Deformatsioon ja olekuvõrrandid

Σχετικά έγγραφα
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

Funktsiooni diferentsiaal

Elastsusteooria põhivõrrandid,

2.1. Jõud ja pinged 2-2

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

Ehitusmehaanika harjutus

Pinge. 2.1 Jõud ja pinged

Kompleksarvu algebraline kuju

Lokaalsed ekstreemumid

Elastsusteooria tasandülesanne

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Geomeetrilised vektorid

Deformeeruva keskkonna dünaamika

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Sirgete varraste vääne

PLASTSED DEFORMATSIOONID

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

9. AM ja FM detektorid

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Analüütilise geomeetria praktikum II. L. Tuulmets

,millest avaldub 21) 23)

6 Mitme muutuja funktsioonid

Materjalide omadused. kujutatud joonisel Materjalide mehaanikalised omadused määratakse tavaliselt otsese testimisega,

1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus

Skalaar, vektor, tensor

Vektorid. A=( A x, A y, A z ) Vektor analüütilises geomeetrias

Tuletis ja diferentsiaal

Skalaar, vektor, tensor

Mitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine

sin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi

(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. STAATIKA TASAKAALUSTAMISTINGIMUSED Koostanud J. Lellep, L. Roots

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008

YMM3740 Matemaatilne analüüs II

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused

T~oestatavalt korrektne transleerimine

3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE

HULGATEOORIA ELEMENTE

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Rakendusmehaanika õppetool. Andrus Salupere. Staatika /EMR0010/ Loengukonspekt

NÄIDE KODUTÖÖ TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. AAR0030 Sissejuhatus robotitehnikasse

Smith i diagramm. Peegeldustegur

1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud...

Füüsika. Mehaanika alused. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika

Sisukord. 3 T~oenäosuse piirteoreemid Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32

MATEMAATILINE ANAL U US II Juhend TT U kaug oppe- uli opilastele

KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD

Sisukord. 4 Tõenäosuse piirteoreemid 36

ADVANCED STRUCTURAL MECHANICS

Punktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist

Ehitusmehaanika. EST meetod

Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults

Lõplike elementide meetod

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass

ALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Rakendusmehaanika õppetool. Andrus Salupere. Loengukonspekt EMR5170, EMR0020, 4,0 AP

Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria.

Kontekstivabad keeled

Chapter 2. Stress, Principal Stresses, Strain Energy

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

4 T~oenäosuse piirteoreemid Tsentraalne piirteoreem Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS

; y ) vektori lõpppunkt, siis

Staatika ja kinemaatika

Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.

HSM TT 1578 EST EE (04.08) RBLV /G

Eesti koolinoorte 50. täppisteaduste olümpiaad Füüsika lõppvoor. 30. märts a. Keskkooli ülesannete lahendused

Matemaatiline analüüs IV praktikumiülesannete kogu a. kevadsemester

5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE

Kordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. FÜÜSIKA 8. KLASSILE

3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA

Matemaatiline analüüs II praktikumiülesannete kogu a. kevadsemester

RF võimendite parameetrid

REAALAINETE KESKUS JAAK SÄRAK

Eesti koolinoorte 65. füüsikaolumpiaad

Mathematica kasutamine

REAKTSIOONIKINEETIKA

DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.

Vektori u skalaarkorrutist iseendaga nimetatakse selle vektori skalaarruuduks ja tähistatakse (u ) 2 või u 2 u. u v cos α = u 2 + v 2 PQ 2

Analüütiline mehaanika

8. KEEVISLIITED. Sele 8.1. Kattekeevisliide. Arvutada kahepoolne otsõmblus terasplaatide (S235J2G3) ühendamiseks. F = 40 kn; δ = 5 mm.

Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel

Transcript:

Peatükk 3 Deformatsioon ja olekuvõrrandid 3.. Siire ja deformatsioon 3-2 3. Siire ja deformatsioon 3.. Cauchy seosed Vaatleme deformeeruva keha meelevaldset punkti A. Algolekusontemakoor- dinaadid x, y, z. VälisjõududetoimelliigubtaasendisseA koordinaatidega x,y,z.vektoritaa nimetatakse punkti A siirdeks ehk siirdevektoriks. Eristame kahte liiki siirded: keha kui terviku siirded (toimuvad ilma deformatsioonideta) selliste siiretega tegeleb jäiga keha mehaanika 2 ; siirded, mis on seotud keha deformatsiooniga käesolevas kursuses vaadeldakse just selliseid siirdeid. Siirdevektori koordinaattelgede x, y, z sihilisi komponente tähistatakse u, v, w, st., u x x, v y y, w z z. (3.) Tavaliselt nimetatakse neid lühidalt siirdekomponentideks. Siirde sünonüüm (mehaanikas) on paigutis. Füüsikud kasutavad samas tähenduses terminit nihe, mis on aga mehaanika seisukohast eksitav. 2 Mitmed pideva keskkonna mehaanika õpikud nimetavad selliseid siirdeid jäigaks deformatsiooniks.

3.. Siire ja deformatsioon 3-3 v + v y dy y C C u + u y dy C β 2 dy y v A A β B B B v + v x dx O x u dx u + u x dx x Joonis 3.: Normaal- ja nihkedeformatsioon 3.. Siire ja deformatsioon 3-4 Kui keha deformeerub, siis peavad erinevate punktide siirded olema erinevad, st., u u(x, y, z), v v(x, y, z), w w(x, y, z). (3.2) Vaatleme lõpmata väikese risttahuka kahe serva käitumist x, y tasandil (joon. 3.). Enne deformatsiooni: AB dx x ja AC dy y; Punktide koordinaadid: A :(x, y); B :(x + dx, y); C :(x, y + dy). Peale deformatsiooni: A A ; B B ja C C.Vastavadsiirded: Punkt A: u ja v; Punkt B: u + u v xdx ja v + x dx; Punkt C: u + u v ydy ja v + y dy;

3.. Siire ja deformatsioon 3-5 Kuna lineaarses elastsusteoorias on kõik muutused väikesed, siis on väikesed ka servade AB ja AC pöördenurgad, st., cos β, sin β β ja tan β β. Seetõttu lõikude AB ja AC suhtelised pikenemised ehk koordinaatide x ja y sihilised normaaldeformatsioonid ε x A B AB AB ε y A C AC AC A B AB AB A C AC AC u (dx + u + xdx u) dx dx v (dy + v + ydy v) dy dy u x dx dx v y dy dy u x, v y (3.3) 3.. Siire ja deformatsioon 3-6 ja pöörded β tan β B B A B β 2 tan β 2 C C A C v x dx dx + u x dx u y dy dy + u y v x dx ( + u x }{{} ε x dy... u y )dx v x dx dx v x (3.4) Nihe ehk nihkedeformatsioon on defineeritud kui algse täisnurga muutus,st.nihe xy tasandil γ xy β + β 2 u y + v x. (3.5)

3.. Siire ja deformatsioon 3-7 Analoogiliselt saab leida normaaldeformatsioonid (suhtelised pikenemised) ja nihkedeformatsioonid (ehk nihked) teistel koordinaattasanditel. Kokku saame kuus seost deformatsioonikomponentide ε x, ε y, ε z, γ xy, γ yz, γ xz ja siirdekomponentide u, v, w vahel: ε x u x, γ xy u y + v x, ε y v y, γ yz v z + w y, ε z w z, γ xz u z + w x. Saadud seoseid nimetatakse tihti Cauchy võrranditeks või Cauchy seosteks. (3.6) Märgireeglid: pikenemisele vastav normaaldeformatsioon on positiivne; koordinaattelgede positiivsete suundade vahelisele täisnurga vähenemisele vastav nihe on positiivne. Järeldus: Positiivsed pinged põhjustavad positiivseid deformatsioone. 3.. Siire ja deformatsioon 3-8 3..2 Orienteeritud lõigu pikenemine Vaatleme kahte lõpmata lähedast punkti A ja B, kusjuures vektor AB dr (dx, dy, dz). Siinjuures on vektori dr suunakoosinused l dx dr, m dy dr, n dz dr. y B B A dr A dy dx dz z Joonis 3.2: Lõigu AB deformatsioon x

3.. Siire ja deformatsioon 3-9 Vastava joonelemendi AB normaaldeformatsioon (ehk suhteline pikenemine) Siin AB dx 2 + dy 2 + dz 2 dr, A B ( dx + u )2 r dr + dr +2 ε r A B AB. (3.7) AB ( dy + v )2 ( r dr + ( l u r + m v r + n w r ). dz + w r dr )2... (3.8) Kombineerides kahte viimast avaldist ning hinnates liikmete suurusjärke saame ε r l u r + m v r + n w r. (3.9) Teisendades osatuletised r järgi osatuletisteks koordinaatide x, y, z järgi, saame 3 ε r l 2 ε x + m 2 ε y + n 2 ε z + lmγ xy + mnγ yz + lnγ xz. (3.0) 3 Detailset tuletuskäiku vt. R. Eek, L. Poverus, Ehitusmehaanika II, Tallinn, Valgus, 967 lk. 279 282. 3.. Siire ja deformatsioon 3-0 Rakendus tensomeetrias 4. Olgu vaja määrata xy tasandi meelevaldses punktis normaaldeformatsioonid (suhtelised pikenemised) ε x ja ε y ning nihe γ xy.kuna antud juhul on n 0,siissaamevalemile(3.0)kuju Kaks lahendust: ε r l 2 ε x + m 2 ε y + lmγ xy. (3.). Vaadeldava punkti ümbrusse asetatakse kolm suvaliselt orienteeritud tensomeetrit 5 (joon. 3.3). Tensomeetrite lugemid esitavad valemi (3.) vasakut poolt kolme erineva orientatsiooniga lõigu jaoks. Kuna tensomeetrite orientatsioon on teada (s.o. määratud sihikoosinustega l, m, n) saadakse kolmest lugemist kolm võrrandit otsitavate suuruste ε x, ε y ja γ xy määramiseks. 2. Kuiorienteeridakakstensomeetrit telgedex ja y sihis, siis saame deformatsioonid ε x ja ε y otse tensomeetrite lugemitest, γ xy aga avaldame võrrandist (3.) 4 Tensomeetria on kehades (tarindites) koormamisel tekkinuddeformatsioonide(japingete)katselinemääramine. 5 Tensomeeter on seade deformatsioonide määramiseks. Tänapäeval on enamkasutatav elektriline tensomeeter.

3.. Siire ja deformatsioon 3- γ xy ε r l 2 ε x m 2 ε y. (3.2) lm Üldjuhul on kolmas tensomeeter koordinaattelgede suhtes 45 nurga all. Seega l m 2/2 ja γ xy 2ε r ε x ε y. (3.3) y (a) y (b) ε r2 ε r3 ε y ε r ε r 45 ε x x Joonis 3.3: Tensomeetria näide. x 3.2. Deformatsioonitensor 3-2 3.2 Deformatsioonitensor Normaal- ja nihkedeformatsioonidest (ehk nihetest) saab moodustada deformatsioonitensori ε x 2 γ xy 2 γ xz E 2 γ yx ε y 2 γ zx 2 γ yz 2 γ zy ε z. (3.4) Erinevalt pingetensorist on siin nihete kordajaks 0, 5. Ilma selliste kordajateta ei alluks deformatsioonitensor tensorarvutuste reeglitele. Analoogiliseltpingetensoriga saab leida ka deformatsioonitensori invariandid: I ε ε x + ε y + ε z, I ε 2 ε x 2 γ xy ε y 2 γ xy + ε y 2 γ yz + ε x 2 γ xz 2 γ yz ε z 2 γ xz ε z, Iε 3 ε x 2 γ yx 2 γ xz 2 γ xy ε y 2 γ zx 2 γ zy 2 γ yz ε z (3.5).

3.3. Ruumdeformatsioon ehk suhteline mahumuutus 3-3 3.3 Ruumdeformatsioon ehk suhteline mahumuutus Üldjuhul muutub keha ruumala ehk maht deformatsiooni käigus 6.Vaatlemelõpmata väikest risttahukat, mille ruumala enne deformatsiooni oli dv dxdydz. Serva AB pikkus enne deformatsiooni (vt. joon. 3.) on dx ja peale deformatsiooni dx dx( + ε x ). Analoogiliselt dy dy dy( + ε y ) ja dz dz dz( + ε z ). Keha ruumala peale deformatsiooni leiame lähtudes eeldusest, et normaaldeformatsioonid ja nihked on väikesed. Pärast mõningaid teisendusi, mille käigus hüljatakse teist ja kolmandat järku väkesed liikmed, saame deformeerunud elementaarristküliku mahuks dv dx dy dz dv ( + ε x + ε y + ε z ). Ruumde- formatsioon ehk suhteline mahumuutus 7 avaldub seega kujul θ dv dv dv ε x + ε y + ε z. (3.6) Seega on ruumdeformatsioon võrdne deformatsioonitensori esimese invariandiga. 6 Mitmetel ainetel on see mahumuutus hüljatavalt väike, näiteks vesi või kummi. 7 I. k. dilatation, volumetric change 3.4. Pidevustingimused 3-4 Teisest küljest, arvestades deformatsioonide ε x, ε y ja ε z definitsioone (3.4) on ruumdeformatsioon siirde divergents: θ u x + v y + w z divu u. 3.4 Pidevustingimused Cauchy võrrandid (3.4) seovad kuus deformatsioonikomponenti ε x, ε y, ε z, γ xy, γ yz ja γ xz kolme siirdekomponendiga u, v, w järgmisel viisil: ε x u x, γ xy u y + v x, ε y v y, γ yz v z + w y, ε z w z, γ xz u z + w x. Kui on antud kolm siirdekomponenti u, v, w, siis võrrandite (3.4) abil on võimalik üheselt määrata kuus deformatsioonikomponenti ε x, ε y, ε z, γ xy, γ yz, γ xz.

3.4. Pidevustingimused 3-5 Kui on antud kuus deformatsioonikomponenti ε x, ε y, ε z, γ xy, γ yz, γ xz,siis pole võrrandite (3.4) abil võimalik kolme siirdekomponenti u, v, w üheselt määrata. Ühese lahendi saamiseks tuleb sisse tuua kuut deformatsioonikomponenti siduvad lisatingimused (lisavõrrandid). Neid lisatingimusi nimetatakse eestikeelses kirjanduses tavaliselt pidevustingimusteks 8. 8 Ingl. k. compatibility conditions. Eesti keeles kasutatakse ka termineid pidevusvõrrandid või sobivustingimused. 3.4. Pidevustingimused 3-6 Alternatiivne põhjendus pidevustingimuste sissetoomiseks. (a) (b) (c) Joonis 3.4: Pidevustingimused Oletame, et vaadeldav keha on algolekus lõigatud väikesteks kuupideks (joon. 3.4 a). Kui iga kuupi on seejärel eraldi deformeeritud, siis on nende uuesti ühendamine selliselt, et tekkiks pidev keha üldjuhul võimatu (joon. 3.4 b). Selleks, et peale deformatsiooni oleks meil endiselt tegu pideva kehaga(joon.3.4c),peavad kuupide deformatsioonid rahuldama pidevustingimusi ehk pidevusvõrrandeid.

3.4. Pidevustingimused 3-7 Pidevusvõrrandite tuletamine. Diferentseerime võrrandit (3.4) kaks korda koordinaadi y järgi ja võrrandit (3.4) 2 kaks korda koordinaadi x järgi ning liidame saadud tulemused. 2 ε x y 2 + 2 ε y x 2 3 u x y 2 + 3 v x 2 y 2 ( u x y y + v x ) }{{} γ xy 2 γ xy x y. (3.7) Kombineerides võrrandeid (3.4) 3 saame veel kaks analoogilist pidevusvõrrandit. Neist aga ei piisa. Selleks, et saada veel kolm võrrandit, leiame võrrandeist (3.4) 4 6 osatuletised «puuduva koordinaadi» järgi, liidame (3.4) 4 5 ja lahutame saadud summast (3.4) 6.Seejärelvõtamesaadudtulemusestosatuletisey järgi: ( γxy y z + γ yz x γ ) xz y 3 v 2 x y z 2 2 x z Analoogiliselt saab tuletada veel kaks pidevusvõrrandit. ( ) v 2 2 ε y y x z. (3.8) 3.4. Pidevustingimused 3-8 Kokku oleme saanud kuus pidevusvõrrandit (pidevustingimust), mis on tuntud ka Saint-Venant i pidevusvõrranditena: 2 ε x y + 2 ε y 2 x 2 2 ε y z + 2 ε z 2 y 2 2 γ xy x y, 2 γ yz y z, 2 ε z x + 2 ε x 2 z 2 ( γxz x 2 γ xz x z, y + γ xy z γ yz x ( γxy y z + γ yz x γ xz y ( γyz z x + γ xz y γ xy z ) ) ) 2 2 ε x y z 2 2 ε y x z 2 2 ε z x y (3.9)

3.4. Pidevustingimused 3-9 Saadud kuuel pidevusvõrrandil ehk pidevustingimusel on väga selge füüsikaline sisu.. Esimesed kolm: kui on antud normaaldeformatsioonid (suhtelised pikenemised) kolmes ristuvas sihis, siis nende sihtidega määratud tasandites ei saa nihkedeformatsiooni meelevaldselt ette anda, vaid nad on määratud avaldistega (3.9) 3. 2. Viimased kolm: kui on antud nihkedeformatsioonid kolmes ristuvas tasapinnas, siis ei saa normaaldeformatsioone meelevaldselt ette anda, vaid nad on määratud avaldistega (3.9) 4 6 3.5. Olekuvõrrandid 3-20 3.5 Olekuvõrrandid Välisjõudude toimel kehad (keskkonnad) deformeeruvad. On selge, et ühe ja sama välisjõu toimel võivad erinevad materjalid deformeeruda väga erinevalt järelikultonvajavõrrandeid,mismääraksidkuidasüksvõiteinematerjal koormamisel käitub. Võrrandeid, mis seovad omavahel deformatsioonid ja pinged, nimetatakse olekuvõrranditeks. Lineaarses e. klassikalises elastsusteoorias on olekuvõrrandid esitatud üldistatud Hooke i seadusena, misesitablineaarseseosepinge-jadeformatsioonitensori vahel. Kui on vaja arvestada ka temperatuuri mõju kehade deformatsioonidele, siis tuuakse sisse termoelastsus tegurid ning lisatakse võrranditesse vastavad lisaliikmed. Sel juhul öeldakse tihti, et tegu on termoelastsusteooriaga.

3.5. Olekuvõrrandid 3-2 3.5. Üldistatud Hooke i seadus Klassikalises (ehk lineaarses) elastsusteoorias (k.a. elementaarteooria) kehtib üldistatud Hooke i seadus: deformatsioonitensori komponendid on lineaarsed funktsioonid pingetensori komponentidest. Kõige üldisemal juhul saab vastavad seosed esitada järgmisel kujul: ε x D σ x + D 2 σ y + D 3 σ z + D 4 τ xy + D 5 τ yz + D 6 τ zx ε y D 2 σ x + D 22 σ y + D 23 σ z + D 24 τ xy + D 25 τ yz + D 26 τ zx ε z D 3 σ x + D 32 σ y + D 33 σ z + D 34 τ xy + D 35 τ yz + D 36 τ zx γ xy D 4 σ x + D 42 σ y + D 43 σ z + D 44 τ xy + D 45 τ yz + D 46 τ zx (3.20) γ yz D 5 σ x + D 52 σ y + D 53 σ z + D 54 τ xy + D 55 τ yz + D 56 τ zx γ zx D 6 σ x + D 62 σ y + D 63 σ z + D 64 τ xy + D 65 τ yz + D 66 τ zx Viimased avaldised sisaldavad 36 elastsuskonstanti sedaonpalju! Kui eeldada, et keha on ideaalselt elastne (st. peale koormuse kõrvaldamist taastub algne kuju), homogeenne ja isotroopne, siis jääb järele vaid kaks sõltumatut elastsuskonstanti (Youngi moodul E ja Poissoni koefitsent ν), mis on määratavad väga lihtsate eksperimentide abil. 3.5. Olekuvõrrandid 3-22 Tõmme surve (x-telje sihis). Elastsuskonstant ehk Youngi moodul E: ε x σ x /E Poissoni koefitsent (Poissoni tegur) ν: ε y νε x Nihe (xy tasandis). Nihkeelastsusmoodul G: γ xy τ xy /G, kus G E 2( + ν). (3.2) Kuna nihkeelastsusmoodul G on avaldatav E ja ν kaudu, siis ei saa teda pidada iseseisvaks elastsuskonstandiks.

3.5. Olekuvõrrandid 3-23 Üldistatud Hooke i seaduse tuletamiseks vaatleme lõpmata väikest isotroopset risttahukat, milles mõjuvad vaid normaalpinged σ x, σ y, σ z.pingeσ x > 0põhjustab pikenemist x-telje sihis ja lühenemist y- ja z-telje sihis. Analoogiline toime on normaalpingetel σ y > 0jaσ z > 0. Seega on summaarne suhteline pikenemine x-telje sihis ehk normaaldeformatsioon ε x σ x E ν σ y E ν σ z E E [σ x ν(σ y + σ z )]. (3.22) Nihkepingete ja nihkedeformatsioonide vahelised seosed on määratudhooke i seadusega iga koordinaattasandi jaoks sõltumatult, s.t., τ xy põhjustab vaid nihet γ xy,jne.(vrd.normaaldeformatsioonidega). Kokku saame kuus võrrandit, mis esitavad üldistatud Hooke i seadust isotroopse ideaalselt elastse keha jaoks: ε x E [σ x ν(σ y + σ z )], γ xy G τ xy, ε y E [σ y ν(σ z + σ x )], γ yz G τ yz, (3.23) ε z E [σ z ν(σ x + σ y )], γ zx G τ zx. 3.5. Olekuvõrrandid 3-24 Paljudes õpikutes 9 esitatakse valemitega (3.20) analoogilised pingete ja deformatsioonide vahelised seosed natuke teisel kujul. Esiteks tuuakse sisse tähistused ja σ σ x, σ 2 σ y, σ 3 σ z, σ 4 τ yz, σ 5 τ xz, σ 6 τ xy (3.24) ε ε x, ε 2 ε y, ε 3 ε z, ε 4 2γ yz, ε 5 2γ xz, ε 6 2γ xy. (3.25) Seejärel esitatakse pinge sõltuvana deformatsioonist kujul σ σ 2 σ 3 σ 4 σ 5 σ 6 C C 2 C 3 C 4 C 5 C 6 C 2 C 22 C 23 C 24 C 25 C 26 C 3 C 32 C 33 C 34 C 35 C 36 C 4 C 42 C 43 C 44 C 45 C 46 C 5 C 52 C 53 C 54 C 55 C 56 C 6 C 62 C 63 C 64 C 65 C 66 ε ε 2 ε 3 ε 4 ε 5 ε 6 (3.26) 9 Vt. näiteks J. N. Reddy, Theory and Analysis of Elastic Plates, Philadelphia,Taylor&Francis,999

3.5. Olekuvõrrandid 3-25 ja deformatsioon sõltuvana pingest kujul ε ε 2 ε 3 ε 4 ε 5 ε 6 S S 2 S 3 S 4 S 5 S 6 S 2 S 22 S 23 S 24 S 25 S 26 S 3 S 32 S 33 S 34 S 35 S 36 S 4 S 42 S 43 S 44 S 45 S 46 S 5 S 52 S 53 S 54 S 55 S 56 S 6 S 62 S 63 S 64 S 65 S 66 σ σ 2 σ 3 σ 4 σ 5 σ 6. (3.27) Elastsuskoefitsentidest moodustatud maatriksit [C ij ]nimetataksejäikusmaatriksiks 0.Maatriksit[S ij ][C ij ] võib eesti keeles seega nimetada pöördjäikusmaatriksiks või paindlikkusmaatriksiks või vetruvusmaatriksiks. 0 I. k. stiffness matrix I. k. compliance matrix. Tehnikasõnastikusoningliskeelsesõnacompliance eestikeelseks vasteks pakutud ka vetruvus. 3.5. Olekuvõrrandid 3-26 Kasutades nüüd tähistusi (3.24) ja (3.25) saavad valemid (3.23) kuju ε ε 2 ε 3 ε 4 ε 5 ε 6 ν E ν E E ν E ν E 0 0 0 E ν E 0 0 0 ν E E 0 0 0 0 0 0 G 0 0 0 0 0 0 G 0 0 0 0 0 0 G σ σ 2 σ 3 σ 4 σ 5 σ 6. (3.28)

3.5. Olekuvõrrandid 3-27 3.5.2 Hooke i seadus ruumdeformatsiooni jaoks Vastavalt üldistatud Hooke i seadusele (3.23) ε x + ε y + ε z }{{} θ ( 2ν) E (σ x + σ y + σ z ) }{{} I σ (3.29) Seega θ ( 2ν)Iσ. (3.30) E Suurust θ ε x + ε y + ε z nimetatakse ruumdeformatsiooniks (vt. ka (3.6)) ja ta on ühtlasi ka deformatsioonitensori esimene invariant. Tuues sisse ruumpaisumismooduli K ja keskmise pinge σ 0, K E 3( 2ν), σ 0 σ x + σ y + σ z 3 Iσ 3, (3.3) saame lineaarse seose keskmise pinge ja ruumdeformatsiooni vahel kujul σ 0 Kθ. (3.32) 3.5. Olekuvõrrandid 3-28 3.5.3 Pingete avaldamine deformatsioonide kaudu Liidame avaldise (3.23) paremale poolele ja lahutame avaldise (3.23) paremast poolest suuruse E νσ x: ε x E [σ x + νσ x νσ x ν(σ y + σ z )] E [( + ν)σ x νi σ ]. (3.33) Avaldades (3.30)-st invariandi I σ Eθ/( 2ν), saame ε x ( + ν)σ x E νθ ( 2ν), kust σ x Eνθ ( + ν)( 2ν) + Eε x +ν (3.34) Tuues sisse Lamé koefitsiendid 2 λ Eν ( + ν)( 2ν), µ E 2( + ν) saame valemist (3.34) 2 σ x λθ +2µε x. G, (3.35) 2 Alternatiivne lineaarse teooria elastsuskonstantide paar.

3.5. Olekuvõrrandid 3-29 Leides analoogilised avaldised σ y ja σ z jaoks ning avaldades seostest (3.23) nihkepinged, olemegi saanud Hooke i seaduse alternatiivse kuju σ x λθ +2µε x, τ xy µγ xy, σ y λθ +2µε y, τ yz µγ yz, σ z λθ +2µε z, τ zx µγ zx. (3.36) Kasutades viimaseid valemeid leiame seose pingetensori ja deformatsioonitensori esimese invariandi vahel σ x + σ y + σ z }{{} I σ 3λθ +2µ (ε x + ε y + ε z ), kust I σ } {{ } θ (3λ +2µ)θ. (3.37) Kui tähistada keskmist normaaldeformatsiooni ε 0 ε x + ε y + ε z 3 θ 3, (3.38) siis saame seose keskmise pinge ja keskmise normaaldeformatsiooni vahel σ 0 (3λ +2µ)ε 0. (3.39) 3.5. Olekuvõrrandid 3-30 3.5.4 Anisotroopsed kehad Eelmistes alajaotustes vaatlesime isotroopseid materjale ning seal oli pingete ja deformatsioonide vaheliste seoste kirjeldamiseks vaja vaid kahte sõltumatut elastsuskoefitsenti. Anisotroopse keha puhul on elastsuskonstantide arv loomulikult suurem. Kuna anisotroopseid materjale on mitut liiki, siis tuleb vajalik elastsuskonstantide arv määrata iga liigi jaoks eraldi. Ortotroopsed materjalid, näiteks vineer, on üks sagedamini esinevaidanisotroopse materjali liike. Sellisest materjalist kehade jaoks on võimalik määrata 3 omavahel ristuvat telge (peasuunada), mille sihis rakendatud normaalpinged ei põhjusta telgedevaheliste nurkade muutumist. Ortotroopse materjalielastsed omadused ei muutu telgede pööramisel 80 võrra, kuid muutuvad iga teistsuguse pöörde korral. Ortotroopse materjali iseloomustamiseks on vaja üheksat elastsuskonstanti. Valemid (3.27) saavad selliste materjalide korral kuju

3.5. Olekuvõrrandid 3-3 kus ε ε 2 ε 3 ε 4 ε 5 ε 6 S S 2 S 3 0 0 0 S 2 S 22 S 23 0 0 0 S 3 S 23 S 33 0 0 0 0 0 0 S 44 0 0 0 0 0 0 S 55 0 0 0 0 0 0 S 66 σ σ 2 σ 3 σ 4 σ 5 σ 6, (3.40) S E, S 22 E 2, S 33 E 3, S 2 ν 2 E, S 3 ν 3 E, S 23 ν 23 E 2, S 55 G 23, S 44 G 3, S 66 G 2. (3.4) Konstandid E, E 2, E 3, ν 2, ν 3, ν 23, G 2, G 3 ja G 23 on vastavalt Youngi moodulid, Poissoni tegurid ja nihkeelastsusmoodulid koordinaattelgedega määratud sihtides 3. 3 Tihti on koordanaatteljed valitud peasuundadega, 2, 3 määratud sihtides. Vt. lisaks J. N. Reddy, Theory and Analysis of Elastic Plates, Philadelphia, Taylor & Francis, 999.4.6 3.6. Deformatsiooni potentsiaalne energia 3-32 3.6 Deformatsiooni potentsiaalne energia Vaatleme lõpmata väikest risttahukat (joon. 3.5). Nagu on jooniselt näha, ei eelda me antud juhul enam homogeenset pingust. Arvestame aga klassikalise elastsusteooria eeldusi ja hüpoteese, mille kohasel on materjal ideaalselt elastne, deformatsioonid on väikesed ja kehtib superpositsiooniprintsiip.eesmärgiks on leida deformatsiooni potentsiaalne energia, miskehasonsalvestunud.selleks tuleb kõigepealt leida töö, mida tehakse deformatsiooni muutumisel (suurenemisel) elementaarristtahukas. Vaatleme tahke, mis on risti x teljega. Eeldame, et normaalpingete toimel suureneb deformatsioon dε x ja tahkude vaheline kaugus dε x dx võrra. Vastav elastsusjõu elementaartöö (hüljates kõrgemat järku väikesed suurused): σ x dydzdε x dx.

3.6. Deformatsiooni potentsiaalne energia 3-33 τ zy + τ zy z dz τ yz + τ yz y dy dy σ x z τ xy τ xz y τ zx Z τ yx τ yz dx σ y + σ y y dy Y σ y σ z X τ zy dz τ yx + τ yx y dy τ xy + τ xy x dx σx + σx x dx τ xz + τ xz x dx x τ zx + τ zx z dz σ z + σ z z dz Joonis 3.5: Elementaarristtahukas 3.6. Deformatsiooni potentsiaalne energia 3-34 Vaatleme tahke, mis on risti x teljega ja tahke, mis on risti y teljega. Eeldame, et nihkepingete toimel muutub nurk x ja y telje vahel väikese suuruse dγ xy võrra. Vastav elastsusjõu elementaartöö (hüljates kõrgemat järku väikesed suurused): τ xy dydzdγ xy dx. Analoogiliselt saab leida pingetele σ y, σ z, τ yz ja τ xz vastavad tööd. Rakendame superpositsiooni printsiipi ja saame summaarse elementaartöö da (σ x dε x + σ y dε y + σ z dε z + τ xy dγ xy + τ yz dγ yz + τ xz dγ xz ) dxdydz. (3.42) Jagades viimase elementaarruumalaga dv dxdydz, saame elementaartöö tiheduse da da /dv.kunaeeldusepõhjalonmaterjalideaalseltelastne,siis on tehtud töö tõttu suurendatud elementaarristahuka potentsiaalset energiat dw da võrra ning potentsiaalse energia tihedus suureneb dw dw /dv võrra.

3.6. Deformatsiooni potentsiaalne energia 3-35 Edaspidi vaatleme seega suurust dw,st.potentsiaalseenergiajuurdekasvuühikruumala kohta: dw σ x dε x + σ y dε y + σ z dε z + τ xy dγ xy + τ yz dγ yz + τ xz dγ xz. (3.43) Asendame saadud avaldisse pinged σ x,... üldistatud Hooke i seadusest (3.36) ja saame dw (λθ +2µε x ) dε x +(λθ +2µε y ) dε y +(λθ +2µε z ) dε z + + µγ xy dγ xy + µγ yz dγ yz + µγ zx dγ xz λθdθ +2µ (ε x dε x + ε y dε y + ε z dε z )+ + µ (γ xy dγ xy + γ yz dγ yz + γ zx dγ xz ). (3.44) Viimast avaldist integreerides leiame potentsiaalse energia tiheduse sõltuvana deformatsioonidest W 2 [ λθ 2 +2µ ( ε 2 x + ε 2 y + ε 2 z ) + µ ( γ 2 xy + γ 2 yz + γ 2 zx )]. (3.45) Kuna Lamé koefitsiendid (3.35) on positiivsed, siis peab ka potentsiaalne energia olema positiivne (või null) igas ideaalselt elastse keha punktis. 3.6. Deformatsiooni potentsiaalne energia 3-36 Kasutades taas Hooke i seadust kujul (3.36) saame viimasest Clapeyroni valemi W 2 (σ xε x + σ y ε y + σ z ε z + τ xy γ xy + τ yz γ yz + τ zx γ zx ). (3.46) Viimasest saab omakorda avaldada W läbi pingete ja elastsuskonstantide E ja ν kui kasutada Hooke i seadust kujul (3.23) W [ σ 2 2E x + σy 2 + σz 2 2ν (σ x σ y + σ y σ z + σ x σ z )+2(+ν) ( τxy 2 + τyz 2 + τzx 2 )]. (3.47) Kuna W on potentsiaalne energia, siis peab avaldis (3.43) olema funktsiooni W täisdiferentsiaal, mis omakorda tähendab, et σ x W ε x, τ xy W γ xy, σ y W ε y, τ yz W γ yz, Viimased avaldised on tuntud Castigliano valemitena. σ z W ε z, τ zx W γ zx. (3.48)

3.6. Deformatsiooni potentsiaalne energia 3-37 Eeltoodu kontrolliks leiame avaldistest (3.45) osatuletised W ε x λθ +2µε x σ x, W γ xy µγ xy τ xy,... (3.49) Et leida kehas salvestunud summaarne potentsiaalne energia W tuleb potentsiaalse energia tihedust integreerida üle kogu keha ruumala V,st. W V WdV Wdxdydz. (3.50) Rakendes Clapeyroni valemit avaldub summaarne potentsiaalne energia kujul W 2 V V (σ xε x + σ y ε y + σ z ε z + τ xy γ xy + τ yz γ yz + τ zx γ zx ) dx dy dz. (3.5) Sisukord 38 Sisukord 3 Deformatsioon ja olekuvõrrandid 3. Siire ja deformatsioon........................ 2 3.. Cauchy seosed........................ 2 3..2 Orienteeritud lõigu pikenemine.............. 8 3.2 Deformatsioonitensor........................ 2 3.3 Ruumdeformatsioon ehk suhteline mahumuutus......... 3 3.4 Pidevustingimused......................... 4 3.5 Olekuvõrrandid........................... 20

Sisukord 3-39 3.5. Üldistatud Hooke i seadus................. 2 3.5.2 Hooke i seadus ruumdeformatsiooni jaoks......... 27 3.5.3 Pingete avaldamine deformatsioonide kaudu....... 28 3.5.4 Anisotroopsed kehad.................... 30 3.6 Deformatsiooni potentsiaalne energia............... 32