Arvutatavad statistikud. Programmi LSTATS kasutamisjuhend
|
|
- Ζένια Ουζουνίδης
- 6 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 Programmi LSTATS kasutamisjuhend Lokaalstatistikute arvutamise tarkvara LSTATS võimaldab arvutada mitmesuguseid kujutise või kategoorilise pinna lokaalseid omadusi kirjeldavaid statistikuid päiseta binaarsetest rasterfailidest (Idrisi32 rst-vorming). Kasutatava ümbruse ulatuse, kuju, valimi kasutamise ja selle moodustamise reeglid saab kasutaja ise määrata. Sisend- ja väljundfaili piirid ja resolutsioon ei pea kattuma. Lokaalstatistikuid saab arvutada nii kogu väljundfaili iga piksli, maski failiga määratud rasterpinna osa iga piksli kohas kui ka ASCII-failis loetletud koordinaatidega kohtade ümber. Binaarfailide rastri salvestus olgu ridupidi, failid peaksid olema ilma päiseta, nominaalse muutuja korral ühebaidised, pideva muutuja puhul ühebaidised, täisarvulised (kaks baiti), reaalarvulised (neli baiti) või RGB vormingus baitide järjekorraga sinine, roheline, punane (Idrisi32 rst-formaat). ASCII-failides peab arvude eraldajaks olema koma. Eeldatakse, et x-suuna koordinaatide arvestus toimub joonisel vasakult paremale (maastikul läänest itta) ja y-suuna arvestus alt üles (lõunast põhja). Programmi saab kasutada ka andmete teisendamiseks binaarformaadist ASCII-formaati ja tagasi, märkides kerneli raadiuseks 0. Programmi kasutamiseks peab olema arvutisse eelnevalt installeeritud.net Framework tugi. LSTATS veebileht on aadressil Arvutatavad statistikud Arvuline muutuja Miinimum väikseim väärtus etteantud raadiuses ja valimis. Maksimum suurim väärtus etteantud raadiuses ja valimis. > keskmise osa üle keskmise väärtusega pikslite osakaal protsentides. Näitab piksliväärtuste jaotuse asümmeetriat. Keskmine aritmeetiline keskmine kernelis või valimis olevatest piksliväärtustest. Standardhälve ruutjuur piksliväärtuste dispersioonist lokaalse keskmise suhtes. Mediaan piksliväärtus, millest mõlemal pool on võrdne arv piksleid. Autokorrelatsioon1 8 naaberpiksli Morani I väljendatuna protsentides. 0 tähistab maksimaalset võimalikku negatiivset ruumilist autokorrelatsiooni, 100 tähendab ruumilise autokorrelatsiooni puudumist ja 200 maksimaalset võimalikku ruumilist autokorrelatsiooni (sarnased piksliväärtused külgnevad). Autokorrelatsioon2 kauguse pöördväärtustega kaalutud Morani I. Skaala sama, mis eelmisel statistikul. Naaberpikslite erinevus keskmine erinevus esimese astme naaberpikslite vahel. 1 Külgnevuste homogeensus üleminekute sujuvus valemi: S = 100 i j 1+ ( x x ) n järgi, kus x i ja x j on nii horisontaal-, vertikaal- kui ka diagonaalsuunas külgnevate pikslite väärtused ja n on pikslite arv kernelis. Variatsioonikoefitsient standardhälbe ja keskmise suhe protsentides. Gradiendi suund lineaarse trendpinna kalde suund kernelis. 255 tähistab gradiendi puudumist, 50 tähistab suurenevaid väärtusi y-telje suunas, 150 kahanevaid väärtusi y- telje suunas, 100 suurenevaid väärtusi x-telje suunas, 0 ja 200 kahanevaid väärtusi x- telje suunas. Gradiendi tugevus lineaarse trendpinna kaldenurk kernelis. Arvutamisel korrutatakse piksliväärtuste erinevus kernelis olevate pikslite keskväärtusest ja pikslite kaugus gradiendi i j 2 1
2 suunal. Gradiendi tugevus esitatakse vahemikus tähistab gradiendi puudumist, s.t. väärtustega kaalutud pikslikauguste summa gradiendil võrdub kaalumata pikslikauguste summaga gradiendil. Väärtus 10 tähendab, et piksliväärtused muutuvad gradiendil ühe piksli kaugusele liikudes keskmiselt ühe võrra. Erinevus keskkoha ja serva vahel poolraadiuse sees olevate pikslite keskväärtuse ja poolraadiuse ja täisraadiuse vahel olevate pikslite keskväärtuse vahe. Salvestamisel liidetakse erinevusele konstant 100 ja väärtused alla 0 ja üle 254 kärbitakse mainitud piirväärtusteks. Seega on indeks vahemikus ning väärtus 100 tähistab keskkoha ja serva erinevuse puudumist xi x Ekstsess valemi järgi: E =, kus x i on piksli väärtus, x on piksliväärtuste n σ keskmine, n on pikslite arv kernelis ja σ on piksliväärtuste standardhälve. 1 Külgnevuste homogeensus üleminekute sujuvus valemi: S = 100 i j 1+ ( x x ) n järgi, kus x i ja x j on nii horisontaal-, vertikaal- kui ka diagonaalsuunas külgnevate pikslite väärtused ja n on pikslite arv kernelis. Kauguse pöördväärtusega kaalutud keskmine kaugust arvestatakse kerneli keskmest, keskmine võetakse piksliväärtustest. Triibulisus suurim erinevus 9 külgneva piksli keskmise ja 3 ühel joonel oleva piksli keskmise väärtuse vahel neljas (põhja-lõuna, ida-lääne, loode-kagu ja kirde-edela) sihis. Seejärel leitakse keskmine kõigi kernelis olevate ja valimisse langenud pikslite ümber. Suunaliste struktuuride puudumisel või mitteühegi suuna domineerimisel suunaliste struktuuride hulgas on triibulisus = 0. Maksimumide tihedus 8 naaberpikslist suurema väärtusega pikslitega osakaal vahemikus 0 kuni 250. Kerneli suurenedes läheneb teoreetiliselt võimalik tiheduse maksimum väärtusele 200. Kuna arvesse lähevad vaid need naaberpikslid, mis on kerneli sees, siis loetakse maksimumideks ka kõrgete väärtuste rea kerneli servas olevad kohad. Miinimumide tihedus 8 naaberpikslist väiksema väärtusega pikslitega osakaal vahemikus 0 kuni 250. Kerneli suurenedes läheneb teoreetiliselt võimalik tiheduse maksimum väärtusele 200. Kuna arvesse lähevad vaid need naaberpikslid, mis on kerneli sees, siis loetakse miinimumideks ka madalate väärtuste rea kerneli servas olevad kohad. Nominaalne muutuja Osa% kasutaja poolt valitud koodi protsentuaalne osa kernelis. Kauguskaalutud osa% kasutaja poolt valitud koodi kauguste pöördväärtustega kaalutud protsentuaalne sagedus kernelis. Mood kõige sagedasem piksliklass kernelis. Kaugusega kaalutud mood klass, mille pikslite pöördkauguste summa kerneli keskmest on suurim. Shannoni mitmekesisus klasside mitmekesisus valemi: H = 10 p i log 2 p i järgi, kus p i klassi i osakaal kernelis. Lloydi ühetaolisus arvutatud: 10 H / lg(s), kus H Shannoni mitmekesisus, s klasside arv kernelis. Dominants arvutatud: 100 p i 2. Klasside arv erinevate klasside arv kernelis. Klassipiiride tihedus sama klassi pikslikülgnevuste protsent kõigist pikslikülgnevustest. Võrdub 100%, kui kõik pikslid kernelis kuuluvad samasse klassi. i j 2 2
3 Laikude suund 0 tähistab vertikaalseid ühe piksli laiuseid ribasid, 90 tähistab horisontaalseid ühe piksli laiuseid ribasid. Laigupiiride puudumisel kirjutatakse faili kood 255. Klassivastavuste lähedus sama klassi pikslite keskkohtade vahemaade pöördväärtuste summa suhe kõigi pikslipaaride vahemaade pöördväärtuste summasse protsentides. Eri klassi pikslipaaride osa erinevat klassi pikslipaaride osa protsentides kõigi kernelis olevate pikslite kõigi paaride suhtes. Piirikaugus lähima klassipiiri kaugus kerneli keskmest sisendfaili pikslites. Kerneli omadused Lokaalsete statistikute väärtused arvutatakse liikuvas aknas ehk kernelis olevatest piksliväärtustest. Seejuures võidakse kasutada kas ruudukujulist kernelit, ümarkernelit, sektorkernelit või sõõrikukujulist rõngaskernelit. Kerneli kujust sõltumatult võidakse kasutada kas kõiki kujundi piires olevaid piksleid või valimit neist. Valim võib olla korrapärane kiirtekujuline, mille puhul on kerneli keskkoht enamesindatud kui servad (joonis 1), juhuslik (joonis 2) või korrapärane 3 3 pikslit blokkide võrgustik (joonis 3). Blokkvaliku puhul määratakse blokkide vahemaa nii, et kasutaja määratud valimisse sattuvate pikslite osa oleks võimalikult täpselt järgitud. Blokk-valikul on eeliseid juhuvaliku ees külgnevussuhteid kasutavate statistikute puhul. Juhuvalimit, kiirtekujulist valimit ja blokkvalimit omavahel kombineerida ei saa. Valimit on põhjust kasutada vaid juhul, kui arvutusaega on tarvis hinnangute täpsuse arvel kokku hoida. Joonis 1. Kiirtekujuline valim (mustad ruudud) ümarast kernelist raadiusega 5 pikslit (ringjoon). Joonis 2. Juhuvalim osakaaluga 0.5 (mustad ruudud) sõõrik-kernelis siseraadiusega 3.5 ja välisraadiusega 7 pikslit. Joonis 3. Blokkvalim rasterfailist valimi osaga 9/49 (mustad ja viirutatud ruudud), ringikujuline kernel raadiusega 7 pikslit ja kernelis olevad valimi ruudud (mustad). ASCII-failide näidised Parameetrite fail (tabel 1) vabastab kasutaja vajadusest sisestada iga analüüsi puhul mitmeid numbreid ja failide nimesid dialoogiakendesse. Parameetrite faili ridade alguses 3
4 peavad olema näidises osutatud numbrid või failinimed, selle järel peab olema eraldaja (tabulatsioonikood, tühik, koma), millele peab samal real järgnema suvalise pikkusega tekst. Ridade järjekorda ja ridade arvu muuta ei tohi. Parameetrite failis peavad olema maskifaili andmed ka siis, kui maskifaili ei kasutata. Koordinaatide failis on esimeses veerus koha identifikaator, eraldaja, x-koordinaat ja y-koordinaat (tabel 2). Koordinaatide faili on vaja vaid juhul, kui arvutatavad punktid loetakse ASCII-failist, mitte binaarfailist. Kui tulemused tellitakse ASCII-faili, siis salvestuvad need iga vaatluskoht eri ritta reasiseses järjekorras: koha ID-kood, x-koordinaat, y-koordinaat, komadega eraldatud kasutaja valitud statistikud samas järjekorras, nagu need on programmi dialoogiaknas ja selles juhendis (tabel 3). Tabel 1. Parameetrite faili näidis xmin väljundfailis xmax väljundfailis ymin väljundfailis ymax väljundfailis 2310 ridu väljundfailis 1920 veerge väljundfailis xmin sisendfailis xmax sisendfailis ymin sisendfailis ymax sisendfailis 6666 ridu sisendfailis 6666 veerge sisendfailis "C:\ANDMED\Aerof\5423\54234rgb.rst" sisendfail "C:\CBR\5434cbr\5434mets.rst" maskifail 2 väljundmaski kood 0 sisendmaski kood Tabel 2. Koordinaatide faili näidis. 1,649345, ,644805, ,646655, ,643135, ,651045, ,643715, ,643235, ,649305, ,641575, ,648675, ,648095, ,651885, Tabel 3. Tulemuste tekstifaili näidis. Vaatluse ID-kood, x-koordinaat, y-koordinaat ja arvutatud indeksid. 299,641795, ,39,14,38,168,117,14,36,153,103, 321,642915, ,40,12,40,175,120,12,31,86,98, 326,640525, ,39,10,38,174,119,10,26,75,97, 329,641145, ,80,14,78,150,107,14,17,71,106, 337,643775, ,84,30,68,185,127,30,36,86,88, 352,640305, ,121,15,122,175,124,15,12,157,92, 374,640285, ,181,4,181,161,116,4,2,190,102, 4
5 380,642025, ,17,12,12,183,124,12,73,68,96, 386,643335, ,35,7,36,157,111,7,20,191,109, 5
6 Dialoogiaknad Avamenüü avaneb exe-faili käivitamisel. Siit saab valida dialoogiakende keele ja leiab programmi koostaja kontaktandmed. Parameetrite sisestuse aknas tuleb kindlasti valida, kas analüüsitav muutuja on nominaalne, järjestatav või RGB vormis. Nominaalse muutuja puhul tähistavad numbrid koode, mille järjestamine ei ole mõistlik või ei ole seda vajalikuks peetud. Valikunupp RGB võimaldab töödeldavat rastrit lugeda ilma heederita failist, kus iga piksli esimene bait tähistab sinise, teine rohelise ja kolmas punase värvi intensiivsust (Idrisi rgb-vorming). Eraldi töödeldakse seejuures igat värvi (punast, rohelist või sinist) või heledust, küllastust, tooni. Parajasti töödeldav värv valitakse statistikute valiku dialoogiaknast. Enamikku parameetreid saab lugeda eelnevalt salvestatud failist. Selleks tuleb valida Rastrite parameetrid on failis ja seejärel ilmuvasse tekstiaknasse kas kirjutada või failivalija abil valida varemsalvestatud parameetrite fail ning vajutada nupule loe failist. Sisendfail (või tekstifailist loetavad koordinaadid) ja väljundfail peaksid vähemalt osaliselt kattuma. Kui valida Arvuta vaid etteantud punktid, siis ilmub dialoogiaknasse tekstikast, millesse saab kirjutada faili täieliku nime või valida selle failivalikunupu abil. Sisendfailis saab jätta mingi piksliväärtuse (eiramiskoodi) kasutamata. Pidevate väärtuste puhul saab piksliväärtusi standardiseerida nii, et faili keskmine (ilma eiramiskoodita) = 100, piksliväärtuste keskmine miinus kolm standardhälvet (SD) = 1 ja keskmine pluss kolm SD = 199. Väiksemad piksliväärtused kui keskmine miinus 3 SD saavad väärtuse üks, suuremad kui 254 väärtused võrdsustatakse standardiseerimise järel 254ga. Maskifaili määratlemine ja kasutus ei ole tingimata vajalik. Kui maskifaili kasutatakse koos binaarsete väljundfailidega, siis peavad maskifaili pikslid ja servad väljundfailidega kohakuti olema. Maskifailil on kolm võimalikku rakendust: 1) maskifaili abil saab määratleda, millise ala kohta tulemused arvutada ja millises osas (eiramiskoodi alal) arvutamata jätta. Uuritav ala võib olla täiesti ebakorrapärase kujuga. 2) maskifail võib olla eelklassifikaator; sel juhul kasutatakse lokaalstatistikute arvutamisel vaid neid piksleid, mis kuuluvad maskifailis samasse klassi kui kerneli keskel olev piksel. 3) maskifailis olevad piksliväärtused võivad tähistada maksimaalset pikslite arvu selles kohas varem langetatud otsuste puhul. Kui sama koha uuestiarvutamisel ei ole otsuse aluseks suurem arv piksleid, siis tulemust ei salvestata. See variant leiab rakendust ülekattes olevate lähtefailide puhul. Väljundfaili piksel arvutatakse uuesti eelmise lähtefaili selles osas, kus serva läheduse või eiratavate koodide tõttu oli kerneli sees vähem piksleid kui parajasti arvutatavas failis. Igast dialoogiaknast saab minna tagasi eelmise akna juurde ja ka programmi katkestada. 6
7 Mõningatel juhtudel ei saa mõningaid statistikuid arvutada. Näiteks gradiendi suund on määratlematu, kui kõigi pikslite väärtus on sama. Määramatuse salvestamise valik mõjutab vaid binaarfailidesse salvestamist. ASCII faili salvestatakse määramatust tähistav kood 255 sõltumata selle lüliti asendist. Määramatuse salvestamine peab olema sisse lülitatud ka siis, kui väärtus 255 ei tähista määramatust. Kerneli omaduste dialoogiaknas saab valida kerneli suuruse, kuju ja valimi kasutamise ning valimi tüübi. Kerneli raadiust mõõdetakse sisendfaili pikslites. Raadius võib olla murdarvuline. 7
8 Kerneli omaduste valimise järel avaneb lokaalstatistikute valimise aken. Arvutatavad statistikud sõltuvad seejuures tunnuse tüübist (nominaalne või numbriline). Koos lokaalstatistikute valikuga tuleb ka otsustada, kas tulemused lähevad binaarfaili või ASCII-faili ja osutada failide nimed. Binaarfailidesse salvestamise korral peab kõigi väljundfailide ridade ja veergude arv olema selline, nagu parameetrite dialoogiaknas osutatud. RGB vormis sisendfaili puhul tuleb tingimata valida, millist värvi või värvi omadust töödeldakse: punane (R), kollane (Y), roheline (G), sinine (B), toon (H), küllastus (S), heledus (L). Pideva muutuja lokaalstatistikute puhul võib sisend ja väljund olla kas baidi, täisarvu või neljabaidise reaalarvu kujul. 8
9 Nominaalse muutuja puhul saab muuhulgas leida mingi koodi sagedust kernelis. Otsitav kood tuleb kirjutada vastavasse sisestusaknasse. Nominaalse muutuja sisend ja väljund peavad olema baidiformaadis. 9
10 Värvilahutuse arvutamisel tuleb värvilahutuse dialoogiaknasse valida failid, kuhu tulemus väljastatakse. Alumine sisestuslahter on erijuhtumi jaoks, kui 2 4 põhikaardi 5 5 km kaardilehe foto lahutatakse ühte km väljundfaili nii et kasutaja ei pea iga järgmise kaardilehe nime ja koordinaate sisestama. Alustada tuleb suurima numbriga 5 5 km kaardilehest, iga sisendfaili töötlemise lõpus vähendatakse sisendfaili nime tagant viiendat numbrit ühe võrra ja töö jätkub automaatselt. Programmi kulgu saab jälgida töö edenemise akendest. Muude rakenduste klikkamisel töö edenemise aknad programmi praeguses versioonis hanguvad, kuid programmi enda töö ei katke. 10
Geomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότερα4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.
Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline statistika ja modelleerimine
Matemaatiline statistika ja modelleerimine Kirjeldav statistika EMÜ doktorikool DK.7 Tanel Kaart Sagedused ja osakaalud diskreetne tunnus Mittearvuliste või diskreetsete tunnuste (erinevate väärtuste arv
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραVektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Διαβάστε περισσότεραSisukord. 2 Programmeerimiskeel C
Veiko Sinivee 2 Programmeerimiskeel C Sisukord Sissejuhatus...1 Programmeerimiskeel C...1 C - keele programmi ehitusest...4 Abiprogramm MAKE...13 Enamkasutatavad funktsioonid...16 Funktsioonid printf()
Διαβάστε περισσότεραAritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid
Marek Kolk, Tartu Ülikool Viimati muudetud : 6.. Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid Aritmeetilised operaatorid Need leiab paletilt "Calculator" ja ei vaja eraldi kommenteerimist.
Διαβάστε περισσότεραKoduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραExcel Statistilised funktsioonid
Excel2016 - Statistilised funktsioonid Statistilised funktsioonid aitavad meil kiiresti leida kõige väiksemat arvu, keskmist, koguarvu, tühjaks jäänud lahtreid jne jne. Alla on lisatud sellesse gruppi
Διαβάστε περισσότεραMathcadi tööleht ja vormistamisvahendid
Marek Kolk, Tartu Ülikool Viimati muudetud : 6.1.15 Mathcadi tööleht ja vormistamisvahendid Mathcad töötab üldjoontes sarnaselt teistele Windowsi programmidele. Sellegipoolest on palju pisikesi nüansse,
Διαβάστε περισσότεραVeaarvutus ja määramatus
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead................................... 4 3.2 Tehted
Διαβάστε περισσότεραLisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραSemantiline analüüs. Süntaksipuu dekoreeritakse tüübi- ja muu kontekstist sõltuva
Semantiline analüüs Semantiline analüüs Semantiline analüüs kontrollib programmi kontekstuaalsete sõltuvuste korrektsust: leiab vastavuse defineerivate ja kasutusesinemiste vahel, leiab esinemiste tüübid
Διαβάστε περισσότερα6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad
6.6. Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 263 6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 6.6.1 Silindriline paine Kui ristkülikuline plaat on pika ristküliku kujuline
Διαβάστε περισσότεραArvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008
Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub
Διαβάστε περισσότεραFunktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραKihilised konstruktsioonid (Seinad, katused): U-arvu leidmine Niiskuse jaotus konstruktsioonis Temperatuuri jaotus konstruktsioonis
Kihilised konstruktsioonid (Seinad, katused): U-arvu leidmine Niiskuse jaotus konstruktsioonis Temperatuuri jaotus konstruktsioonis Energiakuluarvutus D.O.F. tech Oy 2006 SISUKORD 1 Teavet DOF-THERMi kohta...1
Διαβάστε περισσότεραDEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Διαβάστε περισσότερα2. Normi piiride määramine (R.D. Smith)
. Normi piiride määramine (R.D. Smith) Sissejuhatuseks Meditsiiniliste otsuste tegemise protsess koosneb neljast põhietapist: 1. Subjektiivsete andmete kogumine. Subjektiivsed andmed põhinevad meie enda
Διαβάστε περισσότεραKrüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD
Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD 1 Nõudmised krüptoräsidele (Hash-funktsionidele) Krüptoräsiks nimetatakse ühesuunaline funktsioon
Διαβάστε περισσότεραT~oestatavalt korrektne transleerimine
T~oestatavalt korrektne transleerimine Transleerimisel koostatakse lähtekeelsele programmile vastav sihtkeelne programm. Transleerimine on korrektne, kui transleerimisel programmi tähendus säilib. Formaalsemalt:
Διαβάστε περισσότερα7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85
7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat
Διαβάστε περισσότεραSmith i diagramm. Peegeldustegur
Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes
Διαβάστε περισσότερα1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus
Funktsioon, piirväärtus, pidevus. Funktsioon.. Tähistused Arvuhulki tähistatakse üldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - täisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA III VOOR 6. märts 994. a. Lahendused ja vastused IX klass.. Vastus: a) neljapäev; b) teisipäev, kolmapäev, reede või laupäev. a) Et poiste luiskamise
Διαβάστε περισσότεραÜlesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus
Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραEcophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397
Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus
Διαβάστε περισσότεραSuhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27
Suhteline salajasus Peeter Laud peeter l@ut.ee Tartu Ülikool TTÜ, 11.12.2003 p.1/27 Probleemi olemus salajased sisendid avalikud väljundid Program muud väljundid muud sisendid mittesalajased väljundid
Διαβάστε περισσότεραNÄIDE KODUTÖÖ TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. AAR0030 Sissejuhatus robotitehnikasse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR000 Sissejuhatus robotitehnikasse KODUTÖÖ Teemal: Tööstusroboti Mitsubishi RV-6SD kinemaatika ja juhtimine Tudeng: Aleksei Tepljakov
Διαβάστε περισσότεραCompress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013
55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi
Διαβάστε περισσότεραPrisma. Lõik, mis ühendab kahte mitte kuuluvat tippu on prisma diagonaal d. Tasand, mis. prisma diagonaal d ja diagonaaltasand (roheline).
Prism Prisms nimese ulu, mille s u on vsvl rlleelsee j võrdsee ülgedeg ulnurgd, ning ülejäänud ud on rööüliud, millel on ummgi ulnurgg üine ülg. Prlleelseid ulnuri nimese rism õjdes j nende ulnurde ülgi
Διαβάστε περισσότεραProgrammeerimise eksamiülesannete kogu
TARTU ÜLIKOOL ARVUTITEADUSE INSTITUUT Programmeerimise eksamiülesannete kogu Helle Hein Jüri Kiho Reimo Palm Eno Tõnisson Tartu 2007 Käesoleva õppevahendi väljaandmist on toetanud Eesti Infotehnoloogia
Διαβάστε περισσότεραEesti LIV matemaatikaolümpiaad
Eesti LIV matemaatikaolümpiaad 31. märts 007 Lõppvoor 9. klass Lahendused 1. Vastus: 43. Ilmselt ei saa see arv sisaldada numbrit 0. Iga vähemalt kahekohaline nõutud omadusega arv sisaldab paarisnumbrit
Διαβάστε περισσότεραKandvad profiilplekid
Kandvad profiilplekid Koosanud voliaud ehiusinsener, professor Kalju Looris ja ehnikalisensiaa Indrek Tärno C 301 Pärnu 2003 SISUKORD 1. RANNILA KANDVATE PROFIILPLEKKIDE ÜLDANDMED... 3 2. DIMENSIOONIMINE
Διαβάστε περισσότερα20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Διαβάστε περισσότεραALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan
ALGEBRA I Kevad 2013 Lektor: Valdis Laan Sisukord 1 Maatriksid 5 1.1 Sissejuhatus....................................... 5 1.2 Maatriksi mõiste.................................... 6 1.3 Reaalarvudest ja
Διαβάστε περισσότεραSkalaar, vektor, tensor
Peatükk 2 Skalaar, vektor, tensor 1 2.1. Sissejuhatus 2-2 2.1 Sissejuhatus Skalaar Üks arv, mille väärtus ei sõltu koordinaatsüsteemi (baasi) valikust Tüüpiline näide temperatuur Vektor Füüsikaline suurus,
Διαβάστε περισσότεραEcophon Square 43 LED
Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,
Διαβάστε περισσότεραDeformatsioon ja olekuvõrrandid
Peatükk 3 Deformatsioon ja olekuvõrrandid 3.. Siire ja deformatsioon 3-2 3. Siire ja deformatsioon 3.. Cauchy seosed Vaatleme deformeeruva keha meelevaldset punkti A. Algolekusontemakoor- dinaadid x, y,
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.
Διαβάστε περισσότεραKOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD
KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed
Διαβάστε περισσότεραAnalüütilise geomeetria praktikum II. L. Tuulmets
Analüütilise geomeetria praktikum II L. Tuulmets Tartu 1985 2 Peatükk 4 Sirge tasandil 1. Sirge tasandil Kui tasandil on antud afiinne reeper, siis iga sirge tasandil on selle reeperi suhtes määratud lineaarvõrrandiga
Διαβάστε περισσότερα4 T~oenäosuse piirteoreemid Tsentraalne piirteoreem Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32
Sisukord 1 Sündmused ja t~oenäosused 4 1.1 Sündmused................................... 4 1.2 T~oenäosus.................................... 7 1.2.1 T~oenäosuse arvutamise konkreetsed meetodid (üldise
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATILINE ANAL U US II Juhend TT U kaug oppe- uli opilastele
MATEMAATILINE ANALÜÜS II Juhend TTÜ kaugõppe-üliõpilastele TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatikainstituut MATEMAATILINE ANALÜÜS II Juhend TTÜ kaugõppe-üliõpilastele Tallinn 24 3 MATEMAATILINE ANALÜÜS II
Διαβάστε περισσότερα6 Mitme muutuja funktsioonid
6 Mitme muutu funktsioonid Reaalarvude järjestatud paaride (x, ) hulga tasandi punktide hulga vahel on üksühene vastavus, st igale paarile vastab üks kindel punkt tasandil igale tasandi punktile vastavad
Διαβάστε περισσότεραSisukord. 4 Tõenäosuse piirteoreemid 36
Sisukord Sündmused ja tõenäosused 5. Sündmused................................... 5.2 Tõenäosus.................................... 8.2. Tõenäosuse arvutamise konkreetsed meetodid (üldise definitsiooni
Διαβάστε περισσότεραSkalaar, vektor, tensor
Peatükk 2 Skalaar, vektor, tensor 1 2.1. Sissejuhatus 2-2 2.1 Sissejuhatus Skalaar Üks arv, mille väärtus ei sõltu koordinaatsüsteemi (baasi) valikust Tüüpiline näide temperatuur Vektor Füüsikaline suurus,
Διαβάστε περισσότεραProjekt Energia- ja geotehnika doktorikool II Project Doctoral School of Energy and Geotechnology II
Energiaja geoehnika dokorikool II Projek Energia- ja geoehnika dokorikool II Projec ocoral School of Energy and Geoechnology II igiaalehnika dokoranidele Osa II: Kombinasioon- ja järjendlüliused igial
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότερα(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33
(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33 Normaallõike tugevusarvutuse alused. Arvutuslikud pinge-deormatsioonidiagrammid Elemendi normaallõige (ristlõige) on elemendi pikiteljega risti olev lõige (s.o.
Διαβάστε περισσότεραPEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine
PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL 5.1 Koormuse iseloom (1) P Projekt peab arvestama asjaolu, et lumi võib katustele sadestuda paljude erinevate mudelite kohaselt. (2) Erinevate mudelite rakendumise põhjuseks
Διαβάστε περισσότερα3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE
3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE 3.1. Loendamise põhireeglid Kombinatoorika on diskreetse matemaatika osa, mis uurib probleeme, kus on tegemist kas diskreetse hulga mingis mõttes eristatavate osahulkadega
Διαβάστε περισσότεραSõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 NÕUDED ALATES 1. JAANUARIST 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD
Διαβάστε περισσότεραRF võimendite parameetrid
RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne
Διαβάστε περισσότεραTuletis ja diferentsiaal
Peatükk 3 Tuletis ja diferentsiaal 3.1 Tuletise ja diferentseeruva funktsiooni mõisted. Olgu antud funktsioon f ja kuulugu punkt a selle funktsiooni määramispiirkonda. Tuletis ja diferentseeruv funktsioon.
Διαβάστε περισσότεραVFR navigatsioon I (Mõisted ja elemendid I)
VFR navigatsioon I (Mõisted ja elemendid I) 1. Suunad ja nende tähistamine. 2. Maakera ja sellega seonduv. 3. Maa magnetism. 4. Kursid (suunanurkade tüübid). 5. Navigatsiooniline kiiruste kolmnurk Min
Διαβάστε περισσότεραMathematica kasutamine
mathematica_lyhi_help.nb 1 Mathematica kasutamine 1. Sissejuhatus Programmi Mathematica avanemisel pole programmi tuum - Kernel - vaikimisi käivitatud. Kernel on programmi see osa, mis tegelikult teostab
Διαβάστε περισσότεραDeformeeruva keskkonna dünaamika
Peatükk 4 Deformeeruva keskkonna dünaamika 1 Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib materiaalsete keskkondade liikumist välismõjude (välisjõudude) toimel. Uuritavaks materiaalseks keskkonnaks võib olla
Διαβάστε περισσότεραMitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKAINSTITUUT Dünaamika kodutöö nr. 1 Mitmest lülist koosnea mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine ariant ZZ Lahendusnäide Üliõpilane: Xxx Yyy Üliõpilase kood:
Διαβάστε περισσότεραSisukord. 3 T~oenäosuse piirteoreemid Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32
Sisukord Sündmused ja t~oenäosused 4. Sündmused................................... 4.2 T~oenäosus.................................... 7.2. T~oenäosuse arvutamise konkreetsed meetodid (üldise definitsiooni
Διαβάστε περισσότεραELEKTRIMÕÕTMISTE TÄIENDKOOLITUS
Meede 1.1 projekt nr 1.0101-0386/IN660 Elektrotehnilise personali täiendkoolitussüsteemi väljaarendamine ELEKTRIMÕÕTMISTE TÄIENDKOOLITUS Täiendkoolituse õppematerjal Koostanud Raivo Teemets Tallinn 2007
Διαβάστε περισσότεραREAALAINETE KESKUS JAAK SÄRAK
REAALAINETE KESKUS JAAK SÄRAK TALLINN 2006 1 DESCRIPTIVE GEOMETRY Study aid for daily and distance learning courses Compiler Jaak Särak Edited by Tallinn College of Engineering This publication is meant
Διαβάστε περισσότεραKrüptoloogia II: Sissejuhatus teoreetilisse krüptograafiasse. Ahto Buldas
Krüptoloogia II: Sissejuhatus teoreetilisse krüptograafiasse Ahto Buldas 22. september 2003 2 Sisukord Saateks v 1 Entroopia ja infohulk 1 1.1 Sissejuhatus............................ 1 1.2 Kombinatoorne
Διαβάστε περισσότεραDigi-TV vastuvõtt Espoo saatjalt
Digi-TV vastuvõtt Espoo saatjalt Digi-TV vastuvõtuks Soomest on võimalik kasutada Espoo ja Fiskars saatjate signaali. Kuna Espoo signaal on üldjuhul tugevam, siis kasutatakse vastuvõtuks põhiliselt just
Διαβάστε περισσότεραEesti elektrienergia hinna analüüs ja ühesammuline prognoosimine ARIMA tüüpi mudelitega
TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA INFORMAATIKATEADUSKOND Matemaatilise statistika instituut Finants- ja kindlustusmatemaatika eriala Kärt Päll Eesti elektrienergia hinna analüüs ja ühesammuline prognoosimine ARIMA
Διαβάστε περισσότερα1. Paisksalvestuse meetod (hash)
1. Paisksalvestuse meetod (hash) Kas on otsimiseks võimalik leida paremat ajalist keerukust kui O(log n)? Parem saaks olla konstantne keerukus O(1), mis tähendaks seda, et on kohe teada, kust õige kirje
Διαβάστε περισσότεραTTÜ informaatikainstituut. Tutvumine Pythoniga
TTÜ informaatikainstituut Tutvumine Pythoniga Python on lihtne kuid võimas programmeerimiskeel, mis leiab üha laiemat kasutamist väga erineva iseloomuga rakenduste loomiseks. Tegemist on vabavaralise tarkvaraga.
Διαβάστε περισσότεραSTM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013
Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS VII teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks
Διαβάστε περισσότερα2-, 3- ja 4 - tee ventiilid VZ
Kirjelus VZ 2 VZ 3 VZ 4 VZ ventiili pakuva kõrgekvaliteeilist ja kulusi kokkuhoivat lahenust kütte- ja/või jahutusvee reguleerimiseks jahutuskassettie (fan-coil), väikeste eelsoojenite ning -jahutite temperatuuri
Διαβάστε περισσότερα