Vedelikkromatograafia ja massispektromeetria

Σχετικά έγγραφα
Analüütiline keemia II

Enam kui kahe grupi keskmiste võrdlus

ELEKTRIVÕRKUDE TALITLUSE ANALÜÜS JA JUHTIMINE

9. AM ja FM detektorid

Funktsiooni diferentsiaal

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

Elastsusõpetus. (Lineaarne elastsusteooria)

Kompleksarvu algebraline kuju

Kvantstatistika klassikud. Osakeste jaotumine energiate vahel pooljuhis. Pooljuhtide tsooniteooria

Lokaalsed ekstreemumid

Elastsusõpetus. Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Deformeeruva keha mehaanika õppetool. Andrus Salupere. Loengukonspekt.

MOSFET tööpõhimõte. MOS diood. Tsoonipilt. MOS diood Tüüpiline metall-oksiid-pooljuht (MOS) diood omab sellist struktuuri

Segmenteerimine peidetud Markovi mudelite segude korral

Ehitusmehaanika harjutus

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85

Geomeetrilised vektorid

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks

PLASTSED DEFORMATSIOONID

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass

Vedelikkromatograafilise meetodi optimeerimine. Näited ajakirja LC&GC Europe erinevatest numbritest

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Sissejuhatus. Kinemaatika. Erinevad ühikud. 1 Hz. Vektorid. F ja F - vektori moodul F. cosα. Keskmine kiirus. Kiirus. s = t. = t. v dt r.

HSM TT 1578 EST EE (04.08) RBLV /G

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused

rs r r â t át r st tíst Ó P ã t r r r â

Punktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1

/&25*+* 24.&6,2(2**02)' 24

ss rt çã r s t Pr r Pós r çã ê t çã st t t ê s 1 t s r s r s r s r q s t r r t çã r str ê t çã r t r r r t r s

ΔΗΜΟΤΙΚΕΣ ΕΚΛΟΓΕΣ 18/5/2014 ΑΚΥΡΑ

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise

RF võimendite parameetrid

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

Κεφάλαιο 2 Διαχείριση Σηµάτων σε Ψηφιακά Συστήµατα Ελέγχου

AS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR.

1 Entroopia ja informatsioon

HULGATEOORIA ELEMENTE

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias

Hüdropumbad. 4.1 Pumpadele esitatavad nõuded

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

Smith i diagramm. Peegeldustegur

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.

DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika

1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud...

Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad

Eesti LIV matemaatikaolümpiaad

3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE

Koormus 14,4k. Joon

sin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =

Couplage dans les applications interactives de grande taille

LK10. KOLMEFAASILISE ASÜNKROONMOOTORI KARAKTERISTIKUTE UURIMINE

Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 15. november a.

2. HULGATEOORIA ELEMENTE

1 Reaalarvud ja kompleksarvud Reaalarvud Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju... 5

Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel

,millest avaldub 21) 23)

M p f(p, q) = (p + q) O(1)

Tuletis ja diferentsiaal

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2016

Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse

3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA

Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26

1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults

P P Ó P. r r t r r r s 1. r r ó t t ó rr r rr r rí st s t s. Pr s t P r s rr. r t r s s s é 3 ñ

Jeux d inondation dans les graphes

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Formulas of Agrawal s Fiber-Optic Communication Systems NA n 2 ; n n. NA( )=n1 a

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.

Assessment of otoacoustic emission probe fit at the workfloor

Kandvad profiilplekid

Points de torsion des courbes elliptiques et équations diophantiennes

4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD

1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui

Physique des réacteurs à eau lourde ou légère en cycle thorium : étude par simulation des performances de conversion et de sûreté

VFR navigatsioon I (Mõisted ja elemendid I)

siis on tegemist sümmeetrilise usaldusvahemikuga. Vasakpoolne usaldusvahemik x i, E x = EX, D x = σ2

Krüptoloogia II: Sissejuhatus teoreetilisse krüptograafiasse. Ahto Buldas

Transcript:

Vedelkkromatograafa ja massspektromeetra LOT.06.016 (4 AP) 1 Ülevaade Vaadeldakse süvendatult analüütlse keema sesukohalt vedelkkromatograafat ja massspektromeetrat ursuse põhtähelepanu on praktlstel aspektdel Rakendusnäted ursusel antakse ülevaade: Olulsematest kromatograafaga seotud mudeltest romatograafde ja massspektromeetrte sõlmede ehtusest ja tommsprntspdest Proovde ettevalmstusest ja ssestusmeetodtest olonnde tüüpdest etoodkate väljatöötamsest ja valdeermsest Seos teste analüütlse keema kursustega Psava aluse annab: Analüütlne keema I (LOT.06.010) asuks tulevad ka: Analüütlne keema II (LOT.06.013) Spektroskooplsed analüüsmeetodd (LOT.06.017) valteet keemalabors (LOT.06.019) romatograafa (LOT.09.01) 3 ursuse nfo http://tera.chem.ut.ee/~vo/hrom/ Õppejõud: Ivo Leto, vo.leto@ut.ee ot Herodes, kot.herodes@ut.ee Annel ruve, annel.kruve@ut.ee arn pper, karn.kpper@ut.ee Töövormd: Loengud Semnard/arutelud Isesesev õppmne Praktkum 4 Töökorraldus Aneprogramm e läbta toodud järjestuses ja programms on võmalkud muudatused On võmalk, et mõn teema jääb sesesvalt õppda Tulenevalt ernevate lektorte vabadest aegadest on võmalk teemade mõnngane fragmenteertus Infovahetus: s loengus/semnars öeldud, see eeldatakse olema kõgl kuuldud ÕIS- kaudu e-mal: hooltsege, et Tel oleks ÕIS-s töötav e-mal Eksam ursus lõpeb eksamga rjalk aterjalde kasutamseta Eksamküsmused täpsustuvad semestr lõpul vastavalt läbtud ja sesesvaks õppmseks antud teemadele Võmalk, et tulevad ka probleemküsmused Eksamle pääsemseks peab olema läbtud praktkum ja estatud selle kohta juhendaja poolt heaks kdetud protokoll. 5 6 1

Vedelkkromatograafa (L) Eraldusmehansmd vedelkkromatograafas Normaal- ja pöördfaaskromatograafa Suuruseralduskromatograafa Ioonkromatograafa Afnsuskromatograafa Statsonaarsed faasd ja kolonnd Aparatuur Pumbad, detektord Vedelk-kromatograaflne meetod Väljatöötamne ja optmeermne Proov ettevalmstus 7 assspektromeetra (S) assspektromeetrte ehtus assanalüsaatord Ioonlõks, kvadrupool, lennuaja S Ioonde detektord Vaakum, selle saamne ja mõõtmne Ionsatsoonmeetodd S ühendamne L-ga: L-S Rakendused eemlne analüüs Identftseermne Struktuuranalüüs 8 1.1 romatograaflse protsess matemaatlsed mudeld - ks on kromatograaflsed pgd sagel asümmeetrlsed? - ks on jaotuskromatograafa märksa populaarsem ku orptsoonkromatograafa? romatograafa matemaatlne modelleermne Vaatleme kromatograaflse protsess er aspektde matemaatlst krjeldamst omponend (ane) retentsoonaeg Pg laus Pg kuju 9 10 Jaotus- ja orptsoonkromatograafa Jaotuskromatograafa: Vedelk-vedelk-kromatograafa Jaotumne kahe vedela faas vahel Gaas-vedelk-kromatograafa Jaotumne vedelku ja gaas vahel Jaotus- ja orptsoonkromatograafa Adsorptsoonkromatograafa: Vedelk-tahks-kromatograafa Adsorptsoon vedelkus tahkse pnnale Gaas-tahks-kromatograafa Adsorptsoon gaasfaasst tahkse pnnale 11 1

Jaotumne gaaslse ja vedela faas vahel Jaotuskromatograafa Vedelk-gaas: Henry seadus ane molaarne kontsentratsoon vedelkus P ane partsaalrõhk gaasfaass k H, ane Henry konstant Sõltub anest, vedelkust, temperatuurst = k H, P 13 Jaotumne kahe vedela faas vahel Vedelk-vedelk: Jaotusseadus v v v1 d, = v1 = d, v1 ane molaarne kontsentratsoon vedelkus 1 v ane molaarne kontsentratsoon vedelkus d, ane jaotuskoeftsent d, Sõltub anest, vedelkest, vähemal määral temperatuurst 14 Lneaarne sõltuvus õlemad seaduspärasused annavad samasuguse lneaarse sõltuvuse - lneaarse sorptsoonsoterm (Henry soterm): ststoraarses faass lses faass 15 Lneaarne kromatograafa romatograafa mudelt, kus analüüd molekulde jaotumst faasde vahel krjeldab lneaarne sõltuvus nmetatakse lneaarseks kromatograafaks u võmalk, ss on kasulk töötada lneaarse kromatograafa tngmustes See on märksa lhtsam saavutada jaotuskromatograafas ku orptsoonkromatograafas 16 ehtvustngmused Jaotusseadus kromatograafas N onaarne ku ka lne faas on homogeensed Puudub võmalus, et ernevad ane molekuld saavad emmas kummas faass erneva ntensvsusega knn hotud N onaarse ku ka lse faas maht on väga palju suuremad võrreldes ane hulgaga Ane molekuld e ole omavahel vastasmõjus ja e konkureer Reaalsuses on need tngmused tädetud vad osalselt Vedelk-vedelk-kromatograafas: d, = ane kontsentratsoon faass ane kontsentratsoon faass d, ane jaotuskoeftsent Sõltub anest, vedelkest, vähemal määral temperatuurst 17 18 3

Jaotusseadus kromatograafas ahtuvusfaktor tesendades: n V d, = n V n ane moolde hulk faass n ane moolde hulk faass V faas ruumala V faas ruumala tesendades: V d, = = k' V n k ane mahtuvusfaktor Sõltub anest, jaotuskoeftsendst nng faasde ruumaladest n 19 0 kuna: ss: t R, t ahtuvusfaktor d, k ' V V t = R, t ane retentsoonaeg süsteem surnud aeg t t = R, t t 1 Ane retentsoonaeg tesendades: V t = + 1 R, t d, V Elueerumse põhvõrrand Ane elueerub seda aeglasemalt, mda aeglasem on eluend vool (t ) mda pkem on kolonn mda rohkem on jaotustasakaal nhutatud onaarse faas poole mda suurem on onaarse faas ruumala mda madalam on lse faas ruumala Pg laus Pgd elueerumsel laenevad Seda krjeldab van Deemter võrrand van Deemter võrrand H A B u S u u H teoreerlse taldrku kõrgus (HETP) u eluend lneaarne voolukrus A eddy dfusoon (mtu vooluteed) B pksuunalse dfusoon koeftsent S, massülekande koeftsent onaarses ja lses faass H H S u u 3 u B/u A 4 4

Tädseosakese keskmne dameeter γd fs( k') d f H = λdp + + u + u D Tädse takstus dfusoonle Tädseosakeste suuruse ühtluse koeftsent Analüüd dfusoonkoeftsent lses faass S ahtuvusfaktor funktsoond Statsonaarse faas kh paksus tädseosakese peal f ( k') d p D u Dfusoonkoeftsent faass 5 da veel saab järeldada van Deemter võrrandst? udas mõjutab efektvsust faas osakeste kuju? faas osakeste suurus? lfaas vskoossus? lahutatavate molekulde suurus? olonn temperatuur? 6 Pg kuju u Sorptsoonsoterm on lneaarne (nn Henry soterm) Pg laenemse faktored on palju Need faktord tomvad mõlemas suunas, n pkvoolu ku ka vastuvoolu Need faktord mõjutavad kõk analüüdmolekule võrdse tõenäosusega, tegemata vahet pg er osades olevatel molekuldel Ss on pk Gauss kõvera kujulne St pg laenemne allub Gauss- ehk Normaaljaotusele 7 Detektor sgnaal Gauss kõvera kujulne pk 4.5 4.0 t R 3.5 Analüüd pk 3.0.5 Pg kõrgus: Pg pndala:.0 h w S 1.5 1.0 y = h e ( t tr ) w 0.5 0.0 0-0.5 4 6 8 10 1 14 Retentsoonaeg, mn 8 Pgd enamast e ole sümmeetrlsed Enamast on pkdel sabad taga Detektor sgnaal 4.5 4.0 3.5 3.0.5.0 1.5 1.0 Asümmeetrafaktor Pg asümmeetrafaktor: w A s = w 1 = 1.96 9 0.5 w 1 w 10% 0.0 0-0.5 4 6 8 10 1 14 Retentsoonaeg, mn 30 5

Parameetrte optmaalsed väärtused Sabatamne (talng) on probleemne väheneb lahutusvõme Halveneb avastamspr Asümmeetrafaktor: Normaalseteks väärtusteks loetakse: A s < ttelneaarne sorptsoonsoterm a jaotuskromatograafas on sorptoonsoterm sagel mttelneaarne Tavalsm põhjus Vedelk-vedelkkromatograafas pöördfaas korral: Adsorptsoon Adsorptsoon tomub Jääk-slanoolrühmadel Slkageels lsandna olevatel metallkatoondel 31 3 Adsorptsoontsentrd L-s Enamus faase on slkageel baasl Slanoolrühmad Need pöördfaas tootmsel dervatseertakse: H 3 H 3 S OH + l S R S O S R + Hl H 3 H 3 da teha, ku pgd sabatavad? End-cappng Lsatakse peale l-s(h 3 ) -R veel mõnd väksema molekulga reagent Sheldng l-s(h 3 ) -R asemel kasutatakse nt l-s(t-bu) -R da täelkum see dervatseermne on, seda parem ng osa jääb alat dervatseermata: jääkslanool-rühmad 33 34 Slanoolrühmad Slanoolrühm on kolme tüüp (lhtsustatult): a) b) c) Domneervad a ja c Jääk-slanoolrühm on seda tugevamate orptsoonomadustega, mda happelsem ta on a-tüüp: p a ca 5 (ca 0%) c-tüüp: p a 8-9 (ca 80%) OH S HO OH S OH S OH S 35 etall-katoond Ert orbeervaks muudavad slanoolrühma metallde lsandd Need võvad olla vabana (d) võ Võres sees (e) Tänu oma valents-omadustele on metall-aatomd slkageel võres enamast + laenguga: metall-katoond + + d) e) OH S 36 6

Adsorptsoon sõltuvus anest Sellne aktvsetel tsentrtel orptsoon mõjutab eeskätt Polaarsed ühended Iseärans aluselste omadustega ühended Vedelk-kromatograafas lsatakse sagel eluendle mõnda alust, ms se orptsoontsentrte külge knntub ja seega analüüdmolekule sealt eemale hoab Samut sellsed, ms annavad tugevad metallkomplekse 37 Füüskalne taust? Paralleelselt tomuvad kaks sorptsoonprotsess: 1. Jaotumne Faasde mahud on suured õk analüüd molekuld mahuvad faas külge Isoterm on lneaarne. Adsorptsoon Adsorptsoontsentred on vähe Ned jätkub vad väga väkesele osale analüüdmolekuldest nnhodmne orptsoonga on märksa tugevam, ku jaotumse kaudu 38 Adsorptsoon Eeldused (1): olekulde orptsoon tomub vad tsentrtel onomolekulaarne orptsoon olekuld ükstest e mõjuta Tsentred on pratud hulgal õk tsentrd on energeetlselt võrdväärsed Adsorptsoon Eeldused (): Paralleelselt tomub kaks protsess: orptsoon ja desorptsoon Nende omavahelne vahekord paneb paka orptsoontasakaalu Adsorptsoonprotsess krus on võrdelne vabade tsentrte hulgaga ja orbeerumata molekulde hulgaga vedelfaass Desorptsoonprotsess krus on võrdelne hõvatud tsentrte hulgaga 39 40 Adsorptsoon krus Desorptsoon krus v = k ( _max ) v des = k des Adsorptsoon krus Adsorptsoonprotsess kruskonstant olekulde kontsentratsoon lses faass olekulde maksmaalne pndkontsentratsoon olekulde pndkontsentratsoon Desorptsoon krus Desorptsoon kruskonstant olekulde pndkontsentratsoon Pnna tätumsaste: θ = _max 41 4 7

Tasakaal Tasakaal esneb, ku Seega: v = v des Tesendades: ontsentratsoon pnnal = _max + des Asendades orptsoon tasakaalukonstand: k k k _max des k ( ) k = 0 k = k des 43 44 Langmur soterm... Saame Langmur soterm: = _max + 1 ontsentratsoon pnnal Langmur soterm kuju 1.0 10.0 8.0 6.0 4.0.0 = 10 = = _max + 1 _max = 10 _max = 5 45 0.0 0 1 3 4 5 6 7 ontsentratsoon faass 46 Langmur soterm kuju u tsentrte arv on lses faass olevate molekulde arvuga võrreldes väga suur, ss on kuju enam vähem Henry soterm kujuga u tsentrte arv on väga väke võrreldes lses faass olevate molekulde arvuga, ss on enam vähem kõk orptsoontsentrd tädetud Langmur mudel puudused Adsorptsoontsentrd pole energeetlselt samaväärsed olekuld mõjutavad ükstest Adsorptsoon tomub ka juba orbeerunud molekuldel st e keht monomolekulaarne orptsoon 47 48 8

Sorptsoon-soterm kuju Tekb segasoterm, ms on mttelneaarne: ontsentratsoon faass 1.0 10.0 8.0 6.0 4.0.0 0.0 Adsorptsoon Jaotumne 0 1 3 4 5 6 7 ontsentratsoon faass Segasoterm 49 Detektor sgnaal 4.5 4.0 3.5 3.0.5.0 1.5 1.0 0.5 0.0 Pg kuju mttelneaarse sorptsoonsoterm korral 500 orptsoondesorptsoonprotsess 100 orptsoondesorptsoonprotsess Gauss kõvera kujulne pk 4 5 6 7 8 9 10 Retentsoonaeg, mn 50 Järeldused On hea, ku kromatograaflne protsess on puhtalt jaotuskromatograaflne, lneaarse sorptsoonsotermga Pgd on sümmeetrlsed Selleks peavad orptsoontsentrd puuduma võ olema kõk tädetud oblsele faasle võb lsada mõnda anet, ms orbeerub ert tugevast ja e lase analüüdmolekuldel Statsonaarne faas, peab olema väga kvalteetne, jääkslanoole peab olema vähe ja nende happelsus madal: - endcappng 51 - happega pesemne Järeldused Adsorptsoonkromatograafa puhul on olulne, et saaks töötada orptsoonsoterm Henry alas : Erpnd suur Pnnal oleks palju orptsoontsentred Et need oleksd energeetlselt sarnased a sellest alat e psa, sest Henry ala esnemne eeldab Langmur soterm, aga reaalsuses see pärs e keht Seda on raske saavutada ja seega on orptsoonkromatograafas sabatamne sagedane See on ka üks põhjus, ms jaotuskromatograafa on märksa populaarsem ku orptsoonkromatograafa orbeeruda 5 Järeldused Sabatavad rohkem nende anete pgd, ms rohkem orbeeruvad Eeskätt polaarsed ühendd Iseärans aluselste omadustega ühendd Nendega on gaaskromatograafas just selle tõttu probleemd, sagel e saadag mõstlkke pke Vedelk-kromatograafas lsatakse sagel eluendle mõnda alust, ms se orptsoontsentrte külge knntub ja seega analüüdmolekule sealt eemale hoab Samut sellsed, ms annavad tugevad metallkomplekse 53 Palju orptsoonmudeled Freundlch soterm onomolekulaarne orptsoon tsentrd pole mtte energeetlselt samaväärsed Tsentrte aktvsus (ja seega ka orptsoonentalpa) langeb logartmlselt pnna tätumsastme kasvades Tjomkn soterm Analoogne, anult et aktvsuse langus on lneaarne BET soterm Polümolekulaarne orptsoon 54 9

Pg kuju emprlsed mudeld On pakutud ca 90 ernevat emprlst avaldst pkde kuju krjeldamseks Praktlselt kõk nad võmaldavad krjeldada asümmeetrls pke. õned võmaldavad krjeldada ka mtmetpuls õk nad töötavad mngtes prdes, kud pärs deaalsed pole nad üksk Emprlste funktsoonde rakendused Sügavam mõstmne Pkde dekonvolutsoon romatograaflsed smulatsoond V.B. D arco, G.G. Bomb J. hrom. A 001, 931, 1-30 55 56 10