MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

Σχετικά έγγραφα
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

Analüütilise geomeetria praktikum II. L. Tuulmets

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Funktsiooni diferentsiaal

Ehitusmehaanika harjutus

; y ) vektori lõpppunkt, siis

sin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =

Lokaalsed ekstreemumid

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Kompleksarvu algebraline kuju

1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus

Vektori u skalaarkorrutist iseendaga nimetatakse selle vektori skalaarruuduks ja tähistatakse (u ) 2 või u 2 u. u v cos α = u 2 + v 2 PQ 2

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.

,millest avaldub 21) 23)

Tuletis ja diferentsiaal

6 Mitme muutuja funktsioonid

Ülesannete numbrid on võetud ülesannete kogust L.Lepmann jt. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel Tln Ül.

Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria.

Mitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi

Eesti koolinoorte 51. täppisteaduste olümpiaad

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

Eesti koolinoorte 50. täppisteaduste olümpiaad Füüsika lõppvoor. 30. märts a. Keskkooli ülesannete lahendused

Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas

KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad

1 MTMM Kõrgem matemaatika, eksamiteemad 2014

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. STAATIKA TASAKAALUSTAMISTINGIMUSED Koostanud J. Lellep, L. Roots

T~oestatavalt korrektne transleerimine

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

REAALAINETE KESKUS JAAK SÄRAK

Eesti koolinoorte 26. füüsika lahtine võistlus

9. AM ja FM detektorid

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

MATEMAATIKA KITSA JA LAIA KURSUSE RIIGIEKSAM

MATEMAATILINE ANAL U US II Juhend TT U kaug oppe- uli opilastele

Ehitusmehaanika. EST meetod

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

REAKTSIOONIKINEETIKA

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise

Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad

Ainevaldkond Matemaatika gümnaasiumi ainekava

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass

Geomeetria põhivara. Jan Willemson. 19. mai 2000.a.

2.1. Jõud ja pinged 2-2

5. OPTIMEERIMISÜLESANDED MAJANDUSES

5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE

Eesti LIV matemaatikaolümpiaad

HULGATEOORIA ELEMENTE

PLASTSED DEFORMATSIOONID

Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad

DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.

Sirgete varraste vääne

(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33

ΔΗΜΟΤΙΚΕΣ ΕΚΛΟΓΕΣ 18/5/2014 ΑΚΥΡΑ

NÄIDE KODUTÖÖ TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. AAR0030 Sissejuhatus robotitehnikasse

Smith i diagramm. Peegeldustegur

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults

Pinge. 2.1 Jõud ja pinged

Ainevaldkond Matemaatika

Deformatsioon ja olekuvõrrandid

LOOGIKA ELEMENTE MATEMAATIKAS. GEOMEETRIA AKSIOMAATILISEST ÜLESEHITUSEST. Koostanud Hilja Afanasjeva

Kontekstivabad keeled

Vektorid. A=( A x, A y, A z ) Vektor analüütilises geomeetrias

Geomeetrilised vektorid

Eesti koolinoorte 58. füüsikaolümpiaad

Elastsusteooria põhivõrrandid,

1.2. Ainevaldkonna õppeainete kohustuslikud kursused ja valikkursused

Staatika ja kinemaatika

AINE ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID ÜLDPÄDEVUSED

=217 kj/mol (1) m Ühe mooli glükoosi sünteesil lihtainetest vabaneb footoneid: Δ H f, glükoos n (glükoos) =5,89 mol (1) E (footon)

Sissejuhatus. Kinemaatika

Mathematica kasutamine

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Deformeeruva keha mehaanika õppetool. Andrus Salupere STAATIKA ÜLESANDED

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010

MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)

Elastsusteooria tasandülesanne

Prisma. Lõik, mis ühendab kahte mitte kuuluvat tippu on prisma diagonaal d. Tasand, mis. prisma diagonaal d ja diagonaaltasand (roheline).

8. KEEVISLIITED. Sele 8.1. Kattekeevisliide. Arvutada kahepoolne otsõmblus terasplaatide (S235J2G3) ühendamiseks. F = 40 kn; δ = 5 mm.

Virumaa Kolledž Reaal ja tehnikateaduste keskus

Virumaa Kolledž. Gennadi Arjassov. L O E N G U K O N S P E K T Varraskonstruktsioonide staatika ja dünaamika. Ehitusmehaanika RAR2030.

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2016

Sisukord. 3 T~oenäosuse piirteoreemid Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32

VFR navigatsioon I (Mõisted ja elemendid I)

Kui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist

IKT vahendite kasutamisest gümnaasiumi matemaatikakursuste õpetamisel

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85

KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II

Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika KLASS 11 TUNDIDE ARV 35

Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.

Transcript:

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on järgmine geomeetriline tähendus: funktsiooni f mille abstsiss on Seega k f tuletis võrdub funktsiooni graafiku uutuja tõusuga unktis, Geomeetriast on teada, et tõusuga k ja ühe unktiga võrrand on k Saame, et joonele f unktis kus uutuja tõus ; määratud sirge ; tõmmatud uutuja võrrand on k, k f tanα (nurk α on uutuja tõusunurk) Näide Leida joone f e uutuja unktis, kus Lahendus Leiame kõigeealt uutuunkti teise koordinaadi Puutuja tõusu k leidmiseks leiame tuletise unktis Saame uutuja võrrandi f e f e ja arvutame tuletise väärtuse k f e 8

( ),, + Vastus Puutuja võrrand on + Näide Leida joone f + uutuja võrrand kohal Lahendus Et uuteunkt on joone ja uutuja ühine unkt, siis ning uuteunkt on koordinaatidega ( ; 5) f + 5 Leiame funktsiooni tuletise f ja selle väärtuse uuteunktis f Seega uutuja tõus k Asendades leitud suurused uutuja võrrandisse, saame ( ) Vastus Puutuja võrrand on 3 5 ehk 3 Näide 3 Leida unktid, milles hüerbooli f uutuja on aralleelne sirgega + 3 Lahendus Olgu ( ; ) unktid, milles hüerboolile tõmmatud uutujad on aralleelsed antud sirgega Leiame sirge võrrandist selle sirge tõusu k (sirge võrrandis k+ b on kordaja k sirge tõus) Et antud sirge ja otsitav uutuja on aralleelsed, siis on uutuja tõus k otsitavas unktis ( ; ) samuti võrdne Saame, et k f Leiame nüüd f ( ) Seostest f ja f saame, et 9

millest,, ± Arvutame ka uuteunktide teised koordinaadid f ( ) +, siis f Kui, siis Kui ja uuteunkt on ; f ja uuteunkt on ; Vastus Punktid on ; ja ; Näide Leida arabooli f 3 5 uutuja, mis on aralleelne sirgega Lahendus Paralleelsete sirgete tõusud on võrdsed, seega on otsitava uutuja tõus 5 (sirge võrrandis k+ b on kordaja k sirge tõus) Teisalt k f Leiame 3 f ja saame võrrandi 5 3 Puuteunkti ordinaadi leiame antud joone võrrandist Seega on uuteunkt ( ; ) f 3 3 ja uutuja võrrand Vastus Puutuja võrrand on 5 + + 5 + ehk 5 + Näide 5 Leida unkt, milles joonele f -teljega nurga 35 Koostada selle uutuja võrrand tõmmatud uutuja moodustab Lahendus Sirge tõusunurk on -telje ositiivse suuna ja sirge vaheline nurk Et otsitav uutuja moodustaks -teljega nurga 35, eab ta -teljega moodustama nurga 5 Puutuja tõus k f tanα

Praegu k f ( ) tan 5 Leiame f ja koostame võrrandi uuteunkti arvutamiseks ning lahendame selle tan 5,,,5 f ehk Joone võrrandist uuteunkti ordinaat (,5), 75 ; abstsissi Saame uutuja võrrandi ( (,5) ),75,,75 +,5, +,5 Vastus Punkt on (-,5 ;,75), uutuja võrrand on +, 5 + 3 uutujad unktides, kus, 3 + lõikuvad unktis, mille abstsiss Näide 6 Tõestada, et joone f Lahendus Joonele f () unktis ( ; ) tõmmatud uutuja võrrand on Leiame funktsiooni tuletise: f '( )( ) (+ 3 ) (3 + ) (+ 3 )(3 + ) f ' (3 + ) 6 ) (+ 3 ) ) 6 ) Ülesande tingimuste kohaselt on uutuja tõmmatud joonele unktis, kus Joone võrrandist leiame vastava väärtuse ja + 3 + 3 ehk, millest saame, et ± 3+ 3+ ) kui, siis 6 '( ) (3 ) + f ning uutuja võrrandiks unktis ; saame

( ) ; 6 ) kui, siis f '( ), seega uutuja võrrandiks unktis ) ( ; ) saame ( + ) Vastus Sirged ja lõikuvad koordinaatide algusunktis, so unktis, mille abstsiss on tõeoolest null 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest Leida joone uutuja võrrand, kui uuteunkti abstsiss 3 Vastus Puutuja võrrand on + 9 + Koostada uutuja võrrand joonele unktides, kus see joon lõikab koordinaattelgi Vastus Puutujate võrrandid on 3+, 3 3 3 Leida hüerbooli uutujad, mis on arallelsed sirgega Vastus Puutujate võrrandid on +, Leida joone ( )( + ) uutujate võrrandid, kui uuteunkti ordinaat Vastus Puutujate võrrandid on, 3