CoStaatik Projekt OÜ

Transcript

1 Jalaka 85 Tel: (+372) Tartu info@costaatik.ee Leht 1 (17) MTR: EEP Tellija: AS Tari Projektbüroo Address: Ravila 53C, Tartu. AS SCHENKER-BTL TERMINALI LAIENDUS PÕHIPROJEKTI SELETUSKIRI Töö nr Tartu, Oktoober 2008

2 Leht 2 (17) SISUKORD 1 ÜLDIST PROJEKTI KOOSTAMISE ALUSDOKUMENDID RAJATAVA HOONE ÜLDISELOOMUSTUS TARINDITE ARVUTUSE JA KUJUNDAMISE ALUSDOKUMENDID ALUSDOKUMENDID KOORMUSTE MÄÄRAMISEL ALUSDOKUMENDID TARINDITE DIMENSIOONIMISEL TARINDITELE MÕJUVAD KOORMUSED KASUSKOORMUSTE NORMVÄÄRTUSED OMAKAALUKOORMUSTE NORMVÄÄRTUSED LUMEKOORMUSE NORMVÄÄRTUS TUULEKOORMUSE NORMVÄÄRTUS HOONE TARINDITE KIRJELDUS KANDETARINDID KANDETARINDITELE ESITATAVAD NÕUDED KANDETARINDITE KIRJELDUS PÕRANDAD KARKASS KANDE- JA JÄIKUSELEMENDID PIIRDETARINDID KATUS VÄLISSEINAD KAEVETÖÖD ÜLDIST VUNDAMENDISÜVENDID JA KAEVIKUD MONTEERITAVATE BETOONELEMENTIDE VALMISTAMINE (POSTID, SOKLIELEMENDID) ARMEERIMINE TULEPÜSIVUS... 11

3 Leht 3 (17) 7.2 SOKLIELEMENDID JA POSTID ELEMENTIDE PINNAD VALMISTUSTOLERANTSID VORMID ELEMENTIDE TÄHISTUS JÄRELTÖÖD MONTEERITAVATE BETOONELEMENTIDE PAIGALDAMINE PAIGALDUSJÄRJEKORD JA TÖÖDE ORGANISEERIMINE ELEMENTIDE ÜLEVAATUS SOKLIPANEELIDE MONTAAŽ POSTIDE MONTAAŽ MONOLIITSED R/B KONSTRUKTSIOONID ÜLDIST NÕUDED BETOONILE ARMATUUR JÄRELHOOLDUS BETONEERIMINE TALVETINGIMUSTES TOLERANTSID MONOL. R/B VUNDAMENT JA ROSTVÄRK ÜLDIST TORUTÖÖD TERASKONSTRUKTSIOONID MATERJALID VALMISTUS ÜLDIST MATERJALIDE ETTEVALMISTAMINE POLDIAUGUD KEEVISLIITED TOLERANTSID... 15

4 Leht 4 (17) TERASELEMENTIDE VIIMISTLUS Konstruktsioonid siseruumides, keskkonnaklass M1 (SFS 4596) Konstruktsioonid välistingimustes, keskkonnaklass M3 (SFS 4596) TÄHISTUS TERASELEMENTIDE MONTAAŽ ÜLDIST POLTLIITED KEEVISLIITED MONTAAŽITOLERANTSID... 17

5 Leht 5 (17) 1 ÜLDIST Tartusse Ravila tn. 53C ehitatava 1.korruselise terminali konstruktiivse osa projekt koostatakse AS Tari Projektbüroo tellimusel. Rajatava hoone tehniliste lahenduste väljatöötamisel on juhindutud ehitise arhitektuursest lahendusest, olemasolevate hoonetest, objekti asukoha ehitusgeoloogilistest tingimustest, tellija lähteülesandest ja ametkondlikest piirangutest. Hoone kandetarindid on projekteeritud vastavalt Eesti Vabariigi territooriumil kehtivatele tehnilistele normidele ja standarditele. 2 PROJEKTI KOOSTAMISE ALUSDOKUMENDID Rajatava hoone konstruktiivse osa tehnilise projekti koostamise aluseks on hoone arhitektuurse osa eelprojekt (töö nr. TR , Tari AS), geotehnika aruanne (töö nr , Alusgeoloogia OÜ, 2001), ning geoteetiline alusplaan (töö nr GEO, KGbüroo). Hoone tarinditele mõjuvad koormused on määratud ning kandetarindid on dimensioonitud vastavalt Eesti Projekteerimisnormidele ja Eesti Standarditele. 3 RAJATAVA HOONE ÜLDISELOOMUSTUS Vastavalt arhitektuursele lahendusele on hoone lamekatusega ühekorruseline terminal/ladu. 3.1 TARINDITE ARVUTUSE JA KUJUNDAMISE ALUSDOKUMENDID Hoonete kandetarinditele mõjuvad koormused on määratud ning tarindid on dimensioonitud ja kujundatud vastavalt Eesti Vabariigi territooriumil kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele ning hoone kasutuseripärast tulenevatele eritingimustele. Erinevate ehitustoodete kasutamisel on lisaks eeltoodule järgitud iga konkreetse toote valmistaja juhiseid ja ettekirjutusi toote kasutuse osas ALUSDOKUMENDID KOORMUSTE MÄÄRAMISEL Hoone kandetarinditele rakenduvate koormuste normväärtused on leitud vastavalt järgmistele tehnilistele normidele ja standarditele: Koormus Standard, projekteerimisnorm Kasuskoormused EVS-EN :2002 Omakaalukoormused EVS-EN :2002 Lumekoormus EPN-ENV 1.2.5; EVS-EN :2006

6 Leht 6 (17) Tuulekoormus EPN-ENV 1.2.6; EVS-EN : ALUSDOKUMENDID TARINDITE DIMENSIOONIMISEL Hoonete kandetarindite dimensioonimisel ja kujundamisel on järgitud järgmistes tehnilistes normides toodud ettekirjutusi: Tarindi tüüp Projekteerimisnorm Raudbetoonkonstruktsioonid EPN-ENV 2.1.1; EPN-ENV 2.1.2; EPN-ENV EVS :2003; EVS :2003; EVS :2003; EVS-EN :2005; EVS-EN :2005 Teraskonstruktsioonid EPN-ENV 3.1.1; EPN-ENV 3.1.2; EVS :2003; EVS-EN :2006; EVS-EN :2006 Komposiitkonstruktsioonid EPN-ENV 4.1.1; EPN-ENV 4.1.2; EVS-EN :2006; EVS-EN :2005 Geotehnilised konstruktsioonid EPN-ENV 7.1; EVS :2003; EVS-EN : TARINDITELE MÕJUVAD KOORMUSED Hoonete kandetarinditele mõjuvate koormuste norm- ja arvutusväärtused on määratud vastavuses standardites EVS-EN 1990:2002, EVS-EN :2002 ja tehnilistes normides EPN-ENV 1.2.5, EPN-ENV toodud metoodikale ning lähtudes hoone kasutuseripärast tulenevatest erinõuetest. 4.1 KASUSKOORMUSTE NORMVÄÄRTUSED Kandetarinditele rakenduvate kasuskoormuste normväärtused on määratud vastavalt standardile EVS-EN :2002 ning hoone kasutuseripärast tulenevatest tellija erinõuetest järgmiselt: Pinna klass Pinna kasutamise iseloom Kasuskoormuse normväärtus qk (kn/m 2 ) Qk (kn) E Laoruumid, liikuvad tõstukid

7 Leht 7 (17) Kahveltõstuki klass Teljekoormus Dünaamikategur Qk (kn) FL OMAKAALUKOORMUSTE NORMVÄÄRTUSED Omakaalukoormuste normväärtused on määratud vastavalt standardile EVS-EN :2002, lähtudes tarindite geomeetrilistest parameetritest ja kasutatavate materjalide omakaalust. 4.3 LUMEKOORMUSE NORMVÄÄRTUS Lumekoormuse normväärtus on määratud vastavalt projekteerimisnormile EPN-ENV 1.2.5, ; EVS- EN :2006 võttes lumekoormuse baasväärtuseks maapinnal sk = 1,5 kn/m TUULEKOORMUSE NORMVÄÄRTUS Tuulekoormuse normväärtus on määratud vastavalt projekteerimisnormile EPN-ENV 1.2.6; EVS- EN :2006, võttes tuulekiiruse baasväärtuseks vref = 21.0 m/s. ϕ 5 HOONE TARINDITE KIRJELDUS Rajatavate hoonete konstruktiivne lahendus on välja töötatud lähtudes vaadeldava piirkonna ehitusgeoloogilistest tingimustest ja pöörates tähelepanu sobivusele ehitise arhitektuurse lahendusega. Hoone on põhilises mahus lahendatud kasutades monteeritavaid raudbetoonelemente. Hoonete maaalused osad on lahendatud monoliitsest raudbetoonist ja on kasutatud ka monteeritavaid raubetoonelemente. Vaadeldava piirkonna ehitusgeoloogilistest tingimustest ning olemasolevate hoonete lähedusest tulenevalt on hoone vundeerit monoliitse rostvärgiga puurvaiadele. Hoone kandekonstruktsioonina on kasutatud monteeritavaid r/b poste ning terasferme. Hoone piirdetarindid on lahendatud vastavuses projekti arhitektuurses osas toodud ettekirjutustega. Ehitise maapealse osa välisseinad on põhimahus rajatud monteeritavatest kolmekihilistest plekkpaneelidest. Hoone sokliosas on kasutatud monteeritavaid kolmekihilisi r/b soklipaneele. 5.1 KANDETARINDID Projekti kandetarindeid käsitlevas osas on kirjeldatud rajatavate hoonete peamisi kandekonstruktsioone: vundamente, monteeritavaid raudbetoonelemente ja teraselemente.

8 Leht 8 (17) KANDETARINDITELE ESITATAVAD NÕUDED Kandetarindite konstrueerimisel on lähtutud kõigist tarindite arvutuse ja kujunduse alusdokumentides esitatud nõuetest. Kandetarindite projektikohane tulepüsivus on EI KANDETARINDITE KIRJELDUS Projekti järgnevas osas on erinevate konstruktsioonide kaupa kirjeldatud hoonete peamisi kandetarindeid. Rajatavate hoonete kandetarindites kasutatavad peamised materjalid on järgnevad: Tarind Materjal Materjali klass Monoliitsed r/b-tarindid Betoon C25/30 Armatuurteras A500HW Monteeritavad r/b-tarindid Betoon C25/30;C30/37; Armatuurteras A500HW Terastarindid Teras S PÕRANDAD Hoone põrand rajatakse monoliitse raudbetoonplaadina paksusega 200mm. Põrandaplaat toetub keskosas monoliitsete raudbetoonist rostvärkide kaudu puurvaiadele ja servades monteeritavatele raudbetoonist soklipaneelidele. Põrandate alus täidetakse ~1,1 m killustikuga ja tihendatakse. Enne põrandaaluse tagasitäite tegemist peavad soklipaneelide vuugid olema saavutan vähemalt 50% oma lõplikust tugevusest, samuti peavad fermid olema monteeritud. Tagasitäidet ning tihendamist tuleb teha mõlemalt poolt soklipaneel võrdses mahus, et vältida soklipaneelide liigset koormamist horisontaal suunas. Põrandaplaadi alla paigaldatakse liivakiht 50mm ja ehituskile. 5.3 KARKASS Projekti karkassi käsitlevas osas on kirjeldatud rajatava hoone kandekarkassi peamisi elemente ning nendevahelisi ühendussõlmi.

9 Leht 9 (17) KANDE- JA JÄIKUSELEMENDID Hoone kande- ja jäikuselementidena on kasutatud monteeritavaid raudbetoonposte ristlõikega 400x400 mm. Hoone katusekandeelementideks on terasfermid ning 153 mm kõrgune kandevprofiilplekk. Hoone jäikus tagatakse vundamendisõlmedega ning terasest jäikuselementidega. 5.4 PIIRDETARINDID Projekti piirdetarindeid käsitlevas osas on kirjeldatud rajatava hoone peamisi piirdekonstruktsioone katust ja välisseinu KATUS Projekteeritavate hoonete katus on lahendatud soojustatud lamekatusena kogusoojustusega ca 180mm. Kattematerjalidena kasutatakse SBS bituumenrullmaterjali. Katus on ventileeritav. Katuse kalded antakse nii, et oleks tagatud sadevee voolamine sülitite juurde, kust sadevesi juhitakse sisemise äravoolutorustiku kaudu sadeveekanalisatsiooni. Katuslae soojajuhtivus jääb piiridesse 0,22-0,26 W/(m 2 K). Parapetisõlmed lahendatakse vastavalt katuseplaanile ja katusedetailidele. Puidutöödel parapetisõlmedes kasutatakse immutatud puitu ja niiskuskindlat vineeri. Parapetisõlme plekkprofiil on kuumtsingitud ja PVF2 kattega paksusega 0.7 mm, värvitoonid ja konkreetne kuju tuleb kooskõlastada arhitektiga. Katteplekkide horisontaalsed ühendused tehakse plekivaltsiga, vertikaalsed ühenduste ülekate on vähemalt 100 mm, ülekattekohad tihendatakse tihenduslindi ning ilmastikukindla, vettpidava ja elastse vuugimastiksiga. Erinevate kihtide soojaisolatsiooniplaatide vuugid ei tohi olla kohakuti, ühes kihis ei tohi olla ristikujulisi vuuke, plaadid peavad liituma tihedalt üksteise vastu (v.a. tuulutussooned). Paigaldamise ajal tuleb soojustust kaitsta mehaaniliste vigastuste ja kahjulike ilmastikumõjude eest. Erilist tähelepanu tuleb pöörata soojustuse kaitsmisele märgumise eest. Mineraalvilla tuulutussooned peavad olema jätkuvad ja avanema räästa tuulutuskanalisse. Soojustustöödel tuleb arvestada eriosade töödest tulenevaid erinõudeid. Soojustust ei tohi nii koormata, et ületataks dokumentatsioonis soojustusele lubatud pingeid või koormusi. Soojustusplaadid kinnitatakse mehaaniliselt kinnititega sellisel viisil ja tihedusega, mis väldivad soojustuse liikuma hakkamist ekspluatatsioonis. Katuse hüdroisolatsioon koos ülespööretega peab moodustama ühtlase ja katkematu vettpidava pinna. Isolatsioon peab ulatuma üle kaitstava ehitiseosa nii laiale alale, et vesi ei pääseks kaudset teed pidi tarinditesse. Isolatsiooni ja seda läbivate ehitusosade, seadmete, torude jne. liitekohtade ja läbiviigusõlmede tihedus peab vastama ümbritseva isolatsiooni tihedusele. Paigaldamisel peab jälgima, et alus oleks kuiv, puhas ja jäävaba, õhutemperatuur peab olema vähemalt +5 C. Alus peab olema kõva ja sile ning lohud sellel nii väikesed, et isolatsioon ei vigastuks ega oleks

10 Leht 10 (17) takistatud vee äravool. Alusel ei lubata (ka koormuse mõjul) hambaid, mis on suuremad kui 3 mm või teravaservalised. Hüdroisolatsiooni ülespöörded vertikaalsetele konstruktsioonidele peavad olema üldjuhul vähemalt 300 mm, vähesel määral võib ülespööre olla minimaalselt 100 mm. Ülespöörete nurkadesse ehitatakse nurgafaasid. Ülespöörded kinnitatakse ülaservast. Läbiviigud tuleb teha vastavalt eriosade projektis esitatud joonistele VÄLISSEINAD Hoone seinad on valdavas osas 3-kihilistest monteeritavatest plekkpaneelidest paksusega 150mm. Niisuguse välisseina soojajuhtivus on ligikaudu 0,26 W/(m 2 K). 6 KAEVETÖÖD 6.1 ÜLDIST Kaevetööd sooritatakse ehitusplatsil nii, et kõiki ehitustöid oleks võimalik teha projektijärgselt. Kaevetööde ulatuse määramisel arvestatakse ka ehitustööde organiseerimisest tulenevaid töid, mis määratakse ehitustööde organiseerimise projektiga. Töövõtja hoolitseb kaevikute toestamise, kaitsmise, kuivatamise ja isoleerimise eest ehitustööde teostamise ajal. 6.2 VUNDAMENDISÜVENDID JA KAEVIKUD Kaevetööde sügavused ja mõõdud vundamentide, põrandate jms. tarbeks selguvad vundamentide ja põrandate joonistelt ning vastavate eriosade projektide joonistelt. Kaevikud tehakse nii laialt ja sügavalt, et projektis näidatud konstruktsioone on võimalik ilma takistusteta ehitada. Kaevikute seinad tehakse sellise kaldega või toestatakse nii, et nende sissevarisemine on välditud. Vundamendisüvendid kaevatakse reeglina nii sügavad, et konstruktsiooni ja maapinna vahele jääb vähemalt 200 mm killustikaluse jaoks. Vundamendikaevikute kaevamisel välditakse loodusliku pinnasestruktuuri rikkumist konstruktsiooni alla jäävas osas, kuna see põhjustab pinnase geotehniliste omaduste tunduva halvenemise. Kanalite kaevamine tehakse nii, et torude külgedele jääb vähemalt 200 mm ja torude alla 200 mm ruumi täite jaoks. Kaevamise maht ja ulatus selgub vastavalt põrandaaluste ja välisvõrkude eriosade projektile.

11 Leht 11 (17) 7 MONTEERITAVATE BETOONELEMENTIDE VALMISTAMINE (POSTID, SOKLIELEMENDID) 7.1 ARMEERIMINE Soklipaneelide ja raudbetoonpostide armeerimisjoonised töötab välja tootejooniste projekteerija tööprojekti staadiumi alusel. Armatuurterased on klassiga A500H ja A500HW TULEPÜSIVUS Raudbetoonelementide tulepüsivusklass on R SOKLIELEMENDID JA POSTID ELEMENTIDE PINNAD Soklielementide ja postide välisviimistluseks on vormi pind VALMISTUSTOLERANTSID Tolerantside osas peavad betoonelemendid vastama Soome SBK 1.20 luokka N nõuetele VORMID Nähtavale jäävatesse nurkadesse on ette nähtud faasid 10x10 mm. Kasutatav vormimääre peab olema selline, et see ei raskendaks hiljem betoonipindade viimistlemist ELEMENTIDE TÄHISTUS Elemendid tuleb tähistada lipikutega, kust selgub elemendi mark, kaal jne.

12 Leht 12 (17) JÄRELTÖÖD Elementide valmistamisel tekkinud pinnadefektid (valutühemikud, ebatasasused) parandatakse elemenditehases. Kui elementide valmistamisel või transpordil on juhtunud suuremaid defekte (nurkade ja äärte murdumised suures ulatuses jne.), siis saab neid parandada vaid ehitusjärelevalve loal. Kui tarilapid on jäänud betoneerimisel betooni sisse, siis peab nende pealispinnad vabastama betoonist. Betoonelementidest väljaulatuvad armatuurkonksud peavad jääma sellisesse asendisse, nagu on näidatud elementide tööjoonistel. 8 MONTEERITAVATE BETOONELEMENTIDE PAIGALDAMINE 8.1 PAIGALDUSJÄRJEKORD JA TÖÖDE ORGANISEERIMINE Tööde organiseerimise ehitusplatsil (kraanade paigutus, transpordiskeemid, piirded jne.) korraldab töövõtja. 8.2 ELEMENTIDE ÜLEVAATUS Enne betoonelementide paigaldamist tuleb kontrollida nende vastavust kvaliteedile ja tolerantsinõuetele. 8.3 SOKLIPANEELIDE MONTAAŽ Seinapaneelid monteeritakse vastavalt montaažiskeemidele ja -sõlmedele. Seinaelementide horisontaalvuugid valatakse täis peeneteralise betooniga C25/30 vastavalt montaažisõlmedele, vertikaalvuugid monolitiseentakse hoolikalt peeneteralise betooniga C25/30, mis tihendatakse vibreerimisega. Monolitiseeritud vuukidega seinaelemendid on vaja montaažil ajutiselt toestada kuni betooni klass vuukides on saavutanud ca 50% projekteeritust. Seinapaneelide montaažitolerantsid: kõrvalekalle projekteeritud plaanilisest asendist vuugi paksus + 5 mm; ±15 mm; paneeli ülemise serva kõrgusmärgi erinevus projekteeritust ± 10 mm; kõrvalekalle vertikaalasendist h/600. Enne põrandaaluse tagasitäite tegemist peavad soklipaneelide vuugid olema saavutan vähemalt 50% oma lõplikust tugevusest, samuti peavad fermid olema monteeritud. Tagasitäidet ning tihendamist tuleb teha mõlemalt poolt soklipaneel võrdses mahus, et vältida soklipaneelide liigset koormamist horisontaal suunas.

13 Leht 13 (17) 8.4 POSTIDE MONTAAŽ Postid monteeritakse vastavalt montaažiskeemidele ja -sõlmedele. Postid paigaldatakse vundamendil olevatele terasest rihtimisplaatidele 100x100 mm, kinnitatakse poltidega ja sõlm betoneeritakse mittekahaneva jootebetooniga. Postide montaažitolerantsid: - kõrvalekalle projekteeritud plaanilisest asendist +/- 15 mm - kõrvalekalle projekteeritud kõrgusmärgist +/-10 mm Postid monteeritakse selliselt, et montaažiskeemil olev märk ja elemenditehases postile kantud märk oleksid vastavuses. 9 MONOLIITSED R/B KONSTRUKTSIOONID 9.1 ÜLDIST Tööde järjekord määratakse ehitustööde graafikutega. 9.2 NÕUDED BETOONILE Betooni klass C25/30 C35/40 vastavalt tööjoonistele. Betooni transporditakse mikseritega. Betoon peab vastama tööjoonistel ja seletuskirjas esitatud nõuetele. Betooni omaduste kindlakstegemiseks võetakse betoonist proovikuubikud vastavalt ehitustööde järelvalve nõudmistele. Proovikuubikud katsetatakse ehitustööde järelvalve poolt heakskiidetud laboratooriumis. Katsetulemused esitatakse ehitusjärelvalvele vastavalt tema poolt antud juhtnööridele. 9.3 ARMATUUR Betooni armatuurina on kasutatud A500H ja A500HW. Armatuuri kaitsekihid on antud tööjoonistel. Armatuuri jätkud teostatakse minimaalse ülekattega 50Ø ja ühes ristlõikes võib jätkata kuni 50 % varrastest, kui joonistel ei ole näidatud teisiti. 9.4 JÄRELHOOLDUS Betooni tihendamise järel tuleb järelhooldusega tagada betooni niiskuse ja temperatuuri püsimine piisavana projekteeritud betooni omaduste saavutamiseks.

14 Leht 14 (17) 9.5 BETONEERIMINE TALVETINGIMUSTES Betoneerimisel alla 0 C tuleb järgida talvetingimustes betoneerimise nõudeid. Tuleb jälgida seda, et ei betoneeritaks jäätunud aluspõhjale või lume peale. Betoneerimise ajal ja pärast seda on vaja vältida betooni läbikülmumist, vajadusel kasutatakse lisaaineid, eelsoojendust, elektrisoojendust, konstruktsioonide kinnikatmist jms. 9.6 TOLERANTSID Vundamentide ristlõigete mõõtmete lubatud kõrvalekalded hoone telgedest horisontaalsuunas on ±20 mm. Vundamentide ülaosa kõrgusmärgi lubatud kõrvalekalle projekteeritust on ±10 mm. Muude konstruktsioonide osas järgida Tarindi RYL 2000 ja Maa RYL 2000 nõudeid. 9.7 MONOL. R/B VUNDAMENT JA ROSTVÄRK ÜLDIST Lintvundamendid ja rostvärgid on monoliitsest raudbetoonist ning ehitatakse vastavalt tööjoonistele. Kui tehnoloogiliselt on vaja teha töövuuke, siis nende asukoht tuleb kooskõlastada projekteerijaga. Muude konstruktsioonide osas järgida Tarindi RYL 2000 ja Maa RYL 2000 nõudeid TORUTÖÖD Põrandaalused kanalisatsiooni, vee jne. torustikud ning kaevud ja seadmed ja muud kommunikatsioonid paigaldatakse vastavalt eriosade projektile. Vajadusel projekteeritakse tööprojekti staadiumis vundamentidesse ja rostvärkidesse hülsid, läbiviigud jms. põrandaaluste torustike jaoks. 10 TERASKONSTRUKTSIOONID 10.1 MATERJALID Profiilid vastavad standardile GOST ja SFS (EN). Poltide materjal peab vastama joonistel ja spetsifikatsioonides toodud tugevusklassidele. Poltide pikkus peab olema selline, et: poldi ots ulatuks pärast poldi pingutamist mutrist läbi ja vähemalt üks täiskeere jääks mutri ja poldi keermestamata osa vahele.

15 Leht 15 (17) 10.2 VALMISTUS ÜLDIST Elemendid valmistatakse vastavalt tööjoonistele. Konstruktsioonide valmistamisel tuleb lähtuda Tarindi RYL 2000 nõuetest, kui joonistel või käesolevas seletuses ei ole öeldud teisiti MATERJALIDE ETTEVALMISTAMINE Teraselementide valmistamisel on vaja vältida vigu (kuju muutus, keevitusvead), mis võivad põhjustada konstruktsioonide kandevõime vähenemist. Konstruktsiooni pinnal ja nurkades ei tohi olla selliseid defekte, mis halvendaksid projektikohase pinnatöötluse kvaliteeti POLDIAUGUD Poldiauke võib valmistada puurimise või stantsimise teel. Pikliku poldiaugu kvaliteet peab tagama poldi vaba liikuvuse kogu augu pikkusel KEEVISLIITED Keevitustööd tuleb teostada selliselt, et konstruktsiooni mõõtmed jääksid lubatud tolerantside piiridesse. Keevitamisel kasutatava elektroodi tugevus peab vastama põhimaterjali tugevusele. Keevisõmbluse kõrgus a (õmbluse ristlõikesse joonistatud suurima kolmnurga kõrgus) on 5 mm (kui joonisel pole märgitud teisiti) ja keevise pikkus on ühendatavate elementide kogu kokkupuutepinna pikkusel (kui joonistel ei ole näidatud teisiti). Järgida ka EVS :2003 "Teraskonstruktsioonide valmistamine ja montaaž" toodud nõudeid TOLERANTSID Teraselementide gabariitmõõtude erinevus projekteeritust võib olla - 4 mm. Kõverustolerantsid ei tohi olla suuremad kui EPN osa 1.1 alalõik 7.7 toodud. Muus osas järgida standardeid DIN 7168T1, DIN 8570 T1, DIN 2310 T TERASELEMENTIDE VIIMISTLUS Pinna ettevalmistus ja värvimine peab vastama standarditele SFS 4956 SFS Pinna ettevalmistus- ja viimistlustunnused:

16 Leht 16 (17) Konstruktsioonid siseruumides, keskkonnaklass M1 (SFS 4596) SFS 4962 A80/2 - FePe (värvitav pind puhastada prahist ja rasvast ning katta alküüdvärviga 2 korda nii, et värvikihi kogupaksus oleks 80 µm) Konstruktsioonid välistingimustes, keskkonnaklass M3 (SFS 4596) SFS 4962 A160/4 - FeSt2 (värvitav pind puhastada hoolikalt terasharjaga ja katta alküüdvärviga 4 korda nii, et värvikihi kogupaksus oleks 160 µm) või SFS 4962 A160/3 -FeSa2 (värvitav pind puhastada hoolikalt liivapritsiga ja katta alküüdvärviga 3 korda nii, et värvikihi kogupaksus oleks 160 µm). Kattevärvi toonid vastavalt arhitektuursele osale TÄHISTUS Ehitusplatsil monteeritavad tehaselised tooted tuleb tähistada lipikuga, või mõnel muul viisil (tähis värviga sellisesse kohta mis jääb varjatuks), kust selgub elemendi mark. 11 TERASELEMENTIDE MONTAAŽ 11.1 ÜLDIST Montaaž toimub vastavalt tööjoonistele. Montaažil järgida EVS :2003 "Teraskonstruktsioonide valmistamine ja montaaž" toodud nõudeid. Töömeetodid ei tohi halvendada kasutatavate materjalide või valmis ehitusosade omadusi või kvaliteeti. Elementide montaažil tuleb tagada nende paigaldamisaegne stabiilsus POLTLIITED Poltide pikkus- ja montaažinõuded vastavalt EVS :2003 "Teraskonstruktsioonide valmistamine ja montaaž". Poltliites peavad mutter ja poldipea jääma tihedalt vastu alust. Poldid tuleb pingutada küllaldase jõuga, et tagada ühendatavate elementide piisav kontakt (üldjuhul piisab mutrivõtmest) KEEVISLIITED Keevisliited montaažil teostatakse vastavalt EVS :2003 "Teraskonstruktsioonide valmistamine ja montaaž" toodud nõuetele. Keevitada tuleb vihma ja lume eest kaitstuna. Õhutemperatuur peab olema kõrgem kui -10 C. Liitekohad peavad olema kuivad, neis ei tohi olla

17 Leht 17 (17) roostet, õli jne. Keevitusel kahjustunud pinnaviimistlus eemaldatakse ja keevituskohad viimistletakse uuesti MONTAAŽITOLERANTSID Tolerantsid peavad jääma EVS :2003 "Teraskonstruktsioonide valmistamine ja montaaž" toodud piiridesse.