6. PEHME MÖÖBLI KONSTRUKTSIOONID Pehme mööbli elementidena valmistatakse harilikult Diivanite istmed ja seljatoed Pehmete tugitoolide istmed ja seljatoed Diivanite ja tugitool-voodite istmed ja seljatoed Voodite madratsid Pehmed elemendid konstrueeritakse sellise arvestusega, et inimese keha kaal jaotuks ühtlaselt kogu nende pinnale. Pehmed elemendid koosnevad alusest, elastsest osast kattematerjalist Alused jagatakse jäikadeks alusteks ja elastseteks alusteks. Jäigad alused on vineerist või puitkiudplaadist põhjaga raamid ja karbid, kilbid või liimitud-painutatud elemendid. Raamide ja karpide prussid valmistatakse okaspuidust. Pehme elemendi paremaks ventileerimiseks tehakse põhja 20 25 mm läbimõõduga avad sammuga 200 300 mm. Joonis. 1. Lintide kinnitus alusele Elastsed alused on kummi- ja tekstiililintidest (näiteks auto ohutusrihmad) või vedrudest võrguga karbid ja raamid. Kummist või tekstiilist lindid on 50 mm laiused ja 2 3,5 mm paksused, nende tugevuspiir purunemisel peab olema vähemalt 10 11 MPa, nad paigaldatakse raamile selliselt, et nende te l- gede vahe oleks 130 150 mm. Lintide kandevõime tõstmiseks punutakse nad omavahel ja kinnita - takse pingutatult. Vedrudest on tuntud sinusoidvedrud (joonis 2 vasakul) ja tõmbevedrusid. Elastseteks alusteks kasutatavad vedrud paigutatakse selliselt, et nende tsentrite vahe oleks 70 80 mm. Suurte mööbliesemete vedrud ühendatakse omavahel traadist klambritega, moodustades niiviisi võrgu. Võrgu pingutamiseks 1
asetatakse külgedele 12 14 mm läbimõõduga 50 100 mm pikkused silindrilised tõmbevedrud, igasse külge vähemalt neli vedru. Vedrude kinnitus raamile on antud alljärgneval joonisel 3. Joonis 2. Sinusoidvedru (vasakul) ja tõmbevedru (paremal) Naeltega kinnitamisel (joonisel a) kummist lintide otsad tugevdatakse, neile liimitakse riie; nuuti kinnitamisel (joonisel b) nende otsad kinnitatakse õhukesest tsinkplekist suruklambritega, traadist klambritega (vt joonis). Servad kinnitatakse lehtterasest kõrvadega", traatkobadega, traadist klambrite ja riidest silmusega või lehtpuidust tüüblitega (vt joonist). Joonis 3. Vedrude kinnitus alusele Pehmete elementide elastseteks osadeks kasutatakse 2-poolse koonilisusega survevedrusid, mis on ühendatud vedruplokki ja kaetud pehmest materjalist kattega. Vedruplokk kujutab endast konstruktsiooni spiraalide ja klambritega ääreraamile kinnitatud 2-poolse koonilisusega vedrudest, mille kõrgus võib olla 80, 100, 120 ja 140 mm. Vedruplokke valmistatakse väga mitmesuguste mõõtmetega madratsites, diivanite istmetes ja seljatugede patjades kasutamiseks. Vedruplokke ei saa konstruktsioonilt tingitult valmistada igasuguste mõõtmetega, vaid teatud kindlate diskreetsete väärtustega. 2
A Joonis 4. Vedruplokk A A-A Joonis 5. Elastne alus liimitud-painutatud spoonist Vedrude kate valmistatakse rullmaterjalist (poroloon, läbitepitud vatt, mererohi jms). Kate võib olla tervik (ühekihiline) või koostatav (mitmekihiline). Tervikkatte korral moodustab pehme elemendi ääre kattematerjal ise. Koostatud katted (kasutatakse defitsiitsete materjalide kokkuhoiuks ja eripehmendusega katete valmistamiseks) koostatakse eripaksusega lehtmaterjalidest. Katete valmistamiseks kasutatakse väga mitmesuguseid materjale Lehtmaterjalid: porolooni, vahtkummi, vatnikut (vatiliin), sünteetiline vatt Looduslikud materjalid: mererohi, puuvillane ja linane vatiin, lambavill Katetesse kuuluvad materjalid liimitakse kokku liimiga. Liimitud alade (triipude) laius on 15 20 mm. Kattematerjal (ääris) võib olla kinnitatud katte külge ühest, kolmest või neljast küljest. Kattematerjaliks kasutatakse mööbliriiet, madratsiriiet (madratsisiidi), kunstnahka või naturaalset nahka. Tihti kasutatakse nn koostatavat katet, kus pealistusriidele, selle all olevale pehmenduskihile (tehisvill, poroloon 3
või vatiin ja selle all olevale vaheriidele õmmeldakse sisse muster. Äärised võivad olla ühepoolsed ja kahepoolsed. Ühepoolse kasutamisega katteriidel valmistatakse alumine, mittekasutatav pool vaheriidest. Joonis 6. Pehmete elementide konstruktsioonid Pehmed elemendid võivad oma konstruktsioonilt olla ühe- või kahepoolsed. Ühepoolsetel on alus ja elastne osa ühtse konstruktsioonina, mis on kaetud pingutatud kattematerjaliga. Kahepoolsed elemendid konstrueeritakse äravõetavate patjadena. Kui ühepoolsel pehmel elemendil on alus jäik, siis elastne osa koosneb vedruplokist ja pehmest kattest kas 30 50 mm paksusest poroloonist või 80 100 mm paksusest vahtkummist. Kahepoolsed äravõetavad padjad võivad olla jäigal või elastsel alusel. Jäigal alusel olevad koosnevad vedruplokist, mille mõlemad pooled on kaetud pehme poroloonist või poorsest kummist (vahtkummist) kattega. Elastsel alusel padi kujutab endast matti elastsest materjalist paksusega 50 60 mm. Pehmetena valmistatakse ka toolide ja tugitoolide istmed ja seljatoed. Need koosnevad alusest ja elastsest osast; alused võivad olla jäigad ja elastsed, nende konstruktsioon on sama, mis pehmel mööblil. Elastse osa moodustab ainult pehmest materjalist kate. Katte paksus jäigal alusel on 30 4 0 mm, elastsel alusel 20 30 mm. Diivan-voodid koosnevad alusest, külgedest (käetugedest, otsakilpidest), istme ja seljatoe pehmetest elementidest, transformeerimise mehhanismidest ja kinnituselementidest, mõnede konstruktsioonide juures on istme all kast voodipesu jaoks. Selliste diivan-voodite alus kujutab endast karpi, mille seinad on valmistatud okaspuidust või kilbist. Esiseinad kas vineeritakse või kaetakse pealistusmaterjalidega. Karbi põhi on liimitud vineerist või kõvast puitkiudplaadist, mis kinnitatakse nuuti või kruvidega kasti alla. Vajadusel kinnitatakse kastile jalad. Ilma pesukastita diivan-voodi alus kujutab endast tugipinki või raami. Käetoed valmistatakse raam- või kilpkonstruktsiooniga. Vertikaalsed prussid pikendatakse allapoole, millest moodustavad jalad. Kilpkonstruktsiooniga käetoed kas vineeritakse või kaetakse pealistusmaterjaliga. Käetoed kinnitatakse alusele poltidega või muu metallkinnitusega. Moodsad diivan-voodid kujutavad endast sisuliselt diivanit, mille kasti on monteeritud lahtikäiv voodimehhanism vedrudest alusest ja õhukesest madratsist. 4
Istmed ja seljatoed võivad olla ühest tükist või koostatavad; ühest tükist ühepoolsed pehmed elemendid, koostatavad kahepoolsed eraldi patjadest, mille mõõtmed on normaliseeritud. Tugitool-voodid koosnevad käetugedest ja pehmetest elementidest istmest ja seljatoest. Mõnedel tugitoolvooditel on aluseks raam või voodipesukast (oma konstruktsioonilt on nad väga kohmakad ja rasked, seepärast toodetakse neid vähe). Käetugede konstruktsioon on sama, mis diivan-vooditel. Käetoed kinnitatakse aluse või pehmete elementide külge või ühendatakse omavahel sarjaga. Tugitoolvooditel on kahekordse paksusega istmed ja seljatoed. Diivanid pehmetest istme ja seljatoe elementidest, käetugedest, alusest või seda asendatavatest jalgadest. Alusesse võib olla ette nähtud ka kast voodipesu jaoks. Pehmed elemendid võivad olla ühest tükist või koostatavad. Diivani alus kujutab endast tugipinki rullidel liigutatava aluskastiga või ilma selleta. Ilma selja ja käetugedeta diivanid on kušetid. Pehmed töötugitoolid võivad olla tisleri-, liimitud painutatud või segakonstruktsiooniga. Kõigis neis gruppides on töötugitoolid käetugedega või ilma. Tislerikonstruktsiooniga töötugitoolid koosnevad alusest, mis on valmistatud lehtpuidust ja istme ning seljatoe pehmetest elementidest. Pehmed istmed valmistatakse elastsel alusel kummi- või tekstiiliribadest või vedrudest võrguga. Iste ja seljatugi kinnitatakse alusele tüüblite ja puidukruvidega. Käetugedega tugitool koosneb liimitud-painutatud pehmest istme-seljatoeplokist ja liimitud painutatud alusest (koosneb omavahel sarjadega ühendatud jalgadest ja käetugedest). Istme-seljatoeplokk kinnitatakse sarjade külge. Käesoleval ajal on laialdast kasutamist leidnud istme-seljatoe-käetugede kõvast vahtpolüuretaanist valatud plokid, mis kaetakse pehmenduskihi ja pealistusmaterjalidega ning kinnitatakse metall- või puitalusele. Konstruktsioonilt võib nad jagada kahte gruppi: tugitoolid ilma metallkarkassita kõvast vahtplastist ja tugitoolid valatud metalliga armeeritud elastsest vahtplastist. Pehmus on üks pehme mööbli mugavuse näitajaid, seda väljendatakse kasutamise mugavusega. Pehmus kindlustatakse kergelt deformeeruvate materjalidega. Füsioloogiline pehmusetunnetus põhineb elastsete materjalide rõhk inimkehale. GOST 21640-76 määratleb pehmuse mõõtmise metoodika, kus pehmet elementi deformeeritakse koormusega 5, 15 ja 70 dan, mõõtes sealjuures pehme elemendi deformatsiooni. Koormamise kiirus on 120 mm/min. Pehmust iseloomustatakse kahe näitajaga: ülddeformatsiooniga D (D=H 70 -H 0 ) ja järeleandlikkusega ( Π =(H 15 -H 5 )/10. Esimene parameeter on määratud põhiliselt pehmenduskihi paksusega, viimane aga välise pehmendusmaterjali pehmusega. Koosvõetult moodustavad nad nn pehmuskategooria, mis iseloomustab pehme elemendi pehmust-mugavust. Standard annab ka soovitused pehmuskategooriatele erinevatele pehme mööbli liikidele (vt allpool olev tabel). Pehmuskategooria Ülddeformatsioon D, mm Järeleandlikkus, mm/dan Kasutamise soovitus 0 Üle 120 2,4 4,2 Pikemaks puhkamiseks isteasendis I 95 115 1,7 2,3 Pikemaks puhkamiseks lamamisasendis II 70 90 1,3 1,6 Lühiajaliseks ja pikemaajaliseks puhkamiseks lamavas asendis 5
puhkamiseks lamavas asendis III 50 65 0,5 1,2 Lühiajaliseks puhkamiseks nii iste kui lamamisasendis IV 15 45 0,2 0,4 Pikemaajaliseks töötamiseks isteasendis Nagu tabelist nähtub ei kehti reegel: mida pehmem, seda parem. Pehme element peab inimkehale ka teatud tuge pakkuma, muidu see väsib. Seejuures ei tohi mööblielement inimkeha veresooni kinni pigistada (liiga jäik). Mitmesuguste pehmus- ja mugavusteooriate põhiseisukoht on: mugavuseks on vajalik 2 olulist külge küllaldane läbivajumine ja pinge deformatsioonigraafiku lineaarsus deformatsioonini kuni 30%. Lineaarne koormusgraafik on iseloomulik vedrudest alusele (eriti vedruplokk) ja vahtkummi. Poroloonil on iseloomulik algne suur jäikus, millele järgneb kiire läbivajumine. Sellest saab üle kui liimida poroloonist pehmenduselement kokku erineva jäikusega porolooni liigist (alla kõige jäigem). Porolooni jäikuse määrab tema mahukaal. Oluline mugavust iseloomustav kategooria on ka jääkdeformatsioon. Standardi GOST 19917-80 kohaselt koormatakse pehmenduselement 70 kg koormusega 3 ööpäevaks. Seejuures mõõdetakse pehmuselemendi paksust enne koormamist ja pärast koormusest vabastust. Näitaja arvutatakse valemiga K%=(H 0 -H 72 )/H 0. 100%. K% ei tohi ületada 10%. See iseloomustab materjali võimet mitte ära vajuda pikaajalisel koormamisel (eriti iseloomulik on see mahulisele vatiinile, nii sünteetilisele kui naturaalsele, vähem oluline on see poroloonile). Madratseid koormatakse pikaajalisuse näitaja järgi 24000 28000 tsüklit koormusrulliga (kaal 160 kg). Vaadatakse purunemisi ja kohaliku läbivajumise suurust. Pehmuskategooria Alus Elastne osa Kasutamine 0 Painduv, elastne Poroloonist madrats paksusega vähemalt 80 mm I Jäik Vedruplokk + 1 või 2-kihiline pehmenduskiht paksusega 30 40 mm Tugitoolid, diivanid Madratsid, diivan-voodid, tugitool-voodid II Jäik Vahtkumm paksusega 120 140 mm Diivanid, diivan-voodid, tugitoolvoodid Painduv, elastne Vahtkumm paksusega 80 120 mm Jäik Poroloon paksusega 80 100 mm Diivanid, tugitoolid III Painduv, elastne Poroloon paksusega 50 60 mm Tugitoolid 6
Painduv, elastne Vahtkumm või poroloon, vatnik paksusega 30 40 mm Töötugitoolid, toolid IV Jäik Sama paksusega 20 30 mm Töötugitoolid, toolid, järid Pehme mööbli karkassid. Joonis 7. Pehme mööbli karkassi kinnitus kruvidega Kruvid on paigaldatud läbi sarjade nurgaklotsi eelnevalt peavad olema augud ette puuritud nii sarja kui ka nurgaklotsi, kuid annab tugevama ühenduse. Vastupidise suuna korral tuleb auk ette puurida ainult nurgaklotsi, kuid ühendus on nõrgem. Ühenduse tugevuse tõstmiseks tuleb kasutada ka liimimist. Peale kruvide on võimalik kasutada ka ühendamist klambritega. Kasutatakse nii riide kinnitamiseks, kui ka karkassi enda ühendamiseks. Klambriühenduse suhteline nõrkus kompenseeritakse nende suurema arvuga. Ühenduse tugevuse tõstmiseks on võimalik kasutada ka liimitud vineerist lõigatud plaate, mis kinnitatakse ka klambritega. 7
Joonis 8. Ühendused nurgaklotsidega Joonis 9. Tugitoolikarkass Joonis 10. Ühendused vineerplaatidega ja klambritega 8
Joonis 11. Diivanikarkass ühest tükist esidetailiga Joonis 12. Diivanikarkass sinusoidvedrudega Joonis 13. Vineerist valmistatud tugitooli karkass 9