TALLINN 2014 Detsember

VÄO SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMISJAAMA KINNITATUD DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS OLEVA VÄO RESERVKATLAMAJA CHP SAASTEALLIKATEST VÄLISÕHKU ERALDUVATE SAASTEAINETE LHK-Projekt on tellitud ja finantseeritud AuraGen OÜ poolt LHK-Projekti on koostanud: Arvo Käärd Tegevuslitsents nr. KMH0038 TALLINN 2014 Detsember

2 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Saasteallika(te) asukoha geograafia ja kliima iseloomustus 12 3. Tegevusalade kirjeldus 31 4. Saasteallikad, saasteainete heitkogused tegevusalade kaupa ja saasteainete püüdeseadmed 36 5. Välisõhus saasteainete hajumise arvutus tulemused iga paikse saasteallika kohta 69 6. LHK projektile lisatakse 106 Järeldused ja ettepanekud 125 Kasutatud kirjanduse loetelu 127 Märkused 127 LISAD 128 LISA 1 Keskkonnaministri 12.11. 2013. a määruse nr 66 Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid, loataotluse sisule esitatavad nõuded lisa 2 LISA 2 Koondandmed välisõhku eralduvate saasteainete tegelike ja taotletavate heitkoguste kohta

3 Lubatud heitkoguste projekt (edaspidi LHK projekt) koosneb järgmistest osadest: 1. Sissejuhatus (1) LHK projekti sissejuhatuses esitatakse järgmised andmed: Käesolev LHK-Projekt on koostatud keskkonnaministri määruse nr 66 Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid ning loataotluse sisule esitatavad nõuded (RT I, 15.11.2013, 2) alusel. 1) Põhjendus saasteloa taotlemiseks seoses uue saasteallika rajamisega või kasutusele võtmisega, tootmismahu, tooraine ja abimaterjalide koguste, kasutatava tehnoloogia või püüdeseadmete muutumisega, samuti käitise olulise muutmisega võrreldes eelneva olukorraga või seoses õigusaktide muudatustega; AuraGen OÜ taotleb kompleksluba, mille koosseisus on LHK-Projekt, uue saasteallika rajamiseks Tallinna Elektrijaam OÜ territooriumile üürilepingu alusel. Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistuse kirjaga Meie: 10.04.2006 nr 30-12- 1/4899-6 on Tallinnas Lagedi tee 16b ja 16c maaüksustele soojuse ja elektri koostootmisjaama rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne heakskiidetud. Vastavalt heakskiidetud keskkonnamõjude hindamisele ( Tallinnas Lagedi tee 16b ja 16c maaüksustele soojuse ja elektri koostootmisjaama rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne ) reservkatlamaja koostootmisjaamas hakkab toimuma soojuse- ja elektrienergia koostootmine, kasutades kütusena hakkepuitu ja freesturvast. Reservkatlamaja koostootmisjaam rajatakse paekarjääri põhja, mistõttu ca 7 m kõrgune paesein moodustab tõhusa loodusliku heli- ja tolmubarjääri (nii reservkatlamaja koostootmisjaam ja Väo karjääris toimuv ei häiri ümbruskonda ja vastupidi). Krunt asub valdavat tuule suunda silmas pidades idasuunal, seega reservkatlamaja koostootmisjaama korstnast väljuvad suitsugaasides olevad saasteained hajuvad Lasnamäe elurajoonist eemale. Reservkatlamaja koostootmisjaamas kütusena on planeeritud kasutada: 1) 100 % puitu või 2) 70 % puitu ja 30 % turvast. Väo Reservkatlamaja CHP (koostootmisjaama) mahud (kütuse järgi) on 255000 tonni aastas hakkepuitu (W=40%) või 178000 tonni aastas hakkepuitu (W=40%) ja 88000 tonni aastas turvast (W=47,5%). Katelde nominaalvõimsus on 3*24,77=74,31 MW. Primaarenergia sisendiks on 87 MW (katla/katelde kasutegur on 85 %). Nominaalne elektrivõimsus on 21 MW. Nominaalne soojuslik võimsus on 52 MW, millele lisandub 3*6,1=18,3 MW ``skraberitest = scrubber`` (nn suitsugaaside kondensaatoritest ` ), see on juhul, kui kaugkütte tagasivoolu temperatuur on 50 o C ja kütuse niiskus 50 %. Kateldest (restkoldega katlad) väljuvad suitsugaasid juhitakse läbi elektrifiltrite ja suitsugaaside kondensaatorite 70 m kõrgusesse korstnasse (igal katlal on omaette kaheväljaline elektrifilter ja suitsugaasi kondensaator). Korstnast väljuvate suitsugaaside temperatuur on ilma suitsugaaside kondensaatoriteta 150 170 o C ja suitsugaaside kondensaatoritega töötamise ajal 50 70 o C.

4 2) Viited õigusaktidele ja juhendmaterjalidele, muu hulgas rahvusvahelised mõõtmis- ja arvutusmetoodikad ning tehnoloogilised kaardid; Viited LHK-Projektiga seotud õigusaktidele Pealkiri Andja Liik Akti nr Redaktsiooni kehtivus Veeseadus Riigikogu seadus 01.08.2014 - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus Riigikogu seadus 01.07.2014 31.12.2014 Keskkonnatasude seadus Riigikogu seadus 01.07.2014 31.12.2014 Keskkonnavastutuse seadus Riigikogu seadus 01.08.2014 - Tööstusheite seadus Riigikogu seadus 01.07.2014 31.12.2014 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Riigikogu seadus 23.03.2014 - Jäätmeseadus Riigikogu seadus 01.08.2014 30.09.2014 Looduskaitseseadus Riigikogu seadus 01.08.2014 - Tuleohutuse seadus Riigikogu seadus 01.07.2014-31.12.2014 Välisõhu kaitse seadus Riigikogu seadus 01.08.2014-31.12.2019 Metsaseadus Riigikogu seadus 01.08.2014 - Tarbijakaitseseadus Riigikogu seadus 01.07.2014-31.12.2014 Kemikaaliseadus Riigikogu seadus 01.07.2014 31.12.2014 Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekvabariigi määrus 171 12.10.2012 - Valitsus Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded Vabariigi Valitsus määrus 171 25.04.2010 - Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid Vabariigi Valitsus määrus 57 30.03.2009 - Surveseadme kaitsevööndi ulatus Vabariigi Valitsus määrus 213 02.06.2003 - Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord Vabariigi Valitsus määrus 269 01.01.2013 - kehtetu

5 Pealkiri Andja Liik Akti nr Redaktsiooni kehtivus Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri Vabariigi Valitsus määrus 198 01.07.2009 - Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsus määrus 312 01.04.2010 - Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord Vabariigi Valitsus määrus 103 17.05.2013 - Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded Vabariigi Valitsus määrus 315 01.10.2007 - Liigid ja liikide rühmad, millele avaldatav ebasoodne muutus loetakse v kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele tekitat kahjuks «Veeseaduse» 26.15 tähenduses Keskkonnavastutuse seaduse tähenduses elupaiga ja liigina mõistetavate elupaigatüüpide ja liikide täiendav nimekiri Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lep sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud aluse Nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ni kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitle Keskkonna- minister Keskkonna- minister Keskkonna- minister Teede- ja Side- minister määrus 37 17.07.2010 - määrus 38 18.08.2008 - määrus 2 19.10.2013 - määrus 106 14.03.2014 - Ehitusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord Majandus- ja kommunikat- määrus 66 09.01.2003 - siooniminister Ehitise teatise vorminõuded ja esitamise kord Majandus- ja kommunikat- määrus 72 09.01.2003 - siooni- minister Ehitise kasutusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord Majandus- ja Kommunikat- määrus 64 09.01.2003 - siooniminister Nõuded ehitusprojektile Majandus- ja kommunikat- määrus 67 25.01.2014 - siooniminister

6 Pealkiri Andja Liik Akti nr Redaktsiooni kehtivus Saasteainete heitkoguste piirväärtused suurtest põletusseadmetest väljuvkeskkonnaminismäärus 112 01.06.2013 - kehtetu gaaside mahuühiku kohta Suurte põletusseadmete saasteainete heite piir väärtused, nende kohaldam mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid, loataotluse sisu esitatavad nõuded Keskkonna- minister Keskkonna- minister määrus 48 06.07.2013 - määrus 66 01.02.2014 - Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded Teede- ja Side- minister määrus 59 15.09.2003 - Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoosotsiaalminister määrus 42 01.07.2002 - mürataseme mõõtmise meetodid Viited LHK-Projektiga seotud juhendmaterjalidele 1. Keskkonnaministri määrus nr 66 Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid ning loataotluse sisule esitatavad nõuded 2. Keskkonnaministri määrus nr 48 Suurte põletusseadmete saasteainete heite piir väärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded 3. Keskkonnaministri määrus nr 99 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid 5. AS Nord Projekt. Väo reservkatlamaja CHP eelprojekt. Tallinn, 11. nov. 2014. 57 Lk. 5. Füüsikalis-matemaatilised mudelid keskkonnaseisundi kirjeldamiseks ja muutuste prognoosimiseks rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/seirekursus/seire9.doc 6. Garant-Universal. Versioon 4. Litsents N1063-6/05 09.09.2005 Tehnoloogilised kaardid Tehnoloogiakaart - on kehtestatud vormi kohaselt koostatud tehnoloogiadokument, mis sisaldab toote valmistamise tehnoloogilist protsessi.

7 Väo Reservkatlamajja CHP on planeeritud paigaldada kolm restkoldega a 24,77 MW katelt): Restkoldega katlad 1 Katla/katelde installeeritud soojusvõimsus/-võimsused MW 3 * 24,77 = 74,31 2 Skrubberite (suitsugaaside kondensaatorite) installeeritud soojusvõimsused niiskusel W=50% MW 16,4 3 Tööperioodi pikkus aastas tundi 8500 4 Turbiinist soojust soojusvõrku MWh/aasta 428,4 GWh/a 5 Skrubberist soojust soojusvõrku: lähtudes eeldusest, et seade töötab aastas 8500 tundi MWh/aasta 139,4 GWh/a 6 Kokku energiat soojusvõrku MWh/aasta 567,8 GWh/a 7 Kütusekulu kuiv kütus W= ca 50% t/aasta 255 tuhat tonni/a hakkepuitu või 178 tuhat tonni/a hakkepuitu ja 88 tuhat tonni/a turvast Kateldest (restkoldega katlad; 3 tk.; igal katlal omaette elektrifilter ja suitsugaasikondensaator) väljuvad suitsugaasid juhitakse läbi elektrifiltrite ja suitsugaaside kondensaatorite 70 m kõrgusesse korstnasse. Korstnast väljuvate suitsugaaside temperatuur on ilma suitsugaaside kondensaatoriteta 150 170 o C ja suitsugaaside kondensaatoritega töötamise ajal 50 70 o C.

8 Liikuvate restidega eelkolle Aurukatel Kuiv elektrifilter (kaheväljaline) Möödaviik Suitsugaaside pesur (Scrubber) 70 m kõrgune korsten Joonis 1. Väo Reservkatlamaja CHP restkoldega koostootmisjaama blokkskeem. Fotod on illustratiivsed.

9 Joonis 2. Väo Reservkatlamaja CHP plaan ja lõige 2-2 projekti 12260 AS Nord Projekt. Väo Reservkatlamaja CHP eelprojekt. Tallinn, 11. nov. 2014. 57 Lk. Saasteallikateks on V-1 (katlamaja korsten: punktsaasteallikas) ja V-2 (kütuste (turvas ja hakkepuit) vastuvõtuhoone: joonsaasteallikas).

10 Tootmismaht Restkoldega katlad 1 Katla/katelde installeeritud soojusvõimsus/-võimsused MW 3 * 24,77 = 74,31 2 Skrubberite (suitsugaaside kondensaatorite) installeeritud soojusvõimsused niiskusel W=50% MW 16,4 3 Tööperioodi pikkus aastas tundi 8500 4 Turbiinist soojust soojusvõrku MWh/aasta 428,4 GWh/a 5 Skrubberist soojust soojusvõrku: lähtudes eeldusest, et seade töötab aastas 8500 tundi MWh/aasta 139,4 GWh/a 6 Kokku energiat soojusvõrku MWh/aasta 567,8 GWh/a 7 Kütusekulu kuiv kütus W=0% t/aasta 255 tuhat tonni/a hakkepuitu või 178 tuhat tonni/a hakkepuitu ja 88 tuhat tonni/a turvast Kütuse kulu AuraGen OÜ taotleb kompleksluba hakkepuidu 255000 t/a või segu hakkepuitu 178000 t/a ja turvast 88000 t/a põletamiseks. Seadmete töötundide arv Seadmete tööperioodi pikkuseks on planeeritud 8500 tundi aastas. LHK-Projekt on koostatud (kompleksluba taotletakse tööperioodile 8500 tundi aastas) tööperioodile 8500 tundi aastas. Muud lähteandmed Biokütuse restkoldega kolme katlakomplekti tahkekütuse (katla a nominaalvõimsus 24,77 MW ehk tahke kütuse järgi 29 MW) kvaliteet: 1. Keskmine biokütuse niiskuse sisaldus W t on ettenähtud 44,45 %. 2. Biokütuse niiskussisaldus võib varieeruda vahemikus 30 % kuni 60 %. 3. Maksimaalne saepuru mahuline sisaldus kütuse koosluses võib olla 50 %. 4. Biokütuse tavaline fraktsiooniline suurus võib varieeruda saepuru ja 100 mm suuruse osakese vahel. 5. 20 % kütusest võib olla fraktsioone maksimaalse mõõtudega 50x50x300 mm. 6. Biokütuses ei tohi esineda kive, kruusa, metalli, lund, liiva, ehitusjäätmeid, olmeprahti, õli, kemikaale, jäätunud kütusekamakaid jne.

11 Erineva päritoluga biokütuste kuivaine alumised kütteväärtused: Liik Tooraine ID Kuivaine alumine kütteväärtus MJ/kg Kütuse kulu aastas järgi Hake Segu 7129772 19 63423 Turvas 7129773 20,8 57934 Hake Täistüved 10709 18,9 63759 Hake Võsa 10720 19,1 63091 Hake Täistüved 10725 18,8 64098 Hake Ümarpuit 10811 18,5 65137 Hake Männikoor 10867 19,9 60555 Hake Võsa roheline 11338 18,7 64440 Hake Täistüved roheline 11391 19,4 62115 Hake Kuusekoor 11548 18,5 65137 Turvas Nurme T1003N 19,5 61797 Turvas Õmma T1003Õ 19,9 60555 Hake Ümarpuit 52374 18,71 64406 Hake Täistüved 52395 18,78 64166 Hake Täistüved 52418 18,87 63860 Hake Võsa 52415 18,82 64030 Hake Võsa 52420 19,02 63356 Hake Raiejääde 52397 19,17 62861 Hake Raiejääde 52408 19,35 62276 Hake Puidutööstusejäägid (Kohila) 52412 22,51 53533 Hake Puidutööstuse jäägid (Kohila) 52416 20,79 57962 Turvas 60095 Hake 62678 tonni (2) Käitise oluliseks muutmiseks loetakse käitise olulist muutmist tööstusheite seaduse tähenduses. Käitise oluline muutmine Tööstusheite seaduse tähenduses on käitise nimivõimsuse muutmise tulemus, mis põhjustab lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguse suurenemist üle 25 protsendi väikekäitise korral ja üle 10 protsendi kõigi teiste käitiste korral, või muu muudatus, mis võib tõenäoliselt avaldada olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. AuraGen OÜ (uus ettevõte) rajab uue saasteallika Tallinna Elektrijaam OÜ territooriumile üürilepingu alusel. Tallinna Elektrijaam OÜ käitisena nimivõimsust ei muuda. AuraGen OÜ poolt on läbi viidud Väo Reservkatlamaja CHP keskkonnamõjude eelhinnang keskkonnakaitseliste nõuete selgitamiseks (OÜ KUPI. Väo soojuse ja elektri koostootmisjaama kinnitatud detailplaneeringu koosseisus oleva Väo Reservkatlamaja CHP projekti keskkonnamõjude eelhinnang keskkonnakaitseliste nõuete selgitamiseks. Eelhinnangu aruanne. Tallinn, oktoober 2014. 157 Lk.). Eelhinnangu olulisemad järeldused: 1. Hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba segu põletamisel suitsugaaside puhastamiseks elektrifiltrit ja suitsugaaside kondensaatorit kasutades kõigi näitajate osas Väo Reservkatlamaja CHP tegevus vastab Välisõhu kaitse seadusele.

12 2. Rajatavas Väo Reservkatlamajas CHP hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba põletamisel kolme restkoldega katlas võimsusega a 24,77 MW (primaarenergia (sisseantava kütuse) järgi 29 MW; igal katlal on autonoomne suitsugaasi puhastamine elektrifiltriga ja suitsugaasi kondensaatoriga) OÜ Tallinna Elektrijaam territooriumil puudub oluline keskkonnaalane mõju. 2. Saasteallika(te) asukoha geograafia ja kliima iseloomustus Saasteallika asukoha geograafia Joonis 3. Saasteallikad V-1 (katlamaja korsten); V-2 (kütuste (turvas ja hakkepuit) vastuvõtu hoone) ja V-3 (lahtine hakkepuidu laoplats)

13 Joonis 4. Väo Reservkatlamaja CHP asendiplaan (AS Nord Projekt. Väo Reservkatlamaja CHP eelprojekt. Tallinn, 11. nov. 2014. 57 Lk.).

14 Joonis 5. Tallinna Elektrijaam kinnistu aadressil Tooma tn 14//Väomurru tn 1, Lasnamäe, Tallinn. Olemasolev olukord seisuga okt, 2014 (KÜ tunnus (-): 78403:313:0005) Maakond Harju maakond Omavalitsus Tallinn Asustusüksus Lasnamäe linnaosa Lähiaadress Tooma tn 14 // VÃ omurru tn 1 Tunnus 78403:313:0005 Registreerimise aeg 14.august 2007. a. Muudatuse registreerimise aeg 24.oktoober 2014. a. Sihtotstarve 1 Tootmismaa 100% Sihtotstarve 2 - Sihtotstarve 3 - Pindala 137996 m² s.h. ehitiste alune maa Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Õuemaa Muu maa 137996 m² s.h. veealune maa

15 Registriosa 17022101 Kinnistuspiirkond / jaoskond Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskond Mõõdistamise aeg 01.märts 2007. a. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo Mõõdistaja AS Mõõdistamisviis mõõdistatud, L-EST Hinnatsoon H0784021 Viljakustsoon. Joonis 6. Väo Reservkatlamaja CHP paiknemine Tallinna Elektrijaam kinnistul aadressiga Tooma tn 14//Väomurru tn 1, Lasnamäe, Tallinn.

16 Joonis 7. Katastriüksuse 78403:313:0005 (sh Väo reservkatlamaja CHP) asukoha geograafia. M 1 : 100000 Püsiasustus Väo karjääris puudub. Väo karjääris asuvad tootmisettevõtted. Väo karjäär pole kohaliku elanikkonna virgestusala/rekreatsiooni ala. Kaugus lähima elamuni on ca 660 meetrit. Lähim lasteaed asub 1120 meetri kaugusel ja lähim kool 1150 meetri kaugusel Lasnamäe linnaosas. Lähimaastik on tüüpiline tehismaastik (Väo ja Väo-Tondi lubjakivikarjäär). Alal toimunud lubjakivi kaevandamisega seoses on karjääri äärealade looduslik pinnakate asendatud paelahmakatest, kooritud pinnastest ja mullast koosneva täitepinnasega, mille kuhjatised on kohati kuni 3 m kõrgused. Kavandatava Väo Reservkatlamaja CHP asukoht on Põhja-Eesti tasasel paelaval keskordoviitsiumi Lasnamäe lademe avamusel. Saasteallika asukoha kliima iseloomustus Vaadeldavas piirkonnas prevaleerivad lõuna ja edela tuuled (vt tabel 1). Seega pole valdavad tuuled Lasnamäe linnaosa suunalised.

17 Tuule suuna korduvus (%) 1961-1990 Tabel 1 N NE E SE S SW W NW Tuulevaiku I 7 8 12 17 22 18 11 5 3 II 6 9 13 16 20 17 13 6 3 III 7 9 11 15 21 18 13 6 4 IV 11 14 10 10 15 15 16 9 4 V 11 18 13 8 12 13 16 9 3 VI 14 14 9 6 11 14 21 11 4 VII 12 11 8 8 15 15 20 11 5 VIII 11 11 9 8 17 17 18 9 5 IX 10 7 9 11 19 19 15 10 4 X 9 4 8 13 21 21 15 9 XI 8 5 9 15 25 19 11 8 2 XII 8 6 11 14 23 19 12 7 3 Aasta 10 10 10 12 18 17 15 8 4 Tallinnas on olnud aastatel 1891-1980 aasta keskmine, suurim ja väikseim lumikate vastavalt 28, 50 ja 5 cm. Tallinnas on mõõdetud suurim ööpäevane sademete hulk 82 mm. LHK projektis lisatakse saasteallika(te) asukoha kirjeldusele järgmised materjalid: 1) Saasteallikate asukohakaart (edaspidi kaart) sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. Kaardile kantakse käitise tootmisterritoorium, märgitakse sellega vahetult piirnevate alade maakasutuse sihtotstarve, kaardi piirkonnas asuvate teiste välisõhku saastavate käitiste territooriumide piirid ning väljaspool käitiste tootmisterritooriumi olulised hooned ja rajatised, märkides nende kauguse lähimast saasteallikast või tootmisterritooriumi piirist. Kaardile tuleb märkida ka lähimad väljaspool käitise tootmisterritooriumi kulgevad teed, tänavad ja muud läheduses asuvad ehitised; Joonis 5. Väo Reservkatlamaja CHP asub Tallinna linna üldplaneeringu alusel tööstusettevõtete alal: põhiliselt tööstusettevõtete ja ladude ala, kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi; uute elamute rajamine on lubatud ainult erandina. Teisel pool Lagedi teed asub ettevõtluse segahoonestusala.

18 Joonis 6. Väo Reservkatlamaja CHP paiknemine Tallinna Elektrijaam OÜ kinnistul aadressiga Tooma tn 14//Väomurru tn 1, Lasnamäe, Tallinn ning katastritunnus 78403:313:0005 Joonis 7. Tooma tn 18 Maakond Harju maakond Omavalitsus Tallinn Asustusüksus Lasnamäe linnaosa Lähiaadress Tooma tn 18 Tunnus 78403:313:0008 Registreerimise aeg 14.august 2007. a. Muudatuse registreerimise aeg 24.oktoober 2014. a. Sihtotstarve 1 Tootmismaa 100% Sihtotstarve 2 - Sihtotstarve 3 -

19 Pindala 52280 m² s.h. ehitiste alune maa Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Õuemaa Muu maa 52280 m² s.h. veealune maa Registriosa 17022101 Kinnistuspiirkond / jaoskond Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskond Mõõdistamise aeg 01.märts 2007. a. Mõõdistaja Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo AS Mõõdistamisviis mõõdistatud, L-EST Hinnatsoon H0784021 Viljakustsoon Joonis 8. Tooma 16 Maakond Harju maakond Omavalitsus Tallinn Asustusüksus Lasnamäe linnaosa Lähiaadress Tooma tn 16 Tunnus 78403:313:0006 Registreerimise aeg 14.august 2007. a. Muudatuse registreerimise aeg 24.oktoober 2014. a. Sihtotstarve 1 Tootmismaa 100% Sihtotstarve 2 - Sihtotstarve 3 - Pindala 77382 m² s.h. ehitiste alune maa Haritav maa

20 Looduslik rohumaa Metsamaa Õuemaa Muu maa 77382 m² s.h. veealune maa Registriosa 17022101 Kinnistuspiirkond / jaoskond Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskond Mõõdistamise aeg 01.märts 2007. a. Mõõdistaja Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo AS Mõõdistamisviis mõõdistatud, L-EST Hinnatsoon H0784021 Viljakustsoon Joonis 9. Tooma tänav T5 Maakond Harju maakond Omavalitsus Tallinn Asustusüksus Lasnamäe linnaosa Lähiaadress Tooma tänav T5 Tunnus 78403:313:0013 Registreerimise aeg 14.august 2007. a. Muudatuse registreerimise aeg 24.oktoober 2014. a. Sihtotstarve 1 Transpordimaa 100% Sihtotstarve 2 - Sihtotstarve 3 - Pindala 18317 m² s.h. ehitiste alune maa Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Õuemaa

21 Muu maa 18317 m² s.h. veealune maa Registriosa 17022101 Kinnistuspiirkond / jaoskond Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskond Mõõdistamise aeg 01.märts 2007. a. Mõõdistaja Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo AS Mõõdistamisviis mõõdistatud, L-EST Hinnatsoon H0784021 Viljakustsoon Joonis 10. Tooma tänav T4 Maakond Harju maakond Omavalitsus Tallinn Asustusüksus Lasnamäe linnaosa Lähiaadress Tooma tänav T4 Tunnus 78403:313:0012 Registreerimise aeg 14.august 2007. a. Muudatuse registreerimise aeg 24.oktoober 2014. a. Sihtotstarve 1 Transpordimaa 100% Sihtotstarve 2 - Sihtotstarve 3 - Pindala 9638 m² s.h. ehitiste alune maa Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Õuemaa Muu maa 9638 m² s.h. veealune maa Registriosa 17022101

22 Kinnistuspiirkond / jaoskond Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskond Mõõdistamise aeg 01.märts 2007. a. Mõõdistaja Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo AS Mõõdistamisviis mõõdistatud, L-EST Hinnatsoon H0784021 Viljakustsoon Joonis 11. Väo tee T3 Maakond Harju maakond Omavalitsus Tallinn Asustusüksus Lasnamäe linnaosa Lähiaadress Väo tee T3 Tunnus 78403:313:0014 Registreerimise aeg 14.august 2007. a. Muudatuse registreerimise aeg 24.oktoober 2014. a. Sihtotstarve 1 Transpordimaa 100% Sihtotstarve 2 - Sihtotstarve 3 - Pindala 20632 m² s.h. ehitiste alune maa Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Õuemaa Muu maa 20632 m² s.h. veealune maa Registriosa 17022101 Kinnistuspiirkond / jaoskond Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskond Mõõdistamise aeg 01.märts 2007. a. Mõõdistaja Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo AS

23 Mõõdistamisviis Hinnatsoon Viljakustsoon mõõdistatud, L-EST H0784021 Joonis 12. Väomurru tänav Maakond Harju maakond Omavalitsus Tallinn Asustusüksus Lasnamäe linnaosa Lähiaadress Väomurru tã nav Tunnus 78403:313:0015 Registreerimise aeg 14.august 2007. a. Muudatuse registreerimise aeg 24.oktoober 2014. a. Sihtotstarve 1 Transpordimaa 100% Sihtotstarve 2 - Sihtotstarve 3 - Pindala 24243 m² s.h. ehitiste alune maa Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Õuemaa Muu maa 24243 m² s.h. veealune maa Registriosa 17022101 Kinnistuspiirkond / jaoskond Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskond Mõõdistamise aeg 01.märts 2007. a. Mõõdistaja Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo AS Mõõdistamisviis mõõdistatud, L-EST Hinnatsoon H0784021 Viljakustsoon

24 Joonis 13. Lähim elamu Maakond Harju maakond Omavalitsus Tallinn Asustusüksus Lasnamäe linnaosa Lähiaadress Väo tee 6 Tunnus 78403:313:0670 Registreerimise aeg 14.november 2001. a. Muudatuse registreerimise aeg 24.oktoober 2014. a. Sihtotstarve 1 Elamumaa 100% Sihtotstarve 2 - Sihtotstarve 3 - Pindala 2138 m² s.h. ehitiste alune maa 1001 m² Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Õuemaa 2138 m² Muu maa s.h. veealune maa Registriosa 6215201 Harju Maakohtu Tallinna Kinnistuspiirkond / jaoskond kinnistusjaoskond Mõõdistamise aeg 20.juuni 2000. a. Mõõdistaja AS GEOMARK Mõõdistamisviis mõõdistatud, transformeeritud Hinnatsoon H0784021 Viljakustsoon

25 2) Saasteainete hajumistingimusi mõjutavate selliste oluliste geograafiliste ja tehnogeensete objektide iseloomustus, mis asuvad alal, mille kaugus vaadeldavast tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse saasteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast; Paikse saasteallikana on katlamaja korstna kõrguseks 70 m. Paikse saasteallika 50-kordne kõrgus maapinnast on 50*70 m = 3500 m. Joonis 14. Vastavalt keskkonnaministri määruse nr. 46 "Välisõhus saasteaine sisalduse orienteeruva ohutu taseme määramiseks vajalike andmete loetelu" 5 lõige 2) saasteallika mõjupiirkonnaks lugeda piirkond, mis võrdub tootmisterritooriumi kõrgeima paikse saasteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast, so antud juhul 50 * 70 m = 3500m (3,5 km). Maa-ala, mis jääb Väo Reservkatlamaja CHP tootmishoone katlamaja korstnast 3500 m (50 kordne katlamaja korstna kõrgus) raadiusse (punane ring). Väo Reservkatlamaja CHP 3500 m (50 kordne katlamaja korstna kõrgus) raadiusse jäävad elamumaad (sh Lasnamäe linnaosa), maatulundusmaad, transpordimaad, ühiskondlike ehitiste maad, tootmismaad; Natura 2000 ala jne.

26 3) Käitise asendiplaan (edaspidi plaan) või koordinaatidega skeem sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas. Plaanile kantakse põhja-lõunasuund ning kõikide hoonete, rajatiste ja väljaspool neid toimuva tegevuse kohad, saasteallikate asukohad tootmisterritooriumil, vaadeldava tootmisterritooriumi ja samas piirkonnas asuvate teiste välisõhku saastavate käitiste tootmisterritooriumite piirid ning lähimad elumajad, märkides nende kauguse saasteallikast või tootmisterritooriumi piirist. Plaanile tuleb märkida lähimad teed, tänavad, muud ehitised (koolimajad, kauplused, laod ja muud). Väo Reservkatlamaja CHP asub Tallinna linna üldplaneeringu alusel tööstusettevõtete alal:

27 Joonis 15. Väo Reservkatlamaja CHP saasteallikad V-1; V-2 ja V-3. Väo Reservkatlamaja CHP vahetusläheduses kauplused, koolid jne puuduvad. Lähim ladu on Väo Hake OÜ hakkepuidu ja puidu ladu Tallinna Elektrijaam OÜ kinnistul aadressiga Tooma tn 14//Väomurru tn 1, Lasnamäe, Tallinn katastritunnusega 78403:313:0005. Lähim elamu asub tootmisterritooriumi piirist 228,6 m kaugusel, Peterburi tee ääres. (2) Kliima iseloomustuses esitatakse saasteallika(te) asukoha piirkonna välisõhus saasteainete hajumisarvutuse tegemisel kasutatud meteoroloogilise aasta kõige soojema kuu keskmine ja kõige soojema kuu keskmine välisõhu temperatuur kella 13.00 ajal, kõige külmema kuu keskmine ja kõige külmema kuu keskmine välisõhu temperatuur kella 13.00 ajal, ning tuulte roos. OÜ Tallinna Elektrijaam piirkonna klimaatilised näitajad paljuaastaste mõõtmisandmete alusel) on järgmised (allikas: ÅF-Estivo AS. Kompleksloa taotlus. Väo soojuse ja elektri koostootmisjaam. Jaanuar, 2007):

28 Keskmine õhutemperatuur juulis kell 13:00 Ööpäeva keskmine temperatuur juulis Keskmine temperatuur jaanuaris Keskmine temperatuur veebruaris Aasta keskmine tempeartuur Aasta keskmine tuule kiirus Augusti keskmine tuule kiirus Detsembri keskmine tuule kiirus + 19,4 o C + 16,6 o C - 6,0 o C - 6,0 o C + 7,0 o C 5,2 m/s 4,4 m/s 6,4 m/s Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus % N NO O SO S SW W NW Tuulevaikus 10 8 8 11 20 21 11 11 4 Esitatud andmed: Saasteainete hajumist mõjutav atmosfääri stratifikatsiooni koefitsient A 160 Paikkonna reljeefi arvestav koefitsient 1 Ettevõtte territoorium asub maa-alal, kus kõrguste erinevus 1 kilomeetri kohta ei ületa 50 meetrit. Andmed ilmatingimuste kohta OÜ Tallinna Elektrijaam piirkonnas on saadud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Meteoroloogiakeskuse Tallinn (Harku) vaatlusjaamast ( http://www.emhi.ee/index.php?ide=6&g_vaade=jaam&id=49 ).

29

30 Valdavad tuulte suunad OÜ Tallinna Elektrijaam katastriüksuse piirkonnas on toodud joonisel 16. Joonis 16. Tuulte roos Tallinnas, Loomaaia meteomast, 10 m (2009)

31 3. Tegevusalade kirjeldus Tegevusalade kirjelduses esitatakse järgmised andmed: 1) Tavapärane prognoositav tööaeg; Väo Reservkatlamaja CHP töötab 24/7 (kompleksluba taotletakse tööks aastaringselt kõigil nädalapäevadel). Väo Reservkatlamaja CHP planeeritud tööaeg on 8500 tundi aastas. 2) Ülesseatud tootmisvõimsused tegevusalade ja tehnoloogiaprotsesside lõikes ning aastatoodangu planeeritud maht; Restkoldega katlad 1 Katla/katelde installeeritud soojusvõimsus/-võimsused MW 3 * 24,77 = 74,31 2 Skrubberite (suitsugaaside kondensaatorite) installeeritud soojusvõimsused niiskusel W=50% MW 16,4 3 Tööperioodi pikkus aastas tundi 8500 4 Turbiinist soojust soojusvõrku MWh/aasta 428,4 GWh/a 5 Skrubberist soojust soojusvõrku: lähtudes eeldusest, et seade töötab aastas 8500 tundi MWh/aasta 139,4 GWh/a 6 Kokku energiat soojusvõrku MWh/aasta 567,8 GWh/a 7 Kütusekulu kuiv kütus W= ca 50 % t/aasta 255 tuhat tonni/a hakkepuitu või 178 tuhat tonni/a hakkepuitu ja 88 tuhat tonni/a turvast 3) Tehnoloogiaprotsesside kirjeldus, ulatus ja kestus; Taust Väo Reservkatlamaja CHP on ettenähtud Tallinna varustamiseks soojusenergiaga. Tootmisprotsessi käigus genereeritav elektrienergia realiseeritakse elektrienergia turul. Väo Reservkatlamaja CHP peab alustama tootmist 2016. aasta teisel poolaastal. Energia tootmise põhiseadmed on biokütusel töötavad restkoldega katlad võimsusega kuni 74,31 MW th, vasturõhu auruturbiin maksimaalse elektrilise võimsusega 21 MW e ja maksimaalse soojuslik võimsusega 58 MW th. Suitsugaasides sisalduva veeauru soojuse ärakasutamise eesmärgil paigaldatakse pärast elektrifiltrit ja enne korstnat suitsugaaside kondensaator võimsusega 18,3 MW th.

32 Joonis 17. Väo Reservkatlamaja CHP asendiplaan Katel Biokütuse põletamiseks paigaldatakse kolm restkoldega katelt tööparameetritega: ülekuumendatud auru kulu 26 kg/s, temperatuur 500 C ja rõhk 60 bar. Kõrged auru parameetrid võimaldavad kütuses oleva energia efektiivset kasutamist. Restkoldega katel võimaldab põletada hakkepuitu ning hakkepuidu ja turba segu. Antud tehnoloogiline lahendus võimaldab põletada erineva kvaliteediga biokütust, samas efektiivselt kontrollides põlemisprotsessi kulgu ning minimeerida õhusaastet. Katel on projekteeritud selliselt, et sellega saab põletada ka freesturvast. Restkoldega katlad võimaldavad põletada 100% puiduhaket ning 70% puiduhaket ja 30% turvast. Katla tööprotsesse juhitakse katla automaatkontrolli süsteemi abil ning kontrollitakse juhtimiskeskusest. Katel on varustatud ohutu töö tagamiseks vajalike automaat reguleerimise ja kaitse süsteemidega. Biokütuse põlemine toimub temperatuuride vahemikus 800-950 C. Põlemisgaasid jahutatakse maha katla küttepindade (aurustid, ülekuumendid, ökonomaiserid ) abil. Katlast väljuvad suitsugaasid temperatuuriga 160 C, need puhastatakse kaheväljalise elektrifiltri abil ja jahutatakse suitsugaaside kondensaatori abil temperatuurile ca 70 C. Suitsugaasid paisatakse atmosfääri läbi 70 m kõrguse korstna, mis tagab suitsugaaside piisava hajumise. Katlamaja hoone Katlamaja ehitatakse katla ja tema abiseadmete kaitsmiseks ilmastikuolude eest. Katlamajas paiknevad kõik olulised katla abiseadmed nagu kütuse sööturid/põletid, toitepumbad, toiteveemahuti koos deaeraatoriga, õhuventilaatorid (2 tk), suitsuimeja ja suitsugaaside reetsirkulatsiooni ventilaator, soojusvahetid, abipõletid, mõõteriistad ja reguleerimise seadmed. Katlamaja varustatakse ventilatsiooni seadmetega mis peavad tagama põlemisõhu ühtlase temperatuuri kogu aasta jooksul.

33 Joonis 18. Väo Reservkatlamaja CHP 3D illustratsioon Turbiin TE II CHP-sse paigutatakse vasturõhuturbiin, mis on ühendatud generaatoriga läbi reduktori. Turbogeneraatori elektriline võimsus on maksimaalselt 21 MW e ja soojuslik võimsus maksimaalselt 58 MW th. Turbiini alla paigaldatakse soojusvõrgu soojusvaheti, kus turbiinist väljunud aur annab oma energia ära kaugkütte veele. Soojusvahetites kondenseerunud aur pumbatakse kondensaadipumpade abil tagasi deaeraatorisse, kust ta läheb edasi toitevee mahutisse. Ühtlase töö tagamiseks võidakse soojuskoormuse kõikumise perioodil varustada turbiin ekstra jahutisseadmega, mille soojusvahetid paiknevad turbiini hoones ja õhk-vesi soojusvahetid turbiini hoone katusel. Turbiini hoone Turbiini hoonesse võidakse paigaldada kaugkütte ringluspumbad, kondensaadipumbad, suletud jahutussüsteemi pumbad ja kaugkütte avariisoojusvaheti (DH 3) koos reduktsioonjahutusseadmega (R2). Kütuse etteanne Biokütus (puiduhake) tarnitakse jaama territooriumile hakituna veoautodega ja ladustatakse territooriumil olevatesse aunadesse. Biokütuse etteanne kütuse aunadest Väo Reservkatlamaja CHP etteande seadmeteni toimub kopplaaduritega. Kopplaaduritega laetakse kütus vastuvõtuseadme põrandale. Edasi liigub kütus juba kraapkonveierite abil. Erinevalt puiduhakkest ei ladustata turvast aunadesse vaid tarnitakse veoautodega otse kütuse vastuvõtu hoone põrandale. Vastuvõtu hoonele pole planeeritud uksi, vajadusel vastuvõtu hoone varustatakse ustega. Kütus liigub katla kütuse silodesse, kust see katla kütuse etteande seadmete abil antakse restkoldesse. Tuhaärastus Biokütuse põlemise tulemusel järgi jääv põlematu mineraalne osa ehk tuhk eraldatakse katlast kahel meetodil. Koldetuhka moodustub 65 70 % ning lendtuhka 30 35 %. Lendtuha eraldamiseks kasutatakse kahe väljaga elektrifiltrit. Katla töötamise ajal on elektrifiltrid pidevalt töös. Elektrifiltris kinni püütud tuhk kogutakse lendtuha silosse ja veetakse ära selleks spetsiaalselt kohandatud veoautodega.

34 Suitsugaaside kondensaator (Suitsugaaside pesur (Scrubber)) Suitsugaaside kondensaator paikneb pärast elektrifiltrit ja enne korstnat, suitsuimeja survepoolel. Suitsugaaside kondensaatoril on suitsugaaside möödaviik, mis võimaldab Väo Resevkatlamaja CHP-l töötada ka ilma selleta. Suitsugaasides sisalduval veeaurul on arvestatav energia, selle kättesaamiseks jahutatakse suitsugaase kaugkütte veega, ehk teiste sõnadega, kaugkütte vett soojendatakse auru kondenseerumisel eralduva soojusega. Lisaks jahutuse efektile puhastatakse ka kondenseerumise käigus suitsugaase sinna pärast elektrifiltrit jäänud tahketest osakestest. Tehnoloogiline jahutus Väo Resevkatlamaja CHP seadmete tehnoloogiline jahutus on korraldatud suletud jahutussüsteemi abil. Suletud jahutussüsteem jahutab turbiiniõli, generaatorit, põhjatuha konteinerit (põhjatuhk kukub otse vette ja konveier viib tuha veest kogumiskonteinerisse), toitepumba laagreid, proovivõtu seadmeid, jne. Süsteemi kuuluvad veel kaks ringluspumpa, kaks õhk-vesi soojusvahetit, ja paisupaak. Jahutussüsteemis kasutatakse glükooli lahust. Elektrivarustus Väo Resevkatlamaja CHP töötamise ajal toimib peamine elektrivarustus läbi omatarbe liini (10 kv) otse generaatorist. Väo Resevkatlamaja CHP reservtoide on korraldatud läbi 110/10 kv põhitrafo mis on 110 kv kaabli abil ühendatud Iru 110 kv alajaamaga ja 10 kv reservliini kaudu mis on ühendatud Loo 110/35/10 kv alajaamaga. Seadmete toide on korraldatud läbi 10/0,4 ja 10/0,69 kv grupitrafode, mis paiknevad elektrihoone esimesel korrusel. 0,4 ja 0,69 kv jaotusseadmed paiknevad samuti esimesel korrusel. Eluliste seadmete tarvis on Väo Resevkatlamaja CHP varustatud akude ja katkematu energiaga varustamise seadmetega (UPS). Suurem osa pumpade, ventilaatorite ja reduktorite elektriajamitest on varustatud sagedusmuunduritega ja nende tööd juhitakse ning kontrollitakse läbi juhtimissüsteemi. Automaatika ja juhtimissüsteem TE II CHP juhtimissüsteem on projekteeritud selliselt, et seadmete igapäevane juhtimine toimub juhtimisruumist ja normaalolukorras saab sellega hakkama üks operaator. Seadmete käivitamiseks külmast seisukorrast on lisaoperaatorit, kellest üks teostab lülitusi ka katla ja turbiini ruumis. Olulised ventiilid ja klapid on varustatud pneumaatiliste või elektriliste ajamitega, mis võimaldavad nende juhtimist otse juhtimisruumist. TE II CHP seadmed, torustikud ja mahutis on varustatud kontrollmõõteriistadega, see võimaldab operatiivset infot seadmete töös. Seadmed on varustatud vajaliku kaitse ja ohutusautomaatikaga, mis tagab nende töö-, terviseja keskkonnaohutuse ka siis kui protsessid väljuvad operaatori kontrolli alt. Elektri ja automaatika hoone Elektri ja automaatika hoone esimesele korrusele paigutatakse omatarbe trafod, jaotusseadmed ja suuremad sagedusmuundurid. Hoone teisele korrusele tuleb kaablikorrus. Kolmandale korrusele tulevad: serveriruum, automaatjuhtimise kilbid, katkematu toite seadmed (UPS), akud ja väiksemad sagedusmuundurid. Neljandale korrusele paigutatakse juhtimisruum ning ventilatsiooni ja jahutusseadmed. Kõik ruumid varustatakse ventilatsiooni ja

35 jahutusseadmetega, kusjuures juhtimisruumi temperatuuri kontroll toimub sõltumatult teistest ruumidest. Tehnoloogilise protsessi blokkskeem on toodud joonisel 1. Reservkatlamaja töötab 24/7 planeeritud tööajaga 8500 tundi aastas, mille järgi taotletakse kompleksluba (st välisõhu saasteluba kompleksloa kooseisus). 4) Ülevaade tegevusest, mille jaoks luba taotletakse, selle arengust ja peamistest tootmisetappidest; AuraGen OÜ taotleb kompleksluba, mille koosseisus on LHK-Projekt, uue saasteallika rajamiseks Tallinna Elektrijaam OÜ territooriumile üürilepingu alusel. Väo Reservkatlamaja CHP põhitegevuseks on soojusenergia tootmine. Turbiinist soojusvõrku suunatakse 567,8 GWh/a soojusenergiat. Sellise koguse soojusenergia saamiseks tuleb põletada 255 tuhat tonni/a hakkepuitu või (178 tuhat tonni/a) hakkepuidu ja (88 tuhat tonni/a) turba segu. Väo Reservkatlamaja CHP on katlamaja, mis toodab lisaks soojusele ka elektrit. Üldjuhul kasutatakse jääksoojusenergiat kaugküttevõrgu kaudu elamute küttesüsteemides või suurtarbijate tootmisprotsessis ning toodetud elekter suunatakse elektrivõrku, mistõttu on rajatud antud koostootmisjaam soojustarbijate lähedusse. Väo Reservkatlamaja CHP on aururingprotsessiga kütuseks taastuvaid energiaallikaid (puiduhake = hakkepuit, turvas) kasutav koostootmisjaam. Väo Reservkatlamaja CHP puhul vaadeldavas asukohas soojus- ja elektrienergia koostootmine on majanduslikult põhjendatud. AuraGen OÜ taotleb kompleksluba ehitusloa saamiseks. Tallinna Keskkonnaameti käskkirjaga 11.12.2014 nr 1-1/53 jäeti Väo reservkatlamaja CHP eelprojekti keskkonnamõju hindamine algatamata, kuna ei kavandata tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Peamised tootmisetapid: vt. jooniseid 1 ja 2 ning punkte Tehnoloogiaprotsesside kirjeldus, ulatus ja kestus ja Tehnoloogilised kaardid. 5) Iga tootmisüksuse või tehnoloogiaprotsessi plokk-skeemid koos ainevoogude ja muu asjakohase informatsiooniga. Vt. jooniseid 1 ja 2 ning punkte Tehnoloogiaprotsesside kirjeldus, ulatus ja kestus ja Tehnoloogilised kaardid.

36 4. Saasteallikad, saasteainete heitkogused tegevusalade kaupa ja saasteainete püüdeseadmed Väo Reservkatlamaja CHP saasteallikad on toodud joonistel 3 ja 15: V-1 (katlamaja korsten); V-2 (kütuste (turvas ja hakkepuit) vastuvõtu hoone) ja V-3 (lahtine hakkepuidu laoplats). Saasteallikas V-1 (katlamaja korsten) Saasteallikas V-2 (kütuste (turvas ja hakkepuit) vastuvõtu hoone) Saasteallikas V-3 (lahtine hakkepuidu laoplats)

37 (1) Saasteallikate ja saasteainete aasta ja hetkeliste heitkoguste kohta esitatakse andmed tegevusalade kaupa vastavalt käesoleva määruse lisa 1 tabeli 1 kohasele vormile. Vt. LHK-Projekti lisa 1 tabel 1. Rajatavas Väo Reservkatlamaja CHP on planeeritud hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba segu põletamine kolme restkoldega katlas võimsusega a 24,77 MW (primaarenergia (sisseantava kütuse) järgi 29 MW; igal katlal on autonoomne suitsugaasi puhastamine elektrifiltriga ja suitsugaasi kondensaatoriga). Väo Reservkatlamaja CHP planeeritud tööaeg on 8500 tundi aastas. Väo Reservkatlamaja CHP planeeritud ajaga tööks on vajalik 255000 tonni hakkepuitu (W=40 %) ning 178000 tonni hakkepuidu (so ca 70% segus massist; W=40 %) ja 88000 tonni freesturba (so ca 30% segu massist; W=47,5 %) segu. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 99 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid (RTL 2004, 108; 1724) 2 lõige (1) saasteaine heitkogus määratakse otsese mõõtmise alusel või arvutuslikult. Arvutuslikult on määratud hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba segu (70 % hakkepuitu ja 30 % turvast) põletamisel ning suitsugaasi elektrifiltriga puhastades tekkivate saasteainete (PM sum, SO 2, NOx, CO, LOÜ(VOC), Hg, Cd, Pb, Cu, Zn, As, Cr, Ni, V) heitkogused ühes sekundis (hetkelised heitkogused) ja heitkogused aastas vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 99 (RTL 2004, 108, 1724). Otsese mõõtmise alusel on määratud hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba segu (70 % hakkepuitu ja 30 % turvast) põletamisel ning suitsugaasi elektrifiltriga ja suitsugaasikondensaatoriga puhastades tekkivate saasteainete (PM sum, SO 2, NOx, CO, Hg, Cd, Pb, Cu, Zn, As, Cr, Ni, V) heitkogused ühes sekundis (hetkelised heitkogused) ja heitkogused aastas vastavalt töös OÜ EKUK. Põletusseadmete mõõtmiseks vajalike seadmete ost ja emissioonitegurite täpsustamiseks mõõtmiste läbiviimine. Tallinn 2012. 44 Lk. toodud saasteainete eriheitmetele. Saasteaine LOÜ(VOC) eriheide heitkoguse ühes sekundis (hetkelise heitkoguse) ja aasta heitkoguse arvutamiseks on saadud OÜ Tallinna Elektrijaam läbiviidud välisõhuseire aruandest. Keskkonnaministri määruses nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad (RT I, 12.07.2011, 3) on raskmetallide siht- ja piirväärtused toodud tahkete osakeste fraktsioonis. Kuna töös OÜ EKUK. Põletusseadmete mõõtmiseks vajalike seadmete ost ja emissioonitegurite täpsustamiseks mõõtmiste läbiviimine. Tallinn 2012. 44 Lk. pole keskkonnaministri määruses nr 99 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid (RTL 2004, 108; 1724) toodud raskmetallide eriheitmeid määratud, siis

38 arvutuslikult vähendatakse raskmetallide eriheitmeid (suitsugaasi puhastamisel suitsugaasikondensaatorit kasutades) proportsionaalselt määratud tahkete osakeste eriheitmetele. Hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba segu (70 % hakkepuitu ja 30 % turvast) põletamisel süsinikdioksiidi (CO 2 ) heitkogused on määratud keskkonnaministri määruse nr 94 Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetod alusel (RTL 2006, 85, 1546). Väävliäratuse aste kohalikku tahket kütust kasutatava uue põletusseadme nimisoojusvõimsusega 50 P 300 MW jaoks on vähemalt 93 % (Keskkonnaministri määruse nr 49 Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded lisa 4). Vääveldioksiidi heite piirväärtus (välja arvatud gaasiturbiinide ja gaasimootorite jaoks) biomassi kasutamisel põletusseadmetes nimisoojusvõimsusega 50 P 300 MW on 200 mg/nm 3. Vääveldioksiidi heite piirväärtus (välja arvatud gaasiturbiinide ja gaasimootorite jaoks) turba kasutamisel põletusseadmetes nimisoojusvõimsusega 50 P 100 MW on 300 mg/nm 3 (Keskkonnaministri määruse nr 49 Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded lisa 1). Keskkonnaministri määruse nr 49 Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded 9 alusel: 9. Saasteainete heite piirväärtuste kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral (1) Mitme kütuse põletusseade on põletusseade, milles saab samal ajal või vaheldumisi kasutada kahte või enamat liiki kütust. (2) Mitme kütuse põletusseadme jaoks arvutatakse saasteainete heite piirväärtusi järgmiselt: 1) igale kasutatavale kütuseliigile võetakse käesoleva määruse lisades suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud heite piirväärtused vastavalt põletusseadme summaarsele nimisoojusvõimsusele; 2) kütuseliikide kaalutud keskmise heite piirväärtus igale kasutatavale kütuseliigile määratakse kindlaks, korrutades käesoleva lõike punkti 1 kohaselt määratud heite piirväärtust kasutatavast kütuseliigist saadud soojussisendile vastava soojusvõimsusega ja jagades saadud korrutiste summa kõigi kütuseliikide antava soojusvõimsuste summaga.

39 (3) Soojussisend on kütuse kogus ümberarvutatuna energiaühikuteks. (4) Põletusseadmele, mis kasutab eri kütuseliike vaheldumisi, arvutatakse saasteainete heite piirväärtused iga kasutatava kütuseliigi kohta eraldi. 3) kütuseliikide kaalutud keskmise heite piirväärtus igale kasutatavale kütuseliigile määratakse kindlaks, korrutades käesoleva lõike punktide 1 ja 2 kohaselt määratud heite piirväärtust kasutatavast kütuseliigist saadud soojussisendile vastava soojusvõimsusega ja jagades saadud korrutiste summa kõigi kütuseliikide antava soojusvõimsuste summaga. (9) Determineeriv kütus on kütus, mida kasutatakse teiste kütuseliikide hulgas mitme kütuse põletusseadmetes, ning millel on käesoleva määruse alusel kõige kõrgem olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud saasteaine heite piirväärtus, või juhul, kui mitmel kütuseliigil on võrdne saasteaine heite piirväärtus, nendest kütuseliikidest kõige kõrgemat soojussisendit andev kütuseliik. HPV turvas = 200 mg/nm 3 P turvas = 88000 tonni * 19,5 MJ/kg = 1,716*10 6 GJ HPV hakkepuit = 300 mg/nm 3 P hakkepuit = 178000 tonni * 18,5 MJ/kg = 3,293*10 6 GJ P sum = 5,009*10 6 GJ HPV = HPV turvas * (P turvas /P sum ) + HPV hakkepuit * (P hakkepuit /P sum ) HPV = 200*(3,293/5,009) + 300*(1,716/5,009) = 131,48 + 102,78 = 234,26 234 mg/nm 3 Lämmastikoksiidide heite piirväärtus biomassi ja turba kasutamisel põletusseadmetes nimisoojusvõimsusega 50 P 100 MW on 250 mg/nm 3 (Keskkonnaministri määruse nr 49 Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded lisa 1).

40 Tahkete osakeste heite piirväärtus tahke (siin on mõeldud PMsum) kütuse kasutamisel (siin on mõeldud biomassi ja turvast) põletusseadmetes nimisoojusvõimsusega 50 P 300 MW on 20 mg/nm 3 (Keskkonnaministri määruse nr 49 Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded lisa 1). Hakkepuidu ja hakkepuidu ning turba segu põletamisel saasteainete heitkogused on leitud arvutuslikult vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 99 " Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid" vastavalt restkoldega katlas elektrifiltrit kasutades: tahkete osakeste (PMsum) eriheide puidul 70 g/gj (elektrifilter, eelkolle, 50 MW th > P 10 MW th ) ja turbal 80 g/gj (elektrifilter, keevkiht, 50 MW th > P 10 MW th ); vääveldioksiidi (SO 2 ) eriheide puidul 10 g/gj (restkolle, P = 10 MW th ) ja turbal 200 g/gj (restkolle, P = 10 MW th ); lämmastikoksiidide (NO X ) eriheide puidul 100 g/gj (restkolle, P = 10 MW th ) ja turbal 300 g/gj (restkolle, P= 10 MW th ); süsinikoksiid (CO) eriheide puidul 1000 g/gj (restkolle, P = 10 MW th ) ja turbal 500 g/gj (restkolle, P = 10 MW th ); lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ = VOC) eriheide puidul 48 g/gj (P = 50 MW th ) ja turbal 100 g/gj (P = 50 MW th ); raskmetallide eriheide elektrifiltriga puu- ja koorekatlal: Hg 0,5 mg/gj; Cd 0,5 mg/gj; Pb 15 mg/gj; Cu puudub; Zn puudub; As 0,1 mg/gj; Cr(VI) 2 mg/gj; Ni 2 mg/gj; V 9 mg/gj; raskmetallide eriheide elektrifiltriga turbakatlal: Hg 5 mg/gj; Cd 0,7 mg/gj; Pb 15 mg/gj; Cu puudub; Zn puudub; As 7 mg/gj; Cr(VI) 6 mg/gj; Ni 25 mg/gj; V 20 mg/gj. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse töö "Põletusseadmete mõõtmiseks vajalike seadmete ost ja emissioonitegurite täpsustamiseks mõõtmiste läbiviimine". Tallinn 2012. 44 Lk. Tabel 23 põhjal puiduhakkel töötavate katelde 10 MW th < P < 50 MW th saasteainete arvestuslikud eriheited g/gj: q CO =250; q NOx =100; q SO2 =1; q H2S=1; q PM10 =110; q PM2,5 =100; q PM1 =50 ja q TSP=PMsum =70. Tallinna Elektrijaam OÜ andmetel (e-mail: 24. sept. 2014) keevkihttehnoloogiat kasutades temperatuur korstnas turba põletamisel 155 o C suitsugaaside kondensaatorit kasutamata ja 50 60 o C suitsugaaside kondensaatorit kasutades. Tallinna Elektrijaam OÜ andmetel (e-mail: 24. sept. 2014) keevkihttehnoloogiat kasutades temperatuur korstnas puidu põletamisel 160 o C suitsugaaside kondensaatorit kasutamata ja 50 60 o C suitsugaaside kondensaatorit kasutades. Tallinna Elektrijaam OÜ korstna kõrgus on 70,5 m; diameeter 2,5 m ja suitsugaaside mahtkiirus korstnas 36,16 Nm 3 /s. Turba põletamisel saadi 11.06.2009 Tallinna Elektrijaam OÜ läbi viidud välisõhu seire andmete põhjal elektrifiltrit ja suitsugaaside kondensaatorit kasutades elektrijaama korstnas

41 järgmised saasteainete kontsentratsioonid: NO x 5,6 g/s; CO 12,9 g/s; SO 2 0,23 g/s; PM sum 0,06 g/s; LOÜ(VOC) 0,08 g/s. Puidu põletamisel saadi 12.06.2014 Tallinna Elektrijaam OÜ läbi viidud välisõhu seire andmete põhjal elektrifiltrit ja suitsugaaside kondensaatorit kasutades elektrijaama korstnas järgmised saasteainete kontsentratsioonid: NO x 4,894 g/s; CO 0,136 g/s; SO 2 0 g/s; PM sum 0,097 g/s; LOÜ(VOC) 0,286 g/s; Cd 0,044 μg/nm 3 (6 % O 2 ) = 1,683 μg/s; Cr 4,93 μg/nm 3 (6 % O 2 ) = 189,13 μg/s; As 0,188 μg/nm 3 (6 % O 2 ) = 7,213 μg/s; Ni 5,434 μg/nm 3 (6 % O 2 ) = 208,364 μg/s; Pb 0,428 μg/nm 3 (6 % O 2 ) = 16,429 μg/s; V 0,305 μg/nm 3 (6 % O 2 ) = 11,7 μg/s; Hg 0,029 μg/nm 3 (6 % O 2 ) = 0,028 μg/s; Puidu, hakkepuidulaoplatsid ning turba kütuselaod on kajastatud Tallinna Elektrijaam OÜ kompleksloas L.KKL.HA-162843. LHK-Projektis hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba segu põletamisel suitsugaasi puhastamiseks elektrifiltrit ja suitsugaasikondensaatorit kasutades on saasteainete eriheitmed võrdsustatud (hakkepuidu ja turba segus prevaleerib hakkepuit ning osa saasteaineid on absorbeeruvad ning sadenevad välja suitsugaasikondensaatori pesuvedelikus). Samuti töös OÜ EKUK. Põletusseadmete mõõtmiseks vajalike seadmete ost ja emissioonitegurite täpsustamiseks mõõtmiste läbiviimine. Tallinn 2012. 44 Lk. toodud eriheitmed pole piisavalt esinduslikud eriheitmete valimi üldkogumi piisavaks kirjeldamiseks, et eristada eriheitmeid hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba segu põletamisel suitsugaasi (elektrifiltri ja suitsugaasikondensaatoriga) puhastamisel. * Punase värviga on tähistatud välisõhku eralduva i-nda saasteaine hetkeline (maksimaalne) heitkogus Keskkonnaministri määruse nr 48 Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastamise astme nõuded (RT I, 03.07.2013, 12) järgi. Saasteainete heitkoguste ühes sekundis (hetkelised heitkogused) arvutamine Hakkepuidu põletamine restkoldega katlas ja suitsugaasi puhastamine elektrifiltriga M pi = 10-3 * P * q i M pi - i-nda saasteaine hetkeline heitkogus P - põletusseadme soojusvõimsus, MWth Põletusseadme soojusvõimsuse all mõistetakse ajaühikus sisseantava energia kogust q i i-nda saasteaine eriheide, g/gj (raskmetallide korral mg/gj) Planeeritavad katlad elektrifiltriga, hakkepuidul töötavad restkoldega katlad; 3 tk. q TO=PMsum 70 g/gj qh2s 1 g/gj q SO2 10 g/gj qpm10 110 g/gj q NOx 100 g/gj qpm2,5 100 g/gj q CO 1000 g/gj q LOÜ=VOC 48 g/gj

42 q Hg 0,5 mg/gj q Cd 0,5 mg/gj q Pb 15 mg/gj q Cu 0 mg/gj q Zn 0 mg/gj q As 0,1 mg/gj q Cr 2 mg/gj q Ni 2 mg/gj q V 9 mg/gj M pi(max) - välisõhku eralduva i-nda saasteaine hetkeline (maksimaalne) heitkogus g/s (täpsusega 0,001 g) P max = 87 MW th Mpi(max) TO=PM sum 6,090 / 1,327* g/s H2S 0,087 g/s SO 2 0,870 / 13,272* g/s PM10 9,570 g/s NO x 8,700 / 13,272* g/s PM2,5 8,700 g/s CO 87,000 g/s LOÜ=VOC 4,176 g/s Mpi(max) Hg 0,044 mg/s 0,0000435 g/s Cd 0,044 mg/s 0,0000435 g/s Pb 1,305 mg/s 0,001305 g/s Cu 0,000 mg/s 0 g/s Zn 0,000 mg/s 0 g/s As 0,009 mg/s 0,0000087 g/s Cr 0,174 mg/s 0,000174 g/s Ni 0,174 mg/s 0,000174 g/s V 0,783 mg/s 0,000783 g/s Raskmetallid KOKKU 2,533 mg/s Saasteainete heitkoguste (tonni või kg aastas) arvutamine Hakkepuidu põletamine restkoldega katlas ja suitsugaasi puhastamine elektrifiltriga B 255000 tonni Q r i 9,72 MJ/kg B 1 = B * Q r i, GJ B - kütusekulu vaadeldaval perioodil, t Q r i kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg B 1 2478600 GJ

43 M i = 10-6 * B 1 *q i, t (raskmetallid kg) täpsusega 0,001 t (raskmetallid kg) B 1 kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ qi i-nda saasteaine eriheide, g/gj (raskmetallide korral mg/gj) Mi TO=PM sum 173,502 tonn SO 2 24,786 tonn NO x 247,860 tonn CO 2478,600 tonn LOÜ=VOC 118,973 tonn Mi Hg 1,239 kg 0,0012393 tonn Cd 1,239 kg 0,0012393 tonn Pb 37,179 kg 0,037179 tonn Cu 0,000 kg 0 tonn Zn 0,000 kg 0 tonn As 0,248 kg 0,00024786 tonn Cr 4,957 kg 0,0049572 tonn Ni 4,957 kg 0,0049572 tonn V 22,307 kg 0,0223074 tonn Raskmetallid KOKKU 72,126 kg Saasteainete heitkoguste ühes sekundis (hetkelised heitkogused) arvutamine Turvas, hakkepuidu ja turba põletamisel sisseantava kütuse järgi ning suitsugaasi puhastamine elektrifiltriga M pi = 10-3 * P * q i M pi - i-nda saasteaine hetkeline heitkogus P - põletusseadme soojusvõimsus, MWth Põletusseadme soojusvõimsuse all mõistetakse ajaühikus sisseantava energia kogust q i i-nda saasteaine eriheide, g/gj (raskmetallide korral mg/gj) Planeeritav restkoldega katel tahke kütuse katel; 30 % turvast q TO=PMsum 230 / 80 g/gj q SO2 200 g/gj NB! Arvutatud on väävli sisalduse järgi q NOx 300 g/gj q CO 500 g/gj q LOÜ=VOC 100 g/gj q Hg 5 mg/gj q Cd 0,7 mg/gj

44 q Pb 15 mg/gj q Cu 0 mg/gj q Zn 0 mg/gj q As 7 mg/gj q Cr 6 mg/gj q Ni 25 mg/gj q V 20 mg/gj M pi(max) - välisõhku eralduva i-nda saasteaine hetkeline (maksimaalne) heitkogus g/s (täpsusega 0,001 g) P max = 26,1 MW th Mpi(max) TO=PM sum 6,003 / 2,088 g/s SO 2 21,202 g/s väävli sisalduse järgi NO x 7,830 g/s CO 13,050 g/s LOÜ=VOC 2,610 g/s Mpi(max) Hg 0,131 mg/s 0,0001305 g/s Cd 0,018 mg/s 0,00001827 g/s Pb 0,392 mg/s 0,0003915 g/s Cu 0,000 mg/s 0 g/s Zn 0,000 mg/s 0 g/s As 0,183 mg/s 0,0001827 g/s Cr 0,157 mg/s 0,0001566 g/s Ni 0,653 mg/s 0,0006525 g/s V 0,522 mg/s 0,000522 g/s Raskmetallid KOKKU 2,054 mg/s Mp SO2 = 20 * P * S r x*(1-η)/q r i, g/s P= 26,1 MW th põletusseadme soojusvõimsus S r = 0,5 massi% väävlisisaldus kütuse tarbimisaines η = 0 suhteline hulk Q r i= 12,31 MJ/kg väävliärastusseadmes eraldatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli kütuse alumine kütteväärtus Mp SO2 = (20 * P * S r x)/q r i= 21,20227457 g/s M SO2 = 0,02 * B * S r * (1-η), t = 880,000 tonn B= 88000 tonn kütuse kulu vaadeldaval perioodil

45 Saasteainete heitkogused aastas (tonni või kg aastas) arvutamine Turvas, hakkepuidu ja turba põletamisel sisseantava küyuse järgi ning suitsugaasi puhastamine elektrifiltriga B 88000 tonni Q r i 12,31 MJ/kg B 1 = B * Q r i, GJ B - kütusekulu vaadeldaval perioodil, t Q r i kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg B 1 1083280 GJ M i = 10-6 * B 1 *q i, t (raskmetallid kg) täpsusega 0,001 t (raskmetallid kg) B 1 kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ qi i-nda saasteaine eriheide, g/gj (raskmetallide korral mg/gj) Mi TO=PM sum 249,154 / 86,622 tonn SO 2 880,000 tonn NO x 324,984 tonn CO 541,640 tonn LOÜ=VOC 108,328 tonn Mi Hg 5,416 kg 0,005416 tonn Cd 0,758 kg 0,000758 tonn Pb 16,249 kg 0,016249 tonn Cu 0,000 kg 0 tonn Zn 0,000 kg 0 tonn As 7,583 kg 0,007583 tonn Cr 6,500 kg 0,0065 tonn Ni 27,082 kg 0,027082 tonn V 21,666 kg 0,021666 tonn Raskmetallid KOKKU 85,254 kg Saasteainete heitkoguste ühes sekundis (hetkelised heitkogused) arvutamine Turba juurde kuuluv hakkepuit; suitsugaasi puhastamine elektrifiltriga M pi = 10-3 * P * q i M pi - i-nda saasteaine hetkeline heitkogus

46 P - põletusseadme soojusvõimsus, MWth Põletusseadme soojusvõimsuse all mõistetakse ajaühikus sisseantava energia kogust q i i-nda saasteaine eriheide, g/gj (raskmetallide korral mg/gj) Planeeritav restkoldega katel tahkekütusekatel; 70 % hakkepuitu q TO=PMsum 70 g/gj q SO2 10 g/gj q NOx 100 g/gj q CO 1000 g/gj q LOÜ=VOC 48 g/gj q Hg 0,5 mg/gj q Cd 0,5 mg/gj q Pb 15 mg/gj q Cu 0 mg/gj q Zn 0 mg/gj q As 0,1 mg/gj q Cr 2 mg/gj q Ni 2 mg/gj q V 9 mg/gj M pi(max) - välisõhku eralduva i-nda saasteaine hetkeline (maksimaalne) heitkogus g/s (täpsusega 0,001 g) P max = 60,9 MW th Mpi(max) TO=PM sum 4,263 g/s SO 2 0,609 g/s NO x 6,090 g/s CO 60,900 g/s LOÜ=VOC 2,923 g/s Mpi(max) Hg 0,030 mg/s 0,00003045 g/s Cd 0,030 mg/s 0,00003045 g/s Pb 0,914 mg/s 0,0009135 g/s Cu 0,000 mg/s 0 g/s Zn 0,000 mg/s 0 g/s As 0,006 mg/s 0,00000609 g/s Cr 0,122 mg/s 0,0001218 g/s Ni 0,122 mg/s 0,0001218 g/s V 0,548 mg/s 0,0005481 g/s Raskmetallid KOKKU 1,772 mg/s

47 Saasteainete heitkogused aastas (tonni või kg aastas) arvutamine Turba juurde kuuluv hakkepuit; suitsugaasi puhastamine elektrifiltriga B 178000 tonni Q r i 9,72 MJ/kg B 1 = B * Q r i, GJ B - kütusekulu vaadeldaval perioodil, t Q r i kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg B 1 1730160 GJ M i = 10-6 * B 1 *q i, t (raskmetallid kg) täpsusega 0,001 t (raskmetallid kg) B 1 kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ qi i-nda saasteaine eriheide, g/gj (raskmetallide korral mg/gj) Mi TO=PM sum 121,111 tonn SO 2 17,302 tonn NO x 173,016 tonn CO 1730,160 tonn LOÜ=VOC 83,048 tonn Mi Hg 0,865 kg 0,000865 tonn Cd 0,865 kg 0,000865 tonn Pb 25,952 kg 0,025952 tonn Cu 0,000 kg 0 tonn Zn 0,000 kg 0 tonn As 0,173 kg 0,000173 tonn Cr 3,460 kg 0,00346 tonn Ni 3,460 kg 0,00346 tonn V 15,571 kg 0,015571 tonn Raskmetallid KOKKU 50,348 kg Hakkepuit 70% Turvas 30% KOKKU 6,003 / 10,266 / PMsum 4,263 g/s 2,088 g/s 6,351 g/s SO2 0,609 g/s 21,202 g/s 21,811 g/s NOx 6,09 g/s 7,83 g/s 13,92 g/s

48 CO 60,900 g/s 13,05 g/s 73,950 g/s LOÜ=VOC 2,923 g/s 2,61 g/s 5,533 g/s Hg 0,03 mg/s 0,131 mg/s 0,161 g/s Cd 0,03 mg/s 0,018 mg/s 0,048 g/s Pb 0,914 mg/s 0,392 mg/s 1,306 g/s Cu 0 mg/s 0 mg/s 0 g/s Zn 0 mg/s 0 mg/s 0 g/s As 0,006 mg/s 0,183 mg/s 0,189 g/s Cr 0,122 mg/s 0,157 mg/s 0,279 g/s Ni 0,122 mg/s 0,653 mg/s 0,775 g/s V 0,548 mg/s 0,522 mg/s 1,07 g/s Hakkepuit 70% Turvas 30% KOKKU PMsum 121,111 t/a 249,154 / 86,662 t/a 370,265 / 207,772 t/a SO2 17,302 t/a 880 t/a 897,302 t/a NOx 173,016 t/a 324,984 t/a 498 t/a CO 1730,160 t/a 541,64 t/a 2271,800 t/a LOÜ=VOC 83,048 t/a 108,328 t/a 191,376 t/a Hg 0,865 kg/a 5,416 kg/a 6,281 kg/a Cd 0,865 kg/a 0,758 kg/a 1,623 kg/a Pb 25,952 kg/a 16,249 kg/a 42,201 kg/a Cu 0 kg/a 0 kg/a 0 kg/a Zn 0 kg/a 0 kg/a 0 kg/a As 0,173 kg/a 7,583 kg/a 7,756 kg/a Cr 3,46 kg/a 6,5 kg/a 9,96 kg/a Ni 3,46 kg/a 27,082 kg/a 30,542 kg/a V 15,571 kg/a 21,666 kg/a 37,237 kg/a Hakkepuit 70% Turvas 30% KOKKU PMsum 4,263 g/s 6,003 / 2,088 g/s SO2 0,609 g/s 21,202 g/s 10,266 / 6,351 1,327* g/s 21,811 15,528* g/s 13,92 13,272* g/s NOx 6,09 g/s 7,83 g/s CO 60,900 g/s 13,05 g/s 73,950 g/s LOÜ=VOC 2,923 g/s 2,61 g/s 5,533 g/s Hg 0,03 mg/s 0,131 mg/s 0,161 g/s Cd 0,03 mg/s 0,018 mg/s 0,048 g/s Pb 0,914 mg/s 0,392 mg/s 1,306 g/s Cu 0 mg/s 0 mg/s 0 g/s Zn 0 mg/s 0 mg/s 0 g/s As 0,006 mg/s 0,183 mg/s 0,189 g/s Cr 0,122 mg/s 0,157 mg/s 0,279 g/s Ni 0,122 mg/s 0,653 mg/s 0,775 g/s V 0,548 mg/s 0,522 mg/s 1,07 g/s Hakkepuit 70% Turvas 30% KOKKU PMsum 121,111 t/a 249,154 / 86,662 t/a 370,265 / 207,773 t/a

49 SO2 17,302 t/a 880 t/a 897,302 t/a NOx 173,016 t/a 324,984 t/a 498 t/a CO 1730,160 t/a 541,64 t/a 2271,800 t/a LOÜ=VOC 83,048 t/a 108,328 t/a 191,376 t/a Hg 0,865 kg/a 5,416 kg/a 6,281 kg/a Cd 0,865 kg/a 0,758 kg/a 1,623 kg/a Pb 25,952 kg/a 16,249 kg/a 42,201 kg/a Cu 0 kg/a 0 kg/a 0 kg/a Zn 0 kg/a 0 kg/a 0 kg/a As 0,173 kg/a 7,583 kg/a 7,756 kg/a Cr 3,46 kg/a 6,5 kg/a 9,96 kg/a Ni 3,46 kg/a 27,082 kg/a 30,542 kg/a V 15,571 kg/a 21,666 kg/a 37,237 kg/a Saasteainete heitkoguste ühes sekundis (hetkelised heitkogused) arvutamine M pi = 10-3 * P * q i M pi - i-nda saasteaine hetkeline heitkogus P - põletusseadme soojusvõimsus, MWth Põletusseadme soojusvõimsuse all mõistetakse ajaühikus sisseantava energia kogust q i i-nda saasteaine eriheide, g/gj (raskmetallide korral mg/gj) Hakkepuidu põletamine restkoldega katlas ning suitsugaasi puhastus elektrifiltriga ja suitsugaasi kondensaatoriga q TO=PMsum 4,075 g/gj q H2S 2,999 g/gj q SO2 0 g/gj q PM10 1,47 g/gj q NOx 130 g/gj q PM2,5 0,401 g/gj q CO 20 g/gj q PM1,0 0,003 g/gj q LOÜ=VOC 48 g/gj q Hg 0,03 mg/gj q Cd 0,03 mg/gj q Pb 0,87 mg/gj q Cu 0,00 mg/gj q Zn 0,00 mg/gj q As 0,01 mg/gj q Cr 0,12 mg/gj q Ni 0,12 mg/gj q V 0,52 mg/gj M pi(max) - välisõhku eralduva i-nda saasteaine hetkeline (maksimaalne) heitkogus g/s (täpsusega 0,001 g)

50 P max = 87 MW th Mpi(max) TO=PM sum 0,355 / 1,372* g/s H 2 S 0,260913 g/s SO 2 0,000 / 13,272* ja 15,528* g/s PM 10 0,12789 g/s NO x 11,310 / 13,272* g/s PM 2,5 0,034887 g/s CO 1,740 g/s PM 1,0 0,000261 g/s LOÜ=VOC 4,176 g/s Mpi(max) Hg 0,003 mg/s 0,00000261 g/s Cd 0,003 mg/s 0,00000261 g/s Pb 0,076 mg/s 0,00007569 g/s Cu 0,000 mg/s 0,000 g/s Zn 0,000 mg/s 0,000 g/s As 0,001 mg/s 0,00000087 g/s Cr 0,010 mg/s 0,00001044 g/s Ni 0,010 mg/s 0,00001044 g/s V 0,045 mg/s 0,00004524 g/s KOKKU 0,148 mg/s Saasteainete heitkoguste arvutamine aastas Hakkepuidu põletamine restkoldega katlas ning suitsugaasi puhastus elektrifiltriga ja suitsugaasi kondensaatoriga B 255000 tonni Q r i 9,72 MJ/kg B 1 = B * Q r i, GJ B - kütusekulu vaadeldaval perioodil, t Q r i kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg B 1 2478600 GJ M i = 10-6 * B 1 *q i, t (raskmetallid kg) täpsusega 0,001 t (raskmetallid kg) B 1 kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ qi i-nda saasteaine eriheide, g/gj (raskmetallide korral mg/gj) Mi TO=PM sum 10,100 tonn H 2 S 7,433321 tonni SO 2 0,000 tonn PM 10 3,643542 tonni NO x 322,218 tonn PM 2,5 0,993919 tonni CO 49,572 tonn PM 1,0 0,007436 tonni LOÜ=VOC 118,973 tonn Mi

51 Hg 0,074 kg 7,44E-05 tonn Cd 0,074 kg 7,44E-05 tonn Pb 2,156 kg 0,002156 tonn Cu 0,000 kg 0,000 tonn Zn 0,000 kg 0,000 tonn As 0,025 kg 2,48E-05 tonn Cr 0,297 kg 0,000297 tonn Ni 0,297 kg 0,000297 tonn V 1,289 kg 0,001289 tonn KOKKU 4,214 TO=PM sum 0,705 tonn H 2 S 0,518875 tonni SO 2 0,000 tonn PM 10 0,254334 tonni NO x 22,492 tonn PM 2,5 0,069379 tonni CO 3,460 tonn PM 1,0 0,000519 tonni LOÜ=VOC 8,305 tonn Mi Hg 0,005 kg 5,19E-06 tonn Cd 0,005 kg 5,19E-06 tonn Pb 0,151 kg 0,000151 tonn Cu 0,000 kg 0,000 tonn Zn 0,000 kg 0,000 tonn As 0,002 kg 1,73E-06 tonn Cr 0,021 kg 2,08E-05 tonn Ni 0,021 kg 2,08E-05 tonn V 0,090 kg 9E-05 tonn KOKKU 0,294 Turba juurde kuuluv hakkepuit TO=PM sum 4,414 tonn H 2 S 3,248757 tonni SO 2 0,000 tonn PM 10 1,592422 tonni NO x 140,826 tonn PM 2,5 0,434395 tonni CO 21,666 tonn PM 1,0 0,00325 tonni LOÜ=VOC 51,997 tonn Mi Hg 0,032 kg 3,25E-05 tonn Cd 0,032 kg 3,25E-05 tonn Pb 0,942 kg 0,000942 tonn Cu 0,000 kg 0,000 tonn Zn 0,000 kg 0,000 tonn As 0,011 kg 1,08E-05 tonn Cr 0,130 kg 0,00013 tonn Ni 0,130 kg 0,00013 tonn V 0,563 kg 0,000563 tonn KOKKU 1,842 Hakkepuidu juurde kuuluv turvas

52 Saasteainete heitkogused aastas 70% hakkepuidu ja 30 % turba põletamine TO=PM sum 5,119 tonni SO 2 0,000 tonni NO x 163,318 tonni CO 25,126 tonni LOÜ=VOC 60,302 tonni H 2 S 3,768 tonni PM 10 1,847 tonni PM 2,5 0,504 tonni PM 1,0 0,004 tonni Hg 0,038 kg Cd 0,038 kg Pb 1,093 kg Cu 0,000 kg Zn 0,000 kg As 0,013 kg Cr 0,151 kg Ni 0,151 kg V 0,653 kg KOKKU RM 2,136 kg Energeetikas hakkepuidu põlemisel tekkiva CO2 heitkoguse arvutamine A B C D E F G Kütusekulu Süsiniku Kütuse Süsiniku Oksüdeerunud Tegelik Tegelik CO2 aastas eriheide süsiniku sisaldus süsiniku osa süsiniku heitkogus sisaldus heitkogus B 1 q c C r t C r t Kc Mc Mco 2 (TJ) (tc/tj) (tc) (GgC) (GgC) (GgCO 2 ) Vt Keskkonnaministri Vt Keskkonnaministri 16. juuli 2004. a C=A*B D=C*0,001 16. juuli 2004. a F=D*E G=F*44/12 määruse nr 94 lisa 1 ja määruse nr 94 lisa 3 -de 5, 6 ja 7 KÜTUS valemid 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Hakkepuit 2478,6 29,9 74110,14 74,11014 0,98 72,6279372 266,3024364 kulu, kg alumine kütteväärtus n Hakkepuit 255000000 kg 9,72 MJ/kg 0,000001

53 Mco2 Mco2 (GgCO2) tonn CO2 Hakkepuit 266,30244 266302,436 Energeetikas hakkepuidu põlemisel tekkiva CO2 heitkoguse arvutamine A B C D E F G Kütusekulu Süsiniku Kütuse Süsiniku Oksüdeerunud Tegelik Tegelik CO2 aastas eriheide süsiniku sisaldus süsiniku osa süsiniku heitkogus sisaldus heitkogus B 1 q c C r t C r t Kc Mc Mco 2 (TJ) (tc/tj) (tc) (GgC) (GgC) (GgCO 2 ) Vt Keskkonnaministri Vt Keskkonnaministri 16. juuli 2004. a C=A*B D=C*0,001 16. juuli 2004. a F=D*E G=F*44/12 määruse nr 94 lisa 1 ja määruse nr 94 lisa 3 -de 5, 6 ja 7 KÜTUS valemid 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Hakkepuit 1730,16 29,9 51731,78 51,731784 0,98 50,6971483 185,8895438 Turvas 1083,28 28,9 31306,79 31,306792 0,99 30,9937241 113,643655 kulu, kg alumine kütteväärtus n Hakkepuit 178000000 kg 9,72 MJ/kg 0,000001 Turvas 88000000 kg 12,31 MJ/kg 0,000001 Mco2 Mco2 (GgCO2) tonn CO2 Hakkepuit 185,88954 185889,544 Turvas 113,64365 113643,655 KOKKU 299533,199 Väo Reservkatlamaja CHP kütuse vastuvõtuhoone on projekteeritud (AS Nord Projekt. Väo reservkatlamaja CHP eelprojekt. Tallinn, 11. nov. 2014. 57 Lk.) ava mõõtmetega: pikkus 29,434 m (* sügavus 15 m) * kõrgus 8,42 8,43 m. Kütuse vastuvõtuhoone üks külg on avatud. Kütuse vastuvõtuhoone avatud külje pindalaks on 29,434 m * 8,43 m 248 m 2. Eelprojekti põhjal kütuste ladustamisalune pind on 441,11 m 2. OÜ EKUK poolt 15.03.2011 läbi viidud mõõtmistulemuste põhjal OÜ Tallinna Elektrijaam tahkekütuse (laohoones hakkepuit ja turvas) vastuvõtu hoone neljanda sektsiooni ava juures välisõhus olevate tahkete osakeste kontsentratsioonid on toodud tabelis 2.

54 Tabel 2 OÜ Tallinna Elektrijaam hakkepuidu vastuvõtu hoone neljanda sektsiooni ava välisõhus olevate tahkete osakeste kontsentratsioonid Mõõdetud parameeter TSP=PM sum (summaarsed tahked osakesed) Tahkete osakeste kontsentratsioon, µg/nm 3 106,7 PM 10 54,8 PM 2,5 23,1 PM 1 1,8 Kasutades saastatuse taseme määramiseks saasteainete hajumise arvutusprogrammi Garant Universal, Venemaa Gaussi-difussioonivõrrandi mudelit (Keskkonnaministri määrus nr 120 Välisõhu saastatuse taseme määramise kord (RT I, 12.07.2011, 2) 8), leiti, et tabelis 2 toodud summaarsete tahkete osakeste kontsentratsioon vastab summaarsete tahkete osakeste hetkelise heitkoguse arvväärtusele (sekundis): 0,036 g/s. Kui katlamaja töötundide arv on 8500 töötundi aastas, siis tahkete osakeste aastaseks heitkoguseks saame: (0,036 g/s * 8500 tundi * 3600 sek) / 10 6 = 1,102 tonni/aastas Väo Reservkatlamaja CHP hakkepuidu laoplats on projekteeritud mõõtmetega 30 * 30 m. Laoplatsi pindala on 30 * 30 = 900 m 2. OÜ EKUK poolt 15.03.2011 läbi viidud mõõtmistulemuste põhjal OÜ Tallinna Elektrijaam tahkekütuse (hakkepuit) laoplatsil tahkete osakeste kontsentratsioonid on toodud tabelis 3. Hakkepuidu laoplatsi välisõhus olevate tahkete osakeste kontsentratsioonid Tabel 3 Mõõdetud parameeter TSP (PM sum ) (summaarsed tahked osakesed) Tahkete osakeste kontsentratsioon, µg/nm 3 10,1 PM 10 8,6 PM 2,5 3,2 PM 1 0,8 Hajuvusarvutuste teostamisel kasutatakse tinglike parameetreid hajuvusarvutuse mudeli väljatöötajate soovitusel kuna ühe tunni keskmine saasteainete eraldumine laadimisplatsilt toimub laiemal alal, mitte kindlas punktis ning kasutatav hajuvusarvutuse mudel annab kõige täpsemaid tulemusi tinglike parameetrite korral: H = 10 m D = 0,5m, V t = 1 m 3 /s, T = 20º C.

55 Hakkepuidu laoplatside puhul on tegemist organiseerimata heitega, so I tüüpi pindsaasteallikaga. Kasutades saastatuse taseme määramiseks saasteainete hajumise arvutusprogrammi Garant Universal, Venemaa Gaussi-difussioonivõrrandi mudelit (Keskkonnaministri määrus nr 120 Välisõhu saastatuse taseme määramise kord (RT I, 12.07.2011, 2) 8), leiti, et tabelis 3 toodud summaarsete tahkete osakeste kontsentratsioon vastab summaarsete tahkete osakeste hetkelise heitkoguse arvväärtusele (sekundis): 0,009 g/s. Kui katlamaja töötundide arv on 8500 töötundi aastas, siis summaarsete tahkete osakeste aastaseks heitkoguseks saame: (0,009 g/s * 8500 tundi * 3600 sek) / 10 6 = 0,275 tonni/aastas (2) Tehnoloogiaseadmete ja saasteainete püüdeseadmete kohta esitatakse andmed vastavalt käesoleva määruse lisa 1 tabeli 2 kohasele vormile. Vt. LHK-Projekti lisa tabel 2. (3) Saasteallikate prognoositava tööajalise dünaamika kohta esitatakse andmed kuude kaupa vastavalt käesoleva määruse lisa 1 tabeli 3 kohasele vormile. Vt. LHK-Projekti lisa tabel 3. (4) Saasteallikate prognoositava tööaja kohta esitatakse andmed päevade kaupa vastavalt käesoleva määruse lisa 1 tabeli 4 kohasele vormile. Vt. LHK-Projekti lisa tabel 4. (5) Kontrollimatu heite kirjeldus tööstusheite seaduse 115 lõike 2 tähenduses esitatakse saasteallikate kaupa kirjalikult. Kontrollimatu heide on välisõhku, pinnasesse või vette sattuvate lenduvate orgaaniliste ühendite heide, kaasa arvatud heide, mis väljutatakse väliskeskkonda akende, uste, väljatõmbeavade ja teiste samalaadsete avade kaudu. Saasteainete kontrollimatut heidet ei esine Väo Reservkatlamaja CHP tegevuses. AuraGen OÜ tootmisüksus ei ole aruandekohuslane PRTR mõistes (vt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I lisa). (6) Tehnoloogiaseadmed ja saasteainete püüdeseadmed;

56 Vt. LHK-Projekti lisa Tabel 2. Saasteallikas V-1 (katlamaja korsten): punktsaasteallikas; igal (3 tk.) restkoldega katlal on omaette kaheväljaline elektrifilter ja suitsugaasi kondensaator. Planeeritav kaheväljaline elektrifilter on puhastusprotsessi I aste. Planeeritava kaheväljalise elektrifiltri ESP, TYPE DEP 4-2*45-48-90 PB puhastusaste PM sum järgi on 99%. Planeeritav suitsugaaside kondensaator on puhastusprotsessi II aste. Kütuse põlemisel kütuses sisalduv niiskus aurustub ja juhitakse koos suitsugaasidega korstnasse. Suitsugaaside pesuris (suitsugaaside kondensaatoris) jahutatakse lahkuvate suitsugaaside temperatuur allapoole kastepunkti ja saadakse kütuse põlemisel keemiliselt tekkinud veeauru või kütuses sisaldava vee aurustamiseks kulunud soojus kondenseerumissoojusena tagasi. Suitsugaaside pesuri lisaefekt on seotud keskkonnaga: seade töötab samuti ka täiendava suitsugaaside puhastajana lendosakestest.

57 Olulisemad tegurid, mis mõjutavad suitsugaaside pesuri võimsuse valikut on kütuse niiskus ja tagastatava kaugküttevee temperatuur. Kui kasutatava hakkpuidu niiskus on 50%, siis on suitsugaaside pesuriga võimalik saada lisavõimsust: tagastuva võrguvee temperatuuril 40 0 C 36%; tagastuva võrguvee temperatuuril 45 0 C 32%; tagastuva võrguvee temperatuuril 50 0 C 27%; tagastuva võrguvee temperatuuril 55 0 C 20%. Mida suurem on kütuse niiskus, seda rohkem on võimalik saada täiendavat soojust suitsugaaside pesuriga. Suitsugaaside pesur tõstab biokütuse katlamaja soojuslikku kasutegurit. Sellega väheneb kütuse kulu vajaliku soojushulga tootmiseks. Suitsugaaside pesuri paigaldamine on õige niisket kütust kasutavatele katlamajadele majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt kasulik. Suitsugaaside kondensaatorit kasutatakse esmalt suitsugaasidest täiendava soojuse saamiseks. Lisaefekt on töötamine suitsugaaside pesurina ( skraber=scrubber ). Suitsugaaside pesuri ehk scrubberi esmaülesanne on aga gaaside (sh suitsugaasi) puhastamine lisanditest. Seega antud juhul suitsugaaside kondensaator ei tööta suitsugaaside pesurina (so skraberina). Elektrifiltriga suitsugaasi puhastamise astmed ja elektrifiltriga puhastatud suitsugaasi puhastamisel suitsugaaside kondensaatoriga saavutatud puhastusastmed on alljärgnevad: Väo Reservkatlamaja CHP poolt valitud soojuse- ja elektrikoostootmise tehnoloogilises skeemis suitsugaasis olevate saasteainete puhastusastmed PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Projekteeritud % // seire tulemuste põhjal % Keskmine heide I aste II aste väljuvate gaaside Elektrifiltriga mahuühiku kohta, Elektrifiltriga puhastatud mg/nm 3 suitsugaaside suitsugaaside (täidetakse heite puhastamine puhastamine Piirväärtuse suitsugaaside olemasolul) kondensaatoriga 5.09.7446 4.06.7783 10102-44-0 630-08-0 SO 2 Vääveldioksiid H2S Divesiniksulfiid NO 2 Lämmastikdioksiid CO 20 99,0 // 98,5 - // 73,3 Restkolle 200 Puhastusefekt puudub Elektrifilter Antud Saasteaine tekib Suitsugaaside saasteaine puhastusprotsessi kondensaator ei esine suitusgaasides käigus Puhastusefekt puudub 250 Puhastusefekt puudub Puhastusefekt puudub - // 98,0 Korsten Vt. jooniseid 1 ja 2 Süsinikmonooksiid

58 124-38-9 CO 2 Puhastusefekt puudub Puhastusefekt puudub Süsinikdioksiid VOC-com LOÜ Puhastusefekt puudub Puhastusefekt puudub 7439-97- 6 7440-43- 9 7439-92- 1 7440-50- 8 7440-66- 6 7440-38- 2 7440-47- 3 7440-02- 0 1314-62- 1 RM 5097446 Kütuste põlemisel tekkivad lenduvad orgaanilised ühendid Hg Elavhõbe Suitsugaaside kondensaatorit Andmed puuduvad - // 94,0 kasutatakse esmalt suitsugaasidest täiendava soojuse saamiseks. Cd - // 90 - // 94,0 Lisaefekt on töötamine Kaadmium Pb - // 92,5 - // 94,2 Plii Cu - // 100 Andmed puuduvad Vask Zn - // 100 Andmed puuduvad Tsink As - // 90 - // 90,0 Arseen Cr - // 94,3 - // 94,0 Kroom Ni - // 93,3 - // 94,0 Nikkel V - // 91 - // 94,2 Vanaadium Raskmetallid (Hg, Cd, Pb, Cu, Zn, As, Cr, Ni, V) - // 96,7 - // 94,2 SO 2 234 Andmed puuduvad - // 99,5 suitsugaaside pesurina. Vääveldioksiid (70 % hakkepuidu ja 30 % turba segu) Väo Reservkatlamaja CHP suitsugaasi/de puhastusprotsessi illustratiivne skeem on alljärgnev:

59 PUHASTUSPROTSESSI II ASTE PUHASTUSPROTSESSI I ASTE SUITSUGAASIDE KONDENSAATOR ELEKTRIFILTER

60 LHK-Projektis hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba segu põletamisel suitsugaasi puhastamiseks elektrifiltrit ja suitsugaasikondensaatorit kasutades on saasteainete eriheitmed võrdsustatud (hakkepuidu ja turba segus prevaleerib hakkepuit ning osa saasteaineid on absorbeeruvad ning sadenevad välja suitsugaasikondensaatori pesuvedelikus). Samuti töös OÜ EKUK. Põletusseadmete mõõtmiseks vajalike seadmete ost ja emissioonitegurite täpsustamiseks mõõtmiste läbiviimine. Tallinn 2012. 44 Lk. toodud eriheitmed pole piisavalt esinduslikud eriheitmete valimi üldkogumi piisavaks kirjeldamiseks et eristada eriheitmeid hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba segu põletamisel suitsugaasi (elektrifiltri ja suitsugaasikondensaatoriga) puhastamisel. Arvutuslikult on määratud hakkepuidu põletamisel ning suitsugaasi elektrifiltriga puhastades tekkivate saasteainete (PM sum, SO 2, NOx, CO, LOÜ(VOC), Hg, Cd, Pb, Cu, Zn, As, Cr, Ni, V) heitkogused ühes sekundis (hetkelised heitkogused) ja heitkogused aastas vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 99 (RTL 2004, 108, 1724). Otsese mõõtmise alusel on määratud hakkepuidu ning suitsugaasi elektrifiltriga ja suitsugaasikondensaatoriga puhastades tekkivate saasteainete (PM sum, SO 2, NOx, CO, Hg, Cd, Pb, Cu, Zn, As, Cr, Ni, V) heitkogused ühes sekundis (hetkelised heitkogused) ja heitkogused aastas vastavalt töös OÜ EKUK. Põletusseadmete mõõtmiseks vajalike seadmete ost ja emissioonitegurite täpsustamiseks mõõtmiste läbiviimine. Tallinn 2012. 44 Lk. toodud saasteainete eriheitmetele. Saasteaine LOÜ(VOC) eriheide heitkoguse ühes sekundis (hetkelise heitkoguse) ja aasta heitkoguse arvutamiseks on saadud OÜ Tallinna Elektrijaam läbiviidud välisõhuseire aruandest. I astme puhastusaste (suitsugaasi puhastamine ainult elektrifiltriga), II astme puhastusaste I astme suhtes (suitsugaasi kondensaatori puhastusaste elektrifiltriga puhastatud suitsugaasi suhtes) ja II astme puhastusaste puhastamata suitsugaasi suhtes (töötab elektrifilter, kuid võrdleme puhastusastet ennem elektrifiltrit puhastamata suitsugaasidega) on alljärgnevad: * Punase värviga on tähistatud välisõhku eralduva i-nda saasteaine hetkeline (maksimaalne) heitkogus Keskkonnaministri määruse nr 48 Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastamise astme nõuded (RT I, 03.07.2013, 12) järgi. M pi = 10-3 * P * q i M pi - i-nda saasteaine hetkeline heitkogus P - põletusseadme soojusvõimsus, MWth Põletusseadme soojusvõimsuse all mõistetakse ajaühikus sisseantava energia kogust q i i-nda saasteaine eriheide, g/gj (raskmetallide korral mg/gj) Puhastuseta Elektrifilter HAKKEPUIT Suitsugaasi kondensaator q TO=PMsum 1000 70 4,075 g/gj q SO2 10 10 0 g/gj q NOx 100 100 130 g/gj

61 q CO 1000 1000 20 g/gj q LOÜ=VOC 48 48 48 g/gj q Hg 0,5 0,5 0,03 mg/gj q Cd 5 0,5 0,03 mg/gj q Pb 200 15 0,87 mg/gj q Cu 5 0 0 mg/gj q Zn 500 0 0 mg/gj q As 1 0,1 0,01 mg/gj q Cr 35 2 0,12 mg/gj q Ni 30 2 0,12 mg/gj q V 100 9 0,52 mg/gj M pi(max) - välisõhku eralduva i-nda saasteaine hetkeline (maksimaalne) heitkogus g/s (täpsusega 0,001 g) P max = 87 MW th Mpi(max) Puhastuseta HAKKEPUIT Elektrifilter Suitsugaasi kondensaator TO=PM sum 1,327* 87,000 6,090 0,355 g/s SO 2 13,272* 0,870 0,870 0,000 g/s NO x 13,272* 8,700 8,700 11,310 g/s CO 87,000 87,000 1,740 g/s LOÜ=VOC 4,176 4,176 4,176 g/s Mpi(max) Eriheitme määramisviga Hg 0,044 0,044 0,003 mg/s Cd 0,435 0,044 0,003 mg/s Pb 17,400 1,305 0,076 mg/s Cu 0,435 - - mg/s Zn 43,500 - - mg/s As 0,087 0,009 0,001 mg/s Cr 3,045 0,174 0,010 mg/s Ni 2,610 0,174 0,010 mg/s V 8,700 0,783 0,045 mg/s Raskmetallid KOKKU 76,256 2,532 0,148 mg/s

62 Suitsugaasi mahtkiirus 66,352 m 3 /s Tahke kütus 50 P 300 MW Biomass PM sum 20 mg/nm 3 Lubatud* PM sum heitkogus suitsukäigus 1,327 g/s Puastusaste, % I aste Elektrifilter II aste Suitsugaasi kondensaator 100 % % % TO=PM sum 98,5 94,2 73,3 SO 2 0 100 NO x 0-30,0 0 CO 0 98,0 LOÜ=VOC 0 0 Hg 0 94,0 Cd 90,0 94,0 Pb 92,5 94,2 Cu 100 0 Zn 100 0 As 90,0 90,0 Cr 94,3 94,0 Ni 93,3 94,0 V 91,0 94,2 Raskmetallid KOKKU 96,7 94,2 Suitsugaasi kondensaatori (II astme) puhastusaste puhastamata suitsugaasi suhtes (töötab elektrifilter, kuid võrdleme suitsugaasi kondensaatori puhastusastet ennem elektrifiltrit puhastamata suitsugaasiga) (so saasteainete kontsentratsioonide võrdlus: (saasteainete kontsentratsioonid peale suitsugaaside kondensaatorit) jagatud (saasteainete kontsentratsioonidega ennem elektrifiltrit)) Puhastusaste, % 100 % Suitsugaasi kondensaator TO=PM sum 99,6 SO 2 100 NO x -30 0 CO 98,0 Eriheitme määramisviga

63 LOÜ=VOC 0 Hg 94,0 Cd 99,4 Pb 99,6 Cu 0 Zn 0 As 99,0 Cr 99,7 Ni 99,6 V 99,5 Raskmetallid KOKKU 99,8 Saasteallikas V-2 (kütuste (turvas ja hakkepuit) vastuvõtu hoone): joonsaasteallikas (organiseerimata heide); tahkete osakeste püüdeseadmed puuduvad. Saasteallikas V-3 (lahtine hakkepuidu laoplats): pindsaasteallikas (organiseerimata heide); tahkete osakeste püüdeseadmed puuduvad. (7) Saasteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes; Vt. LHK-Projekti lisa1 tabeleid 3 ja 4. (8) Kütuste ja jäätmete kasutamine energia tootmiseks liikide kaupa; Vt. LHK-Projekti lisa 1 tabel 5. (9) LHK projektis esitatakse andmed saasteainete grupi või iga saasteaine heitkoguse kohta eraldi vastavalt välisõhu kaitse seaduse 90 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud saasteainete gruppidele. Keskkonnaministri määruse nr 76 Välisõhu saastamisega seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm alusel: (2) Aruandes esitatakse järgmine teave välisõhu saastamisega seotud tegevuse kohta käitise ühel tootmisterritooriumil: 1) andmed välisõhku eralduvate saasteainete aruandeaastaks lubatud ja tegelike heitkoguste ning nende määramismeetodite kohta esitatakse määruse lisa punktis 1 antud vormi kohaselt. Andmeid esitatakse iga välisõhku eralduva saasteaine heitkoguse kohta kõikidest käitise tootmisterritooriumil asuvatest saasteallikatest kokku; 2) andmed saasteallikate ja saasteainete aasta ja hetkeliste heitkoguste kohta tegevusalade kaupa esitatakse määruse lisa punktis 2 antud vormi kohaselt; 3) andmed tegevusalal või tehnoloogiaprotsessis kasutatud toorainete, abimaterjalide või pooltoodete kohta, välja arvatud lahusteid sisaldavad kemikaalid, kütused ning jäätmed,

64 esitatakse määruse lisa punktis 3 antud vormi kohaselt. Neid andmeid peab esitama keskkonnakompleksloa kohustuslane; [RT I, 20.06.2012, 2 - jõust. 23.06.2012] 4) andmed toodangu kohta tegevusalade kaupa esitatakse määruse lisa punktis 4 antud vormi kohaselt; [RT I, 20.06.2012, 2 - jõust. 23.06.2012] 5) andmed kütuste ning jäätmete kasutamise ja energia tootmise kohta liikide kaupa esitatakse määruse lisa punktis 5 antud vormi kohaselt; 6) andmed kütuse või jäätmete põletamisel või koospõletamisel välisõhku eraldunud saasteainete heitkoguste kohta esitatakse määruse lisa punktis 6 antud vormi kohaselt. Suurte põletusseadmete, mille nimisoojusvõimsus tootmisterritooriumil on 50 MW th või rohkem, andmekogud esitatakse määruse lisa punktis 6.1 antud vormi kohaselt. Andmed põlevkivi väävlisisalduse ja väävliärastuse astme kohta esitatakse määruse lisa punktis 6.2 antud vormi kohaselt; [RT I, 20.06.2012, 2 - jõust. 23.06.2012 suurte põletusseadmete andmekogusid ning põlevkivi väävlisisaldust ja väävliärastuse astet käsitlevat osa rakendatakse alates 1. jaanuarist 2016. a.] 7) andmed tegevusalal või tehnoloogiaprotsessis kasutatud lahusteid sisaldavate kemikaalide ning eraldunud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ) heitkoguste kohta esitatakse määruse lisa punktis 7 antud vormi kohaselt; [RT I, 20.06.2012, 2 - jõust. 23.06.2012] 8) andmed lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite, kasutamisel eraldunud LOÜ-de summaarsete heitkoguste kohta esitatakse määruse lisa punktis 8 antud vormi kohaselt. Neid andmeid peab esitama käesoleva määruse -s 6 nimetatud tegevusalal tegutseja; [RT I, 20.06.2012, 2 - jõust. 23.06.2012] 9) andmed terminalide ning tanklate bensiini laadimiskäibe ja laadimisel eraldunud LOÜ-de heitkoguste kohta esitatakse määruse lisa punktis 9 antud vormi kohaselt; [RT I, 20.06.2012, 2 - jõust. 23.06.2012] 10) andmed terminalis ning tanklas bensiini laadimis- ja hoidmisseadmete või mahutite kohta esitatakse määruse lisa punktis 10 antud vormi kohaselt. Andmed terminalides ning tanklates bensiiniaurude tagastussüsteemi või regenereerimisseadme olemasolu kohta esitatakse määruse lisa punktis 10.1 antud vormi kohaselt; [RT I, 20.06.2012, 2 - jõust. 23.06.2012] 11) andmed terminalide ning tanklate naftasaaduste, välja arvatud bensiini laadimiskäibe ja laadimisel eraldunud LOÜ-de heitkoguste kohta esitatakse määruse lisa punktis 11 antud vormi kohaselt; [RT I, 20.06.2012, 2 - jõust. 23.06.2012] 12) andmed äkkheidete, kaasa arvatud avariiliste äkkheidete ja tehnoloogiliste äkkheidete, sealhulgas seadmete käivitamise ja seiskamise ajal tekkivate äkkheidete kohta esitatakse määruse lisa punktis 12 antud vormi kohaselt; [RT I, 20.06.2012, 2 - jõust. 23.06.2012] 13) andmed saasteainete püüdeseadmete kohta esitatakse määruse lisa punktis 13 antud vormi kohaselt; [RT I, 20.06.2012, 2 - jõust. 23.06.2012] 14) andmed saasteainete heitkoguste vähendamiseks rakendatud meetmete kohta esitatakse määruse lisa punktis 14 antud vormi kohaselt; [RT I, 20.06.2012, 2 - jõust. 23.06.2012]

65 15) aruande seletuskiri esitatakse määruse lisa punktis 15 antud vormi kohaselt. [RT I, 20.06.2012, 2 - jõust. 23.06.2012] Aruandeaasta on kalendriaasta. Aruandes esitatakse andmed tahkete osakeste kõikide fraktsioonide summaarsete (PM-sum) heitkoguste kohta ning eraldi järgmiste osakeste heitkoguste kohta tonnides: [RT I, 20.06.2012, 2 - jõust. 23.06.2012] 1) peened PM10-osakesed (PM10); [RT I, 20.06.2012, 2 - jõust. 23.06.2012] 2) eriti peened PM2,5-osakesed (PM2,5); Aruandes esitatakse andmed eraldi järgmiste raskmetallide heitkoguste kohta kilogrammides: 1) arseen (As) ja ühendid, ümberarvutatuna arseeniks, CAS nr 7440-38-2; 2) kaadmium (Cd) ja ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks, CAS nr 7440-43-9; 3) kroom (Cr) ja ühendid, ümberarvutatuna kroomiks, CAS nr 7440-47-3; 4) vask (Cu) ja ühendid, ümberarvutatuna vaseks, CAS nr 7440-50-8; 5) elavhõbe (Hg) ja ühendid, ümberarvutatuna elavhõbedaks, CAS nr 7439-97-6; 6) nikkel (Ni) ja ühendid, ümberarvutatuna nikliks, CAS nr 7440-02-0; 7) plii (Pb) ja ühendid, ümberarvutatuna pliiks, CAS nr 7439-92-1; 8) tsink (Zn) ja ühendid, ümberarvutatuna tsingiks, CAS nr 7440-66-6; 9) muud raskmetallid, ümberarvutatuna metalliks. Aruandes esitatakse andmed eraldi järgmiste kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta: süsinikdioksiid (CO 2 ), CAS nr 124-38-9. NB! CO 2 saastetasu arvutatakse ainult turba põletamisel. Väo Reservkatlamaja CHP soojusenergia tootmisprotsessist keskkonnaministri määruse nr 99 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid ning keskkonnaministri määruse nr 48 Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastamise astme nõuded (RT I, 03.07.2013, 12) alusel eralduvateks saasteaineteks on PM sum, SO 2, NO X (NO 2 ); CO; CO 2 ; LOÜ (VOC); Hg, Cd, Pb, Cu, Zn, As, Cr, Ni, ja V. Vt. LHK-Projekti lisa 1 tabel 1. (10) Suure põletusseadme või jäätme- või koospõletustehase korral esitatakse andmed püsivate orgaaniliste saasteainete (POSide), sealhulgas heksaklorobenseeni (HCB), polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide (PCDD/PCDFde) heitkoguste kohta. Tööstusheite seaduse tähenduses on Väo Reservkatlamaja CHP (kõikide katelde võimsused summeeritult sisseantava kütuse järgi) suur põletusseade. Väo Reservkatlamaja CHP kasutab

66 kütustena biokütuseid: hakkepuitu ning hakkepuidu ja turba segu. Seetõttu ei teki POS-e, HCB-sid, PCDD/PCDF-e. (11) Kütuse ja jäätmete energia tootmiseks kasutamise kohta esitatakse andmed liikide kaupa käesoleva määruse lisa 1 tabeli 5 kohasel vormil. Vt. LHK-Projekti lisa 1 tabel 5. (12) Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused; Vt. LHK-Projekti lisa 1 tabel 6. [Prognoositav hetkeline heide, mg/nm 3 ] = [Hetkeline heitkogus, g/s] / [v maht, Nm 3 /s] Saasteainete hetkelised heitkogused erinevatel kütuste segudel on toodud LHK_Projekti lisa 6 tabelis. V mah t = 66,36 Nm 3 /s (13) Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ) heitkogused; Antud LHK-Projektis pole asjakohane. LHK projekt ja selle alusel antud luba ei pea sisaldama andmeid ja keskkonnaministri määruse nr 119 lisas 2 esitatud tabeleid, kui need ei ole käitise suhtes asjakohased. (14) Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate LOÜ-de summaarsed heitkogused tööstusheite seaduse 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral; Antud LHK-Projektis pole asjakohane. LHK projekt ja selle alusel antud luba ei pea sisaldama andmeid ja määruse nr 119 lisas 2 esitatud tabeleid, kui need ei ole käitise suhtes asjakohased. (15) Bensiini laadimine terminalides ja tanklates ning laadimisel välisõhku eralduvate LOÜ-de heitkogused; Antud LHK-Projektis pole asjakohane. LHK projekt ja selle alusel antud luba ei pea sisaldama andmeid ja määruse nr 119 lisas 2 esitatud tabeleid, kui need ei ole käitise suhtes asjakohased. (16) Muude naftasaaduste, välja arvatud bensiini, laadimine terminalides ja tanklates ning laadimisel välisõhku eralduvate LOÜ-de heitkogused; Antud LHK-Projektis pole asjakohane. LHK projekt ja selle alusel antud luba ei pea sisaldama andmeid ja määruse nr 119 lisas 2 esitatud tabeleid, kui need ei ole käitise suhtes asjakohased.

67 (17) Tehnoloogilised äkkheited tegevuse korral, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 04.02.2006, lk 1 17) I lisas; Direktiiv 91/689/EMÜ Nõukogu direktiiv ohtlike jäätmete kohta Antud direktiiv pole (arvestades Väo Reservkatlamaja CHP soojusenergia tootmist biokütustest) asjakohane. Direktiiv 96/61/EÜ direktiiv saastuse vältimise ja kontrolli kohta Antud direktiiv on (arvestades Väo Reservkatlamaja CHP soojusenergia tootmist biokütustest) asjakohane. Direktiiv 166/2006/EÜ - Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri (PRTR) Register sisaldab teavet saasteainete heited õhku, vette ja pinnasesse, samuti ülekanded väljapoole saasteainete olemas reovee ja jäätmete hulka. Register sisaldab 91 lisas loetletud saasteainete II, sh kasvuhoonegaaside, muud gaasid, raskmetallid, pestitsiidid, kloororgaanilised ühendid ja teised anorgaanilised ained. Antud direktiiv on (arvestades Väo Reservkatlamaja CHP soojusenergia tootmist biokütustest) asjakohane. Väo Reservkatlamaja CHP tehnoloogilisteks äkkheideteks saavad olla 1 kuni 3 restkoldega katelde eraldi ja koos üleskütmine (seadmete käivitamine) ning mahajahutamine (seadmete seiskamine). (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I lisas nimetatud tegevuse korral tehnoloogiliste äkkheidete kohta esitatakse andmed käesoleva määruse lisa 1 tabeli 11 kohasel vormil. Käesoleva määrusega kehtestatakse terviklik saasteainete heite- ja ülekanderegister ühenduse tasandil (edaspidi "Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister") avalikult juurdepääsetava elektroonilise andmebaasi vormis ning sätestatakse selle toimimiseeskirjad, UNECE saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli (edaspidi "Protokoll") rakendamiseks ja lihtsustatakse üldsuse osalemist keskkonnaalaste otsuste tegemise protsessis, samuti antakse panus keskkonna reostamise ennetamisse ja vähendamisse. Eelneva teksti originaaltekst on alljärgnev: This Regulation establishes an integrated pollutant release and transfer register at Community level (hereinafter the European PRTR ) in the form of a publicly accessible electronic database and lays down rules for its functioning, in order to implement the UNECE Protocol on Pollutant Release and Transfer Registers (hereinafter the Protocol ) and facilitate public participation in environmental decisionmaking, as well as contributing to the prevention and reduction of pollution of the environment.

68 I LISA Tegevused Nr Piirangud Võimsuse / tootlikkuse künnis 1. Energiasektor a) Mineraalõli ja gaasi rafineerimistehased * ( 1 ) b) Utmiskäitised * c) Soojuselektrijaamad ja muud põletuskäitised soojustootlikkusega 50 megavatti (MW) Vt. LHK-Projekti lisa 1 tabel 11. (19) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed peavad kajastama prognoositavaid tehnoloogiliselt põhjendatud saasteainete lühiajaliselt suurenevaid heitkoguseid, sealhulgas seadmete käivitamise ja seiskamise ajal. Biokütustel töötava katla minimaalne koormus oleneb katla tüübist ja tootjast. Reeglina biokütustel töötava katla käitamine võimsusel alla 50% nimivõimsusest ei ole tehniliselt otstarbekas. Väo Reservkatlamaja CHP tehnoloogiliselt põhjendatud saasteainete heitkoguste lühiajalist suurenemist võib/võivad põhjustada elektrifiltri/te avarii/d. Äkkheite kestus on maksimaalselt 1 tund. Ühe elektrifiltri rikkeid võib ette tulla kuni 3 korda aastas. Summaarselt võib elektrifiltrite rikkeid ette tulla kuni 9 korda aastas. Seega summaarne äkkheite kestus aastas võib olla kuni 9 tundi. Seadme/te käivitamine Restkolletega katelde käivitamisel süüdatakse kütus eelkollete restidel vedelgaasi lisapõletiga. Restkoldega katla üleskütmisega saavutatakse olukord, mis on vajalik tahke biokütuse süttimiseelseks kuivamiseks ja pürolüüsiks (protsessid, mis tarbivad soojust) ning kütuse süttimiseks ja põlemiseks. Turba ja puidu süttimistemperatuur restkoldega katlas on vahemikus 350-600 C, sõltudes tingimustest. Samas, biokütuste normaalseks süttimiseks ja põlemiseks peab kolde soovituslik temperatuur olema niiske kütuste korral mitte alla 800 C. Restkoldega energeetilise katla lisakütuse (vedelgaasi) põletite võimsus sisseantava vedelgaasi järgi on 77 kw. Süütamiseks kasutatava vedelgaasi kütteväärtus on ca 12,8 kwh/kg. Kolme katla süütamiseks kokku kulub 3 * 6 = 18 kg 230 kwh vedelgaasi. Kaasaaegsete restkoldega katelde planeeritud pikaajaliste seisakute arv on 1-2 seisakut aastas. Katlamaja töötamisel mitme katlaga nende seisakute arv on suurem. See on seotud kaugküttepiirkonna soojuskoormusegraafiku iseloomust tulenevast katlamaja katelde töötamise

69 režiimist. Arvestades võimalikke mitteplaneeritud seisakuid eeldame, et iga katla külmast olekust üleskütmise vajadus on keskmiselt ~8 korda aastas, baaskoormuse katlal vähem, tipukoormuse katlal rohkem. Üleskütmise vajadus Väo Reservkatlamaja CHP-s on: 3 (kolm katelt) * 6 (ühe katla üleskütmiseks vedelgaasi kulu) * 8 (keskmine üleskütmise vajadus kordades aastas) = 144 kg (1840 kwh) vedelgaasi aastas. Seadme/te seiskamine Restkoldega katelde seiskamisel pole soovitatav põlemisprotsessi kiirendamine. Kütus peab ise lõpuni põlema. Kütuse (hakkepuit ning hakkepuidu (70 %) ja turba (30 ) segu) lõpuni põlemisel kasutatakse tekkiva suitsugaasi puhastamiseks elektrifiltrit. Suitsugaaside kondensaatori/pesuri optimaalseks võimsuseks 50% niiskusega kütuse korral on 20-25% katla nimivõimsusest. Suitsugaaside kondensaatori/pesuri kasutamine restkoldega katelde seiskamisel pole otstarbekas. Hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba segu põletamisel suitsugaaside puhastamiseks elektrifiltrit ESP, TYPE DEP 4-2*45-48-90 PB kasutades kõigi näitajate osas Väo Reservkatlamaja CHP tegevus on vastavuses Välisõhu kaitse seadusega. Seega restkolletega katelde seiskamise ajal lühiajaliselt suurenevaid heitkoguseid ei teki. 5. Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse saasteallika kohta Vt. LHK-Projekti lisa1 tabel 12. (1) Saasteainete heitkoguste ja välisõhu saastatuse taseme määramise kirjelduses esitatakse järgmised andmed: 1) Kasutatav määramismeetod (otsene mõõtmine, arvutusmeetod); Saasteainete PM sum, SO 2 ja NO X (sh NO 2 ) heitkoguste määramisel elektrifiltrit kasutades on kasutatud arvutusmeetodit ning lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 48 Suurte põletusseadmete saasteainete heite piir väärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded. Saasteainete CO ja LOÜ (VOC) ning raskmetallide heitkoguste määramisel elektrifiltrit kasutades on kasutatud arvutusmeetodit (Keskkonnaministri määrus nr 99 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid). LHK-Projektis hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba segu põletamisel suitsugaasi puhastamiseks elektrifiltrit ja suitsugaasikondensaatorit kasutades on saasteainete eriheitmed võrdsustatud (hakkepuidu ja turba segus prevaleerib hakkepuit ning osa saasteaineid on

70 absorbeeruvad ning sadenevad välja suitsugaasikondensaatori pesuvedelikus). Samuti töös OÜ EKUK. Põletusseadmete mõõtmiseks vajalike seadmete ost ja emissioonitegurite täpsustamiseks mõõtmiste läbiviimine. Tallinn 2012. 44 Lk. toodud eriheitmed pole piisavalt esinduslikud eriheitmete valimi üldkogumi piisavaks kirjeldamiseks et eristada eriheitmeid hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba segu põletamisel suitsugaasi (elektrifiltri ja suitsugaasikondensaatoriga) puhastamisel. Arvutuslikult on määratud hakkepuidu põletamisel ning suitsugaasi elektrifiltriga puhastades tekkivate saasteainete (PM sum, SO 2, NOx, CO, LOÜ(VOC), Hg, Cd, Pb, Cu, Zn, As, Cr, Ni, V) heitkogused ühes sekundis (hetkelised heitkogused) ja heitkogused aastas vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 99 (RTL 2004, 108, 1724). Otsese mõõtmise alusel on määratud hakkepuidu ning suitsugaasi elektrifiltriga ja suitsugaasikondensaatoriga puhastades tekkivate saasteainete (PM sum, SO 2, NOx, CO, Hg, Cd, Pb, Cu, Zn, As, Cr, Ni, V) heitkogused ühes sekundis (hetkelised heitkogused) ja heitkogused aastas vastavalt töös OÜ EKUK. Põletusseadmete mõõtmiseks vajalike seadmete ost ja emissioonitegurite täpsustamiseks mõõtmiste läbiviimine. Tallinn 2012. 44 Lk. toodud saasteainete eriheitmetele. Saasteaine LOÜ(VOC) eriheide heitkoguse ühes sekundis (hetkelise heitkoguse) ja aasta heitkoguse arvutamiseks on saadud OÜ Tallinna Elektrijaam läbiviidud välisõhuseire aruandest. Saasteaine CO 2 heitkoguse määramisel on kasutaud arvutusmeetodit (Keskkonnaministri määrus nr 94 Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetod). 2) Iga välisõhku eralduva saasteaine heitkoguse arvutuslik maksimaalväärtus aastas (t/a) ja sekundis (g/s). Otsese mõõtmise korral võetakse aluseks ühe tunni hetkeliste keskmiste heitkoguste maksimaalväärtus; Vt. LHK-Projekti lisa 1 tabel 12. 3) Saasteainete heitkoguste ja välisõhu saastatuse taseme määramise punktide loetelu, ettepanekud heitkoguste seire korraldamiseks. Hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba segu põletamisel ning suitsugaaside puhastamisel kaheväljalise elektrifiltriga on saasteainete heitkoguste määramisel kasutatud arvutusmeetodit ning keskkonnaministri määruses nr 99 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid toodud saasteainete eriheitmeid. Saasteaine CO 2 heitkoguse määramisel on kasutaud arvutusmeetodit (Keskkonnaministri määrus nr 94 Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetod). Otsese mõõtmise alusel on määratud hakkepuidu ning suitsugaasi elektrifiltriga ja suitsugaasikondensaatoriga puhastades tekkivate saasteainete (PM sum, SO 2, NOx, CO, Hg, Cd, Pb, Cu, Zn, As, Cr, Ni, V) heitkogused ühes sekundis (hetkelised heitkogused) ja heitkogused aastas vastavalt töös OÜ EKUK. Põletusseadmete mõõtmiseks vajalike seadmete ost ja emissioonitegurite täpsustamiseks mõõtmiste läbiviimine. Tallinn 2012. 44 Lk. toodud saasteainete eriheitmetele. Saasteaine LOÜ(VOC) eriheide heitkoguse ühes sekundis (hetkelise

71 heitkoguse) ja aasta heitkoguse arvutamiseks on saadud OÜ Tallinna Elektrijaam läbiviidud välisõhuseire aruandest. Saasteallikas V-1: hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba segu põletamine elektrifiltrit ning elektrifiltrit koos suitsugaaside kondensaatoriga kasutades; tekkivad saasteained PM sum, PM 10, PM 2,5, PM 1, SO 2, H 2 S, CO, CO 2, LOÜ (VOC), Hg, Cd, Pb, Cu, Zn, As, Cr, Ni, V, Saasteallikas V-2: kütuste hakkepuit ja turba vastuvõtu hoone; tekkivad saasteained PM sum, PM 10, PM 2,5 ja PM 1. Saasteallikas V-3: hakkepuidu lahtine laoplats; tekkivad saasteained PM sum, PM 10, PM 2,5 ja PM 1. LHK-Projektis saasteainete kehtivate piirväärtuste SPV1 1ületamisi ei täheldata. Peale Väo Reservkatlamaja CHP käikuandmist on otstarbekas kontrollida hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba põletamisel suitsugaaside puhastusseadmetena kaheväljalisi elektrifiltreid kasutades saasteainete PM sum, PM 10 ja PM 2,5 ning SO 2 ja NO 2 kontsentratsioone suitsugaasides. Pärast seda teha otsus saasteainete heitkoguste pidevseire vajaduse üle. Välisõhu saastatuse tase( välisõhu kvaliteet): Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt hinnati saasteainete tasemeid Väo ja Ida- Lasnamäe piirkonnas kolmes erinevas tranšektis (vt Joonis 13). Kuna antud piirkonnas ei teostata välisõhu kvaliteedi pidevseiret ega ole teostatud ka riiklikul tasemel pistelist seiret, siis kasutati välisõhu kvaliteedi hindamisel arvutuslikku meetodit. Hajumisarvutuste aluseks võeti antud piirkonnas asuvate käitiste poolt 2009. a. raporteeritud ametlikud hetkkogused (g/s), so maksimaalsed hetkkogused. Lisaks teostati hajumisarvutused piirkonna transpordist pärinevate saasteainete osas. Transpordi liikluskoormuse ja heitkoguste andmed on toodud joonistel 14 kuni 39. Saasteainete hajumisarvutused teostati Gaussi difusioonivõrrandil põhineva hajumismudeliga. Piirkonna klimaatilised tingimused: Piirkonnale on iseloomulik mereline kliima kuna piirkond paikneb Soome lahe rannikul. Piirkonna ja ranniku vahele jääv piirkond on tasane ja seal puuduvad suuremad geograafilised objektid, mis võiksid oluliselt takistada saasteainete hajumist. Peamiselt puhuvad piirkonnas edela- ja lõunakaarte tuuled (vt joonis 16).

72 Joonis 19. Piirkonna asukohaskeem koos saasteallikate ja tranšektidega, 1:8000 Välisõhu kvaliteedi arvutuslik hindamine Välisõhus kehtivad saastatuse taseme piirväärtused on toodud Tabel 4. CO 2 ja Hg osas hajumisarvutusi ei teostatud, kuna antud ainetele ei ole kehtestatud saastatuse taseme piirväärtust. TSP (=PM sum ) osas ei teostatud samuti hajumisarvutusi, kuna kõik piirkonna käitised on raporteerinud vaid PM 10 heitkogused. Hajumisarvutused on toodud Joonis 21 kuni 45.

73 Saastatuse taseme piirväärtused Tabel 4 Nimetus Kood (Chemical Abstract Service Number) Saastatuse taseme piirväärtus μg/m 3 Ühe tunni 24 tunni keskmine keskmine SPV SPV 24 1 Kalendriaasta keskmine SPV a PM 10 50 1 40 Lenduvad orgaanilised ühendid VOC com 5000 2000 Süsinikmonooksiid; CO 630 08 0 10 000 2 Lämmastikdioksiid, NO 2 10102 44 0 200 3 40 Vääveldioksiid; SO 2 7446 09 5 350 4 125 5 Kaadmium, Cd 7440 43 9 5 ng/m 3 Plii, Pb 7439 92 1 0,5 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks, Cu Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks, Zn 7440 50 8 20 2 7440 66 6 200 50 Arseen, As 7440 38 2 6 ng/m3 6 Nikkel, Ni 7440 02 0 20 ng/m3 7 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks, V Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks, Cr 1314 62 1 10 2 7440 47 3 2 1 Arvutuslikult leitud maksimaalsete saastatuse tasemete põhjal võib järeldada, et tranšektides saastatuse taseme piirväärtusi ei ületata. Kõigi saasteainete osas jäävad maksimaalsed arvutuslikud saastatuse tasemed piirväärtustest madalamale. 1 Lubatud ületada aastas 7 korda 2 8 tunni keskmine 3 lubatud ületada 18 korda kalendriaasta jooksul 4 lubatud ületada 24 korda kalendriaasta jooksul 5 lubatud ületada 3 korda kalendriaasta jooksul 6 Sihtväärtus 7 Sihtväärtus

74 Saastatuse taseme suhted SPV-ga tranšektides Tabel 5 Nimetus SPV suhe tranšektis 1 SPV suhe tranšektis 2 SPV suhe tranšektis 3 PM 10 (SPV 24 ) 0.162 0.359 0.147 Lenduvad orgaanilised ühendid (SPV 1 ) 0.020 0.019 0.015 Süsinikmonooksiid; CO (SPV 8 ) 0.056 0.057 0.044 Lämmastikdioksiid, NO 2 (SPV 1 ) 0.292 0.420 0.280 Vääveldioksiid; SO 2 (SPV 1 ) 0.001 0.001 0.001 Kaadmium, Cd (SPV a ) 0.0014 0.001 0.0008 Plii, Pb (SPV a ) 0.000126 0.000116 0.000076 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks, 0.000003 0.000004 0.000002 Cu (SPV 1 ) Tsingiühendid, Ümberarvutatuna 0.000001 0.0000004 0.0000003 tsingiks, Zn (SPV 1 ) Arseen, As (SPV a ) 0.0057 0.0060 0.0040 Nikkel, Ni (SPV a ) 0.0013 0.0013 0.0007 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna 0.000001 0.000001 0.000001 vanaadiumiks, V (SPV 1 ) Kroomi (VI) ühendid, Ümberarvutatuna kroomiks, Cr (SPV 1 ) 0.000006 0.000006 0.000004 Modelleerimistulemuste kontrolliks on soovitatav (OÜ EKUK soovitus) teostada piirkonnas pisteliste mõõtmiste kampaania, mille ajaline kaetus aasta tundidest oleks vähemalt 14% jaotades mõõtmised seejuures ühtlaselt üle aasta.

75 Joonis 20. Transpordi liikluskoormus, autot ööpäevas

76 Joonis 21. Transpordist pärineva PM 10 emissioon, g/s

77 Joonis 22. Transpordist pärineva NO 2 emissioon, g/s

78 Joonis 23. Transpordist pärineva NMVOC emissioon, g/s

79 Joonis 24. Transpordist pärineva CO emissioon, g/s

80 Joonis 25. PM 10 maksimaalne (98,1 protsentiil) arvutuslik saastatuse tase piirkonna käitiste aruannete põhjal

81 Joonis 16. PM 10 maksimaalne (98,1 protsentiil) arvutuslik saastatuse tase piirkonna transpordi põhjal

82 Joonis 27. PM 10 maksimaalne (98,1 protsentiil) arvutuslik saastatuse tase, transport ja käitised summeerituna

83 Joonis 28. NMVOC maksimaalne arvutuslik saastatuse tase piirkonna käitiste aruannete põhjal

84 Joonis 29. NMVOC maksimaalne arvutuslik saastatuse tase piirkonna transpordi põhjal

85 Joonis 30. NMVOC maksimaalne arvutuslik saastatuse tase, transport ja käitised summeerituna

86 Joonis 31. CO maksimaalne (8h libisev) arvutuslik saastatuse tase piirkonna käitiste aruannete põhjal

87 Joonis 32. CO maksimaalne (8h libisev) arvutuslik saastatuse tase piirkonna transpordi põhjal

88 Joonis 33. CO maksimaalne (8h libisev) arvutuslik saastatuse tase, transport ja käitised summeerituna

89 Joonis 34. NO 2 maksimaalne (99,8 protsentiil) arvutuslik saastatuse tase piirkonna käitiste aruannete põhjal

90 Joonis 35. NO 2 maksimaalne (99,8 protsentiil) arvutuslik saastatuse tase piirkonna transpordi põhjal

91 Joonis 36. NO 2 maksimaalne (99,8 protsentiil) arvutuslik saastatuse tase, transport ja käitised summeerituna

92 Joonis 37. SO 2 maksimaalne (99,7 protsentiil) arvutuslik saastatuse tase piirkonna käitiste aruannete põhjal

93 Joonis 38. Cd maksimaalne arvutuslik saastatuse tase piirkonna käitiste aruannete põhjal

94 Joonis 39. Pb maksimaalne arvutuslik saastatuse tase piirkonna käitiste aruannete põhjal

95 Joonis 40. Cu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase piirkonna käitiste aruannete põhjal

96 Joonis 41. Zn maksimaalne arvutuslik saastatuse tase piirkonna käitiste aruannete põhjal

97 Joonis 42. As maksimaalne arvutuslik saastatuse tase piirkonna käitiste aruannete põhjal

98 Joonis 43. Ni maksimaalne arvutuslik saastatuse tase piirkonna käitiste aruannete põhjal

99 Joonis 44. V maksimaalne arvutuslik saastatuse tase piirkonna käitiste aruannete põhjal

100 Joonis 45. Cr maksimaalne arvutuslik saastatuse tase piirkonna käitiste aruannete põhjal Kuna antud piirkonnas ei teostata välisõhu kvaliteedi pidevseiret ega ole teostatud ka riiklikul tasemel pistelist seiret, siis kasutati välisõhu kvaliteedi hindamisel arvutuslikku meetodit. Hajumisarvutuste aluseks võeti antud piirkonnas asuvate käitiste poolt 2009. a. raporteeritud ametlikud (maksimaalsed) heitkogused. Lisaks teostati hajumisarvutused piirkonna transpordist pärinevate saasteainete osas. Saasteainete hajumisarvutused teostati Gaussi difusioonivõrrandil põhineva hajumismudeliga. Arvutuslikult leitud maksimaalsete saastatuse tasemete põhjal võib järeldada, et tranšektides saastatuse taseme piirväärtusi ei ületata. Kõigi saasteainete osas jäävad maksimaalsed arvutuslikud saastatuse tasemed piirväärtustest madalamale (Tabel 5). Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi kuulub hetkeseisuga 9 riiklikku välisõhu automaatjaama ja 9 ettevõtte omaseire automaatjaama. Süsteemi täiendab 2 mobiilset seirejaama ja 2 teisaldatavat mõõtejaama. Välisõhu kvaliteedi seire kaartidel on toodud meteoroloogiliste andmete põhjal modelleeritud peente osakeste, lämmastikdioksiidi ja vääveldioksiidi tunnikeskmised kontsentratsioonid. Tuginedes Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi automaatsele saasteainete modelleerimisele Tallinnas, pole välisõhu kvaliteedi seire vajalik.

101 (2) Igast paiksest saasteallikast pärit välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemuste kohta esitatakse andmed käesoleva määruse lisa 1 tabeli 12 kohasel vormil. Vt. LHK-Projekti lisa 1 tabel 12. (3) Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju kohta esitatakse andmed käesoleva määruse lisa 1 tabeli 13 kohasel vormil. Konkreetse tegevusala või tehnoloogiaprotsessi sarnaste parameetritega saasteallikad, näiteks mitme ventilatsiooniavaga ventilatsioonisüsteemi, võib grupeerida koondallikaks. Vt. LHK-Projekti lisa 1 tabel 13. (4) Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemuste analüüs peab sisaldama: 1) Välisõhu saastatuse taseme pideva või pistelise seire tulemustest või piirkonna välisõhku sama saasteainet eraldavate saasteallikate koosmõju hindamisest saadud välisõhu saaste fooniandmeid; Tallinna Elektrijaam OÜ tootmisüksuse piirkonnas foonilist seiret läbi ei viida. Riiklikku linnaõhu seiret teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus vastavalt riiklikule seireprogrammile. Linnaõhu pidevmõõtmisi viiakse läbi Tallinnas kolmes seirejaamas. Lisaks pidevmõõtmistele kogutakse Tallinnas Õismäe ja Liivalaia seirejaamas osakesi filtritele, mis võimaldab osakestelt määrata raskmetallide ja polüaromaatsete süsivesinike sisaldust. Allolevas tabelis 6 on toodud Eestis linnaõhu seire raames mõõdetavad parameetrid. Tabel 6 Riikliku linnaõhu seire Tallinnas (määratavad saasteained) Rasvaselt on tähistatud saasteained, mis tekivad ka Väo Reservkatlamaja opereerimisel Parameeter Tallinn Liivalaia Rahu Õismäe Vääveldioksiid pidev pidev pidev Lämmastikoksiidid pidev pidev pidev Osoon pidev pidev pidev Süsinikoksiid pidev pidev pidev Osakesed (TSP) pisteline Peened osakesed (PM10) pidev pidev pidev Eriti peened osakesed pidev

102 (PM2.5) Benso(a)püreen pisteline pisteline Raskmetallid (As, Cd, Ni, pisteline Pb) pisteline Vesiniksulfiid Ammoniaak Fenool Formaldehüüd Benseen pidev Vilsandi seirejaama mõõtmistulemused iseloomustavad põhiliselt Lääne-Euroopast kaugkandega Eestisse saabuva õhumassi kvaliteeti. Kohalikud allikad mõjutavad seda väga vähe, mistõttu jaam on igati sobilik taustauuringuteks. Summaarsetele tahketele osakestele (PM sum ) riiklikku seiret läbi ei viida. Tallinna Elektrijaam OÜ poolt tellitud hajumisarvutuste aluseks on Väo Reservkatlamaja CHP piirkonnas asuvate käitiste poolt 2009. a. raporteeritud ametlikud (maksimaalsed) heitkogused. Lisaks on teostatud hajumisarvutused Väo Reservkatlamaja CHP piirkonna transpordist pärinevate saasteainete osas. Saasteainete hajumisarvutused teostati Gaussi difusioonivõrrandil põhineva hajumismudeliga. Arvutuslikult leitud maksimaalsete saastatuse tasemete põhjal võib järeldada, et tranšektides saastatuse taseme piirväärtusi ei ületata. Kõigi saasteainete osas jäävad maksimaalsed arvutuslikud saastatuse tasemed piirväärtustest madalamale (Tabel 5). Maksimaalseid arvutuslikke saastatuse tasemeid võib vaadelda ka fooniandmetena Väo Reservkatlamaja CHP piirkonnas. 2) Viite arvutusmetoodikale ja arvutiprogrammile, arvutamiseks valitud meteoaasta, kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu, meteotingimused ja nende mõõtepunkti asukohta; Arvutusmetoodika Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a määruse nr 120 «Välisõhu saastatuse taseme määramise kord» (RT I, 12.07.2001, 2) lisa 3:

103

104 Arvutiprogramm Emiteerivate saasteainete heitkogused on määratud arvuti-programmiga Garant-Universal, Venemaa. Kui [saasteaine konts.]/spv (1, 8, 24, a) < 0,05, siis arvutiprogramm Garant Universal ei võimalda maapinnalähedases õhukihis saastetaseme graafilist visualiseerimist.

105 Arvutamiseks valitud meteoaasta Arvutamiseks on kasutatud OÜ Tallinna Elektrijaam piirkonna klimaatilised näitajad paljuaastaste mõõtmisandmete alusel töö ÅF-Estivo AS. Kompleksloa taotlus. Väo soojuse ja elektri koostootmisjaam. Jaanuar, 2007 põhjal. Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Vt. Ptk 2 Kliima iseloomustuses esitatakse saasteallika(te) asukoha piirkonna välisõhus saasteainete hajumisarvutuse tegemisel kasutatud meteoroloogilise aasta kõige soojema kuu keskmine ja kõige soojema kuu keskmine välisõhu temperatuur kella 13.00 ajal, kõige külmema kuu keskmine ja kõige külmema kuu keskmine välisõhu temperatuur kella 13.00 ajal, ning tuulte roos. Meteotingimused Vt. Ptk 2 Kliima iseloomustuses esitatakse saasteallika(te) asukoha piirkonna välisõhus saasteainete hajumisarvutuse tegemisel kasutatud meteoroloogilise aasta kõige soojema kuu keskmine ja kõige soojema kuu keskmine välisõhu temperatuur kella 13.00 ajal, kõige külmema kuu keskmine ja kõige külmema kuu keskmine välisõhu temperatuur kella 13.00 ajal, ning tuulte roos. Meteomõõtepunkti asukoht Tallinn-Harku aeroloogiajaam Paldiski mnt. 245, Tallinn Tel. 6588187 Laius: N 59 23 53 Pikkus: E 24 36 10 Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 33 m Aeroloogiliste vaatluste algus: 1946 Meteoroloogiliste vaatluste algus: 1805 Meteoroloogilised vaatlused automatiseeriti: 2003 Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhutemperatuur Maapinnatemperatuur Minimaalne õhutemperatuur 2 cm kõrgusel maapinnast Pinnasetemperatuur: 5, 10, 15, 20 cm sügavusel Pinnasetemperatuur rohukatte all: 0,2; 0,4; 0,8; 1,2; 1,6;3,2 m sügavusel Õhuniiskus Õhurõhk Sademed Tuul: suund, kiirus Pilved: hulk, liigid, kõrgus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Maapinna seisund Lumikatte paksus vaatlusväljakul Jäite-härma ladestus

106 Päikesepaiste kestus UV-indeks Summaarne kiirgus (Raadiosondi vaatlused) (Pilootpalli vaatlused) (Radar) (5) Uute ja rekonstrueeritavate saasteallikate korral ka ümbritseva piirkonna välisõhu saastatuse taseme muutumist pärast saasteallika töölerakendamist. Väo Reservkatlamaja CHP ümbritseva piirkonna välisõhu saastatuse tase on toodud antud LHK-Projekti ptk. 5 lõige (1) punkt 3) Saasteainete heitkoguste ja välisõhu saastatuse taseme määramise punktide loetelu, ettepanekud heitkoguste seire korraldamiseks: arvutuslikult leitud maksimaalsete saastatuse tasemete põhjal võib järeldada, et tranšektides saastatuse taseme piirväärtusi ei ületata. Kõigi saasteainete osas jäävad maksimaalsed arvutuslikud saastatuse tasemed piirväärtustest madalamale (vt. Tabel 5). Pärast Väo Reservkatlamaja CHP käikuandmist piirkonna välisõhu saastekoormus suureneb, kuid kõigi saasteainete osas jäävad maksimaalsed arvutuslikud saastatuse tasemed piirväärtustest madalamale. 6. LHK projektile lisatakse: (1) Käitise geograafilise koordinaatsüsteemiga seotud asendiplaan mõõtkavas vähemalt 1:5000, millel on märgitud õhusaasteallikate paiknemine. Plaanile kantakse põhjalõunasuund, vaadeldava objekti ja samas piirkonnas asuvate teiste välisõhku saastavate käitiste tootmisterritooriumite piirid ning lähimad elumajad, teed, tänavad, muud ehitised (koolimajad, kauplused, laod ja muud); Vt. joonis 15. (2) Saasteainete heitkoguste ja välisõhu saastatuse taseme määramiseks kasutatud meetodite kirjeldus; Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatud meetodid Saasteainete PM sum, SO 2 ja NO X (sh NO 2 ) heitkoguste määramisel elektrifiltrit kasutades on kasutatud arvutusmeetodit ning lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 48 Suurte põletusseadmete saasteainete heite piir väärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded. Saasteainete CO ja LOÜ (VOC) ning raskmetallide heitkoguste määramisel elektrifiltrit kasutades on kasutatud arvutusmeetodit (Keskkonnaministri määrus nr 99 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid). LHK-Projektis hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba segu põletamisel suitsugaasi puhastamiseks elektrifiltrit ja suitsugaasikondensaatorit kasutades on saasteainete eriheitmed

107 võrdsustatud (hakkepuidu ja turba segus prevaleerib hakkepuit ning osa saasteaineid on absorbeeruvad ning sadenevad välja suitsugaasikondensaatori pesuvedelikus). Samuti töös OÜ EKUK. Põletusseadmete mõõtmiseks vajalike seadmete ost ja emissioonitegurite täpsustamiseks mõõtmiste läbiviimine. Tallinn 2012. 44 Lk. toodud eriheitmed pole piisavalt esinduslikud eriheitmete valimi üldkogumi piisavaks kirjeldamiseks et eristada eriheitmeid hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba segu põletamisel suitsugaasi (elektrifiltri ja suitsugaasikondensaatoriga) puhastamisel. Arvutuslikult on määratud hakkepuidu põletamisel ning suitsugaasi elektrifiltriga puhastades tekkivate saasteainete (PM sum, SO 2, NOx, CO, LOÜ(VOC), Hg, Cd, Pb, Cu, Zn, As, Cr, Ni, V) heitkogused ühes sekundis (hetkelised heitkogused) ja heitkogused aastas vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 99 (RTL 2004, 108, 1724). Otsese mõõtmise alusel on määratud hakkepuidu ning suitsugaasi elektrifiltriga ja suitsugaasikondensaatoriga puhastades tekkivate saasteainete (PM sum, SO 2, NOx, CO, Hg, Cd, Pb, Cu, Zn, As, Cr, Ni, V) heitkogused ühes sekundis (hetkelised heitkogused) ja heitkogused aastas vastavalt töös OÜ EKUK. Põletusseadmete mõõtmiseks vajalike seadmete ost ja emissioonitegurite täpsustamiseks mõõtmiste läbiviimine. Tallinn 2012. 44 Lk. toodud saasteainete eriheitmetele. Saasteaine LOÜ(VOC) eriheide heitkoguse ühes sekundis (hetkelise heitkoguse) ja aasta heitkoguse arvutamiseks on saadud OÜ Tallinna Elektrijaam läbiviidud välisõhuseire aruandest. Saasteaine CO 2 heitkoguse määramisel on kasutaud arvutusmeetodit (Keskkonnaministri määrus nr 94 Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetod). Välisõhu saastatuse taseme määramiseks kasutatud meetodid Esmatähtsate saasteainete kontsentratsiooni määramiseks välisõhus kasutatakse järgmisi mõõtemeetodeid, sealhulgas proovivõtu ja mõõtmise etalonmeetodeid ning saasteaine analüüsi etalonmeetodeid: 1) tahkete osakeste kõik fraktsioonid gravimeetria meetod; [RT I, 12.07.2011, 1 - jõust. 15.07.2011] 2) peened PM 10 -osakesed proovivõtu ja mõõtmise standardmeetod EVS-EN 12341 Õhukvaliteet. Suspendeerunud osakeste PM 10 -fraktsiooni määramine. Standardmeetod ja välimõõtmisprotseduur mõõtemeetodi võrdväärsuse näitamiseks standardmeetodi suhtes; [RT I, 12.07.2011, 1 - jõust. 15.07.2011 (3) Saastatuse taseme määramise mudel ja hajumisarvutusprogramm Garant-Universal Välisõhu saastatuse taseme määramiseks piirkonnas kasutati Gaussi difusiooni-võrrandi mudelit. Saasteainete hajumisarvutuseks kasutatav arvutiprogramm Garant-Universal on koostatud keskkonnaministri 22. septembri 2004. a määruse nr 120 «Välisõhu saastatuse taseme määramise kord» 8 lõikes (1) nimetatud mudelil põhineva ja antud määruse lisas 3 esitatud arvutusmetoodikal põhineva mudeli alusel.

108 Saasteainete hajumisarvutuseks kasutatav arvutiprogramm Garant-Universal võimaldab arvestada piirkonna saasteainete hajumistingimusi mõjutavaid geograafia- ja kliimaandmeid (näiteks välisõhu temperatuurid, tuule suunad). (4) Maapinnalähedase õhukihi arvutusliku saastatuse taseme kaardid sobivas mõõtkavas iga saasteaine keskmistamisaja kohta, arvestades välisõhu kaitse seaduse -de 26 ja 27 alusel kehtestatud piirväärtusi. Kaardile märgitakse välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisele piirväärtusele vastav samataseme- ehk isojoon ja käitise tootmisterritooriumi piir. Välisõhu kaitse seaduse (RT I, 08.07.2014, 24; Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2019) alusel: 7 1. Tootmisterritoorium Tootmisterritoorium käesoleva seaduse tähenduses on käitise toimimiseks vajalik maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest maaüksusest, kus paiknevad saasteallikad ja mida käitab üks või mitu käitajat. [RT I, 15.11.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 9. Saastatuse taseme piirväärtus Saastatuse taseme piirväärtus, mille eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine kahjulikku mõju inimese tervisele või keskkonnale, on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus. [RT I, 05.07.2011, 24 - jõust. 15.07.2011] 15. Esmatähtsad saasteained (1) Esmatähtsad saasteained, mida tuleb arvestada riiklikul tasandil välisõhu kvaliteedi hindamisel ja kontrollimisel, on: [RT I, 05.07.2011, 24 - jõust. 15.07.2011] 1) vääveldioksiid; 2) lämmastikdioksiid ja lämmastikoksiidid, milleks on lämmastikmonooksiidi ja lämmastikdioksiidi sisalduse summa ümberarvutatuna lämmastikdioksiidiks; [RT I, 05.07.2011, 24 - jõust. 15.07.2011] 3) peened PM 10 -osakesed, mis 50 protsendil juhtudest läbivad kümne mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava; [RT I, 05.07.2011, 24 - jõust. 15.07.2011] 4) eriti peened PM 2,5 -osakesed, mis 50 protsendil juhtudest läbivad 2,5 mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava; [RT I, 05.07.2011, 24 - jõust. 15.07.2011] 5) plii; 6) osoon; 7) benseen; 8) süsinik(mono)oksiid; 9) polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, sealhulgas benso(a)püreen; 10) kaadmium; 11) arseen; 12) nikkel; 13) elavhõbe. [RT I 2007, 19, 95 - jõust. 11.03.2007]

109 24. Välisõhu kvaliteedi ülemine ja alumine hindamispiir ning nende ületamise tuvastamine (1) Välisõhu kvaliteedi ülemine hindamispiir on tase, millest allpool võib piirkonna välisõhu saastatuse taseme määramiseks kasutada pidevaid mõõtmisi, modelleerimist või pistelisi mõõtmisi omavahel kombineeritult. (2) Välisõhu kvaliteedi alumine hindamispiir on tase, millest allpool võib piirkonna välisõhu saastatuse taseme määramiseks kasutada ainult modelleerimist või objektiivset hindamist. (3) Kui saastatuse taseme mõõtmise andmeid on piisavalt, tehakse ülemise ja alumise hindamispiiri ületamine kindlaks eelneva viie aasta saasteainete mõõdetud sisalduse alusel. Hindamispiir loetakse ületatuks, kui eelneva viie aasta jooksul on seda ületatud vähemalt kolmel eri aastal. (4) Kui saastatuse taseme mõõtmise andmed on olemas lühema ajavahemiku kohta kui hindamisele eelnenud viis aastat, võib ülemise ja alumise hindamispiiri ületamise kindlakstegemiseks kombineerida tulemusi, mis on saadud oletatavalt kõrgeimat saastetaset iseloomustavatest kohtadest ühe ja sama aasta pistelistest mõõtmistest ning heitkoguste andmekogudest ja mudelarvutustest. [RT I, 05.07.2011, 24 - jõust. 15.07.2011] 43. Saasteaine lubatud heitkogus (1) Saasteaine lubatud heitkogus on arvutuslik normatiiv ajaühiku kohta, mille juures paiksest saasteallikast või ühel tootmisterritooriumil asuvatest saasteallikatest kokku välisõhku suunatud või eraldunud saasteaine kogus ei põhjusta käesoleva seaduse -de 26 ja 27 alusel inimese tervise kaitseks selle saasteaine kohta kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ületamist käitise tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool. [RT I, 15.11.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (1 1 ) Tootmisterritooriumil, kus paiknevad mitme käitaja käitised, arvestatakse käitiste koosmõju selliselt, et iga saasteaine eraldumisel kõikide käitiste saasteallikatest kokku järgitakse tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool käesoleva seaduse -de 26 ja 27 alusel inimese tervise kaitseks selle saasteaine kohta kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust. [RT I, 15.11.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 89. Paikse saasteallika käitaja kohustused (1) Saasteluba või keskkonnakompleksluba omav paikse saasteallika käitaja peab: [RT I, 16.05.2013, 1 - jõust. 01.06.2013] 1) tagama, et tema käitamises olevast saasteallikast välisõhku eralduva saasteaine heitkogus ei ületaks saasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud kontrollarvu, käesoleva seaduse 47 lõike 2 alusel või tööstusheite seaduse alusel saasteallika kategooria jaoks kehtestatud saasteaine heite piirväärtust ega põhjustaks käesoleva seaduse -de 26 ja 27 alusel inimese tervise kaitseks kehtestatud välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool; [RT I, 16.05.2013, 1 - jõust. 01.06.2013] 7) hindama vähemalt üks kord aastas, kui saasteloas või keskkonnakompleksloas ei ole sätestatud teisiti, välisõhu kvaliteedi vastavust käesoleva seaduse -de 26 ja 27 alusel inimese tervise kaitseks kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisele piirväärtusele käitise tootmisterritooriumist väljaspool, kui saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus tekitab käitise tootmisterritooriumi piiril või sellest väljaspool saasteaine arvutuslikku kontsentratsiooni, mis on vähemalt 40% saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest; [RT I, 16.05.2013, 1 - jõust. 01.06.2013]

110 Inimese tervise kaitseks on kehtestatud välisõhu saastatuse taseme piirväärtus SPV 1 (vt. Välisõhu kaitse seadus (RT I, 08.07.2014, 24) 43 lõige (1)), mis peab olema tagatud tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool. Kui välisõhu maksimaalse arvutusliku saastatuse taseme ja välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse suhe on < 0,05, siis tulenevalt arvutiprogrammi (Garant Universal) eripärast ei visualiseerita maapinna lähedases õhukihis saasteainete saastetasemeid. Väo Reservkatlamaja CHP kui tootmisüksuse/käitise saasteallikate V-1 (saasteained PM sum, NO 2, SO 2, H 2 S), V-2 (saasteaine PM sum ) ja V-3 (saasteaine PM sum ) saasteainete välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisele piirväärtusele vastavad samataseme- ehk isojooned ning käitise tootmisterritooriumi piir on toodud vastavalt joonistel 46 kuni 54. Joonis 46. Väo Reservkatlamaja CHP tootmisterritooriumil paikneva saasteallika V-1 ühe tunni keskmisele piirväärtusele (SPV 1 ) vastavad samataseme- ehk isojooned koos käitise tootmisterritooriumi piiriga saasteaine PM sum järgi. Kütusena kasutatakse hakkepuitu ning suitsugaaside puhastamiseks kaheväljalist elektrifiltrit (punktsaasteallikas V-1). Fail 14105

111 Joonis 47. Väo Reservkatlamaja CHP tootmisterritooriumil paikneva saasteallika V-1 ühe tunni keskmisele piirväärtusele (SPV 1 ) vastavad samataseme- ehk isojooned koos käitise tootmisterritooriumi piiriga saasteaine NO 2 järgi. Kütusena kasutatakse hakkepuitu ning suitsugaaside puhastamiseks kaheväljalist elektrifiltrit (punktsaasteallikas V-1). Fail 14105

112 Joonis 48. Väo Reservkatlamaja CHP tootmisterritooriumil paikneva saasteallika V-1 ühe tunni keskmisele piirväärtusele (SPV 1 ) vastavad samataseme- ehk isojooned koos käitise tootmisterritooriumi piiriga saasteaine PM sum järgi. Kütusena kasutatakse hakkepuidu ja turba segu ning suitsugaaside puhastamiseks kaheväljalist elektrifiltrit (punktsaasteallikas V-1). Fail 14106

113 Joonis 49. Väo Reservkatlamaja CHP tootmisterritooriumil paikneva saasteallika V-1 ühe tunni keskmisele piirväärtusele (SPV 1 ) vastavad samataseme- ehk isojooned koos käitise tootmisterritooriumi piiriga saasteaine NO 2 järgi. Kütusena kasutatakse hakkepuidu ja turba segu ning suitsugaaside puhastamiseks kaheväljalist elektrifiltrit (punktsaasteallikas V-1). Fail 14106

114 Joonis 50. Väo Reservkatlamaja CHP tootmisterritooriumil paikneva saasteallika V-1 ühe tunni keskmisele piirväärtusele (SPV 1 ) vastavad samataseme- ehk isojooned koos käitise tootmisterritooriumi piiriga saasteaine SO 2 järgi. Kütusena kasutatakse hakkepuidu ja turba segu ning suitsugaaside puhastamiseks kaheväljalist elektrifiltrit (punktsaasteallikas V-1). Fail 14106

115 Joonis 51. Väo Reservkatlamaja CHP tootmisterritooriumil paikneva saasteallika V-1 ühe tunni keskmisele piirväärtusele (SPV 1 ) vastavad samataseme- ehk isojooned koos käitise tootmisterritooriumi piiriga saasteaine NO 2 järgi. Kütustena kasutatakse hakkepuitu ning hakkepuidu ja turba segu. Suitsugaaside puhastamiseks kasutatakse suitsugaaside kondensaatorit koos kaheväljalise elektrifiltriga (punktsaasteallikas V-1). Fail 14094

116 Joonis 52. Väo Reservkatlamaja CHP tootmisterritooriumil paikneva saasteallika V-1 ühe tunni keskmisele piirväärtusele (SPV 1 ) vastavad samataseme- ehk isojooned koos käitise tootmisterritooriumi piiriga saasteaine H 2 S järgi. Kütustena kasutatakse hakkepuitu ning hakkepuidu ja turba segu. Suitsugaaside puhastamiseks kasutatakse suitsugaaside kondensaatorit koos kaheväljalise elektrifiltriga (punktsaasteallikas V-1). Fail 14094

117 Joonis 53. Väo Reservkatlamaja CHP tootmisterritooriumil paikneva saasteallika V-2 ühe tunni keskmisele piirväärtusele (SPV 1 ) vastavad samataseme- ehk isojooned koos käitise tootmisterritooriumi piiriga saasteaine PM sum järgi. Kütuste vastuvõtusõlmes ladustatakse turvast ja hakkepuitu (joonsaasteallikas V-2). Fail 14098 Joonis 54. Väo Reservkatlamaja CHP tootmisterritooriumil paikneva saasteallika V-3 ühe tunni keskmisele piirväärtusele (SPV 1 ) vastavad samataseme- ehk isojooned koos käitise tootmisterritooriumi piiriga saasteaine PM sum järgi. Hakkepuidu lahtine laoplats V-3: pindsaasteallikas. Fail 14099

118 Väo Reservkatlamaja CHP tootmisterritooriumil paiknevatest saasteallikatest (V-1, V-2 ja V-3) saasteainete (PM sum ; SO 2 ; H 2 S; NO 2 ; LOÜ) inimese tervise kaitseks kehtestatud välisõhu saastatuse taseme piirväärtused SPV 1 (vt. Välisõhu kaitse seadus (RT I, 08.07.2014, 24) 43 lõige (1)) on tagatud Väo Reservkatlamaja CHP tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool. (5) Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust ei ole välisõhu kaitse seaduse 26 alusel kehtestatud, märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud kaardile 8 tunni, 24 tunni, aasta keskmisele piirväärtusele või sihtväärtusele vastav isojoon. Välisõhu kaitse seaduse 15 lõikes 1 nimetamata saasteaine piirväärtuse puudumisel märgitakse kaardile nimetatud seaduse 35 lõigete 3 ja 4 alusel määratud saasteaine sisalduse orienteerivale ohutule tasemele vastav isojoon. Joonis 55. Väo Reservkatlamaja CHP tootmisterritooriumil paikneva saasteallika V-1 saastatuse taseme kalendriaasta keskmise sihtväärtuse välisõhu peenete PM 10 - fraktsioonis (SSV a ) vastavad samataseme- ehk isojooned koos käitise tootmisterritooriumi piiriga saasteaine As järgi. Kütusena kasutatakse hakkepuidu ja turba segu ning suitsugaaside puhastamiseks kaheväljalist elektrifiltrit (saasteallikas V-1). Saasteallikas V-2: kütuste vastuvõtusõlm. Saasteallikas V-3: hakkepuidu lahtine laoplats. Fail 14106

119 Saastatuse taseme sihtväärtus Saastatuse taseme sihtväärtus on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus, milleni tuleb jõuda kas kindlaksmääratud aja jooksul või võimalikult kiiresti ja mille eesmärk on parendada välisõhu kvaliteeti ja vältida kahjulikku mõju inimese tervisele (Välisõhu kaitse seadus). Väo Reservkatlamaja CHP tootmisterritooriumil paiknevast saasteallikast V-1 arseeniga (saasteaine As) saastatuse taseme kalendriaasta keskmine sihtväärtus välisõhu peenete PM 10 -fraktsioonis (vt. keskkonnaministri määrus nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad (RT I, 12.07.2011, 3) 11) on tagatud Väo Reservkatlamaja CHP tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool. (6) Kui välisõhu kaitse seaduse 15 lõikes 1 nimetatud esmatähtsa saasteaine suhtes, mille piirkonna välisõhu saastatuse tase ületab välisõhu kaitse seaduse -s 24 nimetatud ülemist hindamispiiri, on lisaks ühe tunni keskmisele piirväärtusele välisõhu kaitse seaduse 26 alusel kehtestatud 24 tunni keskmine või aasta keskmine piirväärtus, peab loa andja nõudmisel esitama igale nimetatud piirväärtusele vastava keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemuse. Välisõhu kvaliteedi ülemist hindamispiiri ehk taset, millest allpool võib piirkonna välisõhu saastatuse taseme määramiseks kasutada pidevaid mõõtmisi ja modelleerimist või pistelisi mõõtmisi omavahel kombineeritult, rakendatakse juhul, kui: 1) vääveldioksiidi (SO 2 ) keskmine sisaldus välisõhus ei ole rohkem kui kolmel korral kalendriaasta jooksul ületanud 24 tunni kestel 60% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (75 mikrogrammi kuupmeetris) või ei ole ületanud 60% taimestiku kaitseks kehtestatud saastatuse talveperioodi kriitilisest tasemest (12 mikrogrammi kuupmeetris); SO 2 kontsentratsioon on 0 35,7 μg/nm 3. Kalendriaasta keskmine saastatuse tase ja talveperioodi kriitiline tase (majanduslikel kaalutlustel kasutatakse suitsugaaside kondensaatorit) ei ületa ülemist hindamispiiri. 2) lämmastikdioksiidi (NO 2 ) keskmine sisaldus välisõhus ei ole rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul ületanud ühe tunni kestel 70% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (140 mikrogrammi kuupmeetris) või kalendriaasta keskmine sisaldus ei ole ületanud 80% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (32 mikrogrammi kuupmeetris); NO 2 kontsentratsioon on 14,22 24,2 μg/nm 3. Saastatuse tase ei ületa ülemist hindamispiiri. 3) lämmastikoksiidide (NOx) aasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 80% taimestiku ja ökosüsteemide kaitseks kehtestatud saastatuse kriitilisest tasemest (24 mikrogrammi kuupmeetris);

120 NO 2 kontsentratsioon on 14,22 24,2 μg/nm 3. Saastatuse tase ei ületa ülemist hindamispiiri. 4) peente PM10-osakeste keskmine sisaldus välisõhus ei ole rohkem kui 35 korral kalendriaasta jooksul ületanud 24 tunni kestel 70% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (35 mikrogrammi kuupmeetris) või kalendriaasta keskmine sisaldus ei ole ületanud 70% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (28 mikrogrammi kuupmeetris); Suitsugaaside kondensaatorit kasutades PM 10 -osakeste keskmine sisaldus on 0,825 μg/nm 3. Saastatuse tase ei ületa ülemist hindamispiiri. Elektrifiltrit kasutades PM 10 -osakeste keskmise sisalduse alased andmed puuduvad. 5) eriti peente PM2,5-osakeste kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 70% saastatuse taseme piirväärtusest (17 mikrogrammi kuupmeetris); Suitsugaaside kondensaatorit kasutades PM 2,5 -osakeste keskmine sisaldus on 0,2825 μg/nm 3. Saastatuse tase ei ületa ülemist hindamispiiri. Elektrifiltrit kasutades PM 10 -osakeste keskmise sisalduse alased andmed puuduvad. 6) plii (Pb) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 70% saastatuse taseme piirväärtusest (0,35 mikrogrammi kuupmeetris); Pb kontsentratsioon on 0,000489 0,0064 μg/nm 3. Saastatuse tase ei ületa ülemist hindamispiiri. 7) benseeni (C6H6) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 70% saastatuse taseme piirväärtusest (3,5 mikrogrammi kuupmeetris); Pole asjakohane. 8) süsinik(mono)oksiidi (CO) keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud kaheksa tunni kestel 70% saastatuse taseme piirväärtusest (7 mikrogrammi kuupmeetris NB! Märkus: seadusandja poolne trüki viga! ); CO kontsentratsioon on 3,73 142 μg/nm 3. Saastatuse tase ei ületa ülemist hindamispiiri. 9) arseeni (As) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 60% saastatuse taseme sihtväärtusest (3,6 nanogrammi kuupmeetris); As kontsentratsioon on 0,00642 0,924 hindamispiiri. ng/nm 3. Saastatuse tase ei ületa ülemist

121 10) kaadmiumi (Cd) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 60% saastatuse taseme sihtväärtusest (3 nanogrammi kuupmeetris); Cd kontsentratsioon on 0,0193 0,2355 hindamispiiri. ng/nm 3. Saastatuse tase ei ületa ülemist 11) nikli (Ni) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 70% saastatuse taseme sihtväärtusest (14 nanogrammi kuupmeetris); Ni kontsentratsioon on 0,0000644 0,00382 ng/nm 3. Saastatuse tase ei ületa ülemist hindamispiiri. 12) benso(a)püreeni (BaP) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 60% saastatuse taseme sihtväärtusest (0,6 nanogrammi kuupmeetris). Pole asjakohane. (7) Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju; Vt. LHK-Projekti lisa tabel 13. Väo Reservkatlamaja CHP tootmisüksuse/käitise tootmisterritooriumil asuvate saasteallikate koosmõju saab vaadelda PM sum osas: Saasteallikad V-1 (hakkepuidu põletamine puhastusseadmena elektrifiltrit kasutades), V-2 (kütuste vastuvõtusõlm) ja V-3 (hakkepuidu lahtine laoplats); Saasteallikad V-1 (hakkepuidu ja turba segu põletamine puhastusseadmena elektrifiltrit kasutades), V-2 (kütuste vastuvõtusõlm) ja V-3 (hakkepuidu lahtine laoplats); Saasteallikad V-1 (hakkepuidu ning hakkepuidu ja turba segu põletamine puhastusseadmetena elektrifiltrit ja suitsugaaside kondensaatorit kasutades), V-2 (kütuste vastuvõtusõlm) ja V-3 (hakkepuidu lahtine laoplats). Väo Reservkatlamaja CHP tootmisüksuse/käitise tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate saasteainete koosmõju välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisele piirväärtusele vastavad samataseme- ehk isojooned ning käitise tootmisterritooriumi piir on toodud vastavalt joonistel 56 kuni 58.

122 Joonis 56. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate (V-1, V-2 ja V-3) koosmõju ühe tunni keskmisele piirväärtusele (SPV 1 ) vastavad samataseme- ehk isojooned koos käitise tootmisterritooriumi piiriga saasteaine PM sum järgi. Kütusena kasutatakse hakkepuitu ning suitsugaaside puhastamiseks kaheväljalist elektrifiltrit (saasteallikas V-1). Saasteallikas V-2: kütuste vastuvõtusõlm. Saasteallikas V-3: hakkepuidu lahtine laoplats. Fail 14103

123 Joonis 57. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate (V-1, V-2 ja V-3) koosmõju ühe tunni keskmisele piirväärtusele (SPV 1 ) vastavad samataseme- ehk isojooned koos käitise tootmisterritooriumi piiriga saasteaine PM sum järgi. Kütusena kasutatakse hakkepuidu ja turba segu ning suitsugaaside puhastamiseks kaheväljalist elektrifiltrit (saasteallikas V-1). Saasteallikas V-2: kütuste vastuvõtusõlm. Saasteallikas V-3: hakkepuidu lahtine laoplats. Fail 14102

124 Joonis 58. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate (V-1, V-2 ja V-3) koosmõju ühe tunni keskmisele piirväärtusele (SPV 1 ) vastavad samataseme- ehk isojooned koos käitise tootmisterritooriumi piiriga saasteaine PM sum järgi. Kütustena kasutatakse hakkepuitu ning hakkepuidu ja turba segu. Suitsugaaside puhastamiseks kasutatakse suitsugaaside kondensaatorit koos kaheväljalise elektrifiltriga (saasteallikas V-1). Saasteallikas V-2: kütuste vastuvõtusõlm. Saasteallikas V-3: hakkepuidu lahtine laoplats. Fail 14104 Väo Reservkatlamaja CHP tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate (V-1, V-2 ja V-3) koosmõjul saasteaine PM sum inimese tervise kaitseks kehtestatud välisõhu saastatuse taseme piirväärtus SPV 1 (vt. Välisõhu kaitse seadus (RT I, 08.07.2014, 24) 43 lõige (1)) on tagatud Väo Reservkatlamaja CHP tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool. Saasteainetele PM 10, PM 2,5 ja PM 1 pole kehtestatud inimese tervise kaitseks välisõhu saastatuse taseme piirväärtust SPV 1. (8) Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire; Vt. LHK-Projekti lisas tabeleid 14 ja 15. LHK-Projektis saasteainete kehtivate piirväärtuste SPV 1 -väärtuste ületamisi ei täheldata. Peale Väo Reservkatlamaja CHP käikuandmist on otstarbekas kontrollida hakkepuidu ning