Elektrimahtuvus ja elektrivälja energia (Duffin, 5. ptk)

Μέγεθος: px
Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "Elektrimahtuvus ja elektrivälja energia (Duffin, 5. ptk)"

Transcript

1 Elektrimhtuvus j elektrivälj energi (Duffin, 5. ptk) Gümnsiumiõpik: (vlemid G.1, G. jne) Klltes vedelikku ühekõrgustesse kuid erinev läbimõõdug klsidesse, näeme otsekohe, et liemsse klsi mhub rohkem vedelikku. Suurem läbimõõdug numl on suurem põhj pindl j seeg k ruuml. Smmoodi on lood erinevte elektrit juhtivte kehde ldimisel. Ühele kehle mhub rohkem lengut kui teisele. Järelikult on mõtet võtt ksutusele keh ldumisvõimet kirjeldv suurus, mid nimettkse keh mhtuvuseks. Rngelt võttes on mhtuvus lti khe keh omvheline mhtuvus. Andes ühele kehle mingi lengu, peme selle mingilt teiselt kehlt är võtm, kun kehtib lengu jäävuse sedus. Vtleme khte lgselt neutrlset keh. Kui me võtme ühelt kehlt är lengu q j nnme selle teisele kehle, siis omndb esimene keh lengu q j teine +q. Kehde vhel tekib elektriväli j seeg k potentsilide vhe (pinge) U (J..54). Kun potentsil φ on võrdeline ted tekitv lengug q (vlem φ k q/r), siis teostdes sm toimingu lengug q, tekitme kehde vhel pinge U. Pegi märkme, et lengu j pinge jgtis jääb kõigis selleldsetes ktsetes muutumtuks, ntud kehde süsteemi iseloomustvks suuruseks. See ongi vdeldvte kehde omvheline mhtuvus. Khe keh omvheline mhtuvus näitb, kui suure lengu viimisel ühelt kehlt teisele tekib kehde vhel ühikuline pinge. Mhtuvuse C leidmiseks tuleb üle viidud leng jgd tekkiv pingeg C. (G.1) U Rõhutmks jlise muutuse tähtsust võib üleviidvt lengut vdeld keh lengu lõppväärtuse q j lgväärtuse q 1 vhen: q q 1 q. Siis on keh iseloomustv leng q meile mehnikst tuntud koordindi rollis j üleviidv leng vstb khe koordindi vhele ehk teepikkusele. Vdeldes keh lengut jst sõltuv suurusen q q(t), peme jst sõltuvn käsitlem k khe keh vhel tekkivt pinget u u(t). Niimoodi võtb khe keh omvhelise mhtuvuse definitsioon kuju q C. (G.) u Tinglikult võib rääkid k ühe keh mhtuvusest. Sel juhul eeldtkse, et teine sjosline keh ei mõjut esimese keh läheduses setleidvid nähtusi. Ühe juhtiv keh ldimisel omndvd kõik keh punktid mingi ühesuguse potentsili. Sed nimettkse keh potentsiliks. Vstvlt näitb ühe keh mhtuvus, kui suur on keh lengu see muutus q, milleg ksneb keh potentsili ϕ ühikuline muutus q C. (G.3) Mitmest kehst koosnev j elektrit juhtiv süsteemi ldimisel svd süsteemi kõik osd ühesuguse potentsili juurdeksvu. Leng g ei jotu kehde vhel võrdselt, vid suurem mhtuvuseg keh omndb vlemi G.3 kohselt k suurem lengu. Seeg srnneb elektrijuhtide süsteemi ldimine vee kllmiseg ühendtud numtesse (J..55). Veetse tõuseb kõigis numtes üheplju, li num g võtb vstu rohkem vett kui kitss. 1

2 Nüüd sb meile selgeks elektrisedmete kitsemnduse põhimõte. Mndmisel ühendtkse sedme metllkorpus juhtme bil Mg. See kitseb sedme ksutjt elektrilöögi eest juhul, kui sedme korpus stub rikke tgjärjel M suhtes pinge ll. Kitsemndus juhib sedme korpusele sttunud lengu är Msse. M on g niivõrd suure mhtuvuseg keh, et tlle võib nd kuithes suure lengu, ilm et tem potentsil märgtvlt muutuks. Leng liigub Msse läbi mndusjuhtme, mitte g läbi sedme ksutj keh. Seeg on mingi keh mndmine smväärne suure ugu tegemiseg niisuguse num põhj, millesse vesi mitte mingil juhul koguned ei tohi. Kui k vesi eksikombel stub numsse, jookseb vesi läbi ugu otsekohe mh. Kehde süsteemi, mis on loodud mingi kindl mhtuvuse smiseks, nimettkse kondenstoriks. Lihtsim kondenstor koosneb khest elektrit juhtivst pldist ehk kttest, mille vhel pikneb dielektrikukiht. Kondenstori mhtuvus näitb, kui suure lengu q ndmisel ühele pldile suureneb pltidevheline pinge U ühe ühiku võrr. Seeg on kondenstori mhtuvus sisuliselt tem pltide omvheline mhtuvus (vlem G.1 või G.). Kondenstori ldimiseks reeglin ei võet lengut ühelt pldilt, et nd sed teisele pldile. Piisb vid ühe pldi ldimisest. Letud pldi elektrivälj mõjul hkkvd lengukndjd teisel pldil j selleg ühendtud juhtides liikum. Näiteks lengu +q ndmisel kondenstori ühele pldile omndb teine (lgselt neutrlne) plt sm suure lengu q, sest just siis tsklustvd pltide elektriväljd väljspool kondenstorit vststikku teineteist. Smnimeliste lengute tõukumise tõttu lhkub leng +q teiselt pldilt. Lengu q sb kergesti teisele pldile tuu siis, kui plt on mndtud (J..57) j leng +q võib lhkud Msse. Ag k vooluringis piknev kondenstori korrl sb leng teiselt pldilt lti är minn. Järelikult on ühe pldi ldimine smväärne lengu q üleviimiseg ühelt pldilt teisele. Mhtuvuse ühik SI-süsteemis knnb Michel Frdy uks nime frd. Üks frd (1 F) on sellise keh mhtuvus, millele tuleb nd leng üks kulon, selleks et suurendd tem potentsili ühe voldi võrr. Kondenstori mhtuvus on 1 F, kui lengu 1 C viimine ühelt pldilt teisele tekitb pltide vhel pinge 1 V. Seeg 1 C 1 F. 1 V Kun üks kulon on väg suur leng, siis k üks frd on väg suur mhtuvus. Seetõttu ksuttkse prktiks enmsti mikro-, nno- j pikofrdeid (1 F 1 6 F, 1 nf 1 9 F, 1 pf 1 1 F). Mhtuvus sõltub vdeldvte kehde mõõtmetest, vhekugusest j kehdevhelise ine dielektrilisest läbitvusest. Leime khest tsprlleelsest pldist koosnev kondenstori mhtuvuse (J..58), lähtudes väljtugevuse vldisest: q E, ε ε S kus q on ühe pldi leng, S - pldi pindl j ε - pltide vhel piknev ine dielektriline läbitvus. Seeg q ε ε S E. Pinge U pltide vhel vldub kujul U E d, kus d on pltidevheline kugus. Järelikult mhtuvus q ε ε S E ε ε S C. (G.4) U E d d

3 Vlemist G.4 tuleneb elektrikonstndi ε enmlevinud mõõtühik frd meetri koht (1 F/m). See on identne suuruse ε Coulomb i seduse põhjl sdud ühikug 1 C /(N. m ). Kondenstorite ksutmine: Kondenstor täidb vooluringis sm rolli, mis pk veetorustikus. Kondenstorit ksuttkse voolu ühtlustv sedmen. Kui letud oskesed mingil põhjusel kondenstori juures kogunevd, siis slvestb kondenstor lengut, vstupidisel juhul g nnb sed är. Nii töötb kondenstor lldis. Elektrooniks leib g pemiselt ksutmist kondenstori võime mitte juhtid llist voolu, kuid lst läbi vhelduvt. Kondenstor on vjlik k võnkeringis, mille bil sme kõikvõimlike rdio- või telestejmde elektromgnetlinete hulgst välj vlid just need, mis knnvd meile huvi pkkuvt progrmmi. Lilt on levinud mikrofon, milles sisldub kondenstor. Sel juhul on kondenstori üheks pldiks õhuke metllkile, mis hkkb helilinete mõjul võnkum. Võnkumisel muutub pltide vhekugus j vlemi G.4 kohselt k kondenstori mhtuvus. Konstntsel pingel ksneb mhtuvuse muutumiseg vlemi G. põhjl lengu muutus. Järelikult peb voolullikt j kondenstorit sisldvs hels tekkim elektrivool. Selleg on helivõnkumised muudetud elektrilisteks võnkumisteks. Mhtuvuse muutmisel põhineb enmsti k rvuti klvituuri töö. Vjutdes klhvile, suurendme klhvi tg piknev kondenstori mhtuvust j kutsume nii esile vooluimpulsi. Mhtuvusliku lüliti eeliseks on sjolu, et tems ei toimu metllosde vhetut kontkti. Seeg jääb är metlli oksüdeerumise või kulumise mõju lüliti tööle. Kondenstori ehitus sõltub tem otstrbest. Kui on vj muutumtut j mitte eriti suurt mhtuvust, siis ksuttkse pberkondenstorit, mille kteteks on metllfooliumi lehed ning dielektrikuks prfiinis immuttud pber. Fooliumi- j pberiribd on tihedsti kokku rullitud, mistõttu pberkondenstoril on reeglin silindriline kuju. Suurem mhtuvuseg on elektrolüütkondenstor, sest tem ktete vhekugus on väg väike. Üheks ktteks on jällegi metllfoolium, dielektrikuks g tem pinnl moodustunud oksiidikile. Teiseks ktteks on pberileht, mis on muudetud juhtivks ioone sisldvs lhuses immutmise teel. K elektrolüütkondenstorid on silindrilised. Neid tohib pingestd vid ühes suuns. Seetõttu on pinge lubtud polrsus lti tähisttud k nende korpusel (märgid + j ). Kõrge pinge korrl tuleb ksutd kondenstorit, mille pldid piknevd õlis. Selline kondenstor on om väliskujult kndiline metllkrp. Vnegse rdio häälestusnupu tg pikneb muudetv mhtuvuseg pöördkondenstor. T koosneb khest metllpldistikust, mille plte sb pöört üksteise vhele. Mid suurem on kohkuti piknevte pldiosde pindl, sed suurem on k niisuguse kondenstori mhtuvus. Ksegne elektrooniktööstus ksutb muudetv mhtuvuseg kondenstorite vlmistmiseks pooljuhte. Dielektrikun töötb sel juhul pooljuhitüki lengukndjtest tühjenenud os, mille pksust j järelikult k detili mhtuvust sb muut pinge reguleerimise teel. Niisugust sedet nimettkse vrikpiks (ingl. k. vrible cpcity - muudetv mhtuvus). Ksjl on kondenstori tähtsks rkenduseks muutunud rvuti mälupulk. Ig bitti infot mälupulgl knnb imepisike kondenstor. Kui see kondenstor on letud, siis on bitis slvesttud khendsüsteemi rv 1, ldimt kondenstori korrl g rv. Vjliku kogumhtuvuse smiseks võib kondenstoreid mhtuvusteg C 1, C,, C n ühendd jdmisi või rööbiti. Jdühendusel (J..59) võrdub kondenstoriptrei kogupinge U j üksikutel kondenstoritel tekkivte pingete summg. Pingete liitumine tuleneb vlemi U E d kohselt pikkuste liitumisest. Seeg U j U 1 + U + + U n. Leng q on g kõigil kondenstoritel sm (ühel pldil +q j teisel q), sest mingi lengu tekitmisel elektrivälj bil lgselt neutrlse juhtiv keh ühele küljele või otsle, ilmub niism suur, vstupidise märgig leng k juhi teisele küljele (lengu jäävuse sedus). 3

4 Pregusel juhul on selleks juhiks ühe kondenstori vskpoolsest j teise prempoolsest pldist koosnev süsteem (J..6). Avlddes pinge U lengu j mhtuvuse C kudu vlemist.13, sme q q q q , C C C millest (G.5) C C C C j 1 n j 1 C n Ptrei kogumhtuvuse pöördväärtus on jdühendusel võrdne üksikute kondenstorite mhtuvuste pöördväärtuste summg. Jdühendusel liidetkse mhtuvuste pöördväärtusi. Rööpühendusel (joon..61) on kõigil kondenstoritel sm pinge U, ptrei koguleng q r g koosneb üksikute kondenstorite lengutest. Letud oskeste hulk täidb kondenstoreid niismuti ngu vesi ühendtud numid. Vee tse on kõigis numtes sm, vee kogumss g summeerub üksikutes numtes sislduvte veekoguste mssidest. Lengute liitumisest q r q 1 + q + + q n tuleneb, et C r U C 1 U + C U + + C n U, millest C r C 1 + C + + C n. (G.6) Rööpühendusel liidetkse mhtuvusi endid. Erikujuliste kondenstorite mhtuvused (Duffin): 1. Sfääriline kondenstor: Sfääriline kondenstor koosneb khest kontsentrilisest kerkihist rdiusteg j b. Elektrivälj tugevus khe kihi vhel vldub punktlengu juhule nloogilise vlemig E (4.3 vt Gussi teoreem) 4πεr j potentsil ϕ või V vlemig: ϕ, (4.4) 4πε r kus + on sisemise ker leng. Välimisel kerkihil on siis leng. Mhtuvus: 4πε 4πεb C 1 1 b b (5.7) 4πε b b. Silindriline kondenstor: Silindriline kondenstor koosneb khest kontsentrilisest silindrist rdiusteg j b. Silindrite potentsilide vhe (pinge) leime, integreerides ksilse elektrivälj tugevust (vlem 4.1) üle süsteemi rdiuse r väljstpoolt (r b) sissepoole (r ): b E dr b λ πε λ b q dr ln r πε πεl b, 4

5 kus λ q / L on silindrite lengu joontihedus. Järelikult mhtuvus: q q πεl C q b ln ( b / ) (5.9) πεl Silindrilise kondenstori vlemi bil 5.9 rvuttkse koksilkbli (coxil cble, vt llpool) pikkusühiku mhtuvus. Koksilkbel Keerupri-kbel Keerupri-kbli (twin cble) pikkusühiku mhtuvuse leidmiseks tuleb kõigepelt vldd pinge kbli khe juhtme vhel. Selleks integreerime lumise j ülemise juhtme summrse elektrivälj tugevust üle positiivse juhtme teljest mõõdetud koordindi r, lustdes negtiivse juhtme lumisest servst (r d ) j minnes kuni positiivse juhtme ülemise servni (r ). Seejuures on ühe juhtme rdius j d juhtmete telgede vhekugus. λ 1 1 λ dr + d( d r) U ϕ A ϕb dr πε r d r πε r d r d d d λ λ d λ d... {[ ln( d ) ln ] + ln( d ) ln[ ( d ( d ) ]} ln ln. πε πε πε Järelikult mhtuvus: q q πε L C q d πε L d (5.11) Kun enmsti d >>, siis võime luged keerupri-kbli pikkusühiku mhtuvuseks C πε C l.(5.11b) L ln ( d / ) Elektrivälj energi Gümnsiumiõpik: (vlemid G.7, G.8 jne Elektrivälj olemsolu tähendb tetvsti jõu tekkimise võimlikkust. Anloogiliselt väljendb termin elektrivälj energi sed, et letud keh võib elektriväljs omd energit. Asume uurim, kuids sõltub elektrivälj energi väljtugevusest või potentsilist. Kõige lihtsm on sed teh homogeense välj korrl, mis täidb kondenstori pltide vhelist ruumi. Energi olemsolu letud kondenstoril pole rske näidt. Kondenstori lühistmisel tekkiv säde võib oll välgun ere ning kostev puk kõrvulukustv. Letud kondenstori energi on g tegelikult tem pltide vhelist ruumi täitv elektrivälj energi. 5

6 Premini mõistme sed siis, kui rvestme, et letud kondenstor srnneb kõrge täidetud veenõug. Avdes nõu põhjs olev krni, tekitme veejo. Jug suudb teh tööd, näiteks pnn liikum vesirtt. Sed tööd tehkse mitte veenõu, vid vee rskusjõu potentsilse energi rvelt. Viimne on g om sügvmlt olemuselt M grvittsioonivälj energi. Täpselt niismuti ei tee tööd mitte kondenstor, vid tems sislduv elektriväli. Letud kondenstor suudb teh tööd tänu sellele, et tööd on tehtud k tem ldimisel. Kun ktetevheline pinge muutub ldimise käigus, siis ei s me tehtvt tööd A otsekohe leid pinge definitsioonivlemist U A/, mille põhjl A U, sest me ei te, missugust pinget ksutd. Mid suurem on kondenstori ktetele jub kogunenud leng, sed suurem on pinge pltide vhel j sed rohkem tuleb kondenstori täiendvl ldimisel tööd teh. Selleks, et leid kogu tööd, mis tehkse kondenstori ldimisel, tuleb ktetele ntud lengut korrutd mitte pinge lõppväärtuseg U, vid ldimisel esinev keskmise pingeg. Pinge kondenstoril ksvb võrdeliselt lengug ltes nullist kuni lõppväärtuseni U. Keskmine pinge kui pool lgväärtuse j lõppväärtuse summst on seeg U/. Ldimisel tehtud töö või kondenstoris tekittud elektrivälj energi vldub kujul C U E e, (G.7) kus koguleng on mhtuvuse definitsiooni põhjl sendtud korrutiseg C U ning pinge rollis esineb ldimisprotsessi keskmine pinge U/. Ülikooli elektrikursuse tsemel sdkse see vlem integreerimise teel: E q CU Aldimisel u dq dq. C C e Oleme leidnud kondenstori elektrivälj energi sõltuvuse pltidevhelisest pingest ehk ühe pldi potentsilist teise suhtes. Selle energi võib vldd k väljtugevuse kudu. Kun U E d, siis pltide kindl vhekuguse d korrl on pinge U j väljtugevus E omvhel võrdelised. Seeg on elektrivälj energi võrdeline k väljtugevuse ruudug CU ε ε S E d ε ε S d E E e. d Kun korrutis S d on kondenstori pltidevheline ruuml, siis ruumlühikus sislduv elektrivälj energi ehk energi ruumtihedus: dee ε ε E we (G.8) dv Vlem G.8 on tulettud pltkondenstoris esinev homogeense elektrivälj joks, g see kehtib misthes konfigurtsioonig elektrivälj korrl. 6

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil. 8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,

Διαβάστε περισσότερα

Vektori u skalaarkorrutist iseendaga nimetatakse selle vektori skalaarruuduks ja tähistatakse (u ) 2 või u 2 u. u v cos α = u 2 + v 2 PQ 2

Vektori u skalaarkorrutist iseendaga nimetatakse selle vektori skalaarruuduks ja tähistatakse (u ) 2 või u 2 u. u v cos α = u 2 + v 2 PQ 2 Vektorite sklrkorrutis Vtleme füüsikkursusest tuntud olukord, kus kehle mõjub jõud F r j keh teeb selle jõu mõjul nihke s Konkreetsuse huvides olgu kehks rööbsteel liikuv vgun Jõud F r mõjugu vgunile rööbstee

Διαβάστε περισσότερα

BIOMEDITSIINITEHNIKA KESKUS. Elektromagnetväljad ja lained LBR5010 loengute konspekt. Hiie Hinrikus

BIOMEDITSIINITEHNIKA KESKUS. Elektromagnetväljad ja lained LBR5010 loengute konspekt. Hiie Hinrikus BIOMDITIINITNIKA KKU lektromgnetväljd j lined LBR5 loengute konspekt. iie inrikus IJUATU lektrodünmik on os teoreetilisest füüsikst, nimelt elektromgnetilise välj teoorist, j käsitleb suhteliselt kiiretoimelisi

Διαβάστε περισσότερα

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.

Διαβάστε περισσότερα

1.2 Elektrodünaamiline jõud

1.2 Elektrodünaamiline jõud . Elektrodüniline jõud.. Jõud rööpsete juhtide vhel Elektriprti võib läbid k lühisvool, is on sdu või isegi tuhndeid kordi suure prdi niivoolust. Voolu toiel tekib voolujuhtivte osde vhel ehniline jõud,

Διαβάστε περισσότερα

7,5V 4,5V. Joon

7,5V 4,5V. Joon . DIOODSKEEMID Dioodskeemid: piirikud, eelpinge formeerijd, tempertuurindurid j -kompenseerijd, dioodventiilid j dioodkitse. Dioodide eriliigid, nende ksutus mdl- j KS-tehniks. Dioode - p-n siirdeid -

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS I OSA SISUKORD ARVUHULGAD ARITMEETIKA Mõigte rvude kõrgemd stmed Hriliku murru põhiomdus Tehetevhelised seosed Tehted hrilike murdudeg

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS I OSA SISUKORD ARVUHULGAD ARITMEETIKA Mõigte rvude kõrgemd stmed Hriliku murru põhiomdus Tehetevhelised seosed Tehted hrilike murdudeg

Διαβάστε περισσότερα

Ivar Tammeraid itammeraid/ MATEMAATILINE ANALÜÜS I. Elektrooniline õppevahend

Ivar Tammeraid  itammeraid/ MATEMAATILINE ANALÜÜS I. Elektrooniline õppevahend TTÜ Mtemtikinstituut http://www.stff.ttu.ee/ mth/ Ivr Tmmerid http://www.stff.ttu.ee/ itmmerid/ MATEMAATILINE ANALÜÜS I Elektrooniline õppevhend Tllinn, Trükitud versioon: Ivr Tmmerid, Mtemtiline nlüüs

Διαβάστε περισσότερα

Kompleksarvu algebraline kuju

Kompleksarvu algebraline kuju Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa

Διαβάστε περισσότερα

Prisma. Lõik, mis ühendab kahte mitte kuuluvat tippu on prisma diagonaal d. Tasand, mis. prisma diagonaal d ja diagonaaltasand (roheline).

Prisma. Lõik, mis ühendab kahte mitte kuuluvat tippu on prisma diagonaal d. Tasand, mis. prisma diagonaal d ja diagonaaltasand (roheline). Prism Prisms nimese ulu, mille s u on vsvl rlleelsee j võrdsee ülgedeg ulnurgd, ning ülejäänud ud on rööüliud, millel on ummgi ulnurgg üine ülg. Prlleelseid ulnuri nimese rism õjdes j nende ulnurde ülgi

Διαβάστε περισσότερα

Ivar Tammeraid itammeraid/ MATEMAATILINE ANALÜÜS I. Elektrooniline õppevahend

Ivar Tammeraid  itammeraid/ MATEMAATILINE ANALÜÜS I. Elektrooniline õppevahend TTÜ Mtemtikinstituut http://www.stff.ttu.ee/ mth/ Ivr Tmmerid http://www.stff.ttu.ee/ itmmerid/ MATEMAATILINE ANALÜÜS I Elektrooniline õppevhend Tllinn, Trükitud versioon: Ivr Tmmerid, Mtemtiline nlüüs

Διαβάστε περισσότερα

9. AM ja FM detektorid

9. AM ja FM detektorid 1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on

Διαβάστε περισσότερα

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2 PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused

Διαβάστε περισσότερα

Funktsiooni diferentsiaal

Funktsiooni diferentsiaal Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral

Διαβάστε περισσότερα

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D

Διαβάστε περισσότερα

PÕHIKOOLI KORDAMISE TÖÖ I

PÕHIKOOLI KORDAMISE TÖÖ I PÕHIKOOLI KORDAMISE TÖÖ I 0. Arvut vldise,6 4 täpe väärtus. 4 4. Lihtsust vldis. 4 4. Lhed võrrdisüsteem = 4. 4= 4. Mtel mksis 400 krooi. Mtli hid tõusis lgul 0% j seejärel veel %. Kui suur oli lõpuks

Διαβάστε περισσότερα

Geomeetrilised vektorid

Geomeetrilised vektorid Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse

Διαβάστε περισσότερα

Lokaalsed ekstreemumid

Lokaalsed ekstreemumid Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,

Διαβάστε περισσότερα

PLASTSED DEFORMATSIOONID

PLASTSED DEFORMATSIOONID PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb

Διαβάστε περισσότερα

Kontekstivabad keeled

Kontekstivabad keeled Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,

Διαβάστε περισσότερα

Ehitusmehaanika harjutus

Ehitusmehaanika harjutus Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative

Διαβάστε περισσότερα

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem

Διαβάστε περισσότερα

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].

Διαβάστε περισσότερα

NORDrect Ventilatsiooni kandiline torustik

NORDrect Ventilatsiooni kandiline torustik Ventitsiooni kndiine torustik www.etsnord.ee 0 0 Üdist EKT Toru EKP Põv EKPK Põv EKK Üeminek 0 EKD Üeminek 0 EKN Nihe ESS Sdu ESK Sdu ESD Sdu ESDR Sdu EKM Komik EKO Pime EKOL Pime EVO Õhuhre võrgug ESV

Διαβάστε περισσότερα

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon 2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides

Διαβάστε περισσότερα

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1 laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Square 43 LED

Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,

Διαβάστε περισσότερα

Elektroodipotentsiaalid, elektrokeemiline tasakaal

Elektroodipotentsiaalid, elektrokeemiline tasakaal FK 2. os lektroodipotentsilid, elektrokeemiline tskl Krmen Lust Volt smms (1799) esimene ptrei Illustr.: Wikipedi Volt smms Cu (või Ag) pldid vheldumisi -pltideg, mille vhel on elektrolüüdilhuseg immuttud

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6

Διαβάστε περισσότερα

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,

Διαβάστε περισσότερα

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on

Διαβάστε περισσότερα

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori

Διαβάστε περισσότερα

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS

Διαβάστε περισσότερα

Columbiakivi projekteerimisjuhend - 3. vihik Vihik. Arvutuseeskirjad ja -näited 2. osa - arvutusnäited

Columbiakivi projekteerimisjuhend - 3. vihik Vihik. Arvutuseeskirjad ja -näited 2. osa - arvutusnäited Columikivi projekteerimisjuend - 3. viik 49 3. Viik Arvutuseeskirjd j -näited. os - rvutusnäited 00 50 Columikivi projekteerimisjuend - 3. viik Steks Käeolevs vii (3. Viiku. os) tuukse enmlevinud konstruktsioonide

Διαβάστε περισσότερα

5 Elektrimahtuvus. 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) 5.2 Mahtuvuse mõiste Q C = U

5 Elektrimahtuvus. 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) 5.2 Mahtuvuse mõiste Q C = U 5 Elektrimahtuvus 5 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust Elektrilaengu tähiseks

Διαβάστε περισσότερα

ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA

ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA Kevad 2018 Neljas loeng Martin Jaanus U02-308 (hetkel veel) martin.jaanus@ttu.ee 620 2110, 56 91 31 93 Õppetöö : http://isc.ttu.ee Õppematerjalid : http://isc.ttu.ee/martin Teemad

Διαβάστε περισσότερα

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna

Διαβάστε περισσότερα

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1 κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii

Διαβάστε περισσότερα

ALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan

ALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan ALGEBRA I Kevad 2013 Lektor: Valdis Laan Sisukord 1 Maatriksid 5 1.1 Sissejuhatus....................................... 5 1.2 Maatriksi mõiste.................................... 6 1.3 Reaalarvudest ja

Διαβάστε περισσότερα

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008 Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub

Διαβάστε περισσότερα

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a. Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397 Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus

Διαβάστε περισσότερα

Energiabilanss netoenergiavajadus

Energiabilanss netoenergiavajadus Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)

Διαβάστε περισσότερα

1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline

1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline 1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline energia, soojusenergia, tuumaenergia, elektrodünaamiline

Διαβάστε περισσότερα

2-, 3- ja 4 - tee ventiilid VZ

2-, 3- ja 4 - tee ventiilid VZ Kirjelus VZ 2 VZ 3 VZ 4 VZ ventiili pakuva kõrgekvaliteeilist ja kulusi kokkuhoivat lahenust kütte- ja/või jahutusvee reguleerimiseks jahutuskassettie (fan-coil), väikeste eelsoojenite ning -jahutite temperatuuri

Διαβάστε περισσότερα

HULGATEOORIA ELEMENTE

HULGATEOORIA ELEMENTE HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad

Διαβάστε περισσότερα

Detail A. Tsemendisegu C60/75. Ankrupea

Detail A. Tsemendisegu C60/75. Ankrupea Nõue pinnsele Detil A Detil C Eelvltu betoonist torn Mksimlne lubtu veetse Mpin Klle Klle Detil A Mpin Tihentu tgsitäie Tsemenisegu C60/75 Vivunment Toruleer Konstrtsioonielemeni ülemine piir (vlikuline)

Διαβάστε περισσότερα

1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus

1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus Funktsioon, piirväärtus, pidevus. Funktsioon.. Tähistused Arvuhulki tähistatakse üldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - täisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning

Διαβάστε περισσότερα

6 Vahelduvvool. 6.1 Vahelduvvoolu mõiste. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub.

6 Vahelduvvool. 6.1 Vahelduvvoolu mõiste. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. 6 Vahelduvvool 6 Vahelduvvoolu õiste Vahelduvvooluks nietatakse voolu, ille suund ja tugevus ajas perioodiliselt uutub Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on kasutusel vahelduvvool Alalisvoolu kasutatakse

Διαβάστε περισσότερα

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass 2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH

Διαβάστε περισσότερα

I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal

I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]

Διαβάστε περισσότερα

Elekter ja magnetism. Elektrostaatika käsitleb paigalasuvate laengute vastastikmõju ja asetumist

Elekter ja magnetism. Elektrostaatika käsitleb paigalasuvate laengute vastastikmõju ja asetumist Elekter ja magnetism Elektrilaeng, elektriväli ja elektrivälja tugevus Elektriline potentsiaalne energia, potentsiaal ja pinge Elektrivälja töö ja võimsus Magnetväli Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetlained,

Διαβάστε περισσότερα

Hüdrosilindrid. Hüdrosilindrite tähtsamateks kasutus valdkondadeks on koormuste tõstmine ja langetamine, lukustus ja nihutus.

Hüdrosilindrid. Hüdrosilindrite tähtsamateks kasutus valdkondadeks on koormuste tõstmine ja langetamine, lukustus ja nihutus. 6 Hüdrosilinder ja hüdromootor on hüdrosüsteemis asendamatud komponendid, millede abil muudetakse hüdroenergia mehaaniliseks energiaks. Nagu hüdro-mootor, nii on ka hüdrosilinder ühendavaks lüliks hüdrosüsteemi

Διαβάστε περισσότερα

Το άτομο του Υδρογόνου

Το άτομο του Υδρογόνου Το άτομο του Υδρογόνου Δυναμικό Coulomb Εξίσωση Schrödinger h e (, r, ) (, r, ) E (, r, ) m ψ θφ r ψ θφ = ψ θφ Συνθήκες ψ(, r θφ, ) = πεπερασμένη ψ( r ) = 0 ψ(, r θφ, ) =ψ(, r θφ+, ) π Επιτρεπτές ενέργειες

Διαβάστε περισσότερα

Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.

Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev

Διαβάστε περισσότερα

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja

Διαβάστε περισσότερα

TARTU ÜLIKOOL. Teaduskool. Magnetism. Koostanud Urmo Visk

TARTU ÜLIKOOL. Teaduskool. Magnetism. Koostanud Urmo Visk TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Magnetism Koostanud Urmo Visk Tartu 2007 Sisukord Voolude vastastikune mõju...2 Magnetinduktsioon...3 Ampere'i seadus...6 Lorentzi valem...9 Tsirkulatsiooniteoreem...13 Elektromagnetiline

Διαβάστε περισσότερα

Tuletis ja diferentsiaal

Tuletis ja diferentsiaal Peatükk 3 Tuletis ja diferentsiaal 3.1 Tuletise ja diferentseeruva funktsiooni mõisted. Olgu antud funktsioon f ja kuulugu punkt a selle funktsiooni määramispiirkonda. Tuletis ja diferentseeruv funktsioon.

Διαβάστε περισσότερα

Eesti Füüsika Selts. ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile. Kalev Tarkpea Henn voolaid

Eesti Füüsika Selts. ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile. Kalev Tarkpea Henn voolaid Eesti Füüsika Selts ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile Kalev Tarkpea Henn voolaid 1. Elektriväli ja magnetväli... 4 1.1 Elektromagnetismi uurimisaine... 4 1.1.1. Sissejuhatus elektromagnetnähtuste

Διαβάστε περισσότερα

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,

Διαβάστε περισσότερα

Sisukord. 4 Tõenäosuse piirteoreemid 36

Sisukord. 4 Tõenäosuse piirteoreemid 36 Sisukord Sündmused ja tõenäosused 5. Sündmused................................... 5.2 Tõenäosus.................................... 8.2. Tõenäosuse arvutamise konkreetsed meetodid (üldise definitsiooni

Διαβάστε περισσότερα

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}

Διαβάστε περισσότερα

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.

Διαβάστε περισσότερα

1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD

1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD 1. Reaalarvud 1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD Arvu mõiste hakkas kujunema aastatuhandeid tagasi, täiustudes ja üldistudes koos inimkonna arenguga. Juba ürgühiskonnas tekkis vajadus teatavaid hulki

Διαβάστε περισσότερα

Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel

Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides Magistritöö Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Ajalooline sissejuhatus iii v 1 Rühmateooria elemente 1 1.1 Substitutsioonide

Διαβάστε περισσότερα

DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.

DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka

Διαβάστε περισσότερα

Mudeliteooria. Kursust luges: Kalle Kaarli september a. 1 Käesoleva konspekti on L A TEX-kujule viinud Indrek Zolk.

Mudeliteooria. Kursust luges: Kalle Kaarli september a. 1 Käesoleva konspekti on L A TEX-kujule viinud Indrek Zolk. Mudeliteooria Kursust luges: Kalle Kaarli 1 20. september 2004. a. 1 Käesoleva konspekti on L A TEX-kujule viinud Indrek Zolk. 2 Sisukord 1 Põhimõisted 9 1.1 Signatuur ja struktuur.................. 9

Διαβάστε περισσότερα

Koormus 14,4k. Joon

Koormus 14,4k. Joon + U toide + 15V U be T T 1 2 I=I juht I koorm 1mA I juht Koormus 14,4k I juht 1mA a b Joon. 3.2.9 on ette antud transistori T 1 kollektorvooluga. Selle transistori baasi-emitterpinge seadistub vastavalt

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika täiendusõpe YFR0080

Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [4. loeng] 1 Loengu kava Dünaamika Inerts Newtoni I seadus Inertsiaalne taustsüsteem Keha mass, aine

Διαβάστε περισσότερα

4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD

4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD 4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse

Διαβάστε περισσότερα

I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt?

I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena

Διαβάστε περισσότερα

Eksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud!

Eksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud! Eksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud! Eksam pole mingi loterii keegi pole võitnud isegi raha, autost rääkimata. Ära õpi kõike järjest teadus on piiritu, õpikuid on tuhandeid,

Διαβάστε περισσότερα

,millest avaldub 21) 23)

,millest avaldub 21) 23) II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.

Διαβάστε περισσότερα

MEHAANIKA. s t. kogu. kogu. s t

MEHAANIKA. s t. kogu. kogu. s t MLR 700 Üldfüüsika süvakursus: Katrin Teras Ettevalmistus Üldfüüsika eksamiks Aine kood: MLR 700 Eksami aeg: 05.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5 Konsultatsiooni aeg: 04.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5. Ainepunkti mõiste.

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti

Διαβάστε περισσότερα

Sisukord. 3 T~oenäosuse piirteoreemid Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32

Sisukord. 3 T~oenäosuse piirteoreemid Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32 Sisukord Sündmused ja t~oenäosused 4. Sündmused................................... 4.2 T~oenäosus.................................... 7.2. T~oenäosuse arvutamise konkreetsed meetodid (üldise definitsiooni

Διαβάστε περισσότερα

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom. Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised

Διαβάστε περισσότερα

Eesti LIV matemaatikaolümpiaad

Eesti LIV matemaatikaolümpiaad Eesti LIV matemaatikaolümpiaad 31. märts 007 Lõppvoor 9. klass Lahendused 1. Vastus: 43. Ilmselt ei saa see arv sisaldada numbrit 0. Iga vähemalt kahekohaline nõutud omadusega arv sisaldab paarisnumbrit

Διαβάστε περισσότερα

Staatika ja kinemaatika

Staatika ja kinemaatika Staatika ja kinemaatika MHD0071 I. Staatika Leo eder Mehhatroonikainstituut Mehaanikateaduskond allinna ehnikaülikool 2016 Sisukord I Staatika 1. Sissejuhatus. 2. Newtoni seadused. 3. Jõud. 4. ehted vektoritega.

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte 65. füüsikaolumpiaad

Eesti koolinoorte 65. füüsikaolumpiaad Eesti oolinoorte 65. füüsiaolumpiaad 14. aprill 018. a. Vabariili voor. Gümnaasiumi ülesannete lahendused 1. (POOLITATUD LÄÄTS) (6 p.) Autor: Hans Daniel Kaimre Ülesande püstituses on öeldud, et esialgse

Διαβάστε περισσότερα

Smith i diagramm. Peegeldustegur

Smith i diagramm. Peegeldustegur Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes

Διαβάστε περισσότερα

Elastsusteooria tasandülesanne

Elastsusteooria tasandülesanne Peatükk 5 Eastsusteooria tasandüesanne 143 5.1. Tasandüesande mõiste 144 5.1 Tasandüesande mõiste Seeks, et iseoomustada pingust või deformatsiooni eastse keha punktis kasutatakse peapinge ja peadeformatsiooni

Διαβάστε περισσότερα

ΓΗ ΚΑΙ ΣΥΜΠΑΝ. Εικόνα 1. Φωτογραφία του γαλαξία μας (από αρχείο της NASA)

ΓΗ ΚΑΙ ΣΥΜΠΑΝ. Εικόνα 1. Φωτογραφία του γαλαξία μας (από αρχείο της NASA) ΓΗ ΚΑΙ ΣΥΜΠΑΝ Φύση του σύμπαντος Η γη είναι μία μονάδα μέσα στο ηλιακό μας σύστημα, το οποίο αποτελείται από τον ήλιο, τους πλανήτες μαζί με τους δορυφόρους τους, τους κομήτες, τα αστεροειδή και τους μετεωρίτες.

Διαβάστε περισσότερα

KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD

KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed

Διαβάστε περισσότερα

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.

Διαβάστε περισσότερα

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. STAATIKA TASAKAALUSTAMISTINGIMUSED Koostanud J. Lellep, L. Roots

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. STAATIKA TASAKAALUSTAMISTINGIMUSED Koostanud J. Lellep, L. Roots TARTU ÜLIKOOL Teaduskool STAATIKA TASAKAALUSTAMISTINGIMUSED Koostanud J. Lellep, L. Roots Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi

Διαβάστε περισσότερα

Õige vastus annab 1 punkti, kokku 2 punkti (punktikast 1). Kui õpilane märgib rohkem kui ühe vastuse, loetakse kogu vastus valeks.

Õige vastus annab 1 punkti, kokku 2 punkti (punktikast 1). Kui õpilane märgib rohkem kui ühe vastuse, loetakse kogu vastus valeks. PÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI HINDAMISUHEND 13. UUNI 016 Hinne 5 90 100% 68 75 punki Hinne 4 75 89% 57 67 punki Hinne 3 50 74% 38 56 punki Hinne 0 49% 15 37 punki Hinne 1 0 19% 0 14 punki Arvuuüleannee

Διαβάστε περισσότερα

Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika täiendusõpe YFR0080

Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [6.loeng] 1 Tehiskaaslaste liikumine (1) Kui Maa pinna lähedal, kõrgusel kus atmosfäär on piisavalt hõre,

Διαβάστε περισσότερα

Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016

Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016 Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 016 Soojuseks (korrektselt soojushulgaks) nimetame energia hulka, mis on keha poolt juurde saadud või ära antud soojusvahetuse käigus

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke

Διαβάστε περισσότερα

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. Võnkumised ja lained. Koostanud Henn Voolaid

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. Võnkumised ja lained. Koostanud Henn Voolaid TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Võnkumised ja lained Koostanud Henn Voolaid Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes

Διαβάστε περισσότερα

Fotosüntees. Peatükk 3.

Fotosüntees. Peatükk 3. Fotosüntees. Peatükk 3. Fotosünteesiprotsess on keerulisem kui lihtne üldvõrrand, sest valguse energiat ei saa otse H 2 O seose-elektronidele anda ja neid otse CO 2 -le üle kanda. Seetõttu vaadeldakse

Διαβάστε περισσότερα

LOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP)

LOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP) LOFY.01.087 Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP) Sissejuhatus... 1 1. Füüsika kui loodusteadus... 2 1.1. Loodus... 2 1.2. Füüsika... 3 1.3. Teaduse meetod... 4 2. Universumiõpetus... 7 3. Liikumine

Διαβάστε περισσότερα

4 T~oenäosuse piirteoreemid Tsentraalne piirteoreem Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32

4 T~oenäosuse piirteoreemid Tsentraalne piirteoreem Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32 Sisukord 1 Sündmused ja t~oenäosused 4 1.1 Sündmused................................... 4 1.2 T~oenäosus.................................... 7 1.2.1 T~oenäosuse arvutamise konkreetsed meetodid (üldise

Διαβάστε περισσότερα