Sümpaatiline närvisüsteem Natali Tšivkin Sofia Zdobnõh Eva-Liisa Vinni Ingrid Kokmann STOM II kursus 2. rühm Tartu 2012
Ettekande kava Vegetatiivne närvisüsteem ja selle osad Süpaatiline närvisüsteem Ehitus Erutuse ülekanne Mediaatorid ja nende inhibitsioon Mõjustuse toime sõltuvalt retseptori liigist Mõjustused efektorelunditele Neerupealise säsi ja süpaatilise närvisüsteemi seos
Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem Ei allu tahtele Organismi siseministeerium Innerveerib põhiliselt: Silelihaseid Näärmeid Südant
Vegetatiivse närvisüsteemi funktsioon Sisekeskkonna konstantsuse (homöostaas) säilitamine Sisekeskkonna kohanemine organismi koormamisel Lisaks homöostaasiga kaudselt seotud ülesanded: Suguelundite ja silma sisemiste lihaste tegevuse neuraalne kontroll
Vegetatiivse närvisüsteemi jaotus Sümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatiline närvisüsteem Soole närvisüsteem
Vegetatiivsed ganglionid Terminaalsete neuronite rakukehade kogumikud Preganglionaarne neuron lähtub kesknärvisüsteemist ja siseneb vegetatiivsesse ganglionisse Postganglionaarne neuron lähtub vegetatiivsest ganglionist ja lülitub efektororganisse
Vegetatiivne ganglion
Sümpaatilise ehk torakolumbaalse närvisüsteemi ehitus Preganglionaarsed neuronid seljaaju C 8, Th 1-12, L 1-3 Ventraaljuur Rami communicantes albi Paaritud prevertebraalsed ganglionid Paarilised paravertebraalsed ganglionid Truncus sympaticus
Sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon Aktiveerib kesknärvisüsteem Kontrollkeskusteks ajukoor, hüpotalamus, ajutüvi ja seljaaju
Sünapsite lokalisatsioon Peapiirkonna ganglionid ganglion cervicale superius ganglion cervicale medium ganglion stellatum Truncus sympaticus 4 ülemist rinnasegmenti Kõhu- ja vaagnaõõne ganglionid ganglion coeliacum ganglion mesentericum superior ganglion mesentericum inferior
Ehituslik omapära Truncus sympaticus Sümpaatilised ganglionid on elundikauged Postganglionaarsed aksonid on pikad
Erutuse ülekanne preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele Mediaatoriks atsetüülkoliin Retseptorid Nikotiinergilised Kõigis autonoomsetes ganglionites Nikotiin omab sarnast toimet kui atsetüülkoliin Muskariinergilised Asuvad efektoril Muskariin omab sarnast toimet kui atsetüülkoliin
Mediaatorite inaktivatsioon Nikotiinergilised reteptorid kvaternaarsed ammooniumialused (ganglioblokaatorid) Ligandi poolt juhitud ioonkanalid Muskariinergilised retseptorid atropiin Leidub karumustikas
Erutuse ülekanne postganglionaarselt elundilt efektorelundile Adrenergilised sünapsid Ülekandeaineks on katehhoolamiinid Noradrenaliin Adrenaliin Isoproterenool (organismis ei leidu)
Adrenoretseptorid Vahendavad erutust efektorelundile Rakumembraani spetsiifilised struktuurid, mis reageerivad katehhoolamiinidega Farmakoloogiliste kriteeriumide alusel jaotatakse kahte rühma: α-retseptorid β-retseptorid (β1- ja β2-retseptorid)
Retseptorid Enamikul elunditest ja kudedest nii α- retseptorid kui ß-retseptorid Antagonistlikud efektid Füsioloogiline vastus sõltub sellest, kas ülekaalus on α- või β-adrenergiline toime
α-adrenergiline retseptor Noradrenaliin, adrenaliin ja isoproterenool on järjest nõrgeneva toimega NA>A>I Toime on blokeeritav α-blokaatoritega Nende stimulatsioon kutsub esile: naha ja limaskestade veresoonte ahenemise silmaava laiendaja- ja karvapüstitajalihase kontraktsiooni insuliini sektretsiooni pidurdumise
β-adrenergiline retseptor Isoproterenool, adrenaliin ja noradrenaliin on järjest nõrgeneva toimega I>A>NA Võib jagada β1- ja β2-retseptoriteks Toime on blokeeritav β-blokaatoritega Nt dikloroisoproterenool
β1-adrenoretseptorid Peamiselt müokardis ja neerudes Nende stimulatsioonil: suureneb Ca-ioonide sissevool rakku erutuvus tõuseb intensiivistub lipolüüs elavneb insuliini sektretsioon südame löögisagedus tõuseb ja kontraktsioonijõud tugevneb
β2-adrenoretseptorid Nende stimulatsioonil: Suureneb Ca-ioonide väljavool rakust Lõõgastuvad silelihased bronhides emakas seedetraktis skeletilihaste veresoontes Transmitteri seondumine kutsub esile camp tekke rakusisese proteiinkinaasi aktivatsioon
Mõju efektorelunditele (3)http://genericlook.com/anatomy/Autonomic-Nervous-System/
Mõju efektorelunditele (4)http://www.fitness.ee/artikkel/1222/funktsionaalsed-ja-struktuursed-muutused-joutreeningul/2
Neerupealise säsi Kogumik muundunud sümpaatilistest postganglionaarsetest neuronitest Aktivatsioon preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite kaudu
Katehhoolamiinide vabanemine neerupealise säsi rakkudest on reguleeritud ainult neuraalselt
Neerupealise katehhoolamiinid Toimivad samadele sümpaatilise närvisüsteemi efektoritele Olulised efektorelunditele, millel neuraalne kontroll vähene või puudub nt arterite tunica media
Adrenaliini ja noradrenaliini toime katehhoolamiinide segus 80% adrenaliini ja 20% noradrenaliini Sarnasused: Tõstavad südameaktiivsust Ahendavad veresooni Laiendavad lihaseid varustavaid veresooni Ainevahetuse hormoonid
Adrenaliini ja noradrenaliini toime Erinevused: Adrenaliin stressiolukorras olulisem Soodustab kiiret glükoosi vabastamist glükogeenist Noradrenaliin stimuleerib lipolüüsi rasvkoes ja proteolüüsi maksas Energiaga varustamine võtab kauem aega Erinevad retseptorsüsteemid α- ja ß- retseptorsüsteemid
Kasutatud kirjandus 1) Kingisepp PH. Inimese füsioloogia. Tartu 2000 2) Schmidt R, Thews G. Inimese füsioloogia. TÜ 1997 3)http://genericlook.com/anatomy/Autono mic-nervous-system/ 4)http://www.fitness.ee/artikkel/1222/funkts ionaalsed-ja-struktuursed-muutusedjoutreeningul/2