Kui suruda Wilbur Schrammi (1981) eeskujul kogu see aeg, mille jooksul meedia on olemas olnud, kokku üheks tunniks, saame järgmise pildi: Meedium Ilmumise aasta Kellaaeg Kiri 3000 ekr 00' 00'' Press 1609 55' 24'' elektriline telegraaf 1809 57' 48'' Telefon 1872 58' 33'' Film 1875 58' 51'' Raadio 1918 59' 07'' Televisioon 1931 59' 1 7'' Helilint 1951 59' 31'' SatelliitTV 1971 59' 46'' Faks 1979 59' 52'' CD 1983 59' 55'' CD ROM 1988 59' 57'' Internet (WWW) 1992 59' 59'' Allikas: Merten 1999: 20 1
Samu andmeid saame kujutada ka graafiliselt, kandes ühele teljele meediumi ilmumise aasta ja teisele meediumide arvu: 15 10 5 0 1600 1650 1700 1750 1800 1850 1900 1950 2000 Joonisel näeme üsna perfektset evolutsioonikõverat. Selgub, et vajadus meediate järele ja nende infopakkumine suurenevad eksponentsiaalselt. meediumide arvu suurenemises, uute kommunkaatorielukutsete (suhtekorraldaja, reklaamiga seotud elukutsed, meediaplaneerija jms.) tekkes, vastuvõtjate (retsipientide) arvu suurenemises ja selles, et suureneb kommunikatsioonisüsteemi tähtsus võrreldes kõigi teiste ühiskonna osasüsteemidega. 2
Meedia konstrueerib tegelikkust (nüüdisaja inimesele tundub, et tegelik on see, mis on meedias, ja vastupidi tegelik ei ole see, mida meedias ei ole). (William Issac) Thomase teoreem:. Seetõttu võime kõnelda mitte enam modernsest või postmodernsest ühiskonnast, vaid meediaühiskonnast. Kuna meedia sisu on suuresti fiktsionaalne (fiktsioon väljamõeldis, pettekujutlus), siis peaksime ehk kõnelema hoopis kujutluste ühiskonnast. Kommunikatsiooni uurimine on omandanud strateegilise tähtsuse Tema ülesanne on vaadelda, selgitada ja kirjeldada nüüdisaegse ühiskonna ühes olulisemas osasüsteemis kommunikatsioonisüsteemis toimuvaid arenguid. Olulisemad uurimist vajavad küsimused on: 1) Kuidas meedia areng jätkub? 2) Millised informatsiooni selektsiooni mehhanismid aitavad info ülekoormust vältida? 3) Milline on meediainfo lühi- ja pikaajaline mõju? 4) Kuidas meedia mõju muutub? 5) Kas kommunikatsioon stabiliseerib või destabiliseerib ühiskonda ja selle demokraatlikke struktuure? 3
Mõiste kommunikatsioon tekkis 19 sajandil ning silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha. Siit ka nimetus kommunikatsioon ja kommunikatsiooniga seotud sõnavara: saatma, saatja, vastuvõtja, informatsiooni andma. Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem tegelane on saatja. Siittulenevalt peetakse kommunikatsiooniks protsessi, kus sõnumeid transporditakse ja levitatakse ruumis eesmärgiga kontrollida seda ruumi ja inimesi. Siit mõiste inforuum. Tänapäeval enam nii ei arvata (kuigi väga paljud siiski arvavad). Inglisekeelne sõna communication tuleneb ladinakeelsest verbist communicare: communica + re muuta paljudele ühiseks, jagada, commun-is ühine. Sellel sõnal on kaks tähendust: commūnis ühine, commūnicā + (re) (te) siirdada, jagada, muuta paljudele ühiseks. Need kaks tähendust koos väljenduvad ehk kõige paremini sõnapaaris ühendust pidama, ühenduses olema (kas oled temaga ühenduses?), suhtlemine, suhtlus. Kommunikatsioon on raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis või valgusfoori värvi muutumine. Aga ka keelepeks loengu vaheajal või rahvusvaheline geeniuurijate kongress. Samuti näoilmed, soengu stiil ja värv, kirjanduse uurimine nimekiri on lõputu. Selline suhtlus on organiseeritud kooselu eeldus ja vahend. 4
Sellest mitmekesisusest tekivad raskused: Kas nii erinev ja paljutahuline ilming võib üldse olla ühe teaduse objekt? Kommunikatsioon on igapäevane ja banaalne. Igaüks tegeleb sellega ja peab end seetõttu asjatundjaks. Siit kahtlus: kas nii labane asi võib olla teaduse tunnetuse objekt? Raskusi tekitab kommunikatsiooni eriline tähtsus. Sisuliselt on see muutunud ühiskonna juhtivaks jaotussüsteemiks. Seetõttu uurivad kommunikatsiooni paljud teadusharud; eri uurijad on kommunikatsiooni loomust eri arvamusel. Kommunikatsiooni tähtis eripära on tema vältimatus: (Watzlawick 1971). 5
Esimene kommunikatsiooni analüüs pärines filosoof Aristoteleselt (384-322 ekr), kes töötas välja teooria, mis sai hiljem tuntuks retoorikana. Kommunikatsioon tõusis tähelepane keskmesse Esimese maailmasõja ajal ja järel seoses rahva mobiliseerimise vajaduse, laieneva propagandategevuse ning reklaami funktsiooni avardumisega. Kommunikatsiooni uurimine algas seoses propaganda uurimisega. Harold Lasswell (1927, 220): Propaganda on üks moodsa maailma kõige võimsamaid instrumente. Psühholoogid võtsid kommunikatsioonile lähenedes aluseks stiimulireaktsiooni mudeli. See kommunikatsiooniteooria klassikaline mudel sarnanes füüsika mõjukäsitusega ning järgis vana deterministlikku põhjuse-tagajärje skeemi. Kommunikatsiooni mõisteti informatsiooni ülekandmisena,. Siit tulenes kujutlus meedia otsesest, võiks öelda, et mehaanilisest mõjust inimeste käitumisele. Selle käsituse järgi pidi stiimul kutsuma vastuvõtjas (retsipiendis) esile vaadeldava mõju. Viimast mõisteti muutusena. Sellele loogikale oli üles ehitatud näiteks Carl I. Hovlandi mõjukäsitus. Eeskätt huvi interaktsiooniprotsesside vastu on ajendanud kommunikatsiooni uurima paljusid sotsiaalpsühholooge. Tuntuim seesugune kommunikatsioonimudel pärineb Theodore M. Newcombilt (1953). 20. sajandi 40ndatel aastatel hakati kommunikatsiooni uurima sotsioloogia perspektiivist. 6
Kõne: Aristoteles (384-322) Retoorika ja Toopika Esimene meedium raamat: kirjandusteadus keeleteadus Ajakirjandus: Walter Lippmann Otto Groth, Karl Bücher Emil Dovifat Harold Lasswell George Herbert Mead Carl I Hovland Kurt Lewin Teaduseks nüüdisaegses mõttes kujunes 1930. 1940. aastatel Paul F. Lazarsfeld (Columbia Ülikooli rakenduslike sotsialuuringute büroo Bureau of Applied Social Research at Columbia University). 7
Kommunikatsioonidefinitsiooni autorid Klaus Merteni andmetel Definitsiooni autorid arv % Kommunikatsiooniteadlased 35 21,9 Psühholoogid 29 18,1 Sotsioloogid 25 15,6 Sotsiaalpsühholoogid 17 10,6 Keeleteadlased 16 10,0 Majandusteadlased 11 6,9 Küberneetikud 6 3,8 Füüsikud ja tehnikud 6 3,8 Filosoofid 4 2,5 Poliitikateadlased 3 1,9 Antropoloogid 3 1,9 Muud 5 3,1 n = 160 100,0 Allikas: Merten 1977, 36 Kommunikatsioon on... (1) sõnumite siirdamine a-lt b-le (John Fiske protsessikoolkond, James Carey transmissioonimudel); (2) tähenduste loomine ja vahetus (Fiske semiootikakoolkond ); (3) sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust (James Carey rituaalne vaade ); (4) kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad (end säilitavad, üle elavad, ellu jäävad survive) (Niklas Luhmann) 8
Kommunikatsioon on sõnumite siirmine A-lt B-le (John Fiske protsessikoolkond, James Carey transmissioonimudel). Seda tuntakse kui kommunikatsiooni saatja ja vastuvõtja mudelit. Saatja "informatsioon" Vastuvõtja 9
...on näide sellest, kuidas inimene püüab tehniliste riistade loogikat ja mehaanikat enesele üle kanda, jäljendades selleks oma aja masinate talitlust. Selle mudeli järgi mõjutavad kaks objekti saatja ja vastuvõtja teineteist. Seejuures on arusaam mõjutamisest puhtmehaaniline. Protsessis osalejad võivad kasutada ka mehaanilisi riistu, mis aitavad infot enam-vähem samamoodi siirda, nagu omaaegsetes komöödiates aitasid kavalad mehaanilised seadeldised Zeusi lavale (deus ex machina). Säärane arusaam kommunikatsioonist on pärit 20. sajandi 20. 30. aastaist ning on tuletatud psühholoogia stiimulireaktsiooni mudelist (SR-mudel, ingl the stimulus-response model). kujutlus, et stiimul kui põhjus kutsub esile mõju (üks on põhjus, teine tagajärg) (<ld transus üleminek) toimub sisu ülekandmine. Siit Konteineri metafoor = Kommunikatsioon kui sisu ülekandmine või vahetamine 10
Kommunikatsioon kui tähenduste loomine ja vahetus (Fiske semiootikakoolkond) A S-Ü-D-A B A καρδιά B cor ladina corazón hisp cuore itaalia cœur prantsuse sirds läti 心 jaapani 11
Kommunikatsioon on sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust (rituaalne arusaam kommunikatsioonist James Carey rituaalne vaade kommunikatsioonile) Süsteemiteooria vaatleb vastastiktoimes olevaist või üksteisest sõltuvatest elementidest koosnevaid süsteeme, mis saavad oma keskkonnalt sisendi (elusüsteemide puhul eluks vajaliku materjali, energia ja andmed) ning muudavad selle läbilaske kaudu väljundiks. Kommunikatsioon on kolmekordne selektsioon: informatsioon, sõnum ja arusaamine. 12
John Fiske James Carey Semiootikakoolkond Protsessikoolkond Transmissioonimudel Rituaalne vaade (2) (1) (3) Süsteemiteoreetiline (küberneetiline) kommunikatsioonikäsitus. (4) Niklas Luhmann Mis on kommunikatsioon? Mida uuritakse? Kommunikatsiooni uurimine on Protsessikoolkond Sõnumite siirmine; protsess, kus üks isik mõjutab teise käitumist või meeleolu (siit koolkonna nimetus) 1) Kuidas saatjad ja vastuvõtjad sõnumeid kodeerivad ja dekodeerivad 2) Kuidas sõnumite vahetajad kasutavad suhtluskanaleid ja vahendeid Protsessi uurimine Semiootikakoolkond Tähenduste loomine ja vahetamine, mis teeb üksikisikust teatava ühiskonna ja kultuuriringi liikme Tekstide roll kultuuris: kuidas sõnumid (tekstid) ja inimesed toimivad tähendusi luues ja teineteist kordamööda mõjutades Teksti ja kultuuri uurimine; põhimenetlus on semiootiline (siit koolkonna nimetus) 13
Võimaliku tõrke põhjus Ammendab teadmisi Sõnum on Protsessikoolkond Vead protsessi mõnes elemendis Sotsiaalteadustest (eeskätt psühholoogiast ja sotsioloogiast) Midagi, mis siirdatakse A-lt B-le Semiootikakoolkond Saatja ja vastuvõtja kultuurierinevused Semiootikast, kultuuriuuringutest Märkidest koosnev struktuur, millel on tähendus alles siis, kui see on vastu võetud Keskendub saatjale Sõnumile (tekstile) ja sellele, kuidas teksti loetakse Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme lähenemisviisi: mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale; sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi; süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon sõnumite loomine through-put i abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega, kui need ringlevad inimeste seas ning inimesed neid interpreteerivad ja reinterpreteerivad. Mehhaaniline lähenemisviis on realistlik, sotsiaalkonstruktsionistlik ja süsteemne aga konstruktivistlikud. 14
Läänelik mõttelaad on renessansist alates lähtunud teaduslikust ratsionalismist. Põhiidee: me võime nimetada midagi tõeliseks ainult siis, kui see vastab meist sõltumatule objektiivsele reaalsusele. Inimesi, kes nii väidavad, kutsutakse realistideks või metafüüsilisteks realistideks (Teadusfilosoof Hilary Putnam i termin, mida paljud konstruktivistid kaasutavad). Siit tulenevalt peab suurem osa teadlasi end praegugi avastajateks, kes eemaldavad looduse saladustelt katte ja laiendavad aeglaselt, kuid järjekindlalt inimese teadmiste ulatust. Milline on realistide meelest teadmise ja reaalsuse suhe? Realistid (epistemoloogia ja kognitiivse psühholoogia traditsiooniline arusaam) näevad seda suhet alati enam või vähem pildikujulise (ikoonse) vastavusena. Nüüdisaja ilmavaateks vormis selle arusaama prantsuse filosoof ja matemaatik René Descartes i (1596 1650). Kartesianism Descartes i ladinakeelsest nimest Renatus Cartesius. maailm jaguneb kaheks: tajuks ja väliseks maailmaks (viimase hulka kuulub ka inimkeha). Realism on kooskõlas inimese intuitsiooniga: tegelikkus on olemas meist väljapool ja me tajume seda aistingute abil. 15
Meist sõltumatu reaalsus Tajub reaalsust ja annab kogetu edasi Võtab informatsiooni vastu ja tegutseb sellele vastavalt Reaalsus Reaalsuse peegeldus Sümboliline reaalsus 16
Objektiivsus on seos asja (objekti, tegelikkuse) ja seda esitava sõnumi vahel. Objektiivne Kallutatuse kutsub esile vahendaja Kallutatud Selles kujutluses on meediatekstid info edasiandmise vahendid. Sõnad (märgid) tähistavad tegelikkuses juba olemasolevaid asju. Kui midagi öeldakse, siis järelikult on kellelgi vaja sõnum edasi anda. Siit naiivne usk, et ajalehes ilmaasjata ei kirjutata või ma nägin oma silmaga televiisorist, järelikult ongi nii!. # Tegelikkus käib ees ning keel sörgib neil kuulekalt sabas. Siit suhtumine keelesse: ah, need on ainult sõnad, see pole ohtlik ega oluline! 17
Realismi vastand on konstruktivism (antirealism) Põhjus: me oleme oma vaatlustes sügavasti sees. Vaatleja ei ole mitte ainult vaatluses osaleja ega osa saaja, vaid ka osa vaatlusest. Meie teadvus ei ole tabula rasa, kus ei ole midagi, ning kõik, mida kogeme, tuleb väljastpoolt. See, mida me näeme, kuuleme, haistame või tunneme, ei sõltu ainult meid ümbritsevatest asjadest ega nähtustest ega nende omadustest, vaid suuresti meie meeleelundite n-ö tehnilistest võimalustest, kultuurist ning meie sisemistest olekutest. Kui realist peab teadmise ja reaalsuse suhet enam või vähem pildikujulise (ikoonse) vastavusena, siis radikaalne konstruktivism mõistab seda kohanemisena (adaptsioonina) funktsionaalses mõttes. Nüüdisajal on sõnapaar tegelikkuse konstrueerimine saanud enesestmõistetavaks mitte ainult kunstis, sotsiaalteadustes või kultuuriuuringutes, vaid ka matemaatikas, bioloogias ja füüsikas. Selle arusaama järgi on enam-vähem konstrueeritud kõik, kaasa arvatud aeg ja ruum, samuti meedia loodud tegelikkus. Enamgi veel: (Carey 1989, 87) 18
Konstruktivismi filosoofilise tausta moodustab saksa filosoofi Immanuel Kanti (1724 1804) käsitus (Puhta mõistuse kriitika, Kritik der reinen Vernunft (Critique of Pure Reason), 1781, 1787). Kant paigutas maailma ja taju vahele kolmanda, ahendava teguri. Kantil endal koosnes too tegur igavestest ja universaalsetest kategooriatest, hilisemad uurijad aga on nimetanud seda tegurit keele ja kultuuri ajalooliselt muutuvateks käsituslikeks struktuurideks (nt skeem) Sõnaseletus: Käsitus: arusaam, mõistmine. Käsitlus: käsitelu, vaatlus, analüüs, eritlus. On olemas objektiivne maailm, meist sõltumatu reaalsus, mis on inimkogemuse eeltingimuseks (kuid kogu meie teadmine ei tule sellest maailmast). Inimesel on võimalik kogeda mitte asja iseeneses, vaid seda, mida asi iseeneses tekitab (st mitte asju, objekte, vaid nähtumusi me ei koge lampi või lauda ennast, vaid seda, mida lamp või laud meis tekitab). Maailm iseeneses on inimese mõistusele kättesaamatu, sest see, kuidas inimene mõtestab enese jaoks maailm iseeneses poolt tekitatud kogemust, sõltub üksnes inimese enda mõistusest. Kant: teadmine saab alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest. Teadmine on hoopis mõistuse poolt mõtestatud kogemus. See, milline see kogemus täpselt on, sõltub juba konkreetse inimese mõistusest. 19
a priori (lad. varasemast) teadmine, mis tekib meie meele (mind) operatsioonidest ja on sõltumatu meie mõistuse (sense) kogemustest. a posteriori (lad. sellest, mis seejärel või pärast seda tuleb ) teadmine, mis tekib mõistuse (sense) kogemustes ja sõltub sellest Kant: tajupildid ilma mõtestamata on pimedad, mõistuse poolt loodud mõisted aga ilma tajupiltideta tühjad. Inimene võib reaalsusest midagi teada ainult siis, kui tema mõistus annab meie reaalsuse tajumisele tähenduse, ehk mõtestab selle vastavate mõistete abil inimese jaoks lahti (Maturana 200 aastat hiljem: see, mida me näeme, on meis). Immanuel Kant (1724-1804) 20
Eriti pärast 1991. aastat on sotsiaalteadustes juhtivaks käsituseks kujunenud konstruktivism, mis on ka kommunikatsiooni- ja meediauuringutes üha jõulisemalt asendamas realismi. Samas tugineb meediaõpetus sageli realismi arusaamadele. Ja ka uurijate seas on selle positsioon veel tugev. Rahvas laiemalt aga mõistab kommunikatsiooni ja meediat põhiliselt realistlikult. Ometi peaksime kõnelema vanast ja uuest kommunkatsioonikäsitusest. Mis on kommunikatsioon? Mis seoses on sõnum reaalsusega? Mis on keel? Traditsiooniline (realismi) arusaam Sõnumite või informatsiooni transport punktist A punkti B Sõnumid peegeldavad reaalsust, nende tähendus on antud ühemõtteliselt ja objektiivselt Keel on informatsiooni transportimise vahend. Sõnad (märgid) tähistavad tegelikkuses juba olemasolevaid asju Konstruktivistlik arusaam Interaktsiooni (vastastiktoime) ergutaja Sõnumid on mitmetähenduslikud ja subjektiivselt konstrueeritud. Sõnu tajudes loob või muudab vastuvõtja oma kujutlusi ja see määrab sõnade tähenduse Keel on koostöövahend ega kirjelda tegelikkust sellisena, nagu see tegelikult on 21