8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg, mille dius on. L L 7. loeng YFR00
7. loeng YFR00 Ülesnde sümmeetist jäeldu, et mgnetinduktsiooni vekto on ühesugune ühesugustel kugustel juhtme tsentist. Vtme kontuui L, mille vlisime väljspool juhet. 0 0 cos 0 Selle sime vem. S. L. sedusest. Juhtme sees: sees 0 0 cos sees S j
7. loeng YFR00 3 0 0 Kui juhe on toukujuline, siis seesmises oss voolu pole j mgnetväli on null.
Solenoidi mgnetiline induktsioon. Vtme lõpmt pikk solenoidi. Mgnetinduktsioon piki solenoidi telge j ühesugune kõikjl kui vid keedude v pikkusühiku koht on sm. Leime selle mgnetinduktsiooni. l 4 3 7. loeng YFR00 4
3 4 L 3 4 0 0 Vlime kontuui os väg kugele. 0 l L 7. loeng YFR00 5
Lõigule l jää: nl voolu n N l Voolude ehk keedude v pikkusühiku koht l 0 n l 0 n Kui lõik - su väljspool solenoidi, siis 0 L Seeg väljspool on lõpmt pik solenoidi mgnetinduktsioon null. Kui on lõpliku pikkuseg solenoid, siis mgnetinduktsioon on mksimlne solenoidi keskel j khne ääte poole. Vlem on keeulisem. See on pktikumi töö 7. loeng YFR00 6
Tooidi mgnetinduktsioon. L 0 N L N- keedude koguv. n- keedude v pikkusühiku koht 7. loeng YFR00 7
0 N n N 0 n Kui kontuu vlid väljspoole keede, siis tsikultsioon oleks null. See tähend, et mgnetväli on inulyt tooidi sees. Piltlikult öeldes: tooid on lõpmt pik solenoidi omdusteg mgnetvälj lliks lõpliku pikkuse kol. 7. loeng YFR00 8
Kuigi koguvoolusedus võimld lihtslt lhendd mõned ülesnded on selle ksutusvõimlused siiski piitud. Näiteks ühe keeu mgnetinduktsiooni vutus ei lihtsustu, sest ei eksisteei lihtst kontuui. 7. loeng YFR00 9
9. Ampee i sedus. Ajlooliselt oli see esimene mgnetilise jõu sedus. Loentzi jõu mgnetiline komponent, mõjudes üksikule liikuvle lengule, nn voolug juhtmele summse jõu. F m u S j dv 7. loeng YFR00 0
dv u-lengu kiius juhi suhtes ρ- lengu uumtihedus df Ruumielemendi leng. u dq dv dv j S dq dt S dqu dv u df j dv 7. loeng YFR00
j dv dv S S S df Ampee i sedus Vsku käe eegel. Kehti Ampee i jõu j Loentzi jõu mgnetilise komponendi koht. df 7. loeng YFR00
Näide: plleelsete vooludeg juhtmete vhel mõjuv jõud. F F l Vtme ühikulise pikkuseg lõiku. g vooluelement juhtmes su mgnetväljs, mis on tekittud juhtme voolu poolt. 7. loeng YFR00 3
7. loeng YFR00 4 0 0 90 sin sin l F l F F l l F
7. loeng YFR00 5 4 0 l F Kui voolud on vstupidised, siis on k jõud vstupidised eelmisele. Kui juhtmed on einevte potentsilide ll, siis mõju k kokkutõmv elektiline jõud. Voolutugevuse ühik A A N F m 0 7
30. Homogeenses mgnetväljs voolug kontuuile mõjuv jõud. Voolug kontuui mgnetmoment. Vtme lihtsuse mõttes istkülikukujulist voolug kontuui j send mgnetinduktsiooni vektoi suhtes nii ngu joonisel. F F n Külgedele jõudu ei mõju. Jõud püü kontuui pööt nii, et kontuui noml ühtiks mgnetinduktsiooni vektoig. 7. loeng YFR00 6
7. loeng YFR00 7 Kontuuile mõju jõumoment. Leime selle. Definitsiooni jägi. sin sin F M F M M F M On kks külge. F sin sin S M sin
p m S n S p m Voolug kontuui mgnetmoment. Ei sõltu kontuui kujust. M p m n S, p m 7. loeng YFR00 8
Voolug kontuuile mõjuv jõumoment on suuim, kui sinα=, p m j null, kui sinα=0 p m Seeg kontuu pöödu seni, kuni kontuui mgnetmomendi suund ühti mgnetinduktsiooni vektoi suung. Nii käitu k püsimgnet, mis lu k püsimgnetile omistd ekvivlentse mgnetmomendi. Seeg püsimgnetile võ omistd k ekvivlentse voolu, mis on tekittud tomite elektonide poolt 7. loeng YFR00 9