA järgmisi asjaolusid: vara eeldatav kasutamise aeg; vara oodatav füüsiline kulumine; vara tehniline või moraalne iganemine. 8.7.Reguleeritud vara ja kapitalikulu arvestus on järjepidev ning jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutumisel. 12
8.8.Võrguettevõtja peab eraldi arvestust tarbijate poolt makstud liitumistasudest ja tagastamatust abist soetatud materiaalse põhivara kohta, mida ei arvestata reguleeritava vara hulka ega arvestata võrgutasudesse lülitatavat põhivara kulumit. 8.9.Jooksval kalendriaastal investeeritud põhivara võetakse selle aasta kapitalikulu arvestusse nii, et investeeritud vara soetusväärtus korrutatakse koefitsiendiga 0,5. Järgnevatel aastatel kapitalikulu arvestuses arvestatakse kogu soetusväärtusega. Jooksval aastal arvestusest eemaldatud reguleeritav põhivara (müük, likvideerimine, mahakandmine) võetakse selle aasta kapitalikulu arvestusse nii, et eemaldatud põhivarade soetusväärtus korrutatakse koefitsiendiga 0,5. 8.10. Tariifiaasta reguleeritava vara (investeeritud kapitali) keskmine väärtus leitakse alljärgnevalt: kus: RV = RV 0 + RV 1 2 + KK RV - reguleeritav vara; RV 0 - reguleeritava põhivara väärtus kalendriaasta alguses; RV 1 - reguleeritava põhivara väärtus kalendriaasta lõpus; KK - käibekapital. 8.11. Käibekapitali arvestuse aluseks võetakse 5% tariifiaasta lubatud müügitulust. Vajadusel võib teostada detailsema käibekapitali analüüsi. Vertikaalselt integreeritud kontserni kuuluva ettevõtjate sisekäivet ei lülitata käibekaitali arvestusse. Vajadusel teostatakse täiendav käibekapitali analüüs. 8.12. Reguleeritava põhivara väärtus kalendriaasta lõpus leitakse: RV 1 = RV 0 + I A L kus: RV 1 - reguleeritava põhivara väärtus kalendriaasta lõpus; RV 0 - reguleeritava põhivara väärtus kalendriaasta alguses; - I - kalendriaastal tehtud investeeringud reguleeritavasse varasse; A - kapitalikulu; L - kalendriaastal eemaldatud (likvideeritud, müüdud või maha kantud põhivara. 13
Tabel 5. Reguleeritava põhivara arvestus. Varasema otsuse reguleeritud põhivarade seis (2009. aasta lõpp) on aluseks uuele arvestusele RV arvestus Ühik 2010 2011 2012 2013 Varade väärtus aasta alguses tuh 100,00 113,64 121,79 119,64 Vanade varade väärtus tuh 85,00 85,00 85,00 85,00 Uue vara soetusväärtus tuh 0,00 20,00 35,00 40,00 Uute varade väärtus tuh 0,00 19,71 33,93 37,86 Vana põhivara kapitalikulunorm % 7,14 7,14 7,14 7,14 Vana põhivara kapitalikulu tuh 6,07 6,07 6,07 6,07 Investeeringud tuh 20,00 15,00 5,00 10,00 Uue põhivara kapitalikulunorm % 2,86 2,86 2,86 2,86 Uue põhivara kapitalikulu tuh 0,29 0,79 1,07 1,29 Regulatiivne kapitalikulu tuh 6,36 6,86 7,14 7,36 Varade jääkväärtus aasta lõpul tuh 113,64 121,79 119,64 122,29 2013. aasta kapitalikulu kujuneb arvutuslikult alljärgnevalt: ((85,00 7,14) / 100) + ((40,00 + (10,00 0,5)) 2,86 / 100) = 7,36 tuh. Vara jääkväärtus 2013. aasta alguses peab võrduma vara jääkväärtusega 2012. aasta lõpus. Vara jääkväärtus 2013. aasta lõpus arvutatakse: 119,64 + 10,00 7,36 = 122,29 tuh. 9. Põhjendatud tulukus 9.1.Hinda lülitatava põhjendatud tulukuse arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajalikust põhivarast (nii materiaalsest kui ka immateriaalsest põhivarast). 9.2.Võrguteenuse osutamiseks vajaliku reguleeritava vara väärtus arvutatakse punktides 8.10 ja 8.12 toodud valemite alusel. 9.3.Põhjendatud tulukus leitakse reguleeritava vara ja kaalutud keskmise kapitali hinna korrutisena alljärgneva valemi alusel: kus: PT = WACC RV PT - põhjendatud tulukus; WACC - kaalutud keskmine kapitali hind; RV - reguleeritav vara. 9.4.Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse järgmise valemi alusel: kus: k e - Omakapitali hind (%); OK WACC = k e VK + OK + k VK d VK + OK 14
OK - Omakapitali osakaal (%). k d - Võlakapitali hind (%); VK - Võlakapitali osakaal (%); Kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamisel kasutatakse kapitali struktuuri, millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital. Kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamisel kasutatakse vastavalt üldlevinud praktikale WACC-is regulatiivset võla- ja omakapitali osakaalu (50/50) ning sama osakaal võetakse aluseks ka kõikide teiste analoogset teenust (s.t elutähtsat teenust, mida osutatakse turgu valitseva ettevõtja poolt) osutavate reguleeritavate ettevõtjate puhul (elektrienergia, gaas, kaugküte, veeteenus). Tegemist on küllaltki suure arvu reguleeritavate ettevõtjatega, millel on erinev kapitali struktuur varieerudes 100 protsendilisest omakapitali osakaalust ja lõpetades kõrge finantsvõimenduse osakaaluga. Regulatiivselt sätestatud võla- ja omakapitali osakaalude kasutamine tagab nii ettevõtjate kui ka tarbijate võrdse kohtlemise. Siinkohal on oluline märkida, et tavaliselt on võlakapitali hind väiksem võrreldes omakapitali hinnaga. Seega ei kasutata võla- ja omakapitali osakaalu määramisel konkreetse ettevõtja bilansilisi näitajaid. Selline võla- ja omakapitali osakaal (50/50) tagab ettevõtja tasakaalustatud finantseerimise ja vähendab liigset finantsriski. Riskivabaks tulumääraks võetakse Saksamaa 10-aastase võlakirja viimase viie aasta keskmine intressimäär, millele liidetakse Eesti riigiriski preemia. Eesti riigivõlakirjade olemasolu korral võib võtta riskivabaks tulumääraks riigivõlakirja intressimäära. Kuna Eestil puuduvad järelturul kaubeldavad pikaajalised riigivõlakirjad, siis otsest kvantitatiivset hinnangut Eesti riigiriskile ei ole võimalik anda. Seda saab teha ainult kaudselt võrreldes Eestit riikidega, kes on emiteerinud riiklikke võlakirju. Rahandusministeerium on soovitanud KA-l lähtuda reitinguagentuuride (S&P/Moody s/fitch) poolt Eestile antud krediidiriigireitinguga sarnase krediidireitinguga Euroopa riikide umbes 10-aastase pikkusega võlakirjade keskmisest tootlusest, mida võib kasutada Eesti pikaajaliste riigivõlakirjade tootluse hindamiseks. Võlakapitali hind on riskivaba tulumäära (millele on lisatud Eesti riigiriski preemia) ja ettevõtja võlakapitali riskipreemia summa. Omakapitali hind arvutatakse CAPM (capital assets pricing model) mudeli abi: kus: k e - omakapitali hind; R f - riskivaba tulumäär; R c - riigiriski preemia; Β - beetakordaja; R m - tururiski preemia. k e = R f + R c + β R m Beetakordaja suurus leitakse teiste Euroopa ja/või USA reguleeritavate ettevõtjate vastavate näitajate alusel. Turu riskipreemia leitakse teiste Euroopa ja/või USA ettevõtjate pikaajalise turu riskipreemia alusel. 15
WACC arvestatakse KA poolt iga-aastaselt ja avaldatakse veebilehel www.konkurentsiamet.ee. Avaldatud dokument sisaldab nii WACC-i arvestamise metoodikat kui ka erinevate tegevusalade kaalutud keskmise kapitali hinna väärtusi kehtivusaastal. WACC-i väärtused on diferentseeritud põhivõrguettevõtjale ja jaotusvõrguettevõtjale. Tabel 6. Põhjendatud tulukuse kujunemine Põhjendatud tulukus Ühik 2013 Reguleeritud vara aasta alguses = RV 0 tuh 119,64 Investeeringud (I) tuh 10,00 Kulum (A) tuh 7,36 Lubatud müügitulu tuh 100,00 Käibekapital = 5% lubatud müügitulust (KK) tuh 5,00 Reguleeritud varad (RV) tuh 125,96 WACC % 6,76 Põhjendatud tulukus tuh 8,52 Märkus: Tabelis 6 on kasutatud 2013. aasta WACC-i. Põhjendatud tulukus kujuneb arvutuslikult alljärgnevalt: RV 1 = RV 0 + I A = 119,64 + 10,00 7,36 = 122,29 tuh ; KK = 100,00 0,05 = 5,00 tuh ; RV = (RV 0 + RV 1 )/2 + KK = (119,64 + 122,29 )/2 + 5,00 = 125,96 tuh ; Põhjendatud tulukus = WACC RV = 6,76%/100 125,96= 8,52 tuh. 16