EXCEL Loengukonspekt. Õppejõud: Kristiina Klaas. Mõdriku

Transcript

1 EXCEL 2007 Loengukonspekt Õppejõud: Kristiina Klaas Mõdriku 2011

2 SISUKORD SISSEJUHATUS TÖÖKESKKOND PÕHIMÕISTED DOKUMENDI SALVESTAMINE, AVAMINE JA SULGEMINE PÕHIOPERATSIOONID Andmete sisestamine ja kustutamine Lahtrite vormindamine Põhitegevused ridade ja veergudega VALEMID JA FUNKTSIOONID Valemi sisestamine Põhilised veateated Suht- ja absoluutaadressid Funktsioonide kasutamine Vormindamine DIAGRAMMID Diagrammi loomine Diagrammi kujundamine LISAD Lisa 1. Funktsioonid Excelis

3 SISSEJUHATUS Microsoft Excel on Microsoft Office kontoritarkvarapaketti kuuluv tabelarvutusprogramm. Exceli töökeskkond on oma tööakna kujunduselt sarnane teiste Office kontoritarkvarapaketti kuuluvatele toodetele nagu Microsoft Word ja PowerPoint. Excel on tabelarvutusprogramm on mugav vahend tabelite loomiseks, mis võimaldab lihtsat arvandmete töötlemist ja haldamist, nagu graafikute ja kokkuvõtete tegemist, kasutades erinevaid programmi funktsioone.

4 1. TÖÖKESKKOND Exceli käivitamiseks on Windowsi keskkonnas alljärgnevad võimalused: Klõps käivitusriba nupul Start, avaneb menüü kus viia hiire kursor käsule Programs. Käsust paremal avaneb uus menüü, ning sealt valida käsk Microsoft Excel. Kui töölaual on kiirtee (Shortcut) Excelist, siis topeltklõps programmi ikoonil avab uue dokumendi. Kui Windowsi käivitusribal on programmi ikoon, siis klõps sellel avab uue dokumendi. Avanev Microsoft Excel 2007 tööaken koosneb alljärgnevatest osadest (vt. Joonis 1): Tiitliriba, kus kajastub programmi ja dokumendi nimi. Tiitliriba paremas servas on nupukolmik programmiakna suunamiseks käivitusribale, akna suuruse muutmiseks ja programmi sulgemiseks ning vasakus servas on nupud: Office button mille käskudega saab alustada uut dokumenti, muuta dokumendi seadistusi, salvestada, avada, printida ja lõpetada tööd Save töö salvestamiseks Undo tegevuste tühistamiseks Redo Undo tühistamiseks Customize töökoha seadistamiseks ja kiirkäskluste lisamiseks tiitliribale. Joonis 1. Microsoft Excel 2007 tööaken 4

5 Menüüriba, kust avanevad menüüd: Home teksti kopeerimiseks ja kleepimiseks, teksti stiili muutmiseks, võimaldab kiirvormindada lahtrites olevaid andmeid, otsida ja asendada erinevaid andmeid; Insert erinevate objektide ja sümbolite lisamiseks, päise ja jaluse muutmiseks, diagrammide loomiseks; Page Layout lehekülje seadete määramiseks, erinevate tööaknas olevate objektide korraldamiseks ning töö tausta ja teema muutmiseks; Formulas erinevate funktsioonide lisamiseks töölehele; Data andmete importimine töölehele, sorteerimine ja filtreerimine, andmete analüüsimine; Review keeleseadete määramiseks, kommentaaride lisamiseks ning vahendid töös tehtud muudatuste jälgimiseks, dokumendi kaitsmine; View dokumendivaadete muutmiseks, töölaual olevate objektide näitamiseks/peitmiseks ja tööakna paiknemise korraldamiseks. Sisestusriba, mis paikneb menüüriba all, lehekülje päises. Sisestusriba on jaotatud kahte ossa, millest vasakpoolses kuvatakse aktiivse lahtri aadress ning parempoolses aktiivses lahtris olev/sisestatav informatsioon. Olekuriba, mis paikneb tööakna alumises servas. Paremal on nupud lehekülje vaate muutmiseks ning töö vaate suurendamiseks/vähendamiseks, aktiivsete andmete keskmise, loenduse ja summeerimise tulemid. Tehes hiirega olekuribal parema kliki saab sinna informatsiooni lisada. Exceli keskkonnas efektiivsemaks töötamiseks on kasutusel hiire erikursorid (vt. Tabel 1), millel on kindlad tähendused. Tabel 1. Hiire erikursorid Exceli keskkonnas Aktiivse lahtri märgistamine Aktiivsete lahtrite tõstmine Andmeseeria kopeerimine Töölehtede tõstmine Töölehtede kopeerimine Rea/veeru laiuse muutmine Liigendtabelite moodustamine 5

6 2. PÕHIMÕISTED Workbook Sheet Row Column Cell Exceli dokument ehk vihik, mis sisaldab mitut erinevat töölehte Exceli tööleht ehk joonitud ekraaniosa, mis on jagatud ridadeks ja veergudeks Töölehel olevad read, mida tähistatakse numbritega. Ühel töölehel on kokku rida Töölehel olevad veerud, mida tähistatakse tähtedega. Ühel töölehel on kokku 256 veergu Lahter, mis moodustub rea ja veeru ristumiskohal. Igal lahtril on aadress (viide), mis moodustub veerutähe ja reanumbri kombinatsioonist (A1; C5; e3, ). Ühel töölehel on kokku 256 * = lahtrit. 6

7 3. DOKUMENDI SALVESTAMINE, AVAMINE JA SULGEMINE Dokumendi salvestamiseks on Office Buttoni all kaks käsklust: Save ehk salvesta võimaldab dokumendi ülesalvestamist, kui seda on varem tehtud. Sama tulemuse annab tiitliriba vasakult teine nupp; Save As ehk salvesta nimega võimaldab dokumendi salvestamisel valida selle asukohta, nime (dokumendi nimi võib olla kuni 250 märki pikk ja see peab algama tähe või numbriga ja võib sisaldada tühikuid) ja faili tüüpi (Excel 2003 ja varasemate versioonide faili tüübi nimetus on *.xls, Excel 2007 versiooni faili tüübi nimetus on *.xlsx). Olemasoleva dokumendi avamiseks kasutatakse Office Button menüü käsklust Open, millele klõpsamisel avaneb vaade arvuti struktuurist, kust vajaliku dokumendi leidmisel (dokumentide salvestamise peamisteks paikadeks on Desktop ja My Documents) tuleb see avada tehes ühe kõpsu ning vajutada nuppu Open või teha topeltklikk soovitaval dokumendil. Kui on soov avada korraga mitu dokumenti, siis tuleb märgistada failid koos Ctrl klahviga ja vajutada nupule Open. Dokumentide avamiseks on kolm erinevat viisi, mille vahel saab valida dokumendi avamise aknast nupu Open kõrval asuvalt noolekeselt: Open dokumendi tavapärane avamine; Open Read-Only avaneb vaid lugemiseks; Open as Copy avaneb koopia, mis paigutatakse avatava dokumendiga samasse kausta. Avatud töölehe sulgemiseks on Office Button menüüs käsklus Close, mis sulgeb töölehe, kuid jätab avatuks programmi. Programmi sulgemiseks on samas menüüs käsklus Exit Excel. Programmi ja töölehe sulgemiseks on samuti tööakna üleval paremas nurgas kaks nuppu, millest sisemine sulgeb töölehe ja välimine (asub tiitliribal) sulgeb kogu programmi. 7

8 4. PÕHIOPERATSIOONID 4.1 Andmete sisestamine ja kustutamine Andmete sisestamine programmi Excel keskkonda toimub ühe lahtri kaupa. Lahtrisse andmete sisestamiseks tuleb soovitud lahter kõigepealt märgistada ehk sellel klõpsates aktiivseks muuta (aktiivse lahtri servad on tähistatud tumedate servadega) ning seejärel on võimalik klaviatuurilt sinna sisestada informatsioon. Sisestuse lõpetamist tähistab Enterklahvi vajutus. Lahtrisse sisestatav informatsioon on alati nähtav ka sisestusribal. Informatsiooni lahtrist kustutamisel tuleb liikuda sellele lahtrile ja vajutada Back- või Deletenuppu klaviatuurilt. Kui infot sisestada lahtrisse, kus varem on juba andmed, kustutatakse sealt automaatselt eelnev info. Selleks et olemasolevat infot muuta tuleb siseneda redigeerimisreziimi, mis on võimalik mitmel viisil: teha topeltklõps lahtril aktiveerida lahter ja vajutada klaviatuurilt F2 aktiveerida lahter ja teha muudatused sisestusreal Paranduste lõpetamist tuleb kinnitada Enter-klahvi vajutus. Lisaks saab lahtreid puhastada need aktiveerides ja valides Home menüüst valiku Clear, mis võimaldab puhastada lahtreid alljärgnevalt: All kustutab lahtrite kujunduse koos sisuga; Formats kustutab ainult lahtrite kujunduse; Contents kustutab ainult lahtrite sisu; Comments kustutab lahtritesse sisestatud kommentaarid. Lahtris olev informatsioon joondatakse erinevalt: tekst joondatakse vaikimisi vasakule ning arvuline informatsioon nagu numbrid, kuupäevad ja kellaajad paremale. Kui tekst ei mahu lahtrisse, siis paremal pool vabade lahtrite olemasolul paigutub ülejäänud tekst lahtrite peale. Kui number ei mahu lahtrisse siis annab Excel veateate ##### ning sel juhul tuleb veeru laiust muuta. 8

9 Topeltklõps kahte veerupäist eraldaval joonel muudab sellele eelneva veeru täpselt nii laiaks, et kõik veergu tehtud kirjed ära mahuksid. 4.2 Lahtrite vormindamine Selleks, et Exceli programm oskaks lähteandmete põhjal arvutada, peavad need olema kindlasti arvud. Kuna programm tunneb erinevaid andmetüüpe (vt Tabel 2), millega saab teha erinevaid tehteid, siis on oluline määrata andmetele kindel tüüp. Lahtri vormindamiseks teha parem klõps aktiivsel lahtril ja valida Format Cells või valida Home menüüst Number sektsioonist ja valida Number Format. Tabel 2. Andmete tüübid Excelis General Number Üldine Arv Kehtib, kui lahtrile pole määratud mingit teist vormingut. Väärtus kuvatakse sellisel kujul nagu ta sisestatakse või saadakse valemist Võimaldab tavalisele arvule määrata kindla komakohtade arvu ja tuhandete eraldaja Currency Valuuta Arvu järele lisatakse rahaühik Accounting Raamatupidamine Raamatupidamisvormingud rivistavad valuutatähised ja komakohad veergudesse Date Kuupäev Võimaldab valida kuupäeva näitamise vormingu Time Kellaaeg Võimaldab valida kellaaja näitamise vormingu Percentage Protsent Arvu väärtust näidatakse korrutatuna 100-ga, lõppu lisatakse %-märk Fraction Murd Erinevad murdude vormingud Scientific Teaduslik Arv esitatakse standardkujul Text Tekst Lahtri sisu käsitletakse tekstina (ka siis kui lahtrisse on sisestatud arv). Kui arvu vorming on määratud enne sisestamist, siis säilitatakse kõik märgid. Special Muud Telefonide, Zip-koodi formaat Custom Kohandatud Kasutaja määratud vorming. Sealhulgas võimaldab lisada arvudele mõõtühikuid. 9

10 4.3 Põhitegevused ridade ja veergudega Ühe rea või veeru valimiseks tuleb klõpsata selle päises, mitme järjestikuse valimiseks tuleb hiirega lohistada üle päiste. Erinevate mittejärjestikuste valimiseks tuleb hoida all Ctrl-klahvi samal ajal vajalikke ridu välja valides. Ridade ja veergude laiuse muutmiseks on mitu viisi: vedada hiirega päiste eraldusjooni valida välja read/veerud ja vormingu menüüst määrata neile täpne laius Ridade ja veergude lisamiseks tähistada vastavalt üks rida/veerg ning menüüst Home valida Insert nupule klikkides soovitav funktsioon või parema klahviga aktiivsele reale/veerule vajutades saab lisada tühja rea/veeru aktiivse ette. Ridade ja veergude kustutamiseks tuleb need tähistada, ning Home menüüst valida korraldus Delete, sama saab valida parema klõpsuga avanevast menüüst. 10

11 5. VALEMID JA FUNKTSIOONID Peale tavaliste andmete nagu tekstide ja arvude sisestamise on tabeli lahtritesse võimalik kirjutada ka valemeid, mis arvutavad aktiivse lahtri väärtuse mingite teiste lahtrite/väärtuste järgi. Aritmeetiliste tehete sooritamiseks peavad valemis kasutatavad lahtrid sisaldama arvandmeid. 5.1 Valemi sisestamine Valem sisestatakse kas otse lahtrisse või sisestusriba kaudu aktiivsesse lahtrisse, sisestamise lõpetab vajutus Enter-klahvile. Valem algab võrdusmärgiga ja koosneb lahtriaadressidest, tehtemärkidest, konstantidest ja funktsioonidest ja viimaste argumentidest (vt. Joonis 8). Kui algandmeid muuta, muutub ka automaatselt valemi tulemus. Loodud valemit saab kopeerida ka teistesse lahtritesse. Kopeerimisel muutuvad valemis kasutatud lahtri aadressid vastavalt kopeerimise suunale. Tehted Funktsiooni argumendid =(D ) * 23% + SUM(A10:A25) + Sheet3!F20 Lahtri aadress Konstandid Funktsioon Lahtri aadress koos töölehe nimega Joonis 2. Exceli valemites sisalduvad elemendid Excel tunneb tehete järjekorda, see tähendab et enne korrutab ja jagab ning siis liidab ja lahutab. Tehete järjekorra muutmiseks tuleb kasutada ainult ümarsulge. Kõige enne tehakse need tehted, mis on kõige sisemiste sulgude sees (vt. Tabel 3). Astendamisel kasutatakse ^-märki. Märgi saab kasutades klahvikombinatsioone AltGr + ä, märk ilmub nähtavale pärast järgmist klahvivajutust. Juurimisel tuleb juur teisendada murruliseks astendajaks. Tabel 3. Näidised tehetejärjekorrast =a1+b2 =b3-i10 =a2^0,5 liidetakse lahtrites A1 ja B2 olevad arvud lahutatakse lahtris b3 olevast arvust lahtris I10 olev arv võetakse ruutjuur lahtris A2 olevast arvust 11

12 =a2^(1/3) =a2^1/3 =(a2+b2)/2 =(a2^2+3*a2)^0,5 =radians(a2) =sin(b2) võetakse kuupjuur lahtris A2 olevast arvust lahtris A2 olev arv tõstetakse astmesse 1 ja siis jagatakse kolmega a+b leitakse 2, kus a ja b väärtused võetakse lahtritest A2 ja B2. leitakse a 2 + 3a, kua a väärtus võetakse lahtrist A2. lahtris A2 olev arv teisendatakse kraadimõõdust radiaanmõõtu. leitakse lahtris b2 oleva nurga siinus NB! Nurk peab olema ette antud radiaanides. =2*sin(b2) leitakse 2 sinα, kus α väärtus võetakse lahtrist B2. =sin(2*b2) leitakse sin 2α, kus α väärtus võetakse lahtrist B2. =(sin(b2))^2 =sum(a1:c5) =sum(a1;b3;c5) leitakse sin 2 α, kus α väärtus võetakse lahtrist B2. leitakse lahtrite plokis a1 kuni c5 olevate arvude summa. leitakse lahtrites a1, b3 ja c5 olevate arvude summa. Valemeid võib Exceli keskkonnas kopeerida tavalisi kopeerimis- ja kleepimiskorraldusi kasutades. Kui on vaja valemit kopeerida mööda tulpa alla või ülespoole (mööda rida vasakule või paremale) on mugav vedada lahtri parempoolses alumises nurgas olevast kopeerimispunktist. Osutades hiirega kopeerimispunktile, muutub hiirekursor mustaks, plussmärgi kujuliseks. 5.2 Põhilised veateated Exceli keskkonnas valemitega toimetamisel võivad esineda erinevad veateated (vt. Tabel 4). Tabel 4. Sagedamini tekkivad veateated ###### Lahter pole piisavalt lai lahtri väärtuse näitamiseks Muuda lahter laiemaks #DIV/0! Nuliga jagamine Kontrolli algandmeid #NUM! #VALUE! Valemis kasutatakse ebasobivaid arvulisi algandmeid Valemis etteantud lahtritel pole arvulisi väärtuseid Kontrolli algandmeid Kontrolli valemit ja algandmeid #NAME! Valemis kasutatud aadressid on vigased Kontrolli valemit #REF! Valemis viidatakse lahtrile, mis on peale valemi sisestamist kustutatud Taasta algandmed 12

13 5.3 Suht- ja absoluutaadressid Algselt on valemites kasutatavad lahtriaadressid suhtelised, mis tähendab, et nad muutuvad kopeerimise suunas (vastavat rea või veeru tähist muudetakse). Kuid teatud ülesannetes võib esineda olukordi, kus mingi aadress kopeerimisel ei tohiks muutuda. Selleks tuleb antud aadress muuta absoluutseks, mida tähistatakse $-märgiga. Absoluutseks muutub see tähis, mille ette $-märk lisatakse ($-märke lisab ja eemaldab klahv F4, kui kursor on valemi real vastava aadressi peal). Erinevad aadressid näevad välja nii: A1 suhteline aadress, muutub automaatselt koos valemi asukoha muutmisega $A$1 absoluutaadress, ei muutu valemi kopeerimisel ei rea ega veeru tähis $A1 sega-aadress, koperimisel muutub rea tähis, veerg jääb samaks A$1 sega-aadress, kopeerimisel muutub veeru tähis, rida jääb samaks 5.4 Funktsioonide kasutamine Funktsioonid on eelnevalt määratletud valemid. Need valemid kasutavad arvutusteks kindlas järjekorras etteantud parameetreid, mida kutsutakse funktsiooni argumentideks. Argumentideks võivad olla numbrid, tekst, teised funktsioonid (kui mõne funktsiooni argumendiks on teine funktsioon, siis nimetatakse seda liitfunktsiooniks), loogilised väärtused nagu TRUE (tõene) ja FALSE (väär) või lahtriaadressid. Funktsioonide kasutamisel tuleb jälgida, et need oleksid täpselt õigesti kirjutatud st funktsiooni nime järgi on alati ümarsulud ja sulgude sees olevad argumendid (andmed, mida funktsioon arvutamiseks vajab) on eraldatud semikooloniga. Valemi vigadeta koostamiseks võib kasutada abimeest, eriti kui ei tea täpset funktsiooni nime või süntaksit. Valemi koostamiseks esmalt aktiveerida soovitav lahter, kuhu valem sisestatakse, lisada Formulas menüüst nupu f x (Insert Function) abil soovitav funktsioon ja sisestada avanevasse aknasse funktsiooni argumendid. 13

14 Kuna funktsioone on palju, siis on need jagatud teatud tunnuste põhjal kategooriatesse Formulas menüüsse: AutoSum kiirmenüü summa, aritmeetilise keskmise, täidetud lahtrite arvu, maksimaalse, minimaalse jne leidmiseks; Recently Used viimati kasutatud funktsioonide kiirvalik; Financial finantsarvutusega seotud funktsioonid; Logical loogikafunktsioonid; Text teksti töötlemisega seotud funktsioonid; Date & Time kuupäeva, kellaaja ja aastaga seotud funktsioonid; Lookup & Reference võimaldavad loetelu või tabeli piires otsida mingit kindlat väärtust jms: Math & Trig matemaatika ja trigonomeetria funktsioonid; More Functions veel funktsioone. 5.5 Vormindamine Tabeli kujundamine seisneb lahtrite ja nende sisu kujundamises. Võimalik on muuta lahtrite kirjatüüpi, -suurust ja -värvi, lahtrite taustavärvust ning raamjooni. Eelnevalt tuleb soovitud lahtrid märgistada, seejärel valida menüüst Home käsk Cell Styles, mis võimaldab aktiivsetele lehtritele lisada eelvormindatud kujundust. Lahtrite iseseisvaks vorminduseks tuleb teha aktiivsetel lehtritel parem klõps ning valida avanevast rippmenüüst Format Cells. Avanev dialoogiaken koosneb kuuest kaardist: Number lahtri sisu andmetüübi täpsem määramine; Alignment lahtri sisu joondamine; Font lahtri sisuks oleva teksti kujundamine (tähemärkide tasemel), sarnane Word i vastava aknaga, valikuid on vähem; Border lahtrite raamjoonte lisamine ja kujundamine, sarnane Word i vastava aknaga; Fill lahtrite täitevärvide ja mustrite valimine; Protection lahtritesisalduvate valemite peitmine ja lahtri sisus muudatuste tegemise keelamine. 14

15 6. DIAGRAMMID Diagrammide loomise eesmärk on anda selle lugejale/vaatajale edasi võimalikult lihtsal ja arusaadaval kujul illustreeriva pildi algandmete muutusest. Läbi diagrammi muutuvad andmed ülevaatlikumaks ning see lihtsustab andmete analüüsi. 6.1 Diagrammi loomine Diagrammide tegemisel kasutatakse numbrilisi andmeid. Süsteem võimaldab valida erinevate diagrammitüüpide vahel: 2-dimensionaalsed graafikud paigutavad andmed võrdlusena x- ja y- telje suhtes; 3-dimensionaalsed graafikud paigutavad andmed võrdlusena x-, y- ja z-telje suhtes. Diagrammi lisamiseks on Insert menüüst käsklus Charts sektsioon, mis võimaldab kõigepealt valida koostatava diagrammi tüübi: tulpdiagramm (Column), joondiagramm (Line), sektordiagramm (Pie) jne. Seejärel ilmub ekraanile diagrammi aken ja vastavad tööriistaribad. Kui diagrammivaliku ajal on Exceli töölehel aktiveeritud andmed, siis moodustatakse diagramm automaatselt. Andmete lisamiseks/muutmiseks diagrammil on Design tööriistaribal nupp Select Data (vt. Joonis 3), mis avab uue dialoogiakna. Joonis 3. Diagrammile andmete lisamise dialoogiaken 15

16 Select Data dialoogiaknas on võimalik määrata kogu diagrammil olevate andmete piirkond korraga (Chart data range) või vertikaal- (Legend Entries) ja horisontaalteljel (Axis Labels) asuvad andmed eraldi. 6.2 Diagrammi kujundamine Loodud diagrammi kujundamiseks tuleb diagramm aktiveerida ning seejärel avanevad tööakna päises kolm menüüd vastavate valikutega. Design menüü võimaldab muuta loodud diagrammi tüüpi, lisada diagrammile andmeid ning valida eelnevalt määratletud diagrammikujunduste ja värvilahenduste vahel. Layout menüü võimaldab lisada diagrammile erinevaid objekte ja näitajaid ning neid kohandada vastavalt soovile: Chart Title diagrammi pealkiri; Axis Titles diagrammi telgede pealkirjad; Legend diagrammi legend; Data Labels andmesildid diagrammile; Data Table andmetabel diagrammile; Axes diagrammi telgede seadistamine; Gridlines diagrammi ruudujoonte seadistamine. Format menüü võimaldab diagrammil olevate objektide kujundust ja värvilahendust muuta ükshaaval, lisada objektidele eriefekte. 16

17 7. LISAD 17

18 Lisa 1. Funktsioonid Excelis Funktsioon Argumendid Kirjeldus Tekstifunktsioonid =CONCATENATE(...) =LEFT(...) =LEN(...) 1. viitamine üksikutele lahtritele (A1;A2;A3;A4) 2. viitamine piirkonnale (A1:A4) viide tekstijuppi sisaldavale lahtrile ja soovitud tähemärkide arv (A1;5) viide lahtrile (A1) Ühendab valitud lahtrites olevad tekstijupid üheks tekstiks Eraldab valitud tekstijupist soovitud arvu tähemärke vasakult. Vaikimisi 1 tähemärk Väljastab numbrilise väärtuse vastavalt viidatud lahtris olevale tähemärkide arvule sh tühikud, kirjavahemärgid jm =LOWER(...) viide lahtrile (A1) Väljastab tekstilõigu väiketähtedes =MID(...) =PROPER(...) =RIGHT(...) =TRIM(...) viide lahtrile, alguse number, tähemärkide arv (A1;3;5) viide lahtrile (A1) viide tekstijuppi sisaldavale lahtrile ja soovitud tähemärkide arv (A1;5) viide lahtrile (A1) Väljastab viidatud lahtrist viis tähemärki alates kolmandast tähemärgist Väljastab viidatud lahtris oleva teksti nii, et iga sõna esimene täht on suurtäht ja teised kirjatähed Eraldab valitud tekstijupist soovitud arvu tähemärke paremalt. Vaikimisi 1 tähemärk Eemaldab viidatud lahtris oleva tekstijupi eest ja tagant tühikud. Teksti vahel olevad tühikud jäävad alles =UPPER(...) viide lahtrile (A1) Väljastab viidatud teksti suurtähtedes Kuupäeva- ja ajafunktsioonid =DAY(...) =DAYS360(...) =HOUR(...) =MINUTE(...) =MONTH(...) viide kuupäeva sisaldavale lahtrile (A1) viide alguse kuupäevale, viide lõpukuupäevale (A1;A2) viide kellaaega sisaldavale lahtrile (A1) viide kellaaega sisaldavale lahtrile (A1) viide kuupäeva sisaldavale lahtrile (A1) Väljastab kuupäeva numbrina vahemikus 1 kuni 31 Väljastab numbrina päevade arvu sisestatud kuupäevade vahel arvestades, et aastas on 360 päeva Väljastab tunni numbrina vahemikus 0 kuni 23 Väljastab tunni numbrina vahemikus 0 kuni 59 Väljastab kuupäeva numbrina vahemikus 1 kuni 12 =NOW() - Väljastab käesoleva kuupäeva ja kellaaja =TODAY() - Väljastab käesoleva kuupäeva =WEEKDAY(...) =YEAR(...) viide kuupäeva sisaldavale lahtrile (A1) viide kuupäeva sisaldavale lahtrile (A1) Matemaatika- ja trigonomeetriafunktsioonid =CEILING(...) viide ümardatavale numbrile, ümardamise alus (A1;0,5) Väljastab nädalapäeva numbrina vahemikus 1 kuni 7 Väljastab kuupäeva numbrina vahemikus 1900 kuni 9999 Väljastab viidatud arvu ümardatuna ülespoole 0,5se täpsusega =INT(...) viide ümardatavale numbrile (A1) Väljastab arvu ümardatuna alla täisarvuni =RAND() - Väljastatakse suvaline arv vahemikus 0 kuni 1. Uuendatakse pidevalt

19 =SUM(...) =SUMIF(...) Statistilised funktsioonid =AVERAGE(...) =AVERAGEIF(...) =COUNT(...) =COUNTA(...) =COUNTIF(...) =MAX(...) =MEDIAN(...) =MIN(...) =MODE(...) Loogikafunktsioonid =IF(...) 1. viitamine üksikutele lahtritele (A1;A2;A3;A4) 2. viitamine piirkonnale (A1:A4) andmebaasi piirkond, kriteerium, summeeritavate piirkond (A1:B5; B ;B1:B5) 1. viitamine üksikutele lahtritele (A1;A2;A3;A4) 2. viitamine piirkonnale (A1:A4) andmebaasi piirkond, kriteerium, keskmise aluseks olevate arvude piirkond (A1:B5; B ;B1:B5) 1. viitamine üksikutele lahtritele (A1;A2;A3;A4) 2. viitamine piirkonnale (A1:A4) 1. viitamine üksikutele lahtritele (A1;A2;A3;A4) 2. viitamine piirkonnale (A1:A4) andmebaasi piirkond, kriteerium (A1:A5; >2 ) 1. viitamine üksikutele lahtritele (A1;A2;A3;A4) 2. viitamine piirkonnale (A1:A4) 1. viitamine üksikutele lahtritele (A1;A2;A3;A4) 2. viitamine piirkonnale (A1:A4) 1. viitamine üksikutele lahtritele (A1;A2;A3;A4) 2. viitamine piirkonnale (A1:A4) 1. viitamine üksikutele lahtritele (A1;A2;A3;A4) 2. viitamine piirkonnale (A1:A4) Kontrolltehe, väärtus kontrolltehte korrektsuse korral, väärtus kontrolltehte mittekorrektsuse korral (A1>A2; A1 on suurem ;A1+A2) Väljastab viidatud lahtrites olevate arvude summa Väljastab piirkonnas B1:B5 olevate arvude summa, mille tunnuse reale piirkonda A1:A5 on märgitud täht B Väljastab viidatud lahtrites olevate arvude aritmeetilise keskmise Väljastab piirkonnas B1:B5 olevate arvude aritmeetilise keskmise, mille tunnuse reale piirkonda A1:A5 on märgitud täht B Väljastab piirkonnas olevate lahtrite arvu mis sisaldavad numbrilist väärtust Väljastab piirkonnas olevate lahtrite arvu mis sisaldavad mingit väärtust Väljastab piirkonnas B1:B5 olevate arvude numbri, mis on suuremad kui kaks Väljastab valitud piirkonnas oleva suurima väärtuse Väljastab arvu, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on valitud piirkonnas ühepalju Väljastab valitud piirkonnas oleva väikseima väärtuse Väljastab arvudereas kõige sagedamini esineva väärtuse Võrreldakse lahtrites A1 ja A2 olevaid väärtusi ning väljastatakse vastavalt kontrolltehte väärtusele tulemus. Tulemus võib olla nii tekstina kui ka numbrilisel kujul