SIDESÜSTEEMID JA VÕRGUD

Transcript

1 SIDESÜSTEEMID JA VÕRGUD 1. Optiline sidesüsteem, kaabel -TV süsteem Algusaastaks loetakse Eestis 70-ndate lõpus Võhmas. Kaabel-TV on mõeldud kvaliteetse TV pildi ja heli edastamiseks ilma antennideta. Tele- ja raadiojaamad võetakse eetrist vastu peajaamas, kus signaal konverteeritakse vajalikule sagedusele. Peajaamas reguleeritakse kõigi kanalite võimsus võrdseks ja muudetakse optiliseks signaaliks. See väljub peajaamast mööda optilist kaablit. Optiline kaabel on veetud majade gruppideni nn. optikapunktidesse. Neis muudetakse optiline signaal tagasi el.-ks signaaliks ja varustatakse sellega teatav hulk maju (kortereid). Optikapunktidest kuni majadeni veetud kaableid nim. magistraalkaabliteks ning nende vahel on tavaliselt ka liinivõimendid. Igas majas asub majavõimendi. Sealt väljuvad kaablid trepikodadesse, sealt jaotuskappidesse, kuhu üh. ka klientide kaablid. Peajaam -s asub vajalik aparatuur raadio ja TV kanalite vastuvõtuks eetrist ja nende edastamiseks kaablivõrku. Peajaama asukoht valitakse selliselt, et oleks hea eetri signaale paremini vastu võtta. Peajaamas asuvad SAT-TV vastuvõtuks vajalikud tüünerid ja dekoodrid ning videofilmikanalite näitamiseks vajalik aparatuur. Peajaamas asub ka esimene optikapunkt ja esimene liinivõimenduspunkt. Oluline on kogu jaama aparatuuri toide. Võimas UPS vms. stabiliseerib võrgupinge kõikumisi. Optikapunkt -s tehakse väljavõte optilisest kaablist ning vajadusel võimendatakse optilist signaali järgmisse optikapunkti saatmise tarvis. Siin muudetakse optiline signaal elektriliseks signaaliks. Selleks kasut. optilist muundurit (Teleste; DXO901), millesse antakse optiline signaal ja väljundis saadakse elektriline signaal, mille nivoo on reguleeritav. Optikapunkt töötab madala alalisvoolu toitega (42V). Tavaliselt asub optikapunktis ka toiteplokk, kuid seda on võimalik asendada ka liinitoitega. Liinitoide toimib läbi sama magistraalkaabli, mille kaudu edastatakse signaal. Liinitoidet kasut. juhul, kui kohapeal ei ole võrgutoite võimalust. Näiteks sidekaablikaevudes. Toide eriti vajalik, kui elektrilist signaali on tarvis võimendada. Liinivõimenduspunkt -s toimub sumbunud elektrilise signaali nivoo taastamine. Kõige rohkem sumbuvad kõrgemad sagedused. Liinivõimendid on kas liinitoitega või kohaliku toitega (DXA801 või DXA842). Kohalik toide (toiteplokk) on kallim, liinitoide kindlam. Liinivõimenduse võimsus peab olema db. Liinivõimendi reguleeritakse nii, et rohkem sumbuvaid kõrgemaid sagedusi võimendatakse rohkem. Liini jagamine Kui on vaja jagada toitega liini, siis ei saa seda tavalise jaguriga (TAP) teha. Kasut. spets liinijagureid nagu Danlab SA-02, SA-04. Jagur 02 jagab liini 2-ks, ks. Nendes on ka kaitsmed (5A) ja võimalus toite liini sisestamiseks. 1

2 Maja võimenduspunkt -i tuleb magistraalkaabel liinivõimendist või jagurist. Suurte majade puhul mitu võimendit ning siis jagatakse ta eelnevalt tavalise jaguriga. Signaal võimendatakse ja jagatakse vastavalt vajadusele. Maja võimenditeks kasut. enamasti kohaliku võrgu toitega võimendeid (DXE863 või DXE866). Esimese väljundpinge on suurem. Majavõimendi võimendab ka kõrgemaid sagedusi rohkem. Madalate sageduste puhul võimendus dB. Kõrgemate sageduste puhul võimendus dB. Kaabli jaotus kliendile Toimub trepikojas. Nt: 9 korruselises majas 5ndal korrusel ja 5 korruselises majas 3ndal korrusel. Majavõimendist tuleb magistraalkaabel jaotuskappi, kus see jagatakse korruste arvu järgi. Kõigi nende harude otsas on nn. MULTITAP (Lahs 4F11). 4 näitab väljundite arvu, 11 näitab mitu db signaali nõrgendatakse, kui seda jagatakse. Selleks, et telekas näitaks korralikku pilti, peab signaali tugevus olema vähemalt 55dB. Kanalid jaotatakse gruppideks, mida nimetatakse pakettideks. 2. Mobiilside struktuur; kärgkontseptsioon; mobiilside funkts.-mine. Traatside -võrk Kaugsidevõrk Kaugsidevõrk Lokaalvõrk Lokaalvõrk MS Mobiiltelefoni -võrk MTX MTX Võrgu kontrollsüsteem Võrgu piirkonnad MS Kärgkontseptsioon MS U m Tugijaaama töötsoon 1 Tugijaaama töötsoon 2 Tugijaaama töötsoon 3 Baasjaam 1) maht - iga süsteem peab olema võimeline teenindama suurt arvu kliente ka piiratud sagedusalade puhul. 2) levi - süsteem peab kindlustama telefoniteenuse kasutamisvõimaluse kogu riigi territooriumil ja võimaluse mobiili kasutamiseks naaberriikides. 3) integratsioon üld (fiks) telefonivõrguga. 2

3 Kärgsüsteemi alus - kasutada kanaleid või sagedusi uuesti. Kui on piiratud arv raadiokanaleid, siis mahtu saab suurendada ainult sageduste uuesti kasutamisega. Sageduste uuesti kasutamine Totaalne kõnede arv, mida saab ühendada erinevatel aegadel on võrdne kanalite arvuga, mida on multiplexitud nii mitu korda, kui on kanaleid uuesti kasutatud, st. mida enam kanaleid uuesti kasutatakse, seda rohkem abonente saab teenindada. Kärgteoorias katab kärg ringikujulise ala, mille keskmes on raadiosaatja mast. Kluster koosneb 7-st kärjest. Ühes klustris 1 2 kasutab iga kärg eri raadiosagedusgruppi. Järgmine kluster kasutab samu sagedusgruppe nii, et samade sagedustega kärjed ei puutu omavahel kokku. Nii saab seitsme sagedusgrupiga katta väga suure maa-ala, kus võib olla piiramatu hulk klustreid. Olenevalt geogr. iseärasustest võib olla 3,4,7,9 ja 12 kärjelisi 5 4 klustreid. Mida vähem on kärgi klustri kohta, seda enam on kanaleid kärje kohta ja seda suurem on kärje trafik. Kärgede arvu vähendamisega klustris suurenevad häired! GSM 1982a. Alustati süsteemi väljatöötamist. 1987a GSM standardi pöhinõuded 1) Roaming teenus. 2) Max-lt lisateenuseid (nagu ISDN-il). 3) Fiks-telefonivõrkude teenused kasutatavad ka mobiiliklientidele. 4) Võrgul peab olema ka mobiilile iseloomulike teenuseid. 5) Võrk peab võimaldama nii käsi- kui autotelefonide kasutamist. 6) Kvaliteet peab olema vähemalt sama hea kui fix-võrgul. 7) Võrk peab võimaldama kõne krüpteerimist ilma hinnale mõju avaldamata. 8) Võrk peab võimaldama min sagedusspektrite kasutamist. 9) Võrk peab koos eksisteerima varasemate võrkudega samas sagedusalas. 10) Peab olema võimalik eri maksustamissüsteemide kasutamine. 11) Võrkude vaheliseks signaliseerimiseks tuleb kasutada rahvusvaheliselt standardiseeritud signaliseerimissüsteemi. 12) Ei tohi esitada nõudeid eksisteeriva fiks-võrgu muutmiseks. 13) Võrk peab kaitsma signaliseerimis- ja võrgu kontrollinformatsiooni. 14) Võrk peab olema ökonoomne ja odav. GSM tehnilised andmed 1. Faasi teenused (asünkroonne ja sünkroonne andmeedastus): telefoniside kiirusega 13 kb/sek. Lühisõnumi teenus (SMS) Grupp 3 faks( faxiteenus) Kõne suunamine ja blokeerimine 2. Faasi teenused: telefoniside 6,5 kb/sek. 3

4 Kõne ootamine, hoidmine, konverentskõne Abonendi numbri tuvastamine Maksumuse näit Kinnised kasutajategrupid Turvasüsteemid: Abonendid autoriseeritakse alati vältimaks registreerimata kasutajaid. Signaal on pealtkuulamise vältimiseks krüpteeritud. Abonentide identifitseerimiskoodi ei edastata võrku vältimaks abonendi asukoha väljaselgitamist. Kõik need funktsioonid on seotud SIM kaardiga. (Subscriber Identity Modul), mis sisaldab kasutaja unikaalset rahvusvahelist mobiilikasutaja identifitseerimiskoodi IMSI. Selle abil toimub ka seostamine telefoninumbriga. Kõne loomisel edastatakse võrku kodeeritud IMSI ja kui telefon/võrk selle ära tunneb, ühendatakse kõne. See teeb võimatuks abonendiasukoha jälgimise. SIM- kaart sisaldab ka krüpteerimisvõtmeid. GSM allsüsteemid ja liidesed GSM süsteemi mudel koosneb: Võrgu ja lülituste allsüsteem NSS Põhijaama allsüsteem BSS Operaatori allsüsteem OS Mobiiltelefoni allsüsteem MS Raadioliides e. Kasutajaliides (mobiili ja põhijaama vahel). Liides (põhijaama ja operatsiooni ning võrgu ja lülituste algsüsteemide vahel). Võrguliides vajalik antud GSM võrgu ühendamiseks teiste võrkudega. BSS jaguneb: Peatransiiverjaam BTS Peajaama kontroller BSC BTS koosneb arvukatest saatjatest, vastuvõtjatest (transiiver TRX) ja antennist. Iga transiiver töötab kindlal sagedusel. TRX i edastatavad andmed moduleeritakse faasmodulatsiooniga. Saatjate võimsused on tavaliselt 20W/40W. BSC võib hallata mitmeid BTS sse. Võrgu ja lülituste allsüsteemi ülesanne: Lülitada kõnesid nii oma võrgu sees kui ka võrkude vahel. Võimaldada GSM võrgule ligipääs teistest võrkudest. Koduvõrgu paiknemise regiter. Teiste võrkude abonentide registreerimine. Autoriseerimine. Seadmestiku register. 4

5 Funktsioneerimise kirjeldus Eksam: Sidesüsteemid ja võrgud Transmissiooni f.-n hõlmab abonendi andmete edastust ja signaliseerimist. Andmete edastus toimub kiirusega 13kb/sek. Iga GSM raadiokanal kannab 8 kõnet. Kõned saavad toimuda üheaegselt samal sagedusel tänu nn. ajaslottide kasutamisele, seda nimetatakse ka ajajaotus multipleksimiseks. Kõne kodeeritakse järgnevalt: 20ms pikkused analoogkõne tükid kodeeritakse 260-ks bitiks. 260bit = 13kbit / sek sek 20ms 260 bitti: Klass 1 a : 50 väga tähtsat bitti Klass 1 b : 132 tähtsat bitti Klass 2: 78 vähemtähtsat bitti GSM MHz MS BS MHz BS MS f = 25MHz Dupleksvahe: f = 45MHz Kanali laius: f KAN = 200kHz 25MHz Raadiokanalite arv: = 125kanalit 200kHz Kõne kanalite arv: kanalit Probleemid: Kõrvalkanali interferents Levi kadumine Kaja Ajaviivis Need probleemid on lahendatavad transmissiooni ülekande kvaliteedi parandamisega. GSM MHz MS BS MHz BS MS f = 75MHz Dupleksvahe: f = 95MHz Kanali laius: f KAN = 200kHz 25MHz Raadiokanalite arv: = 375kanalit (seega kõnekanaleid 8*375) 200kHz Loogilisi kanaleid (TDMA) = 3000 ETSI - Euroopa telekommunikatsiooni standardite instituut. UMTS kolmanda põlvkonna mobiilside standard, mis tavalise telefonikõne kõrval võimaldab pakkuda ka kiireid internetiühendusi ja multimeediateenuseid. UMTS on kujunemas ülemaailmseks süsteemiks, mis olemasoleva GSM standardiga ühildudes võimaldab ühendada ka maailma eripiirkondades kasutatavaid erinevaid mobiilsidesüsteeme. (1990a algusaastate materjal) 5

6 Mobiilside liikuvate objektide vaheline side (auto, inimene). Mobiiltelefonid või mobiiljaamad suhtlevad omavahel või muude sidevõrkudega läbi tugijaamade. Süsteemi juhib mobiilsidevõrgu peajaam, mis suunab vajadusel kõne ka teistesse sidevõrkudesse. Mobiiltelefonid omavahel ilma tugijaamata suhelda ei saa. Side ulatus ja kvaliteet on määratud väljaehitatud tugijaamade võrgu ja kasutatava mobiiltelefoni parameetritega. Mobiilsidesüsteemid GSM Töötab sagedusalas MHz Raadiokanalite arv 124 Loogilisi kanaleid 992 (uuel versioonil 1984) Modulatsioonimeetod GMSK Kõne numbriline töötlus ja kõne kodeeritud. Traktis GSM-lt GSM-le kõned pealt kuuldamatud. Väljudes teistesse võrkudesse (?) kõne salastatus kaob. Aparaadi või kaardi varastamise korral on operaatoril võimalik blokeerida nii SIM-kaart kui ka telefoni kasutamine. Andmete ja kõne edatamine on tänu dig. andmetöötlusele kvaliteetne. Väljudes GSMst teistesse sidevõrkudesse muutuvad määravaks sealt kõnetrakti liituvad häired. Kõrgtehnoloogia tagab GSM-aparaatidele väga väikese gabariidi ja kaalu. 3. SAT-sidesüsteemi tööpõhimõte; positsioneerimissüsteemi (GPS) olemus. GPS (Global Positioning System) - satelliitsidel põhinev asukoha kindlaksmääramise süsteem. GPS töötati algselt välja USA armee jaoks. Paigaldamistäpsus on tsiviilrakendustes u. 30m, salastatud sõjaväelistes rakendustes alla 5 meetri. Täiustatud GPS võimaldab saavutada täpsuse u. 1m. GPS seadmestik on kättesaadav ka PC lisakaardina. Laptopide puhul saab kasutaja niimoodi iga hetk kindlaks teha oma asukoha täpsed koordinaadid. Radjolinja tuleb peagi välja ka mobiil GPS-iga. GPS võimaldab toimetada mingit objekti mistahes maalähedasse etteantud punkti. Juhitav objekt saab pidevalt GPS-i abil andmeid enda asukoha, liikumise suuuna ja kiiruse kohta. Nende andmete abil on võimalik liikumist korrigeerida kas: 1) käsitsi (t-piloot) 2) automaatselt (autopiloot) 3) kaugjuhtimise teel (dispetser) Süsteemi töö põhineb EML-te sagedusega 1,2 ja 1,5 GHz levil lähima navigatsioonisateliidilt objekti pardal oleva vastuvõtjani. Süsteem on kasutatav nii õhus, merel kui ka maal ning ei sõltu ilmastikust ega kellaajast. Raskusi võib olla kohtades, kus kõrvalised objektid varjutavad sellise SAT-side raadionähtavuse (linnades kõrghoonete vahel, tihedas metsas). 6

7 Navstar (Navigational Satelites Time And Ranging). See on kõige parem kasutusel olev GPS süsteem. Ta tagab suure täpsuse ja on praegu salajaste koodide (PY) tõttu tehniliselt rakendatav NATO relvajõududes. Navstar on töös ööpäevaringselt alates aastast Esimesed Navstarid lennutati välja 1978, edasi oli vaja veel koode täpsustada. Väljaarendusfaasiks loetakse a, mis algas ka mikrolülituste kasutamine süsteemides ja PY süsteemi alged. Süsteemi väljaehitamist mõjutas tugevalt USA-s plahvatanud kanderakett Cenesis. Kahemõõtmeline tasapinna tõene mõõtmine sai võimalikuks 90-ndate lõpul. Tsiviilkasutajate jaoks on lihtsamalt kodeeritud (C/A) ja täpsus on väiksem (100m). Ta on avatud, st. kättesaadav kõigile) Navstar koosneb: 1) sateliitidest - umbes 20km kõrgusel tiirlevad ning pidevalt kiirgavad signaale ja sõnumeid. 2) maapealsetest juhtimiskeskustest ja kontrolljaamadest 3) tarbjate aparatuurist. Tööpõhimõte: Süsteemis rakendatakse nn. pseudokauguste meetodit, mille tööks on vajalik vähemalt 3 või 4 navigatsioonisateliidi samaaegne raadionähtavus. Sateliitide arv ja orbiidid on valitud nii, et mõõtmisi võiks teha vähemalt 4 sati abil suvalises Maa punktis ööpäevaringselt. Maapealsed jaamad jälgivad pidevalt sateliitide liikumist ja signaalide sünkroonsust. Saadavate andmete abil koostatakse pika- ja lühiajalised orbiitide ja objektide ning pardakellade prognoosid. Tulemused edastatakse sideseansside ajal GPS juhtimiskeskustest sateliitidele, viimased aga edastavad need nav.sõnumi kaudu tarbijale. Tarbjate aparatuur fikseerib navigatsioonisignaalide saabumisajad ja toplerilised sagedus nihked ning arvutab nende põhjal kaugused ja kiirused satelliitide suhtes. Nav.sõnumi põhjal arvutatakse sateliitide asukoht ja kiirus signaali kiirgamise momendil. Nende andmete järgi määratakse objekti parameetrid maapealses koordineerimis süsteemis. SAT sidesüsteemi tööpõhimõte Aparatuur asub suurel kõrgusel asuvatel sidesatelliitidel. Praegu kasut. peamiselt geostatsionaarsel orbiidil paiknevaid sünkroonseid sidesatelliite, mis ei muuda oma asukohta maa suhtes. See lubab saadetavaid raadiosignaale vastu võtta liikumatu vv antenniga. Vaatamata sellele, et satelliitraadiosaatjate võimsused ei ületa paarisadata vatti, on sidekaugus suur (mitukümmend tuh. Km). Programme saab vastu võtta küllalt väikese vv antenniga ning suht odava vv aparatuuriga. Sat ringhäälingus kasut. tavaliselt kõrgemaid raadiosagedusi kui maapealsetes saatejaamades (üle 10GHz). Erineb ka modulatsiooni viis, mis lubab vastuvõtta nõrku signaale. Analoogtehnika korral kasut. põhiliselt FM, seda ka TV signaali edastusel, mille juures vajatajkse 7

8 mõnekümne megaherzi laiust raadiokanalit. Digiülekande puhul kasut. info komprimeerimist (kokkusurumine ja avardamine). Sidesatelliit on varustatud nii saate- kui vastuvõtutehnikaga ehk transpondritega ja neid on igal satelliidil mitu. Ühe satelliidiga on võimalik katta u. 1/3 maakerast. Satellliitidel on suunatusega saateantennid mis lubavad suunata raadiokiirguse väiksemale alale ja hõlbustada signaalide vastuvõttu. Keskkonna eelised 1) õhu keskkond katab kogu maapinna 2) keskkond on pidevalt kasutuskõlblik 3) keskkonna loomiseks ei pea kulutama 4) vv on võimalik ka mobiilsete vahenditega 5) erinevate raadiosaatejaamadega signaale ei ole vaja omabvahel tehissidevahenditega liita, nad levivad üksteisest sõltumata. Keskkonna puudused 1) Levitingimused pole alati rahuldavad, muutuvad. 2) Signaalide eristus põhiliselt sageduse järgi ja see piirab oluliselt ühel ajal. levivate programmide arvu. 3) Leviala pole piiratav kui vaja. Orbitaalpositsioon, mis on eestile eraldatud positsioon satelliidil on 23 o idapikkust. Sat ringhäälingu vastuvõtuks on vaja lisaseadmeid, sealhulgas sagedusalale kohandatud suure võimendusteguriga vv antenni (parabool) ja sellega konstruktiivselt kokku pandud konvertereid (välisplokk) ja teleri ja raadio juures asuvaid välisplokiga ühendatud tuunereid (siseplokk). 4. Ringhäälingusüsteemid (RH) ja programmid. Ringhääling - telekommunikatsiooni üks eriliikidest. On ühepoolne simpleks. Tsirkulaarne ülekanne (ühest infoallikast paljudele tarbijatele). Territoriaalselt hajutatud infotarbijate olemasolu. Ringhäälingu programm spetsiaalselt ettevalmistatud info. Ringhäälingu jaotamisel on aluseks võetud: 1. edastatava info liik: Heli ehk raadioringhääling. Televisiooniringhääling. 2. Ringhäälingu programmi edastamise keskkond: Looduslik keskkond. Tehislik keskkond. 3. Programmiga kaetava ala ulatus: Kohalik. Riiklik. Välisriikidele suunatud programmid (vaba euroopa). Regionaalne. Globaalne (CNN). 4. Analoogringhääling, Digitaalringhääling. Katteala määramisel on aluseks minimaalne programmi vastuvõttu võimaldav elektromagnetvälja tugevus. 8

9 Eeter iseseisva mateeriavormina ei eksisteeri (looduslik keskkond). Selle puhul on kaks erinevat lahendust: 1. maapinnal olevate saatejaamade kaudu levitamine 2. satelliitringhäälingu saatejaamad kosmoses. Ringhäälingu koostis ja struktuur Süsteem on seotud elementide (süsteemi koostisosade) kogum, mis täidavad ühist funktsiooni. Ringhäälingu süsteemi koostises on järgmised erinevaid funktsioone redigeerivaid asiseid: Programmi loomise tehnilised vahendid. Programmi jaotamise/vahetamise vahendid. Programmi levitamise vahendid. Programmi vastuvõtmise vahendid PA SL SJ L K VS VS VS PA Programmi allikas. SL Sideliin. SJ Saatejaam. LK Levikeskkond. VS Vastuvõtuseade. Ringhäälingu süsteemides realiseeritavad operatsioonid 1. Programmi tootmine s.o. ringhäälingus edastatava info loomine + kujundamine. Spetsiifiline operatsioon. Info jaguneb: Ringhäälingu süsteemis endas loodud info. Süsteemist väljaspool loodav info. Salvestatud ja programmi tootmisel taasesitatav info. Kogu programm moodustub järjestikku edastatavatest temaatilistest osadest saated. Tootmisvahendid: Seadmed info loomiseks, registreerimiseks, vastuvõtuks, edastuseks jne. Tootmisega seotud hooned. Vajaliku aparatuuriga varustatud transpordivahendid. Vajalikud võtete ruumid stuudiod. Üldotstarbelised-, spetsiaalsed IT sidevahendid ja energiavarustusseadmed. TV Keskus, Raadiomaja. Programmi tootmisel teisendatakse infoallikast väljastatav info mikrofoni ja/või telekaamera abil üheks või mitmeks elektriliseks signaaliks, mis kannab seda infot. Kui me tahame infot ajaliselt nihutada, siis info salvestatakse. Elektrisignaal kas salvestatakse ja töödeldakse või töödeldakse hiljem. Töötlemisel kõrvaldatakse häired ja moonutused.senikasutatud analoogsalvestust hakkab välja tõrjuma digisalvestus. 9

10 RDS puhul on degu infi digiedastusega, kus andmesignaalid liidetakse ringhäälinguprogrammi signaalidega programmi tootmisel või hiljem ka levitamisel. Programmi edastamine Selleks kasut. samu sideliine, mis on kasutusel igasugu info edastamisel (raadiorelee, kaabel- ja satelliitsideliinid).erinevad on aga sidekanalite näitajad (ribalaius, moonutused, häired). Digiedastuse puhul kasut. komprimeerimist, mis põhineb info liiasuse kõrvaldamisel signaalist. Sellega saab vähendada sidekanali läbilaskeriba mõnikümmend korda, ilma et nt. Kujutise kvaliteet märgatavalt langeks. Visuaalse info komprimeerimine on keerukuse tõttu realiseeritav vaid digitaalsete signaalitöötlusvahenditega. Nüüdisaegsed sidetehnikavahendid ei piira programmi edastamise kauguse maad. Programmi levitamine Mõte on selles, et muuta programm kättesaadavaks lihtsate ja odavate tehniliste vahenditega varustatud inimestele. Kõige paremini vastab sellele looduslikus keskkonnas levivate raadiolainete kasutamisel põhinev eeterringhääling. Programmi levitajaks on saatejaam, mis kiirgab saateantenni kaudu ümbritsevasse ruumi programmi kandvaid ja ruumis ise levivaid laineid. Sagedus on põhitunnus, mille järgi eraldatakse vastuvõetavad signaalid üksteisest.vastastike segamiste vältimiseks on igale raadiosideliigile eraldatud rahvusvaheliste kokkulepete alusel sagedusalad, mis omakorda jaotatakse kitsamateks osadeks ehk raadiokanaliteks, millest igaüks on piisav ühe ringhäälingukanali edastamiseks. Raadiokanali laius sõltub ringhäälingu liigist (TV kanal-8mhz, AM-10kHz, FM-200kHz). Levimisel lainete levimise intensiivsus väheneb ja seega on saatja leviala piiratud. Levi piiratus lubab sama kanalit korduvalt kasutada kui saatejaamad on üksteisest piisavalt kaugel. Programmi vastuvõtt Tehniliste vahendite kogumit, millega tagatakse raadiosageduslike signaalide vastuvõtt, töötlemine, muundamine inimesele tajutavaks heliks ja kujutiseks nimetatakse ringhäälingus vastuvõtutehnikaks. Vastuvõtuseadmed võivad olla kas individuaalsed või ühisvastuvõtusüsteemid, mida seob võrguks ühine otstarve ja ühtsed tehnilised lahendused. Vajalike seadmete arv sõltub ringhäälingu liigist ja programmi levitamise viisist (individuaalvastuvõtt, ühisvastuvõtt, sati vastuvõtt, kaabellevi, digivastuvõtt). Igal erineval korral on vaja omi vastuvõtuseadmeid! 10

11 5. Digitaalringhääling; DAB, DVB Eksam: Sidesüsteemid ja võrgud Vastuvõetav signaal on kvaliteetseim kui kasut digisignaali, mis võimaldab kasutada komprimeerimist. Digisignaal tagab ka parema häirekindluse. Samuti kindlustab digiringhääling mobiilsuse, kusjuures tulemus on peaaegu sama hea kui paikse vv korral. Digiringhälingu eelised 1) edastatava signaali suur häirekindlus 2) sagedusspektri effektiivne kasutus. 3) võimaldab operaatoritel pakkuda uusi täiendavaid teenuseid (eriteated, liiklusinf. lhisõnumid, inf. knkreetse ringhäälinguprogrammi kohta) 4) edastatava heli ja kujutise tunduvalt parem kvaliteet, kuna kasut. keerukat kodeerimistehnoloogiat. 5) signaali saab vastu võtta nii liikudes kui paikse kasutuse korral. DAB Digital Audio Broadcast ehk DIGITAALNE HELI EDASTUS See on uus saatesüsteem, mis aja jooksul asendab AM-i ja FM-i. DAB kasutab spektrit palju efektiivsemalt, kui AM või FM. Iga DAB saatja edastab kuni kuute stereoprogrammi samaaegselt, ühel sagedusel, vastupidiselt ühele FM puhul. Või sa saad kasutada 12 monokanalit. Või 4 stereokanalit ja 4 monokanalit DAB pakub ka spetsiaalset teenust, nimetusega Programme Type (programmi tüüp). Mõned raadiojaamad edastavad lisaks infot jaama sisu kohta, näiteks, Classical Music või News. Sa võid oma DAB vastuvõtjal lasta üles leida kõik jaamad, mis edastavad sinu soovitud programmi. Põhiline on, et edastuskulud vähenevad. DAB puhul kasutatakse palju väiksemaid võimsusi, kui FM puhul, samal ajal mitte kaotades geograafiliselt. DAB üks eelis on see, et edastuskulud vähenevad ja see on võimas reklaamimeedia kanal. DAB saab edastada ka FM sagedusel 88 kuni 108 MHz, kuid tegelikkuses kasutatakse hoopis teisi sagedusi aastal toimunud World Administrative Radio konverentsil pandi paika sagedused riikide kaupa, nii maapealse, kui ka satelliit, digitaalseteks edastusteks. Heli jõuab kuulajateni nii nagu see välja kiirati, sest DAB on immuunne igasugu häiretele, segamistele, kõikumistele.jaamad hakkavad olema igal pool sama sagedusega (nt tartus tallinnas jne) DVB Digital Video Broadcast Digitaalne video edastus Digi TV-l on kolm edastusvormi: 1) DVB-S (sat ringhääling, läheb esimesena digi peale üle, probleemiks on signaali müradest eemaldamine); 2) DVB-C (kaabelringhääling, hästi kaitstud väliste häirete eest); 3) DVB-T (maapealne ringhääling, tuleb arvestada soovitud signaali saabumisega erinevaid teid pidi, teiste jaamade poolt tekitatud tööstuslike ja looduslike häiretega). Vaataja jaoks ei muutu TV vallas midagi. Vaataja vaatab televiisorit ikka nagu siiamaani, samamoodi nagu kuulab ka muusikat, kuigi allikas on nüüd teine. Sellele kõigele lisandub lihtsalt palju muud, mis teevad telerivaatamise lihtsamaks ja 11

12 atraktiivsemaks. Digitaaltelevisioon pakub meile rohkem kanaleid, parema pildikvaliteediga, kas standartses mõttes (SDTV) või kõrgkvaliteetset (HDTV). HDTV toob teie koju kino-kvaliteediga pildi ja hi-fi ruumilise heli. See muutub, siis "kodukinoks". HDTV edastab silmale viis korda rohkem informatsiooni, kui standartne televisioon, SDTV. Jaamadel on võimalus endal valida, kas nad kasutavad HDTV-d või SDTV-d. Digitaaltelevisoon pakub tohutult uusi võimalusi, mida me ei oska veel täna sõna "televisoon" all mõeldagi. Digitaal TV vastuvõtjad on võimelised pakkuma suurt hulka lisateenuseid, tavalistest, interaktiivsetest mälumängudest, internetist, läbi õhu kuni televisooni ja interneti kombinatsioonini. Televisooni ei saa kvaliteetselt vastuv võtta liikudes. Digitaal TV-ga on see võimalik, võid televisioonisaateid vastu võtta nii autos, bussis, trammis, rongis ja isegi kaasaskantava televiisoriga, ja mitte ainult TV saateid. Näiteks, GSM telefoniga, mis on ühendatud sinu laptopiga ja DVB-T vastuvõtjaga, võid sa internetis surfata kiirusega 2-14 Mbit/s, tuhat korda kiiremini, kui 28k8 modemiga. Enamus televisioonides kasutatav tehnnika on juba digitaalne, kuid vaatamata sellele võtame me signaali, kodus, vastu analoogselt. Programmi kvaliteet, võimalused ja sisu poleks ilma digitaaltehnikata võimalik. Kui Te vaatate TV programmi kaabel-tv, satelliidi või õhu kaudu, istuste te enamus juhtudel pika sündmuste keti lõpus, kõik peale viimase on edastatud digitaalselt. 6. Infohankesüsteemid; sünteesvõrega süsteemi tööpõhimõte 1) Infohankesüsteemide üldiseloomustus Igapäevane ja tavaline on informatsiooni (info) või teabe hankimine ajalehtedest, ajakirjadest, raadiost ja telerist ning nüüd ka arvutist INTERNET-i vahendusel. Infohange ongi tegevus, mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja nende sihipärane rakendamine. Infohankesüsteeme võib klassifitseerida mitmeti. Lähtudes nende poolt hangitava info sihtotstarbest eristatakse järgmisi süsteeme: radarid, sonarid, navigatsioonisüsteemid, tehnilised luure- ja desinformatsioonisüsteemid, monitooringusüsteemid, diagnostikasüsteemid, infootsingusüsteemid jne. Radarite ülesanne on hinnata oma tegevusraadiuses maal ja vee peal ning õhus liikuvate objektide asukohta ja liikumise parameetreid. Sonarite ülesanne on sama veealuste objektide puhul. Navigatsioonisüsteemid tagavad objektide liikumise juhtimise õhus, maa ja vee peal, aga ka vees autopiloodi abil või väljastavad juhtinfot inimoperaatorile. Tehnilised luure- ja desinformatsioonisüsteemid on keerulised, sest nad lahendavad raskeid ülesandeid. Luurele on oluline teada pidevalt muutuvas olukorras objektide asukohti maal ja merel. Selle ülesande lahendab sünteesvõreantenniga radar, vee all sonar. Desinformatsiooni tüüpiline ülesanne on radarite peibutamine, mis seisneb radari avastatud objekti asukoha ja liikumise parameetrite asendamises väärate suurustega. 12

13 Monitooringusüsteemidega lahendatakse suurte maa-alade ja ruumiosadega seotud probleeme nagu õhu saastatus, äikesepilvede liikumine, ionosfääri oleku, sh osooniaukude jälgimine. Kasut. Ka nt pankades andmete liikumise jälgimisex, ja ka telefonifirmades telefoni trafiku jälgimisex. Diagnostikast tasub esile tõsta lendavate objektide raadio- ja automaatikavahendite stardieelse kontrolli süsteeme kui keerulisemaid. Nüüdisaegsete infosüsteemide integraator on arvuti, kuhu juhitakse süsteemide poolt hangitud teave. Info tarbija on inimene ning tema sihipärase töö hõlbustamiseks ongi loodud infootsingusüsteemid. Põhilised infokandjad on elektromagnet- ja rõhulained. Sõltuvalt infokandja tüübist ja konkreetsest rakendusest tuleb alati määratleda süsteemi toimimise keskkond koos kõigi füüsikaliste iseärasustega, mis mõjutavad lainelevi. Näitena peatume radaritel ja Maad ümbritseval keskkonnal lähtuvalt elektromagnetlainetest. Üks olulisem parameeter on elektromagnetlaine leviku kiirus, mille võib esimeses lähenduses lugeda võrdseks Radari töösageduse määramisel tuleb aluseks võtta rahvusvahelised kokkulepped Infohankesüsteemide üks näitaja on tegevusraadius. Radarite puhul on see eeskätt seotud elektromagnetlainete sumbuvusega levikeskkonnas Sumbuvus kasvab sageduse suurenedes ning sõltub oluliselt sademete intensiivsusest. Seega võib ilmastik tugevasti mõjutada radari efektiivsust.olgu märgitud, et infohankesüsteemi toimimise keskkonda kuulub kõik, mis asub tegevusraadiuse piires, sh nii loodusliku kui ka tehismüra allikad. Infohanke tulemused on ühildatavad ja tõepärased vaid juhul, kui kogu süsteem on haaratud ühtse ajaarvestusega. Radari tööpõhimõte Aktiivsed radarid aktiveerivad antenni suunadiagrammiga määratud ruumiosa ning registreerivad selles ruumis olevatelt objektidelt tagasisuunas hajunud signaale. Hajunud signaali analüüsi tulemusena antakse hinnangud objektide kaugusele radarist ja nende liikumise vektorite radiaalkomponentidele.konstruktiivselt on radarid väga erinevad, mis on tingitud nende paigutuse koha erinõuetest (laev, lennuk, satelliit jne) ning konkreetsete ülesannete paljususest. Sünteesivõrega süsteemid Tavaliste radarite ja sonarite põhiline puudus on väike märkide lahutusvõime aktiveerimissuunaga risti olevas suunas D, kuna D sõltub nii märgi kaugusest kui ka sensori suunadiagrammi pealehe laiusest Samal ajal, kasutades aktiveerimisel keerulise struktuuriga signaale või lühikesi impulsse, võime radiaalsuunalise lahutusvõime D tagada mõne sentimeetri piires kogu mõõtedistantsi ulatuses. Selleks et D oleks võrreldav D-ga, minnakse üle statsionaarsetelt sensorisüsteemidelt sünteesivõrele.sünteesivõre moodustamine(joonis 5.4.1) seisneb selles, et võre moodustatakse ajas dünaamiliselt. 13

14 Seega kasutatakse sünteesivõrega süsteemi nii luureinfo hankimiseks kui ka suurte piirkondade etteantud lahutusvõimega kaardistamiseks. Tavaliselt registreeritakse külgvaatluse süsteemides alginfo maksimaalse lahutusvõimega, signaalitöötluse tulemus esitatakse aga sellise lahutusvõimega, mis vastab tarbija nõuetele. Infohange Internetist Mida suuremak muutub web, seda raskem on sealt vajaliku infot leida. Info leidmiseks on loodud infohankesüsteemid (teabeotsisüsteemid). Otsing võib olla väga mitmesugune. Näiteks teennuse järgi saab eristada peale www otsingu süsteemide veel Usenet-i ja anonüümse FTP otsisüsteeme. web s on kasutusel 2 tüüpi otsiaparaate: 1) teemaotsing; 2) sõnaotsing; 3) nendekombinatsioonid. Teemaotsingu puhul on aluseks teatav pealkiri (temaatika) ja seda kasutatakse, kui puudub kindel märksõna. Sõnaotsingu korral antakse otsinguprogrammile ette märksõna või fraas, mis otsitavat materjaali lähemalt iseloomustab. Seejärel antakse korraldus otsingu läbiviimiseks. Programm sirvib suure kiirusega läbi tohutu materjali internetis ja esitab sirvijale otsingu tulemused. Tavaliselt annab otsing algul palju liigset ja tarbetut materjaali nii et osa sellest tuleb eemaldada. AltaVista see on suurim süsteem, mis hangib teavet nii www-st kui ka Usenet-I uudiste gruppidest. See on hiiglaslik infopank, milles leidub viiteid sadadele miljonitele veebilehtedele ja uudisartiklitele kogu maailmas. Võimaldab suhelda ka eesti keeles.(üldse kokku 25 keelt) Otsivõrk koosneb kuuest maailma eri paigus asuvast kesksest otsiarvutist. Eestile lähim AltaVista server asub aadressil Temaatilised kataloogid: InfoSeek on jagatud hulgaka alateemadeks ja oskab otsida nii veebist kui uudisrühmadest. Eeliseks on otsingu jätkamis võimalus täpsustava märksõna abil esimese tulemuse saamise järel. Yahoo on paegu kõige populaaesem temaatiline võrgukataloog mille pealeheküljel on valdkondadest koosnev teemade loend. Iga valdkond on jagatud veel hulgakas väiksemateks valdkondadeks jne. kuni jõutakse konkreetse veebileheni. Saab otsida ka märksõna järgi. Programmide otsimise süsteemid: FTP otsingusüsteem ARCHIE anonüümse FTP serverite sisus orienteerumine ning vajaliku faili ülesleidmine pole lihtne. Selle hõlbustamiseks on koostatud otsingusüsteem Archie. Selle ül. on otsida maailma paarituhandest tähtsamast FTP- 14

15 serverist infot mingi märksõna järgi. See on realiseeritud maailma eripaigus asetseva Archie-serveri näol. Neisse saab sisse logida telnet abil kasutajanimega archie (see otsib faili ainult failinimede järgi, sisu ei vaata). On olemas archie kliendiprogrammid (Unix is kui ka Window sis). Archiega väga sarnane WAIS (Wide Area Information Service). See vaatab ka otsimisel dokumendi sisu. WWW ja tema otsinguaparaat. Omaette grupi moodustavad isikuandmete otsingu süsteemid. 7. Valvepuldid Valvepult on turvasüsteemi "aju". Valvepulti võivad olla ühendatud nt andurid, sireenid, välklambid, robottelefon, koodpaneel. Valvepult analüüsib andurite seisundeid ning häire korral paneb tööle sireenid/välklambid/robottelefoni. Valvepuldis olev aku tagab süsteemi normaalse töötamise ka voolukatkestuse korral. Akutoitel suudab süsteem funktsioneerida ca 24h-48h (sõltub akust). Võrgutoite katkemise korral saadab valvepult vastavasisulise signaali valvekeskusesse (juhul kui süsteemis on robottelefon) ning koodpaneelile, kus hakkab vilkuma vastav indikaator. Valvesüsteem on kaitstud antisabotaaži ahelatega ehk tamperahelaga, s. t. rikkudes kaabeldust, avades või lõhkudes süsteemi komponente annab süsteem koheselt häire (ka siis, kui süsteem pole valverežiimis). Valvepulti saab ühendada ka suitsu- ja temperatuuriandurid. Akud - asuvad reeglina valvepuldis. Tähtsaim näitaja akudel on tööaeg voolutoite katkemisel. Sireen: tähtsaim näitaja on helitugevus. Üldiselt on see ca dB. Vilkuriga välisakusireen - on mõeldud välistingimustes kasutamiseks. Sireen rakendub, kui selleks saabub signaal valvepuldist. Juhul, kui valvepult on rikutud (välja lülitatud võrgutoide), hakkab sireen tööle oma akudelt. Kui lõhkuda sireeni, või selle juhtmestikku, läheb häiresse valvepult ja vastava aparatuuri olemasolul edastatakse signaal valvekeskusesse. Koodpaneel - peab asuma valvepuldist eemal. Koodpaneelil on reeglina taustvalgustusega nupud ning valvatavate tsoonide indikaatorid. Puldi abil pannakse objekt valve alla ning võetakse valve maha. Kood on üldjuhul 4-kohaline. Mõned valvepuldid lubavad kasutada erinevaid koode (igale kasutajale personaalne). Robottelefon on vajalik häireteate saatmiseks valvekeskusesse. Lihtsamad ja odavamad robottelefonid kasutavad teate edastamiseks telefoniliine: kui telefoniliinid läbilõigatakse, siis häireteade valvekeskusesse ei jõua. Võivad kasutada ka raadiosaatjaid. Infrapunaandurid - odavamad reageerivad soojuse muutusele valvatavas ruumis, kallimad on kombineeritud andurid, mis reageerivad nii liikumisele kui ka soojusele. Heliandurid reageerivad helisagleduste peale. Puuduseks on asjaolu, et nad on suhteliselt tundlikud ning setõttu võib esineda valehäireid. Magnetkontaktandurid koosnevad kahest poolest: magnetist, mis kinnitatakse ukse peale või sisse ja herkonist e. hermeetilisest kontaktist, mis kinnitatakse uksepiida peale või sisse. Andur reageerib, kui magneti ja kontakti- vaheline kaugus on üle lubatud piiri, ca 2,5 cm. Klaasipurunemisandur: hakkab tööle siis kui klaas katki lüüakse. Löögiandur ja vibratsiooni andurid: Löögi- ja vibratsiooniandureid saaks kasutada nt ustel magnetkontaktandurite asemel. Magnetkontaktandur hakkab tööle alles siis, 15

16 kui uks on juba lahti: vibratsiooniandur suudaks häire varem edastada. Vibratsiooniandureid saab reguleerida, et nad näiteks koputuse peale tööle ei hakkaks. Vibratsiooniandurite puudusex on asjaolu, et vibratsiooniandurid on suhteliselt tundlikud ning seetõttu võib suureneda valehäirete arv. Suitsuandur: kui paigaldatakse turvasüsteem ja ühendatakse see valvekeskusega, siis oleks mõislik lisada turvasüsteemile ka suitsu- või temperatuuriandur, mis suudaks ka tule süttimise korral valvekeskust teavitada. NB! Suitsuandurid võivad tööle hakata ka siis, kui keegi nt suitsetab: alternatiivina saab kasutada temperatuuriandureid. Häirenupp ehk paanikanupp. Sellega abil saab hädaolukorras abi kutsuda. 8. Tulekahju signalisatsiooni süsteemid Tuletõrjealarmid jagunevad : 4) Lokaalsed häire antakse kohapeal 5) Sellised, mis edastavad häire valvepulti. Nad võivad töötada kahes reziimis: 1) Päevane reziim häire edastatakse vaikselt teatud isikule, kes kontrollib kas asi on ikka õige.kui asi on õige siis antakse käsitsi üldhäire. Kui juhtub aga, et see inimene kes pidi seda alarmi kuulma, siiski ei juhtunud seda kuulma, antakse teatud aja pärast ikkagi üldhäire. 2) Öine reziim igal juhul antakse üldhäire. Aadress süsteem täpsustab, kust häire tuleb (kallimatel variantidel) Suitsu- ja temperatuuriandurid saab ühendada ka valvepulti. Suitsuandur: kui paigaldatakse turvasüsteem ja ühendatakse see valvekeskusega, siis oleks mõislik lisada turvasüsteemile ka suitsu- või temperatuuriandur, mis suudaks ka tule süttimise korral valvekeskust teavitada. NB! Suitsuandurid võivad tööle hakata ka siis, kui keegi nt suitsetab: alternatiivina saab kasutada temperatuuriandureid. 9. Andmeside mõiste ja vahendid. 16

17 Andmesidex nim. andmete kogumist ja väljastamist sidekanalite kaudu ning hõlmab nende edastamist ja vastuvõtmist nii analoog kui digitaalliini pidi. Andmetöötlus see on kõikmõeldav töötlus, mis leiab aset kas serveris või kohalikus arvutis. Andmekommunikatsioon kombinatsioon andmete töötlusest ja edastusest ja selle tulemuseks on edukas info vahetus kahe abonendi vahel. Reaalaja kontroll st et välised sündmused kontrollivad andmetöötlust ja edastust. (voog :sisestus töötlus väljastus) Andmete kujutamine arvutid töötavad andmetega, mis on arvutile arusaadavad. Väikseim andmehulk on 1 bitt. Arvutisüsteemid töötlevad korraga mitut bitti. Olenevalt protsessorist 8, 16, 32 või 64. Ühte töödeldavat ühikut nim. baidiks. Arvutivõrk - vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (nagu nt. välisseadmed) ühiselt jagada. Kohtvõrk - kohalik, piiratud alal asuv arvutivõrk, mis enamasti teenindab ühe kindla töörühma (workgroup) tarbeid. Kohtvõrgud võimaldavad: 1) Välisseadmete (printerid jne.) ühiskasutust töörühma poolt. 2) Kattuva töö ja samade programmiliste vahendite (tarbeprogrammide koopiate, andmebaasifailide jne.) kõrvaldamist töökohaarvutitest ja nende säilitamist ainult ühisel võrguserveril 3) Andmevahetuse võimalust tööjaamade vahel, kasutades failiteisalduse, elektronposti, ajaplaneerimise ja muid programme. Andmeedastus - andmete teisaldamist andmesidevahenditega ühest punktist teise või teistesse punktidesse. Teda vajatakse, kui arvuti- või sisesüsteemi osad asuvad eri paigus. Peamiseks andmeedastuse liigiks on andmete ülekanne arvutite vahel. See on andmete kõikmõeldav töötlus võrgus. Arvutitevahelises andmevahetuses kasut. tänapäeval 5 põhilist tehnoloogilist lahendust ja füüsilist keskkonda: 1) vaskjuhtmetest keerdpaari (tavaline telefoniliin) 2) koaksiaalkaablit (ca. 80-x suurem läbilaskevõime kui telefoniliinil). 3) valguskaablit (ca x suurema läbilaskevõime kui telefoniliinil). 4) KS-likku raadiosidet, 5) ÜKS-likku satelliitsidet. Digitaalandmete edastus võib toimuda kas: 1) analoogkanali kaudu 17

18 - tuleb rakendada erimeetodeid ja vahendeid (näiteks muundamist diskreetkujule modemi abil). Analoogsidekanali läbilaskevõimet isel. tema LLR (bandwidth), mida mõõdetakse sagedusvahemiku kõrgeima ja madalaima sageduse vahega. Mida suurem on LLR ja parem signaal/müra suhe, seda täpsemalt vastuvõetud andmed sarnanevad saadetud andmetega. 2) digitaalkanali kaudu Sidevõrk - elektrivõrkude eriliik, mis tegeleb analoog- või digitaalinfo ülekandmisega. Andmesidevõrk - sidevõrgu eriliik, mis on ette nähtud ainult digitaalinfo edastamiseks. Ta koosneb hulgast sõlmedest, mis on omavahel ühendatud sideahelate abil. Kui vähemalt kahes sõlmes asub arvuti, siis seda võrku nimetatakse arvutivõrguks. Võrdõigusvõrgus - kõik arvutid võrdsete õigustega, puudub eriline peaarvuti (serverarvuti). Neis ei ole tavaliselt üle kümne arvuti. Võrdõigusvõrk sobib väikefirmale, kus kasutajad paiknevad kompaktselt ja andmekaitse küsimused ei ole kriitilised. Iga kasutaja tegeleb iseseisvalt oma arvutil võrgukorralduse küsimuste. Servervõrk võrku lülitatakse sihtotstarbeline serverarvuti, mis tavalise tööjaama funktsioone ei täida. Servervõrgus on server optimeeritud rahuldama tööjaamadeklientide päringuid ja võtab enda peale ka failide kaitse. Võrgus on üle 10 arvuti. Servervõrgu tööks vajatakse erilist võrguopsüsteemi, näiteks Windows NT Serverit.Vajatakse vähemalt üht eriülesannetega isikut võrguhaldurit Arvutivõrke võib klassifitseerida ka geograafilise ulatuse järgi: 1) kohtvõrk - piiratud territooriumil, tavaliselt ühes hoones või hooneteplokis asuv võrk, kus tavaliselt kasut. siinitopoloogiat ja arvutid on omavahel üh. kaabliga (20 30km) 2) linna- ehk regionaalvõrk - võrgustik, mis hõlmab teatud linnapiirkonna ja mida võib laiendada ka traadita andmesidevõrguga, näiteks mobiiltelefonide kärgvõrgu abil (50 100km) 3) laivõrk - laia geograafilist ala hõlmav arvutivõrk. Kui selle mõjupiirkond on ülemaailmne nagu Internetil, siis kasutatakse ka globaalvõrgu nimetust. 10. Andmetöötlus ja edastus 18

19 Reaalaja kontroll st et välised sündmused kontrollivad andmetöötlust ja edastust. (voog :sisestus töötlus väljastus) Andmete kujutamine arvutid töötavad andmetega, mis on arvutile arusaadavad. Väikseim andmehulk on 1 bitt. Andmekommunikatsioon kombinatsioon andmete töötlusest ja edastusest ja selle tulemuseks on edukas info vahetus kahe abonendi vahel. Andmetöötlus see on kõikmõeldav töötlus, mis leiab aset kas serveris või kohalikus arvutis. Andmeedastus - andmete teisaldamist andmesidevahenditega ühest punktist teise või teistesse punktidesse. Teda vajatakse, kui arvuti- või sisesüsteemi osad asuvad eri paigus. Peamiseks andmeedastuse liigiks on andmete ülekanne arvutite vahel. Peamiseks andmeedastuse liigiks on siiski andmete ülekanne arvutite vahel, milleka kasut. tänapäeval 5 põhilist tehnoloogilist lahendust ja füüsilist keskkonda: 1) vaskjuhtmetest keerdpaari (tavaline telefoniliin) 2) koaksiaalkaablit (ca. 80-x suurem läbilaskevõime kui telefoniliinil).v 3) alguskaablit (ca x suurema läbilaskevõime kui telefoniliinil). 4) KS-likku raadiosidet, 5) ÜKS-likku satelliitsidet. Digitaalandmete edastus võib toimuda kas: 1) analoogkanali kaudu - tuleb rakendada erimeetodeid ja vahendeid (näiteks muundamist diskreetkujule modemi abil). Analoogsidekanali läbilaskevõimet isel. tema LLR (bandwidth), mida mõõdetakse sagedusvahemiku kõrgeima ja madalaima sageduse vahega. Mida suurem on LLR ja parem signaal/müra suhe, seda täpsemalt vastuvõetud andmed sarnanevad saadetud andmetega. 2) digitaalkanali kaudu Digitaalse andmesidekanali läbilaskevõimet isel. nagu analoogkanali omagi ribalaiusega, aga ka bitikiirusega (bit/s, kbit/s, Mbit/s). Seejuures olgu märgitud, et sama ribalaiuse juures bitikiirus ei pruugi olla konstantne suurus, sest uued tehnoloogiad võimaldavad seda oluliselt tõsta Digitaalandmeid võib teatavasti edastada 2 moodi: 1) järjestik- ehk jadaedastus - antakse bitte edasi järjestikuse pideva voona üks bitt korraga, kasutades ühtainsat ühendusliini. See sarnaneb autoliiklusega üle silla, millel on olemas ainult üks sõidurada. Nii toimub näiteks andmeedastus tavaliste telefoniliinide kaudu. Jadaliidese füüsilist teostus arvutis nimetatakse järjestikpordiks (jadapordiks). Saatja peab vastuvõtjale teatama sõnumi alguse (stardibitt), sõnumi lõpu (stopp-bitt) ja iga biti keskkoha. Jadaedastuse korral tuleb 19

20 saatjale teatada sõnumi algus ja bittide asukoht ning seetõttu eristatakse asünkroonset ja sünkroonset andmeedastust. 2) rööpedastus - kõik andmerühma bitid (1-8 baiti) kantakse üle korraga, iga bitt mööda eraldi juhet (liini). Rööpedastus sarnaneb sama kiiruse juures toimuva autoliiklusega mitmerajalisel maanteel. Rööpliidese füüsilist teostust (lülitust ja pistmikku) arvutis nim. rööppordiks. Eelis: suur töökiirus ja tüüpiliselt rak. teda andmete saatmisel arvuti välisseadmetele, näiteks printerile. Puudus: teda ei saa kasut. tavalistes telefoniliinides, ja suhteliselt väike tegevusulatus. Ühe ja sama bitikombinatsiooni (1011) ülekannet rööp- ja jadakujul: Joonis 3. Asünkroonedastus - mood. iga andmerühm (bait) ajastuselt iseseisva üksuse, ülekantavaid bitte ei takteerita taktgeneraatori abil, vaid neid saadetakse välja üksteise järel, markeerides start- ja stoppbiti abil iga andmerühma alguse ja lõpu. Vigade avastamiseks lisatakse veel täiendavaid paarsuskontrollli bitte. Eelis: andmeid võib edastada saatja jaoks mistahes ajahetkel, puuduseks on edastuse aeglus. Nad on tunduvalt lihtsamad ja odavamad kui sünkroonsed modemid. Sünkroonedastus -Kantakse ühesuguses rütmis korraga üle suuremaid bitirühmi (plokke), mida tavaliselt nim- kaadriteks. Seejuures erilisi start- ja stoppbitte ei vajata, vaid andmevahetus takteeritakse rangelt kindlaksmääratud väliste takteerimissignaalide abil. Saade lõpeb ühe kaadri lõpuga ja algab uuesti järgmise kaadriga. Küll vajatakse välist taktgeneraatorit või isetakteerimise erivahendeid. Meetodi eeliseks on suur töökiirus, puuduseks aga realiseerimise kulukus ja keerukus. Vea avastamisel võib lihtsalt korrata vigase kaadri ülekannet Andmeedastusviise võib jagada ka järgmiselt: 20

21 1) simpleksedastus - andmete ülekanne toimub ainult ühes suunas. Tänapäeval kasutatakse harva. 2) pooldupleksedastus - kahesuunaline andmeedastus, mille puhul saatmine ja vastuvõtt ei toimu aga üheaegselt. Seda meetodit kasut. andmete teisaldamiseks telefoniliini abil ühest arvutist teise; 3) täisdupleksedastus - kahesuunaline andmeedastus üheaegselt toimuva saate ja vastuvõtuga. See on kahtlemata kiireim ja efektiivseim andmeülekande viis, kuid vajab teostamiseks eriaparatuuri ja sobib kasutada peamiselt ainult suurarvutitel baseeruvates võrkudes. Digitaaledastuse puhul edasiantavad sõnumid on alati palju pikemad arvuti masinsõnadest. Tavaliselt jagatakse need pikad sõnumid lühemateks kirjeteks või pakettideks, mis kantakse üle eraldi. Esialgu kasutati andmevahetusel sama meetodit, mis hariliku telefonikõne võtmisel. Kõigepealt valiti vastuvõtja number ja loodi püsiahel saatja ja vastuvõtja vahel, siis edastati terve sõnum. Seda nim. ahellülituseks, mis on aga üsna ebaefektiivne ja aeglane. Sõnumilülitus ja pakettlülitus võimaldavad ülekande kiirust usaldatavust tunduvalt tõsta. Sõnumiedastusel algselt terviklikku ühendusahelat ei looda, vaid sõnum saadetakse ühel mäluseadmega varustatud sõlmelt teisele võrku juhtiva programmi vahendusel, kuni sõnum jõuab lõpuks adressaadini. Pakettedastus on sõnumiedastuse erikuju, mille puhul sõnum jaotatakse sobiva pikkusega standardseteks plokkideks ehk pakettideks, mida saadetakse võrgu ühelt sõlmelt teisele. Iga pakett varustatakse teenusinfoga-pealdisega, mis sisaldab saatja ja vastuvõtja aadresse ning sõnumisse kuuluva paketi numbrit. Paketi lõpuosa sisaldab tavaliselt kontrollkoodi ülekandevigade avastamiseks ja parandamiseks. 11. Pöördumisviisid andmesidevõrkudes. 21

22 Arvutivõrgu ülesehitamisel võib rakendada mitmeid meetodeid, vältimaks mitme arvuti üheaegset pöördumist (saadet) meediumi poole ja tagamaks kindlal ajahetkel ainult ühe arvuti töötamise saatjana, mida teised ei sega. Põhimõtteliselt võib eristada 2 liiki juhuslikke ja deterministlikke pöördumisviise: 1) Juhuslikke - mitu saatjat võivad töötada (tööd alustada) üheaegselt ja neil tuleb konkureerida endale saateõiguse saamiseks (sellepärast räägitakse ka,,konkureerivast pöördumisest). Kui selline üheaegsest tööst tingitud sõnumite,,kokkupõrge avastatakse, siis arvutid katkestavad saatmise ja mõne aja möödudes püüavad seda uuesti alustada. Selle meetodi kaheks põhivariandiks on CSMA/CA (Local Talk) ja CSMA/ CD (Ethernet). 2) deterministlikke - saate alustamisaeg on süsteemis eelnevalt määratletud ja sõnumite kokkupörke oht puudub. Seda meetodit kasutavad näiteks lubamarkeriga (token passing) süsteemid, mille hulgas kõige levinumad on Token BUS (ARCnet-võrk) ja IBM-i poolt väljatöötatud Token Ring. Joonisel F-15 on toodud ülevaade peamistest pöördusviisidest koos neid kasutavate võrgutüüpide nimetustega ja vastavate IEEE/ISO standarditega. 12. Ethernet võrgu arhitektuur 22

23 Kommertsiaalselt kõige populaarsemad võrguarhitektuurid on: 1) Ethernet 2) Token Ring 3) FDDI (valguskaabliga ringvõrk) 1. Ethernet e. juhupöördusmeetod Standard määrab reeglid Etherneti konfigureerimiseks ning spetsifitseerib, kuidas peab toimuma Ethernet-võrgu seadmete omavaheline interaktsioon. IEEE standardist kinni pidamine garanteerib võrguseadmete ja -protokollide efektiivse koostöö. Standardse Etherneti töökiirus on 10 Mbit/s. Ethernet on kandevsageduskuulamisega ja konfliktsituatsioonide lahendamisega. Kandesignaali (carrier) all mõeldakse raadioliinis KS-likku kandelainet, kaabelliinis digitaalandmete olemasolu väljendavat alalisjääkpinget. Töö põhimõte: - iga võrguarvuti kuuleb igat saadet, kuid ei võta vastu igat saadet, vaid ainult temale adresseeritut. Selleks, et edastada infot, saadetakse kaader suvalisel ajahetkel kanalisse. Iga arvuti kuuleb kanalisse saadetud kaadrit, kuid ignoreerib seda. Ainult see arvuti, kellele kaader adresseeritud, võtab kaadri vastu ja saadab vastuvõtukinnituse. Kaader tuntakse arvuti poolt ära arvutiaadressi järgi. Vastuvõtu kinnitust on võimalik vastu võtta ainult seetõttu, et aadressis on ka saatja aadress. Kui 2 arvutit saadavad kaadri üheaegselt, siis tekib konfliktsituatsioon "kokkupõrge" (Collision), mis viib selleni, et teadet pole võimalik LAN-i saata. Konfliktilahendamine: mõlemad abonentarvutid katkestavad saatmise mingiks ajamomendiks ja proovivad siis uuesti saadet korrata. Juhul kui viga taas kordub, pikendatakse oote momenti 2x-ks. Arvutid võivad üheaegse saatega esineda seetõttu, et teatud aja jooksul saate algusest nad ei kuule oma saadet. Seda ajavahemikku nimetatakse saate hilistumiseks ja on tingitud sellest, et signaal pole jõudnud levida liini lõpuni ja sealt tagasi pöörduda. Selline konfliktsituatsioonilahendus on väga kiire ja hilistus on tühine. Teatud juhtudel, kui võrku kasut. väga intensiivselt suure arvu abonentide poolt, võib konfliktsituatsioonide lahendamise aeg oluliselt kasvada ja võrgu töökiirus langeb kõvasti. Etherneti pöördumisviis: 23

24 Etherneti põhikaader (ajajaotusega sidekanalis edastatav andmeüksus) võib olla 64 kuni 1518 baidi pikkune, kusjuures vähemalt 18 baiti vajatakse edastuskaadri sisemise struktuuri loomiseks. Seega andmeploki pikkuseks on baiti. Kaadri tüüpi iseloomustavas väljas määratakse võrgukihi protokolli tüüp (IP või IPX). Andmete füüsiliseks esituseks kasutatakse nn. Manchesteri kodeeringut (või diferentsiaalset Manchesteri kodeeringut), mis tagab edastatava koodi isesünkroniseerivuse (lisasünkro signaali ei vajata). Joonisel on kujutatud Manchesteri kodeeringu põhivariandid: Iga bitikoha keskpaigas toimub signaali nivoos muutus, mis võimaldab üldist takteerimist (isesünkronisatsiooni). Traditsioonilises Ethernet-võrgus kasut. põhiribaedastust ja tema topoloogiaks on siinvõrk, teatud juhtudel võidakse kasutada ka tähekujulist topoloogiat. Üksikud siinilõigud (segmendid) tihendatakse kokku järgijate abil: Joonisel on kujutatud 5 liinilõiku (segmenti), mis on kokku liidetud järgurite (repeater) R abil. Tööjaamaarvutid on tähistatud J-ga. Kaug-ühenduse (kuni 1 km) tarvis on kasutatud kahepunktiühendust järgurite vahel. Liinilõigud on mõlemas otsas ühendatud terminaatoritega (koaksiaal-kaabli puhul 50 Ω). Edastuskiiruse 10 Mbit/s jaoks on tänapäeval kasutusel 4 (IEEE 802.3) lahendust: 1) l0base2 (peenikese koaksiaalkaabliga Ethernet), 2) l0base5 (jämeda koaksiaalkaabliga Ethernet), 3) l0baset (vasest keerdpaariga Ethernet), 4) l0basefl (valguskaabliga Ethernet) 1. Peenike Ethernet (l0base2) - inglise keelse hüüdnimega Thinnet - kasutab 50 Ω peenikest (0,5 cm) koaksiaalkaablit, mis teeb ta suhteliselt odavaks ja kergesti paigaldatavaks. Tema põhiparameetrid on järgmised: 1) max võrgu üldpikkus 925 m; 2) max võrku liidetavate arvutite arv (erivahendeid kasutamata)

25 Selle Etherneti variandi korral ei nähta ette eraldi transiivri kasutamist arvuti ja T- pistiku vahel, sest transiiver paikneb otse võrguadapteri plaadil. Võrk võib koosneda kuni 5 segmendist, kuid seejuures kehtib nn reegel, mis tähendab, et kasutada tuleb 4 järgurit ja ainult 3-le segmendile võib arvuteid külge ühendada. 2. Jäme Ethernet (l0base5) - inglise keelsete hüüdnimega ThickNet - kasutab eelmisest jämedamat koaksiaalkaablit, mistõttu lubatud koormused ja vahemaad on suuremad. Selles võrgus kasut. eraldi karbis transiivrit, mis arvutiga ühendatakse DIX- ehk AUI-pistiku abil. Mitmesegmendilises jämedas Ethernetis kehtib samuti reegel. l0base5 põhiparameetrid on järgmised: 1) võrgu suurim üldpikkus m; 2) max arvutite arv segmendi kohta Suurtes võrkudes võib peenikest ja jämedat Ethernetti omavahel kombineerida, Tavaliselt kasutatakse jämedat Ethernetti magistraalliinina ja sellest hargnevates segmentides - peenikest Ethernetti 3. Vasest keerdpaariga Ethernet (l0baset) e. Twisted Pair Ethernet - kasutab koaksiaalkaabli asemel varjestamata vaskjuhet (keerdpaari), kusjuures ka varjestatud juhtmete korral kõik parameetrid jäävad muutumatuks. Enamik seda tüüpi võrke mood. tähtsiinina, kuigi signaalide edastamine toimub nagu teistegi Etherneti variantide puhul piki ühissiini. Kaabli pikkuse suurendamiseks kasut. erilisi komponente - kontsentraatoreid (andmetihendeid). Seejuures paigutatakse vajalikud kontsentraatorid tavaliselt erilisse lülituspaneeli. Iga kontsentraatori külge võib üh. kuni 12 arvutit. l0baset põhiparameetrid on järgmised: 1) ühendusjuhe varjestamata keerdpaar (kategooria 3,4 või 5 UTP); liides RJ-45; 2) max arvutite koguarv (ilma erivahendeid kasutamata) Valguskaabliga Ethernet (10BaseFL) - kasutab valguskaablit, mistõtu on võimalik pika liini tõmbamine ka eemalasuvate hoonete juurde (suurim vahakaugus võib olla 2 km). Viimasel ajal on ilmunud ja standardiseeritud Etherneti variante, mis võimaldavad edastuskiiruse tõsta kuni 100 MBit/s: 100VG-AnyLAN ja 100BaseX (kiire Ethernet). Nad tagavad vähemalt x suurema töökiiruse võrreldes standardse Ethernetiga, olles samal ajal ühilduvad keerdpaarist 10BaseT-ga. 100VG-AnyLAN - ühendab endas tavalise Etherneti ja Token Ring tüüpi kohtvõrgu elemente. Selle kohtvõrgu korral kasut. nõudeprioriteediga pöördumisviisi ja tähetaolist topoloogiat. Nõudeprioriteeti kasutav võrk koosneb ainult jaoturitesst ja lõppsõlmedest, milleks võib olla arvuti sild, marsruuter või kommutaator. Jaoturid juhivad juurdepääsu liinile, küsitledes järjestikku kõiki võrgu sõlmi ja leides need, mis soovivad saatele asuda. 25

26 Erinevalt aga CSMA/CD- meetodist, kus 2 jaama üheaegse saatele asumise tõttu tekib põrkeolukord, on siin kasutusele võetud prioriteetide süsteem, mis annab alati eelistuse teatud arvutile. Selles süsteemis on erinevuseks ka eriline 8-juhtmeline kaabeldussüsteem, mis võimaldab üheaegselt vastu võta või välja sata 4 eri signaali. Võrgu laiendamiseks võib üksikud "alamkontsentraatorid" omakorda üh. "ülemkontsentraatoriga", mis suhtleb nendega samal viisil nagu peaarvuti suhtleb oma alluvarvutitega. Fast Ethernet ehk Kiire Ethernet (l00base-t) - kiiruse piir nihutatud 100 Mb/s, kusjuures nõutavad muudatused kaabelduses pole kuigi suured. See Etherneti variant ei erine oma tööviisi poolest l0baset-st. Gigabit Ethernet - kõige uuem Etherneti versioon, mis toetab andmeedastuskiirust kuni 1 Gigabit/s (1,000 megabits). See standard kinnitati 1998 a. kui IEEE 802.3z. 13. Lubamarkeriga võrguarhitektuur. Lubamarkeriga kohtvõrk - peamisteks teostusviisideks on Token Bus ja Token Ring. See võrk kasutab meediumi poole pöördumiseks lubamarkerit (token) - erilist paketti, mis võrgus ringleb ühelt arvutilt teisele. Ükski arvuti ei saa saadet enne alustada, kuni temani pole jõudnud vaba lubamarker. Kui luba on saadud, siis arvuti täidab sõnumi oma andmetega ja saadab edasi võrgusiinile, kusjuures teised arvutid sel ajal saadet alustada ei saa. Seega lubamarkeriga võrgus konkurentsi, põrkeolukorra ja viivissaate tekkimise võimalus on välistatud. Lubasiin - ingl. keeles token bus - tähendab pöördumeetodit, kus tööjaam (abonentarvuti) võib välja saata kaadri ainult siis, kui ta on eelnevalt saanud erilise loakaadri (zetooni- token). Pärast seansi lõpetamist saadab ta selle loakaadri edasi järgmisele abonendile jne, kuni kõik arvutid on saanud teatud järjestuses võimaluse edastada kaadreid, selline ring hakkab korduma. Kui ARCnetiga realiseeritud võrgus 1 arvuti välja lülitada, siis katkeb kogu võrgu töö. Lubasiinii puhul on igale abonendile garanteeritud, et teatud aja jooksul saab ta omale saatevõimaluse, seetõttu kasutatakse meetodit reaalajasüsteemide nt. tööstuslikes juhtimissüsteemides. Tehniliselt on meetod realiseeritud tähekujulise topoloogiaga võrkudes. Iga kontsentraatori külge võib ühendada 4, 8, 16 või 32 arvutit. Kontsentraatorid ühendatakse omavahel siiniga. On välja tulnud ka ARCnet-i uuem ja kiirem standard ARCnet plus Loakaader kindel bittide järjestus, mille töötab välja üks võrguarvutitest. Igale võrguarvutile omistatakse number e. võrguaadress (0-255). Loakaader liigub arvutilt arvutile numbrite suurenemise järjekorras, isegi kui naabernumbrid on võrgu erinevates punktides. Kui loakaader läbinud suurima numbri, siis ring kordub. Saanud loakaadri võib arvuti edasi anda ühe paketi (kuni 512 baiti). Paketis peab olema saatja ja vastuvõtja number ning teenistuslik info. Max kasulik infomaht paketis 508 baiti. Selline pakett (kaader) liigub sõlmest sõlme, kuni leiab adressaadi. Adressaadi sõlmes kaader dešifreeritakse, eraldatakse 26

27 teenistuslik info ja loakaader saadetakse järgmisele numbrile. Kuna 1 kaader info jaoks väike, siis on vaja, et kaader teeks võrgus mitu ringi. Arcneti eelis: saab ette öelda, kui palju kulub aega teate saatmiseks nt. Ethernetis pole see võimalik. Arcneti puudus: iga sõlm (kontsentraator) töötab nagu kordaja, võttes vastu loakaadri ja genereerides seda. Kui mõni sõlmarvuti töötab valesti, võib mõni loakaader kaduma minna, see aga rikub kogu võrgutöö. Lubaringvõrk ehk Tokenring See on peamine lubamarkeriga kohtvõrgutüüp. Token Ringi topoloogiaks on täht, kuna füüsiliselt kõik arvutid (tööjaamad) ühendatakse keskse kontsentraatoriga. Loogiliselt on siiski tegemist ringvõrguga. Nagu Arcnet nii töötab ka Token-ring lubasiiniga, selle vahega, et kasut. ringtopoloogiat s.t, et edastamisõiguse järjekord on etteantud abonentide ühendusega füüsiliseks ringiks (selles järjekorras, kuidas kaablid on ühendatud). Kui arvuti saab tühja zetooni (markeri), siis täidab ta selle mistahes pikkusega sõnumiga - selle pikkust reg.-kse vaid ajaühikuga, mille määrab spetsiaalne taimer. Seda sõnumit nimetatakse kaadriks ja see liigub mööda võrku, kus iga arvuti regenereerib seda sõnumit, kuni arvuti, kellele sõnum oli mõeldud, kopeerib kaadri oma mällu ja märgib kaadrile, et on selle vastuvõtnud, kuid kaader ei välju võrgust. Kaadri võtab võrgust välja arvuti, mis sõnumi välja saatis kui kaader jõuab temani tagasi e. kaader loetakse vastuvõetuks siis, kui saatja arvuti saab teada, et vastuvõtja arvuti eksisteerib ja on sõnumi kättesaanud. Token ring omab ka prioriteedi mehhanismi, tänu millele teatud arvutid võivad markeri saada enne teisi; neile on reserveeritud ka pikem ajalõik sõnumi formeerimiseks. Token-ringi eelis: lihtsus ja töökindlus. Puudus: kõrge hind. Token ringi saab ka laiendada, kasutades kontsentraatoreid, siis on topoloogiaks ring+täht. Samuti on võimalik võrgust vigaseid arvuteid välja lülitada, mis eeliseks Arcneti ees, kus üks vigane arvuti võis rikkuda kogu töö. Token Ringi põhinäitajad on järgmised: 1) Kaabeldusskeem- varjestatud või varjestamata keerdpaar 2) Töökiirus - 4 või 16 Mbit/s; Selle kohtvõrgusüsteemi põhikomponendiks on seega kontsentraator, mida nimetatakse nt. MAU. Ühe kontsentraatoriga võib tavaliselt üh. kuni 8 arvutit. Sellega aga kogu ringahel ei pruugi piirduda - kontsentraatorite üldarv võib ulatuda 33-ni, mis tähendab, et STP (varjestamata keerdpaar) korral saab võrku ühendada kuni 260 arvutit. Kokkuühendamise ainus reegel on: iga MAU (jaotur) tuleb ühendada nii, et ta moodustaks ringi katkematu osa. Kaasaegsetes lubamarkeriga võrkudes on ette nähtud vahendid, mis väldivad võrgutöö seiskumise, juhul kui tekib ühe tööjaama või tema võrgukaardi rike. Selleks 27

28 on loodud automaatne protseduur, millega rikkis arvutis mööda minna. Tööjaamade suurim lubatav vahekaugus sõltub kasutatud võrgujuhtme tüübist (tavalise MAU korral UTP-ga - 45 m, STP-ga - 100m). Kaabelühenduse pikkuse suurendamiseks võib kasutada erilisi järgureid. Nii võib vahemaad suurendada m. Token Ringi võrgukaardid võivad töötada kiirusel 4 või 16 Mbit/s. 14. Võrgutarkvara, op-süsteemid, võrguturve ja andmekaitse. Op-süsteemid (Windows NT Server, Windows NT Workstation, Windows 95, DOS, Unix ) Opsüsteem on tarkvara, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse ja teostab nende käivituse, juhtimise, haldamise ja järelevalve funktsioone. Tänapäeva opsüsteemides on autonoomne ja võrguopsüsteem kokku ühendatud (integreeritud) ning toimivad ühtse opsüsteemina.selliste opsüstemide üheks tähtsamaks omaduseks on multitegumtöö võimalus, mis tähendab seda, et mitut tööülesannet võib täita korraga või vaheldumisi. On olemas 2 tüüpi multitegumtööd: a) tõrjuv igale tegumile (programmile) eraldatakse kindlad ajavahemikud b) mittetõrjuv iga programm võib keskseadet kasutada niikaua, kui ta soovib. Kuna autonoomne ja võrguopsüsteem pidevalt suhtlevad teineteisega, siis on tõrjuva multitegumtöörakendamine soovitav. (ka Win95 ja Win NT) Nt UNIX see on mitme kasutaja opsüsteem, erinevalt DOSist ja WINDOWS-st. St et unixiga varustatud arvutis sab töötata mitu inimest korraga. UNIXis võib igal kasutajal olla mitu programmi lahti, igal kasutajal on parool + kasutajanimi, mida sisestades ta arvutisse oma piirkonda pääseb. Süsteemis tuleb olla ettevaatlik kustutamisega, sest faili enam taasatada ei saa. Võrgutarkvara Võrgutarkvara koosneb 2 osast: 1) kliendiarvuti võrgutarkvara tähtsamaks osaks on redirektor, mis on programmikomponent, mille kaudu üks arvuti saab ligipääsu teisele arvutile.ülesanneteks on arvutikasutajatelt saabuvate nõudluste tuvastamine ja väljaselgitamine, kas nõudlus puudutab arvuti kohtsiini või on vaja see võrgukaardi kaudu suunata serveri opsüsteemile, mispuhul täidab kliendi teenindusnõude server. 2) Serveritarkvara annab kõigile võrguarvutitele võimaluse kasutada serveri andmeid ja tema välisseadmeid.seoses sellega aga tuleb eelnevalt kehtestada eesõiguste süsteem kasutajate järjestamiseks janende juurdepääsuõiguste juhtimiseks. See on võrguhalduri probleem. Võrguturve ja andmekaitse Andmed jaginevad: 1) Üldkasutatavad andmed ligipääsetavad kõigile inimestele 2) Andmed, mis on allutatud andmeturve reeglitele ja seadustele teenistuslik teave, uurimistulemused, isikuandmed jt andmed mis vajavad kaitset. 28

29 Andmekaitseseadused ja vastavad organisatsioonilised abinõud määratlevad meetodid ja abinõud salastatud andmete volitamata lugemise, kopeerimise jne tõkestamiseks. Arvutiturbeks nim andmete ja ressursside kaitset tahtmata või kuritahtlike toimingute eest vastavateabinõude rakendamise teel. Toiminguteks võivad olla kahjutekitamine, hävitamine, volitamata ligipääs, muutmine, avalikustamine. Andmeturbe andmetele rakendatud arvutiturve. Andmekaitseks nim. halduslike, tehniliste ja füüsiliste abinõude rakendamist kaitseks volitamata juurdepääsuks andmetele. Andmete kaitseks kasutatakse järgmise meetmeid: 1) Autentimine isiku kontroll ja tõestus, st õige kasutajanime ja parooli sisestamist. Kataloogid võivad arvutis olla eristatud järgmiselt: a) ainult loetavad saab lugeda, kopeerida, printida, aga mitte muuta (read only) b) täieliku juurdepääsuõigusega saab teha kõike (full access) c) juurdepääs parooli esitamisel kas ainult loetav või vaba juurdepääsuga. Võrgukaitse paroolide abil seisneb seega selles, et igale kasutajale omistatakse kindel kogum juurdepääsuõigusi. Õigusi jagab võrguhaldur. 2) Revisjon teatavate sündmuste kandmine serveri turvapäevikusse e. logiraamatusse, jäädvustades sellega võrgukasutajate kõik toimingud. Fixeerib nt katsed võrku siseneda, failide avamise ja sulgemise, failide sisu muutmise, kataloogide tekitamise ja kõrvaldamise, kataloogide muutmise, paroolide muutmise jne.kirja pannaxe tegevuse toimumisaeg ja kestus. 3) Kettata arvutid nagu yavaline PC aga andmeid kõvakettale salvestada ei saa. Nad on seotud serveriga ja sisenevad võrku eriliste käivitusmälude abil, mis paiknevad võrgukaardil.arvuti sisselülitamisel käivitusmälu signaliseerib serverile, et arvuti tahab töötada. Nüüd laadib server vajalikud programmid kettataarvuti muutmällu ja saadab kasutajale kutse võrku sisenemiseks. Kui kasutaja seda teeb siis ühendub arvuti võrguga. 4) Andmete sifreerimine andmete teisendamine (kodeerimine) kujule, mis teeb nende lugemisevõõrastele võimatuks või raskex.selleks on välja töötatud erilised seadmed, millede abil teostataxe saatja poolel andmete krüpteerimist (sifreerimist) ja vastuvõtu poolel dekrüpteerimist (desifreerimist). Juhuslikke andmekadumisi saab vältida kui kasutada katkematu toite allikaid, andmevarude dubleerimist, tõrkekindlaid süsteeme jne. Ka viirused võivad hävitada andmeid. Selle kaitseks viirusetõrjeprogrammid ja võimalikult vähe kasutada suvalisi diskette. Väga tähtsate andmete puhul kasut. perioodilist kopeerimist. 29

30 15. Laivõrgud, tema elemendid. FDDI ja teised linnavõrgud Eksam: Sidesüsteemid ja võrgud Linnavõrk ehk regionaalvõrk (MAN) on kuni umbes 75-kilomeetrise ulatusega arvutivõrk, mida isel. samal ajal eriti kõrge edastuskiirus. Enamasti on ta varustatud ka mitmete kaugedastuseks vajalike komponentide ja protokollidega. Seega on linnavõrkudel palju ühist nii koht- kui ka laivõrkudega ja selge piiri tõmbamine nende vahel pole alati kerge. Peamised erinevused koht- ja laivõrkudes: 1) kohtvõrkudest on nad tavaliselt suuremad ja kiiremad, 2) erinevalt kohtvõrkudest võimaldavad üldjuhul ka kõne ja andmete üheaegset ülekandmist, 3) erinevalt laivõrkudest on eriti kiired. Tüüpiline linnavõrk koosneb mitmest kohtvõrgust, mis on kokku ühendatud ülikiirete vaheliinide abil. Linnavõrgu kaheks põhiarhitektuuriks on FDDI ja DQDB. FDDI (Fibre Optic Distributed Data Interface) See on puhtakujuline valguskaabli omadustel põhinev ülikiire võrk, kuigi on olemas ka variant vasest keerdpaaride kasutamiseks Tänapäeval kasut. teda peamiselt mitme eri tüüpi võrgu (Ethernet, Token Ring jt.) liitmiseks. Versioon FDDI II võimaldab ka isokroonset tööviisi kõne ja pakitud video ülekandmiseks. FDDI põhitopoloogiat kujutab joonis: Võrk kasutab lubamarkeriga pöördumisviisi ja 2x-ringitopoloogiat. Võrguliiklus koosneb kahest andmevoost, mis liiguvad kummaski ringis vastassuundades. Ühte ringi kutsutakse primaarringiks (põhiringiks) ja teist sekundaarringiks (lisaringiks). Tavaliselt edastatakse andmeid ainult põhiringi kaudu. Rikke korral toimub automaatne ümberkonfigureerimine ja töösse rakendub sekundaarring. 2x-ringi olemasolu on selle võrguarhitektuuri peamiseks eeliseks. Kui tekib mingi vigastus, siis võrgutööd see ei mõjuta - automaatselt lülitub reservina töösse lisaring. FDDI - võrgu ulatus on siiski piiratud: võrgu perimeeter ei tohi ületada 100 km ja arvutite arv olla suurem kui 500. Peale selle tuleb vähemalt iga 2 km tagant paigutada üks järgija. Arvuteid võib üh. kas ühe või mõlema ringiga. Viimast tüüpi arvuteid nimetatakse A-klassi tööjaamadeks, esimesi -B-klassi tööjaamadeks. Kahendsignaali kodeerimiseks kasutatakse FDDI-s mitte Manchesteri koodi, vaid kodeeringut 4B/5B, mille puhul iga 4-bitine grupp esitatakse 5-bitise sümbolina. 30

31 Sellega saavutatakse olukord, et edastuskiiruse 100 Mbit/s jaoks vajatakse max kellasagedust 125 MHz (Manchesteri kodeering nõuaks 200 MHz kellasagedust). FDDI-võrgu põhiparameetrid on järgmised: 1) Meedium - valguskaabel 62,5/125 km; 2) Edastuskiirus Mbit/s; 3) Kodeerimisviis 4B/5B; 4) Arvutite arv - maksimaalselt 500 tööjaama (DASi); 5) Jaamade maksimaalne vahekaugus - 2km; 6) Maksimaalne ringi läbimõõt km; 7) Pöördusviis - modifitseeritud lubamarkeriga edastus; 8) Sõnumipaketi maksimaalne suurus baiti. DQDB (Distributed Queue Dual Bus) Kommertsiaalselt tuntakse teda peamiselt SMDS (Switched Multimegabait Service)- teenusena, mis võimaldab linna- ja laivõrkudes saavutada edastuskiirust 34, 150 Mbit/s ja enam. Tema kaabeldusskeemis võib kasutada vask- (T3-tööviis) või valguskaablit. DQDB võrk koosneb 2-st ühesuunalisest, kuid vastupidi töötavast siinist ja nende vahele lülitatud sõlmedest. Seega on võimalik teostada täisduplekssidet mistahes kohas paiknevate võrgusõlmede vahel. Andmeedastuseks kasutatakse 53-baidi (okteti) pikkuseid ajapilusid. Laivõrkude elemendid Tihti tekib vajadus kohtvõrku laiendada, sellele üha uusi arvuteid ja üha uusi kaabelliine juurde lisada. Paraku on igal võrguarhitektuuril ja -topoloogial omad piirangud. Siiski leidub seadmeid, mille abil saab olemasolevaid koht- või linnavõrke nii suurendada, et lõppude-lõpuks võime rääkida isegi suur- ehk laivõrgust. Need vahendid võimaldavad järgmist: 1) jagada kohtvõrke segmentideks, nii et iga segment muuub iseseisvaks üksuseseks, 2) ühendada kaks kohtvõrku üheks lähivõrguks, 3) liita võrke suureks heterogeenseks süsteemiks. Sellisteks seadmeteks on: 1) Järgur (repeater) 2) Sild (bridge) 3) Marsruuter (router) 4) Sild-marsruuter (brouter) 5) Lüüs (gateway). 1. Järgur Mööda pikka kaablit leviv signaal moondub, kuna tema amplituud väheneb sumbumise tõttu. Asja parandab järgurite kasutuselevõtt. Järgur töötab OSI 31

32 raammudeli füüsilises kihis, toimides signaali kuju taastajana ja selle edastajana võrgu teistele segmentidele. Et edastus toimuks korrektselt, peab iga võrgusegment kasutama samasuguseid andmepakette ja samasugust LLC-kihi protokolli. See tähendab ühtlasi, et järgurid ei luba andmeid vahendada eri tüüpi võrkude (näiteks Etherneti ja Token Ring- võrgu) vahel. Järgurid ei täida teisendamise ega filtreerimise funktsiooni. Mõlemad võrgusegmendid peavad kasutama samasugust pöördumisviisi (näiteks lubamarkeriga pöördumist). Ethernet-pakette ei saa mundada Token-Ring pakettideks. Siiski on võimalik kasutada erinevaid füüsilisi kandjaid: näiteks üleminekut koaksiaalkaablilt valguskaablile, kui vastavad liidesed (pistimikud) on olemas. Mitmed mitmepordilised järgurid töötavad kui mitmepordilised kontsentraatorid, mis lubavad omavahel ühendada eritüübilisi andmekandjaid. 2. Sild - võib nagu järgurgi ühendada võrgusegmente või üksikuid kohtvõrke Erinevalt järgurist saab silda kasutada ka võrgu tükeldamiseks, mis aitab võrgu üksikuid osi üksteisest isoleerida. Näiteks kui ühe-kahe arvuti või org.-i ühe osakonna võrguliiklus (traffic) kipub uputama tervet võrku, põhjustades võrgutöö tootlikkuse üldist langust, siis aitab asja parandada sild, mis isoleerib need arvutid või antud osakonna üldisest võrgust. Sillad täidavad harilikult järgmisi ülesandeid: 1) Suurendada võrgu mõõtmeid; 2) Suurendada võrku kuuluda võivate arvutite maksimaalset arvu; 3) Kõrvaldavad võrgu kitsaskohti, mis tekivad ülemäärasest võrguliiklusest. 4) ülekoormatud võrku tükeldada osadeks, milles liiklus on tunduvalt hõredam. 5) Ühendavad erisuguseid füüsilisi kandjaid (nagu keerdpaar ja koaksiaalkaabel) heterogeenseks võrguks; 6) Ühendavad eri tüüpi võrkude (nt. Etherneti ja Token Ringi) segmente. Pakettedastus toimub järgmiselt: kui marsruuditabelis aadressi ei ole näidatud, siis sild edastab selle paketi kõikidele segmentidele. Kui adressaat on tabelis näidatud, siis sild edastab selle osutatud segmendile (kui vasdtuvõetav segment ei ühtu allika segmendiga). Silla tööpõhimõte: - igale kohtvõrgu sõlmele on omistatud aadress ja et sild edastab pakette lähtudes sihtkoha aadressist. Sillad võivad kasutada marsruuditabeleid võrguliikluse vähendamiseks. Seda protsessi nimetataksegi võrguliikluse segmenteerimiseks. Sildade abil on võimalik ka kahe eemalasuva kohtvõrgu kokkuühendamine. KOKKUVÕTE: Sillad töötavad OSI raammudeli kõrgemas kihis kui järgurid, mistõttu nad on arukamad seadmed kui järgurid. Sillad võivad pakette edastada kaugemale, külge ühendada rohkem sõlmi ja tagada võrgu kõrgema tootlikkuse. Kui näiteks Ethernet- 32

33 võrk jagada silla abil kaheks segmendiks, siis kummaski osas liigub vähem pakette, põrkeolukordade tekkimise võimalus on väiksem ja võrgutöö palju efektiivsem. Sildu kasutatakse võrkudes laialdaselt kuna neid on lihtne paigaldada ja nad on kasutaja jaoks nähtamatud, väga paindlikud ja kergesti adapteeritavad, ei maksa palju. Siiski on neil mitmeid piiranguid, mistõttu tuleb kasutada keerukamaid seadmeid, nimelt marsruutereid ja sildu-marsruutereid. Marsruuter Sillad ei taga alati kiiret sidest võrgu segmentide vahel, eriti kui on tegu erinevat protokolli kasutavate ja erineva arhitektuuriga võrgusegmentide kokkuühendamisega.. Sellises keerukas võrgustikus on vaja seadet, mis mitte ainult ei tea iga isegmendi aadressi, vaid valiks andmeedastuseks ka parima marsruudi ja oleks võimeline välja filtreerima levisignaale (andmete üheaegset saatmist kõigile jaamadele). Selliseks seadmeks on marsruuter (router). Marsruuterid töötavad OSI raammudeli võrgukihis. Nad on suutelised pakette ümber adresseerima, vahetades infot eri võrkude vahel. Neile on kättesaadav rohkem infot kui sildadele ja nad võivad optimeerida paketi kätte toimetamise marsruute. Nad võivad kasutada andmeid marsruutide seisundi kohta ja selle info alusel aeglastest või vigastest sidekanalitest mööda minna. Marsruuteris koostatakse iga võrgus kasutatava protokolli jaoks oma marsruuditabel, mis sisaldab vastavaid võrguaadresse. See aitab tal määrata saabuvatele andmetele sobivaid sihtkoha-aadresse. Iga tabel sisaldab kõik teadaolevad võrguaadressid, sideviisid teiste võrkudega, võimalikud ühendusteed marsruterite vahel ja edastuse maksumuse eri ühendus teede korral. Parima marsruudi lõplik valik toimub, võrreldes eri marsruutide kättesaadavust ja ühenduse kogumaksumust. Marsruuteriga saab filtreerida ebakorrektseid (adresseerimata) andmeid ja levisõnumeid, mis aitab oluliselt võrgu üldist koormust vähendada. Kuna marsruuterid peavad läbi viima iga paketi keerukat töötlust, siis on nad harilikult sildadest aeglasemad. Võrku kuulates valivad marsruuterid optimaalse ühendustee, jättes kõrvale ülekoormatud segmendid. Seega silla ja marsruuteri põhierinevus seisneb järgnevas: 1) Sild näeb ja kasutab ainult sõlmede aadresse, kuid mitte võrguaadresse; 2) Sild ei tõkesta levipakettide levikut, küll aga marsruuter, eristades mitte ainult aadressi, vaid ka protokolli tüübi. Nii on võimalik otsustada, mida tuleks üle kanda. 3) Sild võib tuvastada ainult ühe ühendustee võrkude vahel. Marsruuter leiab mitme võimaliku teeraja hulgast antud hetkel parima. 4) Marsruuterid on võimelised ise otsustama, milline ühendustee on parim ja kasutama seda andmete edastamisel. Sild-marsruuter (brouter=bridge-and-router) - ühendab silla ja marsruuteri parimaid omadusi. Ühtede protokollide korral toimib ta sillana, teiste puhul marsruuterina. Kui tegemist on marsruuditavate protokollidega, siis toimib ta marsruuterina eespoolkirjeldatud viisil, ja vastupidi. 33

34 Lüüs - seade, mis võimaldab sidet üksteisest erineva arhitektuuriga võrgukeskkondade vahel. Ta tagab eri keskkondade koostöö, pakkides andmeid ümber ja neid teisendades (ümber vormindades) vastavalt sihtsüsteemi nõuetele. Näiteks võivad elektronposti lüüsid andmeid vastu võtta ühes vormingus, kuid väljastada neid peale teisendamist teises vormingus vastavuses sellega, mida nõuavad konkreetsed tarbijad. Lüüs ühendab 2 süsteemi, millel on erinevad sideprotokollid, andmestruktuurid ja vormingud, keeled ning arhitektuurid. Seega luuakse lüüside abil heterogeenseid võrke. Nad luuakse alati kindlat ülesannet silmas pidades, rakendades konkreetset andmeteisendust. Nad võivad toimida mitmes OSI raammudeli kihis, kuid tavaliselt piirdub see siiski ainult rakenduskihiga. Lüüside pearakenduseks on side loomine PC-de ja suurarvutite keskkonna vahel, kusjuures lüüsi loomiseks eraldatakse üks PC: Kasutades spetsiaalseid tarbeprogramme võivad PCde kasutajad lüüsarvuti kaudu saada juurdepääsu suurarvutile. Nad saavad töötada suurarvuti ressurssidega sama lihtsalt nagu oma arvuti ressurssidega. Lüüside kasutamisel on siiski teatavad piirangud: nad on kallid, pole universaalsed (määratud ainult kindla ülesande täitmiseks) ja nende töötlusvõime (töökiirus) pole eriti kõrge. 34

35 16. Internet: struktuur ja teenused. Internet - võrkude, lüüside, serverite ja tavaliste arvutite ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühtset protokollistikku. Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel üh. arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Pakett info liikumine, mis toimub omavahel ühendatud arvutivõrkudes ( teatud pikkusega andmepakettide kaupa). Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP protokoll. Internet on kooslus, milles on 3 komponenti: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk 2) Mainitud võrke kasutavate inimeste ühendus 3) Kättesaadavate ressursside kogum Avatud süsteemide põhimõte: - põhimõtteliselt on võimalik ligi pääseda kõikidele teenustele ja infole Ip-aadress ühine aadress, mis on igal internetti ühendatud arvutil ja mis koosneb 4 numbrist vahemikus Sellest piisab arvuti võrgust üles otsimiseks. Tavaliselt inimesed on harjunud numbri asemel kasutama nimesid, seepärast on arvtutitel ka peale numbritest koosnevate IP-aadresside ka nimed., mida ka tavaliselt eelistatakse (nt: laphroaing.cs.hut.fi). Esimene sõna on arvuti enda nimi, ülejäänud määravad ära alamvõrgu ehk DOMEENi, kuhu arvuti kuulub. Erinevuseks on USA, kus viimane tähistus ei ole riigi tähis, vaid mingi võrgu või firma tähis (nt: com). Ka IP-aadresside põhjal on arvuti asukoht ja seda hõlmav alamvõrk tavaliselt määratletavad. Ühel arvutil võib aga olla mitu nime, mis vastavad kõik ühele IP-aadressile ja neid nim. aliasteks. Mõnedel arvutitel ei ole nime, vaid on ainult IP-aadress. Neid nim routeriteks. Nende ül. on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nim. ka serveriteks ja nad on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab OP-süsteemi UNIX. Ta võimaldab mitmel kasutajal korraga töötada, sisaldades samuti paroolkaitset, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne. Selleks et arvuti nimedega panna vastavusse nende IP-aadressis, on loodud nimeserverite (name server) süsteem. Nimeservereid on palju ning nad saavad üksteiselt infot. Võrk opereerib numbritest koosneva IP-aadressiga ja kasutajanimedega. 35

36 Tuntuimad internetiteenused: 1) e-post ( ) 2) FTP (File Transfer Protocol) võimaldab faile edastada ühest arvutist teise 3) telnet võimaldab siseneda üle võrgu ühest arvutist teise ja töödada seal 4) usenet võimaldab lugeda uudiseid ning ise postitada sinna artikleid 5) gropher võimaldab saada menüüsüsteemide kaudu võrgust tekstimaterjale. 6) WWW võimaldab tõmmata võrgust dokumente (tekst, pilt, video, audio) 7) Archie otsib märksõna järgi dok.-te üle maailma tuntumate FTP arhiivide Kõik need teenused töötavad põhimõtteliselt samamoodi ja sõltumata sellest, kus arvuti paikneb. Vahe võib olla ainult kiiruses ja see sõltub ka ainult liini hõivatusest. Peale selle on veel võimalik vaadata, kas mingi server on veel üleval (ping), kas kasutaja on arvutis (finger), saab vestelda teiste kasutajatega (talk), saab mängida (MUD). 17. e -post andmevõrkudes. Elektronpost on vahend, mis võimaldab ühel kasutajal arvutivõrgu kaudu saata elektroonilise postiaadressiga varustatud teisele kasutajale kõike, mis tema arvutis on loodud. (text, graafika, audio ja video). See, kes andmeid sai, võib need läbi lugeda, hävitada, säilitada, neile vastata, edasi saata, välja trükkida jne. E-posti süsteemis loob võrguhaldur igale kasutajale eraldi postkasti, millex on koht arvuti mälus, kuhu kasutajale adresseeritud materjalsaabub võrgu kaudu.. Postisaajat saab saabunud andmetest ka teavitada helisignaali, visuaalse signaali või mõlema abil. Samuti saab posti väljasaatjat informeerida, et tema sõnum on vastu võetud ja läbi loetud. Kirjale saab koheselt vastata ja püsipartnerite andmed saab mälus säilitada. Enamik E-posti süsteeme sisaldaberikataloogi, milles on postisüsteemi kõigi kasutajate nimestik, ja nende andmed. E-posti teenuseid saab terve riigi ulatuses või rahvusvaheliselt, kasutades sellex teenusepakkujate vahendust. Peamiselt toimub E-posti vahetus Interneti teenusepakkujate kaudu. E-post on internetis üks kõige populaarsemaid teenuseliike, teda toetab enamikvõrguopsüsteeme ja veebisirvimisprogramme. E-posti vahetus eeldab, etteatesaajal on olemas oma elektronposti aadress, mis sisaldab postisaaja identifikaatorit (kasutaja nimi), millele märk ja seejärel aadressarvuti aadress. Nt: kinga.karp@mail.ee kusjuures ee tähendab, et aadress on registreeritud interneti domeenis (halduspiirkonnas), mille eest tasub Eesti valitsus. 36

37 18. FTP andmevõrkudes. Eksam: Sidesüsteemid ja võrgud FTP - File Transfer Protocol faili ülekande protokoll See on protokoll, mis lubab kasutajal kergesti laadida arvutifaile ja dokumente teisest arvutist. See on üks põhilisi tööviise kaugarvutivõrkude vahel. FTP serverid on eriotstarbelised võrguserverid, mis säilitavad suures koguses mitmesuguseid andmefaile. Otsepöördumine nendes asuvate failide juurde pole võimalik, neid saab kohalikule serverile ja oma arvutisse ümber kirjutada ainult tervikkujul. FTP lubab edastada nii teksti kui ka kahendfaile. FTP teisaldust toetab enamus veebisirvijaid (Navigator ja Explorer). Arvutites paiknev info paikneb failides, mis on koondatud kataloogideks. FTP võimaldab faile internetti üh. arvutite vahel siirdada. Ta teeb ühe arvuti info kättesaadavaks kogu võrgus. Failide teisaldamiseks kohaliku ja kaugarvuti vahel peab kasutajal olema üldjuhul mõlemas arvutis account. Näiteks UNIX-is tuleb kaugarvutis paiknevate failidele ligipääsemiseks kirjutada käsk ftp ja millele järgneb kaugarvuti nimi. Seejärel võetakse ühendust kaugarvutiga ning küsitakse kasutaja nime ja parooli. Olles need sisestanud, pääseb kasutaja ligi kaugarvuti failisüsteemi sellele osale, millele juurdepääs on talle lubatud. Seejärel saab ta vaadata kaugarvuti jooksvas kataloogis olevat failide nimekirja ja kataloogipuud. Failide siirdamine on võimalik üldjuhul kaugarvutist oma arvutisse kui ka oma arvutist kaugarvutisse. Enne siirdamist tuleb kindlaks määrata failide edastuskiirus.samuti võib ka ühe käsuga siirdada mitu faili.. Anonüümne FTP Terved serverid või osa kettaruumist on pandud teenima avaliku andmebaasi funktsioone. Põhimõtteliselt on kaugarvutisse sisselogimiseks vajalik omada erilist kasutajanime ja parooli. Et sellest mööda minna, sisaldavad peaaegu kõik FTP arvutid erilist kontot ainult ühe kasutajanimega, mille poole võib igaüks vabalt pöörduda. Kui küsitaxe kasutajanime, tuleb kirjutada anonymous ja paroolina oma elektronposti aadress. Anonüümsete FTP-serveritega on reegilina võimalik vaid ühepoolne infovahetus. FTP serveritest võib leida väga mitmesugust infot: 1) priivarana/freeware 2) jaosvarana/shareware 3) avalik tarkvara/public domain Seega lubab Internet töötada ükskõik millises teises arvutis üle maailma. Ainsaks tingimuseks selle juures on arvuti interneti ühendus ja kasutajanime avamine selles arvutis. Vastavalt avatud süsteemi printsiipidele võib töötada põhimõtteliselt suvalises internetti ühendatud arvutis. Arvuti ressursside kaitstus võõraste eest on tagatud paroolkaitsega. Ühendus kaugarvutiga käib alati mingi pordi kaudu. Port pesa, kuhu end kaugarvutis ühendatakse. FTP otsingusüsteem ARCHIE anonüümse FTP serverite sisus orienteerumine ning vajaliku faili ülesleidmine pole lihtne. Selle hõlbustamiseks on koostatud otsingusüsteem Archie. Selle ül. on otsida maailma paarituhandest tähtsamast FTPserverist infot mingi märksõna järgi. See on realiseeritud maailma eripaigus asetseva Archie-serveri näol. Neisse saab sisse logida telnet abil kasutajanimega archie (see otsib faili ainult failinimede järgi, sisu ei vaata). On olemas archie kliendiprogrammid (Unix is kui ka Window sis). Archiega väga sarnane WAIS (Wide Area Information Service). See vaatab ka otsimisel dokumendi sisu. WWW ja tema otsinguaparaat. 37

38 19. web (WWW) andmevõrkudes. WWW World Wide Web ülemaailmne võrk interneti multimeedia teenistus, mis sisaldab tohutult hüpertekst dokumente, mis on loodud HTML-keele abil. HÜPERTEKST omavahel suvalisel viisil (mitte järjestikku) seotud teksti, kujutise, heli ja video esitlusmeetod. Hüperteksti vorming lubab kasutajal vaadeldavat teemat läbi vaadata mistahes järjestuses, leida vajalikku teavet ja ressursse ning saata neid ühelt arvutilt teisele. Enamus lehekülgi on loodud HTML-keelt kasutades, mis on üks lihtsamaid arvutikeeli. Tekst tükeldatakse eriliste märgiste abil, mis määravad, kuidas teksti kujutada tema lugemisel. Web i lugemisvahendiks on tema sirvijad/browserid. BROWSER universaalne vahend, mille abil saab vahendada nii maili, faile teisaldada, külastada uudistegruppe jne. See on kasutajaliidese programm. Nt Netscape Navigator ja MS Internet Explorer HTML-keel sarnaneb tavalise tekstiga, mille vahele on nurksulgudes pandud erinevaid ingliskeelseid käske, mis algavad <käsk> ja lõpevad </käsk>. Nende vahele jääv tekst on käskluse mõjuväljas. Avame esmalt tekstiredaktoris uue faili index.html selle nimega on kõik avalehe failid ja need avatakse aadressile Edasi luuakse igale püsilehele alus: lihtsa html-dokumendi, milles on kirjeldatud iga lehe püsielemendid (nt: viited olulisematele alalehekülgedele, viide tagasi pealehele jne.). Kui kasutada mõnd graafilist kodulehe programmi, siis pole vaja sellepärast muretseda - avades uue dokumendi teeb programm vajaliku html-teksti ise ära. PORTAAL - ehk web i värav - internetti sisenemise koht, kus on olemas hädavajalikud rakendused. Eristatake 3 portaalide põlvkonda: 1) kataloogid ja otsingumootorid (NETI ja WWW-Wärk) 2) uudised ja muud meediateenused (online, mega) 3) rakendused ja kommuteerimisvahendid (yahoo) * Portaal on peamine internetis surfamise alustamise lehekülg. Pakub tervikut (otsing, kataloogi süsteemi, uudiseid, e-posti, võimalust portaali oma maitse järgi korraldada, börsiinfo-ja valuutakonverterid jm.).eestis oma 3 põlvkonna portaali pole! Portaalis veel mängud ja meelelahutus. Veebis paiknevat ja ekraanil nähtavat hüpertexti nim.veebileheküljeks. Mõned objektid selles on märgistatud nii, ethiireklõps nende peal toob sirvimisprogrammi aknasse uue veebilehekülje, mis võib sisaldada uusi viitasid või selliseid objekte, millel saab hiirega klõpsutada. Viit võib osutada sama lehekülje muule osale, mõnele teisele samas veebiserveris paiknevale lleheküljele, mõnes teises serveris olevale leheküljele või nt FTP abil kätte saadavale objektile. 38

39 20. Eesti Telefoni teenuspakett ATLAS. 1.ATLAS Starter PRO - sobilik firmadele, kelle kohtvõrku on ühendatud kuni 10 arvutit. Lisaks põhipaketile on võimalik ka sobivama paketi valik. Selle abil on võimalik luua netiühendus samaaegselt erinevaist paigust kasutades ühte ja sama kasutaja tunnust kui ka parooli. Juurdepääs on ET võrgust ja EMT võrgust. Standardsed ühenduskiirused 64, 128, 256 kbit/s ning 1 ja 2Mbit/s. Võimalikud on ka ühenduskiirused üle 2Mbit/s. Sellega liitudes rajatakse kohtvõrguni erladi andmesidekanal ja kõik seadmed paigaldab ET. ADSL võimaldab sarnaselt telefoni teenust kasutades kasutada ka piiramatult Net i püsiühendust. 2.ATLAS Status Selle puhul ei ole erladi rentida sidekanalit, ei ole vaja osta modemit ega routerit. Standardsed ühenduskiirused on samad mis Starter Proi-l 3.ATLAS Centrum See on nn. Web-hosting teenus. Selle server asub Eesti Interneti...võrgus, millele on tagatud kiire 100Mbit/s ligipääs. Klient saab teha seal oma kodulehekülge ja võimalikud lisateenused: 1) täiendav kettapind (põhipind 25MB) 2) andmebaasi server 3) võiamlus kasutada Centrum serverite SQL andmebaasi 4) otsingumootorit virtuaalserveris vajaliku märksõna leidmiseks kliendi virtuaalserverist 5) loendur kui palju on sinu web i lehte külastatud 6) serverite statistika (külastuste arv, andmeedastuste maht nädalas, kuus jne.),kliendi kettale 7) teate edastamine (oma webi lehelt ile või faksile) 8) turvatud web i server. Turvalisuse tagamiseks kasutatakse SSL (Secure Sochet Layer) protokolli, mis tagab TCP/IP ühendustel andmete krüpteerimise, serveri identifitseerimise ja sõnumi puutumatuse 9) dünaamiline lehekülgede online vormida loomiseks 10) piiratud ligipääs web-i lehele 4. Atlas Planet-Internet See on ärikliendile mõeldud interneti sissehelistamisteenus ATLAS Starter Pro lisateenus, mis võimaldab välisriigis viibides lihtsalt ja osavalt kasutada interneti teenuseid sõlmimata lepingut kohaliku interneti teenuse pakkujaga.selle teenuse kasutajal peab välisriigis olema arvuti ja modem. Arvutis peab olema sissehelistamisprogramm, mis (Dial-up networking, MC Connection Manager) ja tarkvara (WWW sirvija). Kasutaja peab teadma kohaliku GRIC liikme sissehelistamiskeskuse numbrit. Interneti sissehelistamise programmid ja GRIC liikmete sissehelistamiskeskuste telefoniraamatute tehnilise toe lehelt või GRIC i kodulehelt ( Atlas Planetiga kasutajale antakse lepingu sõlmimisel parool. 39

40 KASUTAMINE: 1) Valida vastava riigi sissehelsitamiskeskuse number 2) Sisestada kasutajatunnus kujul: ja Atlas Planet parool 21. Mobiilinternet (WAP). Wap - Wireless Application Protocol (traadita ühenduse protokoll). WAP portaali abil saab luua oma personaalse kodulehe ning seda vastavalt oma soovidele ja vajadustele kujundada, muute ja täiustada. Loodud kodulehekülg on kättesaadav ainult sinu telefonilt. Leheküljel saab reastada lingid sellises järjekorras nagu peate vajalikuks, nt vajalikumad dlingid ettepoole jne.saab lisada ise teenuseid, logosid jne. Eelised: - väikesed mõõdud - lihtne helistada - WAP leheküljed on kiiresti loetavad ja optimeeritud väikesele ekraanile Miinused: - saab vaadata ainult WAP-lehekülgi - ebamugav teksti sisestada WAP kasutab WML (Wireless Markup Language) keelt. WML arvestab mobiiltelefonide omapärasid (mõõtmed, klaviatuur, võimalused) ja on sarnane HTML-le.. WML on kohandatud spetsiaalselt mobiiltelefonidele, arvestades ekraani mõõte, klaviatuuri kasutamist ja tehnilisi omadusi. Milleks on WAP-i vaja? Meie pidevalt arenevas infotehnoloogia ühiskonnas on hakatud järjest rohkem tähtsustama aega, kiirust ja mugavust. Mobiiltelefon ja WAP koos muudavad meie igapäevast elu tunduvalt lihtsamaks ja mugavamaks. Mõned näited sellest mida WAP võimaldab: Infosõnum 700, EMT telefoniraamat, saldo, EMT E-kiri, ilmateade, veetemperatuurid randades, TEA võõrsõnastik, EMT info, Eesti lingid, muud lingid, nali ja horoskoop. Antud nimekiri laieneb pidevalt ja juba praegu on Eesti linkide all: info, pangandus, uudised, meelelahutus jne. Seda nimekirja vaadates mõistab igaüks, et WAP on kiirelt arenev ja palju uusi lahendusi juurdeandev võimalus mobiiltelefonidel. Kuidas ja millega saab kasutada WAP-i? WAP teenuse kasutamine nõuab lisaks operaatori toetusele ka terminali e. mobiiltelefoni toetust. Hetkel müügil olevatest mobiiltelefonidest Eestis levinuimad on Nokia 7110, Ericsson R320s, Siemens S35,Nokia 6210 ja Ericsson R380s. Mida teha, et kasutada WAP teenuseid? Esmalt tuleb Teil soetada omale telefon, mis toetab WAP versiooni 1,1 kasutamist. Lisaks telefonile on vajalik ka operaatori toetus (data pakett on olemas kõikidel EMT lepingulistel abonomentidel). Kui see kõik on Teil juba olemas, jääb üle vaid seadistada oma telefon (vaata Nokia 7110 ja Ericsson R320s seadistusjuhendeid) ja alustada WAP teenuste kasutamist. 40

41 22. Raadiointernet; XML tehnoloogia, pihuarvutid (PDA). Tavaline kaabelvõrk Vajalikud seadmed: - võrgukaart 10/100 - vahekaablid - HVB Mb/s Plussid: - saab ühendada telefoni ja arvutivõrgu kaablid - odav - suured kiirused Miinused: - asukoha muutusel tuleb kaabel uuesti paigaldada - raskem töökohti ümber tõsta - mobiilsete töökohtade tegemise keerukus - eraldi olevaid ruume raskem võrku ühendada - paigaldamisel spetsialisti teened Raadiovõrk Vajalikud seadmed: -raadiovõrgu PC Card 11 Mbit/s - Wavel Point II AcessPoint Plussid: - võrgu loomine on ühekordne investeering - saab luua kiiresti uusi töökohti - võrgus saab olla ka kontori läheduses - pole vaja spetsialisti abivõrgu paigaldamisel Miinused: - kallis - väike leviala - väikesed kiirused RAADIOINTERNET e. TRAADITA ARVUTIVÕRGUD Kuigi kaabelühendused on tänapäeva arvutiside peavahendiks rakendatakse tihti ka tehnoloogiat, mis vabastab kasutajad kaablite või juhtmete paigaldamise ja kokkuühendamise tülikast protseduurist. Need traadita arvutivõrgud on alles kujunemisjärgus, kuid juba praegu on üsna ilmne, et nende osakaal pidevalt kasvab. Seejuures tuleb siiski meeles pidada, et tavaliselt piirdub nende ülesanne sidepidamises olemasoleva traatvõrgu täiendamisega, mitte selle täieliku asendamisega juhtmevaba süsteemiga. Traadita andmeside võimaldab: ajutist arvutite külgeühendamist olemasolevale traatvõrgule, olemasolevas kaabelvõrgus andmete reservkopeerimist, tagada arvutiside mobiilsuse, kõrvaldada piirangud võrgu maksimaalsele ulatusele, mille tingivad vask- või valguskaablite sumbuvusomadused. Traadita andmesidet on eriti otstarbekas kasutada, kui tegu on: a) suure arvu inimestega ühes ruumis (nt. vastuvõtu- ja kogunemisruumid), b) inimestega, kes pidevalt vahetavad oma asukohta (nt. medtöötajad), c) isoleeritud hoonete või ruumidega, kus kaabeldus puudub, d) hoonetega, mille planeering tihti muutub, e) hoonetega, kuhu kaabeldust paigutada on keelatud (ajaloo- ja arhitektuurimälestised). Tehnoloogilise teostuse poolest võib traadita võrke jagada kolme suurde rühma: 41

42 kohtvõrgud, laiendatud kohtvõrgud, mobiilvõrgud (kandearvutite baasil). Kahe esimese puhul kasutatakse kohtvõrku haldava organisatsiooni sidevahendeid, kolmandal juhul avalikku telefonivõrku (mobiiltelefonide kärgvõrku) või muid eriteenuseid. Tüüpiline traadita kohtvõrk toimib sarnaselt tavalisega, erinevuseks on ainult ühenduskaabli puudumine. Igasse arvutisse on paigaldatud traadita sidet tagav võrguadapter koos transiivriga ja kasutajad töötavad täpselt samuti nagu tavalises kohtvõrgus. Transiiver tagab signaalivahetuse arvuti ja muu võrgu vahel (vaata joonis ) Traadita arvutivõrkudes kasutatakse nelja liiki andmeedastusmeediume: 1) infrapunakiirgus; 2) laserkiirgus; 3) raadioside kitsas ülekanderibas (põhiribas); 4) raadioside lairibas. Infrapunasüsteemides rakendatakse infrapunakiirguse allikat, mille väljundvõimsus peab olema küllalt suur, et vältida muude allikate (näiteks akende) kahjustavat mõju. Saavutatav edastuskiirus on väga suur, tavaliselt 10 Mbit/s. Infrapunavõrke on nelja tüüpi: 1. otsenähtavusega (signaaliedastus eeldab otsenähtavust saatja ja vastuvõtja vahel); 2. hajuskiirgusega (signaalid peegelduvad seintelt ja laest), kusjuures töökiirus on peegeldumise tõttu madal, kuid tegevusraadius ulatub kuni 30 meetrini; 3. peegelduskiirgusega (arvuti kõrval asuvad optilised transiivrid saadavad signaale kindlasse kohta, kus nad ümberadresseeritakse edastamiseks vajalikku arvutisse); 4. lairibavõrgud. Joonisel on kujutatud infrapunakiirguse kasutamist printimiseks sülearvuti abil. Laservõrkude tehnoloogia sarnaneb infrapunavõrkude omaga selle poolest, et samuti vajatakse otsenähtavust saatja ja vastuvõtja vahel. Raadioside põhiribas meenutab tavalisi ringhäälingusaateid, edastuskiirus on 5 Mbit/s suurusjärgus. Lairibaedastusel on kiirus üldiselt madalam, kuid selle-eest on kasutada suur arv eri kanaleid (ajaintervalle). Laiendatud kohtvõrkudes rakendatakse traadita andmesidet näiteks ühenduse loomiseks kahe kohtvõrgu vahel, mis paiknevad eri hoonetes (kuni 5 km kaugusel). Erijuhtudel on võimalik sellist sidet teostada ka lairibas ja palju suurema vahemaa tagant (näiteks 40 km raadiuses). Mobiilvõrkudes kasutatakse sidekeskkonnana telefonivõrke ja avalikke teenuseid: 42

43 pakettedastust raadio teel, kärgtelefonivõrku (rakutelefonivõrku), satelliitsidet. Selline traadita sideviis on küll suhteliselt aeglane, kuid võimaldab kaasaegsete sülearvutite või PDA-de baasil luua mobiilse side laialdasel territooriumil või välitingimustes. XML keel Erinevalt HTML keelest on XML keeles text ümbritsetud struktureeriva ja tähendust kandva spets märkide vahel asuva infoga. XMLi on kerge viia WML keelde. XML kasutamisel ei nõua uue seadme või standardi tulek mingeid muutusi esialgses textis ja piisab, kui lisada vaid uus teisenduslogaritm. Samuti pole XMLi esitamine piiratud visuaalsusega. Nt võib arvuti lehekülja ette lugeda ka kasutades sellex inimhäält. Seda kasutavad pimedad ja saab kasutad autos. Tal on lisandid võrreldes HTMLga. Esimeses lähenduses võibki öelda, et ta on HTML + kasutaja poolt defineeritud märgised.eerinevalt tabelitest ja andmebaasidest on XMLs lisaks võimalik märgistada mistahes tekstilõiku. Ajalooliselt on nende failide laiendiks.sgm, sest tol ajal veel ei olnud ametlikku XMLi. Teiseks oluliseks muutuseks on see, et nüüd on lubatud kasutada uuemat märgistikku ja seda nii tekstis kui ka märgistuses. Muude heade omaduste kõrval võimaldab see ka loomulikult defineerida mitmekeelseid www-lehekülgi. XML rajajad lähtusid järgmistest kümnest käsust, eesmärgist: 1. XML peab olema otseselt kasutav Interneti kaudu. XML lehitseja peab olema kasutajale sama lihtne kui HTML lehitseja. 2. XML rakendusala peab olema hästi lai: sisestamine, lehitsemine, otsing, infotöötlus, sisutöötlus,.. 3. XML peab täielikult vastama SGML nõuetele. 4. Peab olema lihtne kirjutada XML dokumentide töötlemise programme. See nõue peaks tagama ühilduvuse, vältima segadusi ja pingeid andmete infovahetuse projekteerimisel. 5. XML dokumendid peavad olema loetavad ja arusaadavad Kui kasutajal ei ole XML lehitsejat, peab ta mistahest lehitsejaga olema sealt info välja saada. 6. XML dokumentide disainimise protsess ei tohi olla pikk. XML peab olema rakendatav probleemide lahendamiseks kohe, jalamaid. 7. XML disain peab olema formaalne ja kompaktne. XMLs tehakse kitsendused, mis välistaksid sellise situatsiooni. 8. XML dokumentide genereerimine peab olema lihtne. Kuigi XML dokumentide koostamiseks kasutatakse enamasti spetsiaalseid redaktoreid, peab nende tekitamine olema võimalik mistahes redaktoriga. 9. XML märgistuse napisõnalisuse nõue pole tähtis. Neid võimalusi XML ei toeta. 43

44 PDA (Personal Digital Assistant) Eksam: Sidesüsteemid ja võrgud elektronmärkmik e pihuarvuti Peoshoitav seade, milles on üheskoos arvutamine, kalendermärkmik, telefon/faks ja võrkuühendamise võimalus. Tüüpilist elektronmärkmikku võib kasutada mobiiltelefonina, fakside saatmiseks ja oma tegevuse organiseerimiseks. Erinevalt sülearvutitest puudub elektronmärkmikul tavaliselt klaviatuur. Selle aset täidab ekraan, millele saab välja kutsuda menüüsid ja ka klaviatuuri kujutise. Pliiatsitaolise pulgaga ekraani puudutades saab teha valikuid menüüdes, sisestada teksti jne. Enamasti sisaldab elektronmärkmik vastavat tarkvara, mis võimaldab ära tunda käsitsi ekraanile kirjutatud teksti. Mõned elektronmärkmikud suudavad ka inimhäälega antud käske täita. Esimese elektronmärkmiku tõi turule Apple a. ja selle nimi oli Newton Message Pad. Plussid: - rohkem mälu Digital Assistent - suurem ekraan - lihtne andmete sisestamine - saab vaadata kogu internetti - saab kasutada Wordi ja Exceli faile, kuulata MP3 Miinused: - mobiilile on vaja lisaseadet - telefonikõnesid ebamugav teha - suuremad mõõtmed Pakutavad teenused: kalender, aadressid, märkmik, mobiilne internet, , SMS, ühildub Windowsiga, printimine, faxid, 23. Multimeedia vahendid: CD-ROM, DVD, heli- ja videokaardid. Helikaart S.o. arvuti lisakaart, mille ül. on programmis leiduva digitaalse informatsiooni alusel MS-like elektriliste võnkumiste tekitamine Algsetel IBM PC- tüüpi arvutitel oli heli väljastuseks üks üsna primitiivne kõlar (PC Speaker), mida kasutati peamiselt arvuti veaolukordade teatamiseks ning hiljem ka mitmetes arvutimängudes. Esimesed PC de helikaardid ilmusid alles 1988.a Helikaardi andmetes leiduv bittide arv näitab DAC poolt kasutatava sõna pikkust. Mida rohkem bitte sõnas, seda loomulikum heli esitus. Töösagedus e sämplimissagedus määrab ära kõrgeima võimaliku helisageduse. Headel kartidel on 16 bitised sõnad ja nad võimaldavad 44.1 khz sagedust. Sageli on kaardil ka avõimendi mis põhjusdab mürasid ja moonutusi. Line out sealt võimendisse Phone out - kuularitesse Võib olla veel digiväljund. Line in sisse u 250 mv Mikrofoni sisend 44

45 8-bitised helikaardid pole enam ajakohased. Praegune miinimum on 16- bitine helikaart. Need võimaldavad rohkem ja peenemalt häälestatud tämbreid, mis on eriti olulised vaiksema muusika puhul. Helikaart muudab digitaalse informatsiooni kindla algoritmi järgi analoogseks, ainult nii tekivad bittidest ja baitidest kuulatavad tulemused. Niipea, kui te ühendate oma arvuti külge mikrofoni või muu akustilise seadme, tomub kõik vastupidiselt: helikaart muudab analoogse audio-informatsiooni arvuti jaoks kasutamiskõlblikeks digitaalseteks andmeteks.muunduritest sõltub suures osas taasesitatava heli kvaliteet. Harilikult on helikaardil lisaks väikestele pulkpistikupesadele veel üks laiem 15- kontaktiline pesa. Sinna ühendatakse vajadusel joystick või MIDI seadmed. MIDI on muusikainstrumentide digiliides Graafika ja videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI,AGP). Kaardi juurde kuuluvad alati ka draiverid. Kaardi tähtsaks osaks on videomälu ekraanikujutise pildipunkte talletav muutmälu. Kuigi füüsiliselt asub ta videokaardil, kuulub ta osana üldise arvutimälu koosseisu. Uutes arvutites kasut. kaart, mis tagab lahutusvõime vähemalt1024 x 768 pikselit 256 või 64K värvitooni juures. Kaardid võivad sisaldada ka videokiirendeid, mis on peamiselt kindlate graafiliste operatsioonide täitmisex. (nt 3D graafika). Videosüsteemis töökiiruse tõstmisex tuleb videomälus kasutada kiiremaid mälusid. Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kaardi, mis võtab protsessorilt vastu tellimusi ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. CD ROM CD-ROM (Compact Disk- Read Only Memory) on optiline kettaseade, mille abil on võimalik CD-delt ehk laserplaatidelt andmeid lugeda. Seadmed võivad olla kas sisemised (kasut. ainult konkreetse arvutiga ning lähimas tulevikus ei ole vaja seda teise arvuti taha tõsta. Nt võrguserverid, koduse multimeediaarvuti jne. Need cd- lugerid kasutavad IDE- liidest.) Välimised seadmed on seesmistest kallimad ning kasutavad ühenduseks SCSI- liidest. Pöörlemiskiirus : seadmele märgitud kordsus (näit. 24x, 32x) näitab, mitu korda on selle maksimaalne ülekandekiirus suurem kui audio-cd (heliplaadi) puhul, mis on 150 KB/s. CD-ROM seadmete lugemiskiiruste võrdlemisel tuleb arvestada, et neile märgitud kordsuse arv käib vaid ketta välisosa kohta, väiksema raadiusega siseosalt lugemine on kuni 2,5 korda aeglasem. 45

46 Pöörlemiskiirusi on kahte eri liiki: 1) CAV : püsiv pöörlemiskiirus. CD-ROM seadmete tööprintsiip, mille puhul ketas pöörleb alati ühesuguse kiirusega sõltumata sellest, kas infot loetakse tema sisemiselt või välimiselt osalt. Rakendatakse tavaliselt alates 16-kordsetest seadmetest. Suurematel pöörlemiskiirustel on CAV eelistatum, sest muidu peaks lugemispea uude kohta liigutamisel ootama veel plaadi pöörlemise stabiliseerumist. 2) CLV : pöörlemiskiirus muutuv. Väiksema kiirusega CD-ROM lugejates on pöörlemiskiirus muutuv ja seda väiksem, mida kaugemalt ketta keskkohast lugemine parajasti toimub, sest seda rohkem infot ühele täistiirule mahub. Nii saavutatakse püsiv info ülekandekiirus, mis näiteks heliplaadi jaoks on ka hädavajalik. Ühilduvus Mida suurema arvu erinevate standardite ja reeglitega CD- luger ühildub, seda väiksem on tõenäosus, et tuleb silmitsi seista ühilduvusprobleemidega.. Jälgida tuleks, kas CD- seade on võimeline lugema CD-R plaate.(isetehtud plaadid) Pistikud Üldreeglina on lugemisseadme tagaküljel kolm pistmikku: liidese-, toite- ja audiokaabli jaoks. Viimase abil ühendatakse seade helikaardiga. Liideskaabli kaudu toimub andmevahetus arvuti ja CD-seadme vahel. Esipaneelil on tavaliselt kõrvaklapipistika ja helitugevuse regulaator. On ka lugude kerimisnuppude olemasolu. CD-ROM lugeri elektroonikasõlmed muundavad ja teisendavad signaale, kindlustades lugemisvigade avastamise ja automaatkorrekstiooni tänu signaali erilisele kodeerimisviisile. Seetõttu ei avalda plaadi pinnal olev tolm või väiksemad kriimustused lugemisel mingit mõju. Väga keerukad elemendid on signaali lugemise optikasõlmes. Tillukese poljuhtlaseri kiir fokuseeritakse plaadi salvestusjäljele ülisuure täpsusega. 46