AASTAT KODUMAISE EEST VÄLJAS PIIMAFOORUM Ületootmine kui ekspordi taimelava

AASTAT KODUMAISE EEST VÄLJAS PIIMAFOORUM 2016 Ületootmine kui ekspordi taimelava

Piimafoorumi suurtoetajad

1 Sisukord Ületootmine kui ekspordi taimelava 02 Jaanus Murakas, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees Foorumi päevakava 03 Piima ja piimatoodete väliskaubandus 2009-2016 04 Maaeluministeerium Mükotoksiinid piimatootmises 08 Karin Nährer, Anu Ait OÜ Piimatootjate majandustulemused FADN andmetel 13 Marju Aamisepp, Maamajanduse Infokeskus Söödaväärinduse määrav roll piimatootmises 18 Pilleriin Puskar, Alltech Eesti OÜ Eesti piimatöötlemise sektori 2016. a 6 kuu ülevaade 20 Maaeluministeerium Piimaklaster MTÜ 28 Hardi Tamm, MTÜ Piimaklaster Piima (üle)tootmine probleem või võimalus? 30 Taavi Kand, Maaeluministeerium Eesti piimandus graafiliselt (2009-2016) 34

2 Ületootmine kui ekspordi taimelava Lugupeetud osalejad! On möödunud järjekordne aasta ja käes on meie traditsiooniline piimafoorum, mida EPKK korraldab alates 1998. aastast. Piimandussektorile on need aastad olnud väga erinevad ja just viimased paar nendest on kahandanud meie sektorit märgatavalt. Võrrelduna teiste EL-i riikidega on meie piimasektori kaotused olnud ühed suuremad, seega meie vastupidavus kriisidele ei ole just kiita. Tänane piimaturu olukord ja väljavaated on siiski palju positiivsemad ning annavad lootust veidi helgemale tulevikule. Paraku peame aga arvestama sellega, et kriisid põllumajanduses ja piimasektoris jäävad meid endiselt külastama, seega peame oma valmisolekut oluliselt parandama. Piimasektor on oluline osa nii Eesti majandusest kui ka põllumajandusest ja osaliste kindlustunne on siin äärmiselt oluline. Just kindlustunde puudumine kallutas paljude tootjate veel hiljutisi otsuseid lõpetamise osas, kuigi turuolukorra paranemismärke oli juba tunda. Eestis arutletakse täna erinevate probleemide üle. Olgu selleks siis majanduskasvu kadumine, võimalike pagulaste saabumine või riigikaitse. Soovitust vähem aga räägitakse toidutootjatest ja nende rollist ühiskonnas. Suuremat huvi pakuvad jutud uutest tehnoloogiatest ja start-upidest kui imerohust, mis meile tulevikus mõnusa elu kindlustavad. Kuid paraku on majanduskasv meie kõikide reaalset väärtust loovate tegevuste summa. Piimandussektor loob ühiskonnale väärtusi sõna otseses mõttes igal sekundil. Farmitöötaja ja juustumeistri töökohad peavad olema mehitatud ööpäev läbi ja siin ei tule arvesse ei pühad ega puhkepäevad. Lisaks majanduskasvule on piimandus tööandja maapiirkonnas ja samas ekspordikeskne sektor, mis annab märgatava osa ka riigi rahakotti. Koostöös riigiga oleme suutnud avada nii mõnedki uued turud, kuid suurem töö on veel ees. Suurim väljakutse sektorile on praegu ühistegevuse teadvustamine ja selle rakendamine. Piimanduse omapärast lähtuvalt on võimalik paremate lahenduste ja senisest kõrgema ning konkurentsivõimelisema piimahinnani jõuda ainul ühiselt tegutsedes, omades seejuures ühiselt kaasaegseid tootmis- ja töötlemisvõimalusi, parimat teavet ja julgust innovaatiliseteks lahendusteks. Ainult ühiselt saame ka ühiskonnale edastada sõnumeid sellest, mida omalt poolt pakume. Me ei ole ainult toetuste palujad-saajad, vaid oluline osaleja nii riigikaitses, majanduskasvus kui ka tulevase tänasest tervema põlvkonna kasvatamisel. Tegusat piimandusaastat meile kõigile! Jaanus Murakas EPKK nõukogu aseesimees

3 Ületootmine kui ekspordi taimelava Tallinn, 25. november 2016 Maaeluministeeriumi suur saal, Lai tn 39/41 Eesmärk: Piimafoorumi fookuses on piimaeksport kui võimalus turgutada nii Eesti majandust, maaelu kui ka põllumajandust tervikuna. Eduka ekspordi eelduseks on tugev sektor, mis ka kriisi tingimustes suudaks tootmist jätkata eelkõige sobivate kriisiabi meetmete kaudu. Uued turud vajavad paremat tundmist. Moderaator: Illar Lemetti, Maaeluministeeriumi kantsler Ettekanded: 09.30 10.00 10.00 10.10 10.10 10.20 10.20 10.35 10.35 10.55 Registreerumine ja hommikukohv Foorumi avamine Jaanus Murakas, EPKK nõukogu aseesimees Tervitused maaeluminister Martin Repinski Piima (üle)tootmine probleem või võimalus? Taavi Kand, Maaeluministeerium Põllumajanduse majanduslikud seosed Krõõt Kilvet, ettevõtete panganduse juht, DNB Pank 11.00 11.20 KOHVIPAUS 11.20 11.50 Euroopa piima ekspordivõimalused lähima viie aasta võtmes Christophe Lafougere, GIRA 11.50 12.10 12.10 12.30 Uued turud Euroopa piimale Aafrika: võimalused või pettekujutlused? Jean-Louis Buer, Prantsuse saatkonna põllumajanduse atašee Varssavis Küsimused, arutelu 12.30 13.30 LÕUNA 13.30 14.00 14.00 14.30 14.30 15.00 Põllumajanduskaubanduse võimalused Eesti ja Hiina vahel Hiina suursaadik Eestis Qu Zhe Piima õiglane hind Dr. Hans-Jürgen Seufferlein, Baieri Piimatootjate Assotsiatsioon Küsimused, arutelu, kokkuvõtted

4 Piima ja piimatoodete väliskaubandus perioodil 2009-2016 Piimasektori jaoks võib 2016. aasta septembri seisuga Euroopa Liidu tasemel näha turuolukorra paranemise märke ning nii toorpiima kui mitmete piimatoodete (vadakupulber +40%, või +38%, täispiimapulber +15%, Gouda +21%) hinnad on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tõusnud. Sealjuures on toorpiima hinna kasv olnud suurim Balti riikides ning Eestis on toorpiima hind tõusnud 3%. Võrreldes 2016. aasta juuli seisuga on septembriks Euroopa Liidu keskmine piimahind tõusnud 2,6 eurot 100 kg kohta. 1 Joonis 1. Piima ja piimatoodete eksport, import ja bilanss aastatel 2009 kuni 2015 ning perioodil jaanuar-august 2016, mln (esialgsed andmed ESA). Alates 2010. aastast tõusvas joones liikunud piimatoodete ekspordikäive langes oluliselt 2015. aastaks suurelt osalt seoses 2014. aasta augustis Venemaa poolt välja kuulutatud impordipiirangutele 3. Võrreldes 2014. aastaga langes 2015. aastal oluliselt piimatoodete ekspordikäive ja bilanss ning perioodiks jaanuar-august 2016 oli piimatoodete bilanss langenud 54,95 miljonile eurole. Embargo mõjud on näha kogu Euroopa Liidu tasemel ning 2014. aasta neljandas kvartalis langes EU keskmine kasumimarginaal tonni piima kohta võrreldes sama aasta kolmanda kvartaliga 18% ja 2015. aasta esimeseks kvartaliks veel lisaks 14% 4. Joonis 2. a.) Eesti päritolu piima ja piimatoodete (k. a. jäätis) ekspordi peamised sihtriigid perioodil jaanuar-august 2016, osakaalud ning ekspordi väärtus. b.) Eesti päritolu piima ja piimatoodete (k. a. jäätis) peamiste ekspordi sihtriikide osakaalude muutus ekspordikäibes, aastatel 2009-2015 ning perioodil jaanuar-august 2016 (esialgsed andmed ESA).

5 Eesti päritolu piimatoodete puhul on alates 2009. aastast olnud peamisteks ekspordi sihtriikideks Läti, Leedu, Soome, Itaalia, Holland, Saksamaa ja Venemaa. 2011. aastal toimus Venemaa osakaalu puhul oluline langus, kuna Valgevene devalveeris oma valuutat ning kasutas tolliliidu soodustusi, et suurendada piimatoodete eksporti Vene turule 5. Sellele vaatamata kasvas Eesti päritolu piimatoodete ekspordikäive 2012. aastal võrreldes eelnevaga 13 miljoni euro võrra, eksporditurgude arv kasvas viie võrra ning Leedu tõusis peamiseks ekspordi sihtriigiks. Kui 2014. aastal viidi Eesti päritolu piimatooteid kokku 44-le sihtturule, siis 2015. aastal oli Eesti päritolu piimatoodete ekspordi sihtriikide arv langenud 42- le. Samas oli neljandaks peamiseks sihtriigiks tõusnud Itaalia ning Venemaale eksporditi vaid laktoosivabasid piimatooteid, millele impordikeeld ei laienenud. Perioodil jaanuar-august 2016 eksporditi Eesti päritolu piimatooteid 44 sihtturule ning peamiseks sihtriigiks tõusis Läti. Täiesti uute turgudena lisandusid kolmandad riigid Bahrein, Bangladesh, Etioopia ja Kamerun. Leedu osakaalu vähenemise põhjuseks oli 2016. aasta esimesel poolel piimakontsentraadi ekspordi vähenemine, mis oli pärast sanktsioone peamine Leetu eksporditav piimatoode 6. Joonis 3. a.) Piima ja piimatoodete impordi peamised saatjariigid perioodil jaanuar-august 2016, osakaalud ning impordi väärtus. b.) Piima ja piimatoodete peamiste impordi saatjariikide osakaalude muutus impordikäibes, aastatel 2009-2015 ning perioodil jaanuar-august 2016 (esialgsed andmed ESA). Peamisteks saatjariikideks piimatoodete impordi puhul on alates 2009. aastast olnud Leedu, Soome, Läti, Saksamaa, Holland ja Poola. Kui 2009. aastal oli piimatoodete saatjariike 23, siis 2011. aastaks oli saatjariikide arv langenud 19-le ning suurima osakaaluga riigiks oli tõusnud Läti. Samas kasvas impordi väärtus 2011. aastal võrreldes 2009. aastaga ligi 10 miljoni euro võrra. Kui 2015. aastal toimus oluline langus piimatoodete ekspordikäibe väärtuses, siis impordikäibe väärtus langes 6,98 miljoni euro võrra. Samal ajal oli piimatoodete impordi saatjariike kokku 25 ning kolmeks suurimaks saatjariigiks olid Läti, Leedu ja Soome. Perioodil jaanuar-august 2016 oli impordi saatjariike kokku 24 ning suurima osakaaluga olid neist Leedu (21,0%), Soome (16,3%) ja Läti (15,5%). Joonis 4. Piima ja piimatoodete eksport kaubagruppide lõikes poolaastate võrdluses perioodil 2009-2016, mln (esialgsed andmed ESA).

6 2009. aasta esimesel poolaastal eksporditi peamisi piimatooteid kokku 41,5 miljoni euro eest ning suurima ekspordikäibega tootegrupid olid juust ja kohupiim, mida enim eksporditi Soome ja Venemaale. Kui võrrelda 2009. kuni 2014. aasta I poolaastaid, suurenes ekspordikäive aasta-aastalt ning peamiselt on toodete hulgas kasvu vedanud kontsentreerimata piima ja rõõsa koore ekspordikäibe kasv. 2013. aasta esimesel poolaastal tõusid kontsentreerimata piim ja rõõsk koor peamiste eksporditavate piimatoodete hulgas esimeseks ning seda viidi suurimates kogustes Leetu, Lätti ja Venemaale. Samal ajal moodustas toorpiima osakaal kontsentreerimata piima ja rõõsa koore puhul 81% ning kõigi peamiste piimatoodete ekspordikäibes 35%. Eksporditoodetest oli teisel kohal juust ja kohupiim, mille puhul peamine osa ekspordikäibest tuli Saksamaalt, Lätist ja Leedust. 2014. aasta esimesel poolaastal olid peamisteks eksporditavateks toodeteks jätkuvalt kontsentreerimata piim ja rõõsk koor ning juust ja kohupiim. Sellel perioodil oli kontsentreerimata piima ja rõõsa koore puhul peamisteks ekspordi sihtriikideks Leedu, Läti ja Venemaa. Juustu ja kohupiima ekspordikäibes moodustasid suurima osa Soome, Itaalia ja Läti. Eksporditavate tootegruppide hulgas oli kolmandaks tõusnud kontsentreeritud piim ja rõõsk koor, mille puhul sellel perioodil tuli suurim osa ekspordikäibest Hollandist, Lätist ja Saksamaalt. 2015. aasta esimesel poolaastal langes piimatoodete eksport 46,1 miljoni euro võrra ning suurim langus toimus kontsentreerimata piima ja rõõsa koore puhul (-34,6 mln ). Sealjuures juustu ja kohupiima puhul toimus langus 1,8 miljonit eurot, kontsentreeritud piima ja rõõsa koore puhul 0,8 miljonit eurot ja fermenteeritud toodete puhul 4,2 miljonit eurot. Peamist kaubagruppi juustu ja kohupiima eksporditi nii 2015. kui ka 2016. aasta esimesel poolaastal enim Soome ja Itaaliasse. Kontsentreerimata piima ja rõõska koort aga eksporditi nii 2015. kui 2016. aasta esimesel poolel enim Leetu ja Lätti. 2016. aasta puhul moodustas toorpiim peaaegu 88% selle tootegrupi ekspordikäibest. Nagu eespool mainitud, oli 2015. aasta esimesel poolaastal oluline osa kontsentreeritud piima ekspordil Leetu, kuid 2016. aasta esimeseks pooleks oli selle eksport sinna oluliselt kahanenud. Kuna Eesti päritolu piimatoodete ekspordi puhul oli Venemaa 2013. aastal osakaalu poolest teisel ning 2014. aastal neljandal kohal, olid impordipiirangud piimasektorile raskeks löögiks. Samas omasid need mõju kogu Euroopa Liidu tasemel, sest Venemaa oli paljudele riikidele piimatoodete ekspordil oluliseks kaubanduspartneriks. Eesti jaoks on tulevikus oluline suurendada töödeldud piimatoodete osakaalu naaberriikidesse Leetu ja Lätti eksportides. Jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata suurema lisandväärtusega toodete ekspordile Euroopa Liidu siseturgudel näiteks Soome, Itaaliasse ja Saksamaale, kuid kindlasti on vaja leida uusi sihtturge kolmandate riikide hulgas. VIITED 1. European Commission. EU Milk Market Observatory. EU prices of raw milk. Kättesaadav: http://ec.europa.eu/ agriculture/market-observatory/milk/latest-statistics/prices-margins_en.htm, 10.11.2016 2. ESA. Mõisted ja metoodika. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-web.2001/database/majandus/25valiskaubandus/03va liskaubandus_alates_2004/vk_201.htm, 10.11.2016 3. Maaeluministeerium. Venemaa sanktsioonid Euroopa Liidu toidukaupadele. Kättesaadav: http://www.agri.ee/et/ venemaa-sanktsioonid-euroopa-liidu-toidukaupadele, 10.11.2016 4. European Commission. EU Milk Market Observatory.EU margins. Kättesaadav: http://ec.europa.eu/agriculture/ market-observatory/milk/latest-statistics/prices-margins_en.htm, 10.11.2016 5. Linkgreim, I-G. (2012) Eesti piimatoodete eksport Venemaale langes järsult. Kättesaadav: http://uudised.err.ee/v/ majandus/c0594e4a-976b-49b9-8c5f-5f2910dc9485, 10.11.2016 6. Allikmaa, M. Põllumajanduskaupade eksport: juuli 2016. Kättesaadav: http://www.agri.ee/sites/default/files/ content/statistika/2016/ulevaade-eksport-2016-07.pdf, 11.11.2016

8 Mükotoksiinid piimatootmises Faktid, numbrid ja lahendused On teada, et lüpsilehmadel on mõningane võime kaitsta ennast mükotoksiinide kahjulike mõjude eest. See sõltub lehma suutlikkusest efektiivselt deaktiveerida mükotoksiine vatsas, mis omakorda sõltub sellest, kas sööta hoitakse piisavalt pikka aega vastavas vatsa kambris, et võimaldada vatsamikroobide korralikku tööd.

Karin Nährer, Tootejuht, Mükotoksiiniriskide haldamine 9 Photo: bizoo_n/istockphoto Suurte söödakogustega kaasneb risk mükotoksiinide mõju suurenemiseks, kõrgemateks sööda läbivuse määradeks ning on vähem aega korralikuks sööda seedimiseks. Kuna loomi söödetakse piimatoodangu tõstmiseks suuremate söödakogustega, muutub järjest keerulisemaks mükotoksiinide efektiivse deaktiveerimise tagamine vatsas. Täielik mükotoksiinide lagunemine vatsas ei ole seetõttu võimalik. Erinevad mükotoksiinid on võimelised muutma vatsa mikrofloorat, avaldades antimikroobset, alglooma- ja seenevastast toimet. Praktikas tähendab see seda, et mükotoksiinid põgenevad mürgitustamise eest ning imenduvad soolestikus. Teisisõnu mükotoksiinid häirivad vatsatööd, enne kui hakkavad loomale endale mõju avaldama. Drastilised muutused sööda koostises ja kõrge proteiinirikaste kontsentraatide osakaal igapäevases söödas nõrgendavad samuti vatsamikroobide jagunemisvõimet. Vähenenud vatsa motoorika, langenud kuivaine söömus, happekiu ja tärklise seede on mõned mükotoksiinidega saastunud sööda söömise negatiivsetest mõjudest.

10 Karin Nährer, Tootejuht, Mükotoksiiniriskide haldamine Piimalehmade langenud viljakus Kuna viljakus ja piimatoodang on tihedalt seotud parameetrid, siis on kõigil viljakust kahjustavatel teguritel negatiivne majanduslik mõju karjale. Östrogeenne metaboliit zearalenoon (ZEA) on struktuurselt sarnane emashormoonile östradioolile ning võimeline aktiveerima konkreetseid östrogeeni retseptoreid. Seega põhjustab ZEA ebanormaalseid innatsükleid, mis lõppkokkuvõttes kahjustavad sigivust. Piimakarja viljakuse langust on täheldatud ka tungaltera toksiinide ja aflatoksiinide tulemusena. Taust Uuring 1 Piimafarm Euroopas, 50 holsteini tõugu piimalehma Karjas esinenud probleemide hulka kuulusid teiste seas langenud viljakus ja rohked abordid. Sööda analüüs mükotoksiinidele näitas ZEA taset 120 ppb-d ja B-trihhotetseenidel 1000 ppb-d. Tagasiside Mycofix -i lisati TMR-i 25 g/looma kohta/päevas ning söödeti kogu karjale 8 kuu jooksul. Seemendamiste keskmine arv langes Mycofix -i kasutamisel 3,4-lt 1,9-ni. Madalaid viljakusmäärasid enne Mycofix-i kasutamist tähistab kolmanda korra kunstlike seemenduste kõrge protsentuaalsus. Esimese seemenduse määrad paranesid 9 %-lt enne Mycofix -i kasutamist 43 %-ni 2006.a. sügis-talvel, mis näitab selgelt paranenud reproduktiivsuse efektiivsust. Piimatoodangu langus Deoksünivalenooli (DON) on seostatud vähenenud söömuse, juurdekasvu ning jõudlusega. Several field reports and clinical data have associated DON with reduced feed intake in non-lactating dairy cattle and poor performance in dairy herds. Taust Uuring 2 Piimafarm Euroopas, 110 holsteini tõugu piimalehma Piimalehmade söömus vähenes üleöö 55 %, millega kaasnes väiksem piimatoodang, kõhulahtisused ja ebaõnnestumised taastootmises. Maisisilos tuvastati mükotoksiinid (600 ppb DON-i, 50 ppb ZEA-d; naturaalsöödas). Tagasiside Farmis hakati kasutama Mycofix -i 30 g/looma kohta/ päevas. Juba nelja päeva pärast oli söömus täielikult taastunud. Mycofix -i kasutati kuu aega (2 nädalat 30 g/loom/päevas; edasi 20 g/loom/päevas) ning söömuse ja piimatoodangu parameetrid olid jälle normaalsel tasemel. Kuu aja möödudes otsustas farmer Mycofix -i kasutamise lõpetada. Kahe päevaga tulid samad probleemid tagasi alates kiirest söömuse langusest. Piima näitajad probleemsel perioodil olid järgmised: som.rakud 400000; rasv 3,95 %; valk 3,35 %; laktoos 5,00 %; karbamiid 24 mg/dl. Mycofix lisati uuesti ratsiooni. Mõne päeva pärast olid söömus ja piimatoodang taas stabiliseerunud. Piima näitajad normaliseerusid samuti: som.rakud 160000; rasv 3,75 %; valk 3,30 %; laktoos 5,00 %; karbamiid 24,5 mg/dl.

Mükotoksiinid piimatööstuses Faktid, numbrid & lahendused 11 Joonis 1. Mükotoksiinide ja endotoksiinidega (bakteriaalsed toksiinid) saastunud sööda kasutamise tavalisemad mõjud piimalehmadel. Toksilised jäägid piimas Aflatoksiinide puhul on kõige murettekitavam asi nende kandumine piima 1,8 kuni 6,2 % ulatuses aflatoksiin M 1 - na (AfM 1 ). Aflatoksiinid on Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (IARC) poolt nimetatud kantserogeenseteks. DON deoksünivalenool ZEA zearalenoon AFB 1 aflatoksiin B 1 T-2 T-2 toksiin Tungaltera tungaltera toksiinid Endotoksiinid Taust Uuring 3 Piimafarm Aasias, 90 piimalehma ristandit Piimast leiti ligikaudu 1 kuni 1,2 ppb-d aflatoksiin M 1 -e (AfM 1 ). Tagasiside Mycofix 15 g/looma kohta/päevas ning andmeid koguti 30-päevase perioodi jooksul. AfM 1 sisaldus piimas vähenes selles farmis 67 %. Joonis 2. AfM 1 vähenemine piimas pärast Mycofix -i kasutuselevõttu. AfM1 (μg/kg piimas) 1.2 1.0 0.8 0.6 0.4 0.2 0.0 Allikas: Biomin -67% n Kontroll n Mycofix Mükotoksiinid tõstavad lüpsiloomadel ainevahetusega seotud probleemide esinemissagedust Joonis 1 annab ülevaate mükotoksiinide mõjust piimakarjale. Kõige tavalisem ja keerulisem on probleemide põhjuseid välja selgitada, kui ratsioon sisaldab vähesel määral mükotoksiine. Subkliinilised mükotoksikoosid vähendavad kasumlikkust läbi madalama piimatoodangu ja kvaliteedi ning suuremate veterinaarkulude, mõnikord ka sobimatute ravimeetodite tõttu. Mükotoksiinide olemasolu söödas on väga sageli seotud ainevahetushäirete nagu ketoos, päramiste peetus, libediku nihkumine, mastiit, metriit, lonkamine, suurenenud somaatiliste rakkude arv ja sellest tuleneva vähenenud piimatoodangu suurenenud esinemissagedusega (vt. Uuringud 4 ja 5). Mitme mükotoksiini strateegiad Mükotoksiinide vältimine peab algama juba põllul, jätkuma silo tootmisprotsessis ning lõppema korrektse silo jm. sööda avamise ning haldusega. Enamikke teraviljadest ja muudest söötadest on tabanud mitmesugused mükotoksiinide tüübid. BIOMINi Mycofix tootesari ühendab kolme toimemehhanismi - sidumine, mitteadsorbeeruvate mükotoksiinide bioloogiline muundamine ning maksa ja immuunsüsteemi kaitse. Piimalehmade täpne söötmine kombineerituna pideva mükotoksiinide riski haldamisega on loomakasvatusettevõtte optimaalse jõudluse juhtimise võti.

12 Karin Nährer, Tootejuht, Mükotoksiiniriskide haldamine Mükotoksiinide vältimine 1. Alusta põllul 2. Jätka silo tootmisel 3. Lõpeta avatud silo jm. sööda korrektse haldusega SRA tuhandetes 350 300 250 200 150 100 50 Taust Uuring 4 Piimafarm Ameerikas, 1100 holsteini tõugu piimalehma Farmil oli probleem kõrgenenud somaatiliste rakkude arvuga (SRA) ning põhjusena kahtlustati mükotoksiine. Ühe aasta jooksul söödeti Mycofix -i (30 g/loom/päevas) ning tulemused salvestati. Tagasiside Võrreldes katseperioodi esimese 2 kuu keskmist SRA-d (kõige lähedasem kasutusperioodi eelsele) viimase 2 kuu SRA-ga, võib täheldada umbes 40 %-list langust. Koos SRA langusega leidis farm, et neil on palju vähem lehmade karjast praakimise põhjuseid: kõrgem toodang, vähem mastiiti ja sigimisprobleeme. See võimaldas karjas alles hoida suurema toodanguga vanemaid lehmi ning müüa nooremaid mullikaid lisa sissetulekuallikana. Joonis 3. Somaatiliste rakkude arvu vähenemine Mycofix -i abil ühe aasta jooksul. Taust Uuring 5 Piimafarm Aasias, 600 holsteini tõugu piimalehma Segusöödas (TMR) tuvastati mükotoksiinid (peamiselt ZEA, 200 ppb ja DON, 1200 ppb). Tagasiside Andmed koguti 3 kuu jooksul ning võrreldi kahte erinevat gruppi (kontrollgrupp ilma Mycofix -ita vs katsegrupp Mycofix -i kasutuskogusega 2 kg/tonni sööda kohta). Pärast Mycofix -i kasutuselevõttu TMR-is paranes katsegrupi loomade tervislik seisund mõne üksiku haigusjuhtumini. Joonis 4. Haiguste esinemissagedus kontroll- ja katsegrupis. 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 12 Allikas: Biomin 17 4 5 4 0 Sõrahaigused Mastiit Kokku n Kontroll n Mycofix 0 Aprill Allikas: Biomin Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Jaanuar Veebruar Märts Aprill Andmed on kogutud üle maailma. Eriline tänu Doug Taylor ile, Bryan Miller ile, Luis Cardo le ja Shu Guan ile. Viited on vajadusel saadaval.

13 Piimatootjate majandustulemused FADN andmetel Marju Aamisepp, Maamajanduse Infokeskuse põllumajandussektori majandusanalüüsi osakonna juhataja Põllumajandustootjate raamatupidamise andmebaasi (FADN) esitas 2015. aasta kohta andmeid 138 spetsialiseerunud piimatootjat. Spetsialiseerunud piimatootjate gruppi kuulub nii väikseid, keskmise suurusega kui ka väga suuri piimatootjaid. Selleks, et suur- ja väiketootjate erinevused paremini välja tuua, on tabelis 1 piimatootjad grupeeritud piimalehmade arvu järgi ning lisaks on esitatud ka nn Eesti keskmise piimatootja näitajad 2015. aastal. Väiksemad piimatootjad on enamasti FIE-d, kuid kui karja suurus on rohkem kui 100 piimalehma, siis on valdavaks ettevõtlusvormiks äriühing. Mahetootjad, keda on spetsialiseerunud piimatootjate hulgas suhteliselt vähe, jäävad peamiselt väiksemate tootjate gruppidesse. Põllumajandusmaad oli piimatootjate grupis keskmiselt 192 ha, varieerudes 29 ha-st kõige väiksemate tootjate grupis 1508 ha-ni suurtootjate grupis. Keskmiselt 60% põllumajandusmaast oli renditud, sh väiketootjatel 35% ning suuremate tootjate gruppides oli rendimaa osatähtsus 65% ringis. Söödakultuuride all oli keskmiselt 65% kasutatavast põllumajandusmaast, ülejäänul kasvatati teravilja ja muid põllukultuure. Eesti piimatootjal oli 2015. aastal keskmiselt 67 piimalehma ja 40 lü muid veiseid. Kõige väiksemate piimatootjate grupis oli keskmiselt viis ja kõige suuremate grupis 576 piimalehma. Piimatoodang lehma kohta oli väiketootjate grupis väga madal - keskmiselt 5453 kg aastas, suurtootjate grupis 9365 kg. Arvestades tööjõu aastaühikuks 2200 töötundi aastas, kasutati Eesti piimatootmisettevõttes 2015. aastal keskmiselt 4,1 tööjõu aastaühikut, sellest 3,1 oli tasustatud. Kui väiketootjad kasutasid peamiselt tasustamata tööjõudu, siis suurtootjate grupis oli ainult tasustatud tööjõud. Maakasutuse efektiivsus oli väiketootjatel väga madal - keskmiselt 0,3 karjatatavat looma (loomühikutes) söödakultuuride ühe hektari kohta. Suurtootjatel oli vastav näitaja 1,0. EL-28 spetsialiseerunud piimatootjate võrdluses 1 olid maakasutuse poolest kõige suuremad Slovakkia (1086 ha) ja Tšehhi (285 ha) tootjad. Kõige rohkem piimalehmi oli Slovakkias (227) ja Taanis (148). Kõige kõrgem piimatoodang lehma kohta oli Taanis (8879 kg) ja Rootsis (8547 kg). EL-28 piimatootjatel oli maakasutus tunduvalt intensiivsem, karjatamise tihedus oli keskmiselt 1,7 lü/ ha ning paljudes riikides oli see näitaja üle kahe (näiteks Hollandis 2,5 lü/ha). Tabel 1. Spetsialiseerunud piimatootjad grupeerituna piimalehmade arvu järgi, FADN 2015 Piimalehmade arv karjas Kõik, <21 21-<51 51-<101 101-<301 301-... 2015 Piimatootjate arv valimis 28 25 23 27 35 138 sh mahetootjate arv 3 1 4 1 9 Põllumajandusmaa, ha sh söödakultuurid, ha Rendimaa osakaal Loomühikute arv kokku, lü Piimalehmade keskmine arv 29 22 35% 8 5 92 80 53% 49 31 258 166 62% 127 73 474 332 66% 296 178 1508 889 62% 907 576 192 125 60% 108 67 Karjatamise tihedus, lü/ha 0,3 0,6 0,8 0,9 1,0 0,8 Piimatoodang lehma kohta aastas, kg 5 453 6 935 7 371 7 761 9 365 8 511 Tööjõud, aastaühikutes sh tasustatud tööjõud Piimalehmi tööjõu aastaühiku kohta 4 14 17 21 20 16 Piimatoodang, kg töötunni kohta 10 43 57 72 84 63 Töötunnid piimalehma kohta 527 161 129 108 112 135 Põllumajanduslik müügitulu tööjõu aastaühiku kohta, 5 837 33 798 42 795 46 884 58 968 44 103 Netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta, 3 699 10 400 16 056 9 736 20 024 14 253 Toetuste (v.a investeeringutele) osakaal sissetulekutes 42% 24% 25% 19% 15% 18% Üldine võlakordaja 6% 22% 24% 48% 46% 41% 1,2 0,1 2,2 1,1 4,3 3,5 8,7 8,3 29,2 29,1 1 EL-28 kohta on viimased avaldatud andmed 2013. aastast (http://ec.europa.eu/agriculture/rica/database/ database_en.cfm) 4,1 3,1

14 Spetsialiseerunud piimatootjate grupis oli 2015. aastal piima realiseerimishind keskmiselt 233 /t. Võrreldes 2014. aastaga, mil saadi piima realiseerimisel keskmiselt 329 /t, on vähenemine 29%. Kui varasematel aastatel on olnud märgatav asjaolu, et väiksemad piimatootjad said piima realiseerimisel tunduvalt madalamat hinda kui suurtootjad (nt 2014. aastal oli vahe 20%), siis 2015. aastal selles osas suuri erinevusi ei olnud. Kõige madalam piima realiseerimise hind oli grupis karja suurusega 21 kuni 50 piimalehma (227 /t) ja kõige kõrgem grupis, kus oli rohkem kui 300 piimalehma (235 /t), seega erinevus hinnas oli vaid 3,5%. Nii suurte hinnamuutuste juures on eriti tähtis analüüsida, kui palju tegelikult piima tootmine maksab ja kas on võimalik kulusid kokku hoida. Piima tootmise omahinna arvutamine on keeruline, kui ettevõttes on piimatootmise kõrval ka muid tegevusi ja täpseid kulutusi ei ole võimalik registreerida. Kõik FADNi andmeid esitavad piimatootjad saavad tagasisidena muuhulgas ka piima tootmise omahinna arvutuse 2 ja võrdluse sarnase tootjate grupi näitajatega. Piima tootmise omahinna arvestamisel võetakse arvesse, milline on karja struktuur ja milline on piimatoodangu osatähtsus kogutoodangu väärtuses. Kuna väiketootjad (vähem kui 20 lehma) enamasti palgatööjõudu ei kasuta ja endale töötasu ei maksa, siis madala või olematu tööjõukulu juures on ka väiketootjate piima omahind suhteliselt samal tasemel kui suurtootjatel vaatamata asjaolule, et piimatoodang lehma kohta on väiketootjate grupis väga madal. Lisades tootmiskuludele juurde ka arvestusliku tööjõukulu oma pere liikmete poolt kulutatud töötundide eest, kujuneb väiketootjate grupis piima tootmise omahind väga kõrgeks. Kui arvestuslikku palgakulu tasustamata tööjõule mitte arvesse võtta, siis kujunes 2015. aastal spetsialiseerunud piimatootjate grupis keskmiseks piima tootmise omahinnaks 255 /t. Kõige madalam oli see näitaja grupis 51 kuni 100 lehma (252 /t) ja kõige kõrgem grupis karja suurusega 101 kuni 300 lehma (274 /t), seega nii suuri erinevusi gruppide vahel kui varasematel aastatel, 2015. aastal ei olnud (joonis 1). 2015. aastal oli piima tootmise omahind kõrgem kui piima realiseerimise hind kõigis suurusgruppides ja kõige suurem oli see vahe grupis karja suurusega 101 kuni 300 lehma. Arvestades juurde ka tasu tasustamata tööjõule, kujuneb arvestuslikuks piima tootmise omahinnaks keskmiselt 272 /t ja kõige väiksemate tootjate grupis 528 /t. Joonis 1. Piima realiseerimise hind ja tootmise omahind erineva karja suurusega piimatootjatel, FADN 2015 550 500 450 400 350 300 256 267 252 274 250 255 250 200 234 227 228 232 235 233 0-<21 21-<51 51-<101 101-<301 301-... Kõik-2015 Piima realiseerimise hind, /t Piima tootmise omahind, /t Piima omahind (k.a tasustamata tööjõu kulu) Võrreldes 2014. aastaga vähenes 2015. aastal piima tootmise omahind 47 euro ning piima realiseerimise hind 96 euro võrra tonni piima kohta (joonis 2). Viimase seitsme aasta võrdluses oli piima realiseerimishind kõige kõrgem 2013. aastal (336 /t) ja kõige madalam 2009. aastal (208 /t). Kui siiani võisime piimatootjate jaoks väga raske aastana esile tuua 2009. aastat, mil igale toodetud piima tonnile tuli keskmiselt 20 eurot peale maksta, siis 2015. aasta oli veelgi raskem, sest vaatamata suurele kulude kokkuhoiule tuli iga toodetud tonni kohta peale maksta juba keskmiselt 22 eurot. Kõige kasumlikum oli aga aasta 2011, kus iga toodetud piima tonni kohta saadi keskmiselt 33 eurot kasumit. 2016. aasta kohta veel lõplikke andmeid ei ole, kuid Statistikaameti andmetel 3 peaks piima keskmine kokkuostuhind 2016. aastal jääma 222 /t juurde. Kuna FADNi valimisse kuuluvad ettevõtted kasutavad ka muid turustuskanaleid kui kokkuost, siis võib piima realiseerimishind kujuneda mõnevõrra kõrgemaks. Joonis 2. Piima realiseerimise hind ja tootmise omahind spetsialiseerunud piimatootjate grupis, FADN 2009-2015 (2016* esialgne) 360 340 336 329 322 320 300 300 307 302 280 275 289 290 260 259 255 240 228 220 233 208 222 200 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016* Piima realiseerimise hind, /t Piima tootmise omahind, /t 2 Piima tootmise omahinna arvutuses on aluseks võetud EL FADNis kasutusel olev piima tootmiskulude arvestamise metoodika (EU dairy farms report, 2013 http://ec.europa.eu/agriculture/rica/pdf/dairy_farms_ report_2013_web.pdf) 3 https://www.stat.ee/34227 (viimased andmed september 2016)

15 Piima tootmise omahinna struktuuris moodustavad kõige suurema osa kulutused söötadele. Eelpoolnimetatud piima tootmise omahinna arvutamise metoodika kohaselt võetakse omatoodetud söötade puhul arvesse söödateravilja maksumus ning rohusöötade, teraviljasilo, karjamaarohu jne kulu arvestatakse söödatootmise erikulude (ostuseeme, väetised, taimekaitsevahendid) baasil vastavalt söödakultuuride osatähtsusele kogu maakasutuses. Seega on väga oluline analüüsida, kas ettevõttes on sööda tootmine ja loomade söötmine kõige optimaalsemalt korraldatud, sest liigne sööda kvaliteedi ja koguste arvelt kokkuhoidmine võib mõjuda loomade tervisele ja kokkuvõttes viia piimatoodangu langusele. 2015. aastal moodustasid kulutused söötadele 27% kõigist kuludest, keskmiselt 68 eurot toodetud piima tonni kohta (joonis 3). Väiksema karja suurusega tootjatel oli söödakulu madalam kui suurematel tootjatel. Suurtootjatel (rohkem kui 300 piimalehma) oli söödakulu kõige kõrgem, moodustades keskmiselt 72 eurot toodetud piima tonni kohta. Võrreldes 2014. aastaga on söödakulu vähenenud keskmiselt 10 eurot toodetud piima tonni kohta, söödakulu arvelt on kokku hoitud kõigis suurusgruppides ja kõige enam (19 /t) grupis karja suurusega 101 kuni 300 piimalehma. Üldkulud moodustasid ligikaudu veerandi (25%) kõigist kuludest, keskmiselt 63 eurot toodetud piima tonni kohta, kusjuures kahes väiksema karjaga gruppides olid üldkulud ülejäänud gruppidest märksa kõrgemad (vastavalt 126 /t ja 107 /t). Võrreldes 2014. aastaga on üldkulud vähenenud 21%, keskmiselt 16 eurot toodetud piima tonni kohta. Kõige rohkem (19 /t) on üldkulude arvelt kokku hoidnud suurtootjad karja suurusega rohkem kui 300 lehma. Tööjõukulu moodustas viiendiku (21%) kõigist kuludest, keskmiselt 54 eurot toodetud piima tonni kohta. Võrreldes 2014. aastaga on tööjõukulud vähenenud keskmiselt 10 eurot toodetud piima tonni kohta. Kõige rohkem on tööjõukulude arvelt kokku hoidnud suurtootjad karja suurusega rohkem kui 300 lehma (14 /t). Tööjõukulu on arvestatavaks artikliks suuremate piimatootjate gruppides, kus oma pere tööjõuga enam hakkama ei saa. Väiketootjate grupis moodustas tööjõukulu kõigest 5% kõigist kuludest ehk 12 eurot toodetud piima tonni kohta. Arvestades väiketootjate grupis juurde ka tasu peretööjõule samal tasemel kui kulutati tasustatud tööjõule maksmiseks, suureneb selles grupis piima tootmise omahind poole võrra ja ulatub tasemeni, mille juures on piima tootmine mõttetu. Kulum moodustas keskmiselt 15% ja intressikulu 2% kõigist kuludest, vastavalt 37 eurot ja 6 eurot toodetud piima tonni kohta. Joonis 3. Piima tootmise omahinna struktuur erineva karja suurusega piimatootjatel, FADN 2015 ja 2014 350 /tonn 300 64 250 12 39 57 36 48 57 54 42 200 56 39 51 34 37 150 126 80 79 53 63 107 70 100 22 29 30 27 21 25 50 19 58 68 72 68 78 44 53 0 0-<21 21-<51 51-<101 101-<301 301-... Kõik-2015 Kõik-2014 Söödakulu Muud erikulud Üldkulud Kulum Tööjõukulu Intressid Spetsialiseerunud piimatootjate grupis oli 2015. aastal põllumajanduslik müügitulu keskmiselt 44,1 tuhat eurot tööjõu aastaühiku kohta. Võrreldes 2014. aastaga on see näitaja 13% vähenenud. Väiketootjate grupis moodustas põllumajanduslik müügitulu 5,8 tuhat eurot ja suurtootjatel ulatus see näitaja 59 tuhande euroni tööjõu aastaühiku kohta, seega oli vahe kümnekordne. Toetused (v.a investeeringutoetused) moodustasid keskmiselt 18% piimatootjate sissetulekutest 4, sh väiketootjatel 42% ja suurtootjatel 15%. Netolisandväärtus (NLV) 5 tööjõu aastaühiku kohta moodustas 2015. aastal keskmiselt 14,3 tuhat eurot piimatootmisettevõtte kohta, kusjuures kõige väiksemate piimatootjate grupis oli see näitaja ainult 3,7 tuhat eurot ning parim tulemus oli suurtootjate grupis, kus NLV ulatus 20 tuhande euroni tööjõu aastaühiku kohta. Kõige suuremate piimatootjate grupis koosnes NLV 57% ulatuses saadud toetustest ja grupis karja suurusega 51 kuni 100 lehma oli see näitaja 88%. Ülejäänud tootjate gruppides moodustasid toetused 100% NLV-st tööjõu aastaühiku kohta ja ilma toetusteta oleks tulemus olnud negatiivne. Võrreldes 2014. aastaga on piimatootjate NLV tööjõu aastaühiku kohta 15% vähenenud. 2015. aastal said piimatootjad keskmiselt 43,2 tuhat eurot toetusi (v.a investeeringutoetused) ettevõtte kohta, mis on 26% rohkem kui 2014. aastal. 35% piimatootjate toetuste (v.a investeeringutoetused) kogusummast moodustas ühtne pindalatoetus (ÜPT), kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohesta- 4 Põllumajandustootja sissetulekud = põllumajanduslik müügitulu + sissetulekud kõrvaltegevusest + toetused (v.a investeeringutoetused) 5 Netolisandväärtuse leidmiseks lisatakse kogutoodangu väärtusele kõik toetused (v.a investeeringutoetused) ning lahutatakse eri- ja üldkulud ning kulum.

16 mine) 16% (joonis 4). Mitmesugused maaelu arengukava (MAK) toetused andsid 20% toetustest, neist kõige olulisem oli keskkonnasõbraliku tootmise toetus. Loomakasvatussektori erakorralist toetust piimalehmadele maksti keskmiselt 11 tuhat eurot ettevõtte kohta ja see moodustas 25% toetuste kogusummast. Lisaks eelpooltoodule määrati 2015. aastal ka piimalehma kasvatamise otsetoetust, keskmiselt 1370 eurot ettevõtte kohta, mis moodustas keskmiselt 3% toetuste kogusummast. Muud toetused olid väikese osatähtsusega (0,3% toetuste kogusummast). Joonis 4. Piimatootjate toetuste struktuur, FADN 2015 MAK 20% Piimalehma otsetoetus 3% Erakorraline toetus 26% Rohestamine 16% Muud 0% ÜPT 35% Võib öelda, et arvestuslikult katsid 2015. aastal saadud toetused (v.a investeeringutoetused) 30% piima tootmise omahinnast. 2014. aastal oli see näitaja 20%. Võttes piima tootmise omahinnas arvesse ka tasustamata tööjõukulu, katsid väiketootjate grupis toetused keskmiselt 78% ja suurtootjate grupis 25% piima tootmise omahinnast. Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna said piimatootjad 2015. aastal keskmiselt 225 eurot toetusi, sh väiketootjad 185 /ha ja suurtootjad 223 /ha. Võrreldes 2014. aastaga, mil toetusi saadi keskmiselt 175 / ha, on see näitaja 29% võrra suurenenud. Piimalehma kohta arvestatuna said piimatootjad 2015. aastal keskmiselt 647 toetusi, 2014. aastal oli see näitaja 511, seega on näitaja suurenenud 27% võrra. Toodetud piima koguse kohta arvestatuna said piimatootjad 2015. aastal toetusi keskmiselt 76 /t. 2014. aastal saadi toetusi keskmiselt 62 toodetud piima tonni kohta, seega oli see näitaja 2015. aastal 23% võrra suurem. 2013. aasta andmetel 6 said ELi piimatootjad toetusi keskmiselt 73 eurot toodetud piima koguse kohta, seega 6 EL-28 kohta on viimased avaldatud andmed 2013. aastast (http://ec.europa.eu/agriculture/rica/database/ database_en.cfm) jäi Eesti selle näitaja poolest 2015. aastal ELi 2013. aasta keskmisele tasemele. Kõige rohkem said 2013. aastal toetusi Soome ja Slovakkia piimatootjad (vastavalt 258 ja 242 /t) ja kõige vähem Hollandi ja Suurbritannia piimatootjad (35 /t). Piimatootjate tööjõu kasutamise efektiivsus on aasta-aastalt paranenud kui 2010. aastal toodeti keskmiselt 44 kg piima töötunni kohta, siis 2015. aastal 63 kg. Erineva suurusega ettevõtetes oli see näitaja väga erinev väiketootjate grupis toodeti keskmiselt 10 kg ja suurtootjate grupis 84 kg piima töötunni kohta. Ühe piimalehma kohta kulus piimatootjal 2015. aastal keskmiselt 135 töötundi (2010. aastal 164 töötundi). EL-28 2013. aasta andmetel oli piimatootmine kõige efektiivsem Taanis, kus toodeti keskmiselt 261 kg piima töötunni kohta ja ühe piimalehma kohta kulutati keskmiselt 34 töötundi. Tööjõu kasutamise efektiivsuse näitajatelt on Eesti piimatootjad suhteliselt samal tasemel Soome, Portugali, Malta ja Itaalia piimatootjatega, kus toodeti keskmiselt 55-60 kg piima töötunni kohta ja ühe piimalehma kohta kulutati keskmiselt 100-150 töötundi. 2013. aastal jäid kõik nn uued liikmesriigid (v.a Malta) alla EL-28 keskmist taset, mis näitab eelkõige mahajäämust investeeringute ja tootmise kaasajastamise osas. Eriti madal tase oli Rumeenias, Horvaatias, Bulgaarias ja Leedus, aga ka Poolas ja Lätis. 2015. aastal investeeriti spetsialiseerunud piimatootjate grupis väga vähe, brutoinvesteeringute summa oli keskmiselt 62 eurot põllumajandusmaa hektari kohta. Suurtootjate grupis investeeriti 163 /ha ja grupis karja suurusega 51 kuni 100 lehma oli brutoinvesteeringute summa 101 /ha. Ülejäänud suurusgruppides oli brutoinvesteeringute summa negatiivne, mis tähendab, et põhivara (sh ka põhikari) müüdi või kanti maha rohkem kui juurde soetati. Piimatootjate võlakoormus on üsna kõrge, sest varasematel aastatel on tehtud suuri investeeringuid. Keskmiselt oli seisuga 31.12.2015 piimatootjate võlakoormus 41%, suurtootjate grupis ulatus see näitaja 46%ni ja grupis 101 kuni 300 lehma 48%ni. Kõige madalam oli võlakordaja väiketootjate grupis (6%). Võrreldes 2014. aasta lõpu seisuga võib öelda, et piimatootjate võlakoormus on jäänud enam-vähem samale tasemele. Kokkuvõtteks Piimalehmade arv on Eestis viimased 20 aastat pidevalt vähenenud. Kui veel mõni aasta tagasi tundus, et piimalehmade arv on jäänud pidama 95 tuhande juures, siis 2016. aasta novembrikuu seisuga on jõudluskontrollis registreeritud 81,6 tuhat piimalehma ja seega on kokkuostuhindade langus ja turu puudumine vähenemisele uut hoogu andnud. Tuleb tõdeda, et kui varem lõpetasid peamiselt väiksemad tootjad, siis nüüd on järg ka suure-

17 mate tootjateni jõudnud. 2015. aasta majandustulemused näitavad, et piima toodeti küll odavamalt kui 2014. aastal, kuid realiseerimishind langes siiski veel rohkem ja esimest korda pärast 2009. aastat oli piima realiseerimishind madalam kui piima tootmiseks tehtud kulutused. Kokku hoiti söödakulude, aga ka üldkulude ja tööjõukulude pealt. Vaatamata suurele kulude kokkuhoiule tuli 2015. aastal iga toodetud piima tonni kohta peale maksta keskmiselt 22 eurot. Madalad piima realiseerimishinnad vähendasid piimatootjate sissetulekuid põllumajandustoodangu müügist keskmiselt 13% tööjõu aastaühiku kohta. Toetusi (v.a investeeringutoetused) saadi 2015. aastal rohkem kui 2014. aastal, seda nii arvestatuna keskmiselt ettevõtte, kasutatud põllumajandusmaa, piimalehma kui ka toodetud piima kilogrammi kohta. Kui ühtne pindalatoetus andis kõige suurema osa toetuste kogusummast (35%), siis väga suureks abiks oli ka loomakasvatussektori erakorraline toetus piimalehmale, mis moodustas veerandi (25%) toetuste kogusummast. Juba paar aastat kestnud piima kokkuostuhindade langus, muutused turgudel seoses piimakvoodi kadumise ja Venemaa sanktsioonidega pani 2015. aastal paljud piimatootjad valiku ette, kas lõpetada tootmine või jätkata kahjumiga tootmist. Need otsused ei ole tootja jaoks lihtsad lisaks sellele, et maapiirkonnas jääb suur osa inimesi töötuks, on ettevõtetel läbi aastate tekkinud palju kohustusi - nii laenukohustused kui ka kohustused PRIA ees, mis tuleb lõpetamise korral tagasi maksta. Kui väiksematele piimatootjatele võib soovitada piima tootmise asemel orienteeruda mõnele teisele tootmissuunale või alustada piima töötlemise ja nn nišitoodete pakkumisega, siis suurtootjatel on väga keeruline tootmist lõpetada või mõnele teisele tootmissuunale üle minna. Mis saaks sel juhul viimastel aastatel kerkinud moodsatest farmikompleksidest? Võib küll öelda, et piimatootjad on liigselt riske võtnud ja ei ole arvestanud võimalike muutustega turgudel, kuid teisalt juhinduti piimanduse strateegias püstitatud eesmärkidest.

18 Söödaväärinduse määrav roll piimatootmises Pilleriin Puskar, Alltech Eesti OÜ Piimakarjakasvatajate väljakutseks enamikes veisekasvatusriikides on piimast saadav madal hind ja piimatootmiseks tehtavate kulutuste kasv. Selles olukorras on tootmise kasumlikkuse üheks määravaks teguriks söödaväärinduse parandamine ja selle regulaarne monitooring. Seistes silmitsi põllumajanduse tegelikkusega, on sellises majanduskeskkonnas toimetulekuks vaid kaks võimalust: kas leppida hinnakõikumistega ja üritada vee peale jäämiseks rakendada lühiajalisi abinõusid või võtta eesmärgiks selgitada välja piimatootmist kõige rohkem mõjutavad tegurid, mida on võimalik tootmises kontrollida ja leida seejärel parimad lahendused tootmiskulude optimeerimiseks. Sageli toob see endaga kaasa vajaduse teha raskeid otsuseid ning muudatusi, mis pole alati kergelt rakendatavad. Kuid need on hädavajalikud, et teha kindlaks, milliseid tootmise aspekte on võimalk mõjutada, et piimahinna muutumisel ettevõtte tootmiskulusid kontrolli all hoida. Kõige selle rakendamine nõuab tõsist pühendumist, usaldusväärset andmete kogumist ja regulaarset jälgimist. Farmitöös muutuvad järjest olulisemaks inimesed, kellel on teadmisi ja motivatsiooni kõige selle teostamiseks. Söödakulude globaalselt kasvava suundumuse taustal on antud lähenemine majanduslikult kõige mõistlikum. Me teame, et tootjate osa piimahinna mõjutamisel on suhteliselt piiratud. Millised on siis tootjate võimalused? Esimeseks sammuks iga parameetri kontrollimisel on selle mõõtmine ja seejärel tulemuste hindamine pikemas ajaperioodis. Tootmise efektiivsemaks muutmiseks on oluline omada ülevaadet kõikidest farmi kuluartiklitest ja tootlikkuse näitajatest. Igas farmis on need näitajad erinevad ning aluseks ei tohiks võtta riigi keskmisi näitajaid, mis võivad anda vägagi vale aluse otsuste langetamisel.

19 Euroopa piimafarmides läbiviidud uuringus (Alteor Conseil, 2009/2010) olid viis suurimat tootmiskulu järgmised: 1. söödad (28%) 2. masinad jm tehnika (22%) 3. maa ja hooned (11%) 4. karja täiendus (9%) 5. muud kulud (8%) Enamikes Euroopa riikides on nende näitajate osatähtsus tootmise kogukuludes sarnane ja toob selgelt esile piimakarja efektiivse söötmise tähtsuse. Lisaks söötmisele on piima omahinna kujunemisel määravaks ka karja vanus, laktatsiooniperioodi- ning elueatoodang. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2016. aasta kolme kvartali keskmine piimatoodang lehma kohta 6693 kg. Võrreldes 2015. aasta sama ajaga suurenes piimatoodang 380 kg. Esmapoegimisiga oli 2015. aastal 26,5 kuud (2013. aastal 26,9). Kinnisperioodi pikkus oli keskmiselt 68 päeva, uuslüpsiperiood jäi 134 päeva pikkuseks ja poegimisvahemik oli 416 päeva. Võtame näiteks keskmise lehma, kes tuli esimest laktatsiooni lüpsma 26. kuu vanuselt, andis 305-päevase laktatsiooniperioodi kohta 8000 kg piima, oli 60-päevase kinnisperioodiga ning kes praagiti pärast 2,4 laktatsiooni. See lehm tootis elu jooksul 19 200 liitrit piima, ent vaid 11,7 liitrit päevas. Kui parandada söötmis- ja pidamistingimusi, oleks võimalik saavutada esmapoegimisvanuseks 24 kuud ning see tõstaks piimatoodangut elupäeva kohta 1,2 l. Lisaks piimatoodangu kasvule väheneks ka mullika kasvatamise kulu umbes 70 euro võrra, mis on võrdväärne toot-miskulu vähenemisega 3,65 /1000 liitri piima kohta. Söödaväärinduse parandamine tõstaks eluea piimatoodangut 960 kg võrra ning elupäeva piimatoodang tõuseks 12,4 liitrit. Söödaväärinduse variatsioonifaktoreid on piimakarjas väga palju ja me ei saa näiteks laktatsioonistaadiumit või kuumastressi mõju oluliselt mõjutada (kuigi ventilaatorite paigaldamine Eesti farmides on andnud positiivse tulemuse kuuma stressi leevendamiseks), küll on võimalik söödaratsiooniga ja söötmiskorraldusega parandada oluliselt söödakasutust, -seeduvust ja tootlikust. Peamine veiste söödaväärindust mõjutav tegur on sööda seeduvus, mis on seotud ratsiooni tasakaalustatusega, kasutatavate söödamaterjalidega ning ka füüsiliste aspektidega (nt saagikoristus). Vatsa mikrofloora populatsioonis on kõige tundlikumad kiudu lõhustavad bakterid, kuna nad vajavad optimaalsel tasemel kasvamiseks ja aktiivsuseks spetsiifilisi toitaineid. Kiudu lõhustavad vatsabakterid vajavad mittevalgulist lämmastiku (MVL) ja ammoniaaki ning energiat (tärklist, suhkrut). Alternatiivse mittevalgulise söödakomponendi, näiteks OPTIGEN kasutamine võimaldab mittevalgulise lämmastiku aeglase vabanemise vatsakeskkonnas ning tagab ühtlasema ammoniaagi sisalduse vatsas. Selle tulemusel on kiudu lõhustavatel bakteritel ideaalne kasvukeskkond ning paraneb kiu seede, söömus ja söödaväärindus. Harper Adams i Ülikoolis Inglismaal viidi läbi uuring, kus lisati ratsioonidesse OPTIGEN i 120 g looma kohta päevas. Söötmiskatses saavutati koresööda osakaalu suurenemine ja proteiinisööda osakaalu vähendamine 1 kg võrra päevas looma kohta. Arvestades proteiinisöötade hindu on see märgatav kokkuhoiu võimalus, samas tagame parema vatsatöö ja sööda seeduvuse. Kokkuvõte: Söödakulude osatähtsuse kasvades muutub söödaväärindus üheks peamiseks majanduslikuks mõjuteguriks, mida tootjad peaksid tähelepanelikult jälgima. Rakendades häid pidamistingimusi ja koostades tänapäevaseid ratsioone, kus kasutataks alternatiivseid mittevalgulise proteiini allikaid (OPTIGEN ) ning stimuleeritaks vatsa aktiivsust (YEA-SACC ), on piimatootjatel võimalus parandada söödaväärindust. Rohkem piima kilogrammist söödast, rohkem kontrolli piima tootmiskulude üle. Nõuandetelefon 5052846

20 Eesti piimatöötlemise sektori 2016. aasta 6 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Vaatamata turuolukorda tugevasti muutnud sündmustele on suurematel piimaturgudel täheldatav olnud elavnemine impordi osas ja positiivsed arengud piima kokkuostuhinnas, mis kanduvad ka siinsele turule järgemööda üle. 2016. aasta 6 kuu võrdluses 2015. aasta 6 kuuga pole kohalik piimatööstus sektorina veel endise taseme lähedale jõudnud. Toorpiima kasvanud toodangu (+4,2%) valguses kasvas küll piimatoodete toodang 5,8%, samas pole õnnestunud ekspordi osas piisavalt tooteid välja viia, hoopis toorpiima eksport on taas hoogustunud. Toorpiima ekspordi käive kasvas 16% 20,0 miljoni euroni. Mitmetel siinsetel piimatööstustel on lähitulevikus lootus Eestis toodetud toorpiimast valmistatud toodetega siseneda Hiina turule, selleks on nad registreerinud oma ettevõtted sealsel turul, vastates tootmistingimuste osas Hiina poolt eelnevalt seatud nõudmistele. Vastav protsess on küll aja- ja kulumahukas, kuid pikemas perspektiivis avab ekspordiks uue arvestatava turu. 2016. a 6 kuuga oli piimatoodete kogutoodang 109,0 tuhat tonni. Piimatooteid eksporditi 59,3 mln väärtuses (-13,4%). Piimatooteid imporditi 20,4 mln väärtuses (-13,5%). Kohalik piimatöötlemise sektor tootis sellest tulenevalt 2016. aastal 6 kuuga 6,6 mln eurot kahjumit, mida lisaks ekspordi kahanemisele mõjutas piimatoodete madal tööstusest väljamüügihind. Piimatööstuse müügitulu oli 150,7 mln suurune (-11,2%), kogukulud olid 157,2 mln (-0,4%). Sissejuhatus Eesti piimatöötlemise sektori ülevaate tegemisel on kasutatud Eesti Statistikaameti (SA) lühiajastatistika avaliku andmebaasi andmeid 1, mis hõlmavad 6kuulist vaatlusperioodi (esimest poolaastat) 2016. aastal. Ülevaates esitatud piimatoodete hinnainfo põhineb Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ja varasemalt AS TNS Emori kogutavatel andmetel. Piimatööstuse võrdluse korral toiduainetööstusega sisaldab toiduainetööstus lisaks toiduainete tootmisele ka joogitootmise andmeid. Piimatööstuse statistilisi näitajaid tõlgendades tuleb arvestada, et valimisse kuulub erineva tegevusvaldkonna ettevõtjaid sh ettevõtjad, kes ei tegele ise toorpiima kokkuostu ja esmase töötlemisega. Seega on antud ülevaates käsitletud sektori näitajad kõigi valimisse kuuluvate ettevõtjate keskmised ja ei pruugi kajastada kõigi sektori osapoolte olukorda võrdselt, vaid näitavad valimi statistilist üldistust. Üksikute ettevõtjate näitajad võivad ülevaates presenteeritud keskmisest teinekord oluliselt erineda. Piimatööstusena käsitletakse selles ülevaates piimatöötlemise sektori ettevõtteid üldistatuna, kelle põhitegevusala kood EMTAK 2008 2 kohaselt on C105: värske piima töötlemine, rõõsa koore tootmine; siia ei kuulu lehmatoorpiima, lamba, kitse jne toorpiima tootmine; juustu, sh vadakujuustu ja kohupiima tootmine (riivitud juust, sulatatud juust, sinihallitusjuust jm juustud); muude piimatoodete tootmine: piimapõhiste jookide tootmine; kuiv- või kontsentreeritud piima tootmine; tahke piima või koore tootmine; või ja muude piimarasvade ning piimarasvavõiete tootmine; jogurti tootmine; fermenteeritud või hapendatud piima ja koore tootmine; kaseiini ja laktoosi tootmine; jäätise jm söödava jää tootmine (nt sorbett); siia ei kuulu toidujää tootmine. Positsioon majanduses Piimatöötlemise sektori moodustavad Eestis ligikaudu 25 töötlemisettevõtet ja talu, millest kuus suuremat tööstust annavad ligi 98% kogu piimatööstuse müügitulust. Piima kokkuostuhind jätkas esimese kvartali järgselt langeval kursil ning jõudis eelmise piimakriisi madalaima taseme lähedale. 6 kuu toorpiima keskmine kokkuostuhind Eestis oli 221,2 eurot/tonn (-9,0%), mis oli ligi 21% madalam Euroopa Liidu (EL) keskmisest. 1 http://pub.stat.ee/px-web.2001/database/majandus/databasetree.asp 2 Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator

21 Tootjad loodavad, et pikaleveninud kriisi põhi hakkab läbi saama ja piima kokkuostuhind pöördub lähiajal tõusule. Suurematel piimaturgudel on täheldatav olnud impordi osas elavnemine ja positiivsed arengud toorpiima kokkuostuhinnas. Vaatamata sellele, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) arvutatav piimahinnaindeks on 2016. aasta I poolaasta (I pa) alguseks langenud 135 punktini (-23,6%, võrreldes eelmise aastaga), siis FAO prognoosib 3 2016. aastal maailma piimatoodangu kasvu suurenemist 1,6% võrra 816 mln tonnini. Toodang kasvab eelkõige Euroopas, Aasias ja Ameerikas, väheneb Aafrikas ja Okeaanias. Alates 2014. aasta kõrgpunktist on rahvusvahelised piimatoodete hinnad tugevasti langenud, eriti märkimisväärselt lõssi- ja piimapulbri hind, samuti juustu ja ka või hind. Piimatoodete madalad rahvusvahelised hinnad peaksid aga taaselustama nõudluse ning kasvatama piimatoodete eksporti 2016. aastal 1,5% võrra 73,2 mln tonnini piimaekvivalendis. Kasvu taga on peamiste riikidena Aasia: Vietnam, Bangladesh, Sri Lanka ja Lõuna-Korea, vähesel määral ka Hiina. Samuti suureneb piimatoodete järgi nõudlus Venemaal, Ameerikas ja Alžeerias. Vastupidiselt aga Nigeerias, Venezuelas, Saudi Araabias, Jeemenis ja Brasiilias piimatoodete import väheneb. Suurimate eksportööride seas on EL kõige mõjukam, kasvatades oma piimatoodete eksporti 4,1% võrra 19,2 mln tonnini piimaekvivalendis. Oluliselt nähakse Valgevene piimatoodete ekspordi kasvu, seda Venemaa suunal, kuna viimane on EL-ile embargo kehtestanud. Eesti turul piimatoodete toodangu rahaline väärtus 2016 I pa vähenes. Piimatööstus tootis 2016. aastal 6 kuuga 138,2 mln euro väärtuses piimatooteid, mida oli käibelt 8,3% vähem kui 2015. aastal 6 kuuga. Kui pärast Venemaa sanktsioonide kehtestamist langes 2015. aastal 6 kuuga piimatoodete väärtus 18,1%, siis 2016 I pa näitab turuolukorra mõningase paranemise märke. Maaeluministeeriumi arvutustel moodustas piimatööstuse toodangu rahaline väärtus 3,0% töötleva tööstuse ja 20,1% toiduainetööstuse toodangu rahalisest väärtusest. Piimatööstuse osakaal 2016. aasta I pa langes nii töötleva tööstuse kui toiduainetööstusega võrreldes, vastavalt 0,1 ja 1,5 protsendipunkti. Piimalehmade arvu vähenemisest hoolimata on piimatootmine kvootide kadumise järgselt Eestis kasvanud. 2016. aastal 6 kuuga toodeti toorpiima võrreldes varasemaga 4,2% rohkem (kogutoodang 398,5 tuhat tonni), millest realiseeriti 91% (364,2 tuhat tonni). Toorpiima 2016. aasta I pa keskmine kokkuostuhind langes 9,0% ning oli 221,2 eurot tonni eest 4. Piimatoodete eksport on vähenenud eelnevaga võrreldes aeglasemas tempos, aga varasematest mahtudest ollakse veel kaugel. Eksportimist võib olla raskendanud toorpiima toodangu arvestatava suurenemise tulemusena ühisturul valitsev tooraine üleküllus, mille tulemusena suudavad efektiivsemad tööstused endale tihedas konkurentsis paremaid lähtetingimusi luua. 2016. a I pa eksportis kohalik piimatööstus 59,3 mln euro väärtuses piimatooteid, mida oli 13,4% vähem kui 2015. a I pa. Taas on hoogustunud toorpiima eksport Eestist välja, toorpiima ekspordi käive kasvas 16% 20,0 mln euroni. Piimatooteid imporditi 20,4 mln euro väärtuses (-13,5%). Kasvanud toorpiima toodangu valguses on kasvanud ka piimatoodete toodang (tabel 1). Eesti piimatööstuse toodangu kogumaht kasvas 2016. aastal 6 kuuga 5,8% 109,0 tuhande tonnini. Joogipiima toodeti 49,4 tuhat tonni (+4,9%), koort 11,8 tuhat tonni (+3,5%), hapendatud piimatooteid 21,0 tuhat tonni (+11,1%), juustu 11,5 tuhat tonni (-0,9%), kohupiima 9,6 tuhat tonni (+0%) ja võid 3,4 tuhat tonni (+36,0%). Lõssipulbri osas on tegemist indikatiivsete numbritega, kuna mitmete eelnevate perioodide osas ei ole andmekaitse põhimõte võimaldanud SA-l avaldada täielikke lõssipulbri tootmise andmeid. Tabel 1. Piimatööstuse toodang tootegrupiti 2010 2016 6 kuuga, tuhat tonni Allikas: Statistikaamet, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 13.09.2016 seisuga (* Mittetäielikud andmed; mõne aasta lõssipulbri toodangu täielike andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte) 3 ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO ülevaade Food Outlook June 2016 http://www.fao.org/3/a-i5703e.pdf (21.09.2016) 4 Euroopa Komisjon European Milk Market Observatory http://ec.europa.eu/agriculture/market-observatory/milk/ pdf/eu-raw-milk-prices_en.pdf (21.09.2016)

22 Majandusnäitajad 2015. a I pa ei jõudnud Venemaa sanktsioonid veel nii kiirelt oma mõju avaldada, aga järgneval perioodil oli nende mõju juba väga selge. Vaieldamatule sanktsioonide mõjule vaatamata tuleb siiski kõigil osapooltel arvestada muutunud turuolukorraga ühisturul. Kui teisi liikmesriike ei mõjutanud Venemaa sanktsioonid niivõrd tugevalt, siis Baltikumi ja Soome jaoks oli selle mõju otsesem ja tugevam, kuigi oldi Venemaa ohuga ebastabiilse kaubanduspartnerina arvestanud, siis mõjutasid sanktsioonid kaudselt kogu sektorit. Teisi liikmesriike mõjutas konkreetsemalt toorpiima tootmise kvootide kadumine, millega tuli arvestada ka Baltikumil ja Soomel, selle regiooni jaoks oli nendel sündmustel arvestatav koosmõju piimasektori majandusnäitajatele. Toorpiima ülekülluse tingimustes on turuolukord pingeline ja toodete eksport varasemast samuti keerulisem. Võrreldes 2015. a I pa langes piimatööstuse müügitulu tänavu I pa järsult. SA lühiajastatistika andmetel oli piimatööstuse müügitulu 2016. aastal 6 kuuga 150,7 mln eurot (-11,2%; joonis 1). Ekspordi käibe vähenemine avaldas piimatööstuse müügitulu osas 47% ulatuses mõju, ülejäänud langus tulenes piimatoodete madalamast tööstusest väljamüügihinnast. Sektori kogukulud pole varasema perioodiga võrreldes märkimisväärselt langenud 2016. a I pa olid piimatööstuse kulud kokku 157,2 mln ehk 0,4% väiksemad. Vaatamata tooraine hinnalangusele on töötlemises kasvanud tööjõukulude osakaal ja ka teised muutuvkulud. Sellest tulenevalt tootis kohalik piimatööstus 2016. aastal 6 kuuga 5 6,6 mln eurot kahjumit. Joonis 1. Piimatööstuse müügitulu, kogukulud ja kogukasum 2010 2016 6 kuuga Allikas: Statistikaamet, andmed 13.09.2016 seisuga 2016. aastal 6 kuuga oli piimatööstuse puhas lisandväärtus 6 11,4 mln, vähenedes 61,0% (joonis 2). Aasta varem oli see näitaja ligi 30 mln suurune. Lisandväärtuse languse põhjuseks on piimatoodete toodangu väärtuse vähenemine, mille tõttu on müügitulu kogukuludega võrreldes olnud tagasihoidlik. Mõju avaldas ka sektori tööjõukulude kasv 4,1% 2016. aastal 6 kuuga oli selle maht 18,0 mln. Piimatööstuse puhas lisandväärtus moodustas 1,1% töötleva tööstuse ja 8,2% toiduainetööstuse puhtast lisandväärtusest. Mõlema sektoriga võrreldes oli piimatööstuse puhta lisandväärtuse osakaal viimaste aastate madalaim, langedes töötleva tööstusega võrreldes 1,5 protsendipunkti ja toiduainetööstusega võrreldes 9,7 protsendipunkti. Joonis 2. Piimatööstuse puhas lisandväärtus ja selle osatähtsus töötlevas ja toiduainetööstuses 2010 2016 6 kuuga Allikas: Statistikaamet, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 13.09.2016 seisuga 5 Kogukasum (-kahjum) = müügitulu kulud kokku 6 Puhas lisandväärtus = (müügitulu kulud kokku) + tööjõukulud

23 Piimatööstuses oli 2016. aastal 6 kuu kokkuvõttes tööga keskmiselt hõivatud 2029 inimest, mida oli 2,5% vähem kui eelneval perioodil (joonis 3). Piimatööstuses tööga hõivatute osatähtsus oli teistes sektorites töötlevas tööstuses 1,9% ja toiduainetööstuses 14,0%. Joonis 3. Piimatööstuses keskmiselt tööga hõivatud inimeste arv ja selle osatähtsus töötlevas ja toiduainetööstuses 2010 2016 6 kuuga Allikas: Statistikaamet, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 13.09.2016 seisuga Piimatööstuse tööviljakus 7 töötaja kohta vähenes ligi 60% ja oli 5,6 tuh eurot (joonis 4), mis oli viimaste aastate madalaim tase. Joonis 4. Tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel 2010 2016 6 kuuga Allikas: Statistikaamet, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 13.09.2016 seisuga Keskmine brutotöötasu oli piimatööstuses Maaeluministeeriumi arvutuste järgi 2016. aastal 6 kuu keskmisena 7,2 eurot tunnis ning vähenes 2,7% (joonis 5). Kriisi mõjul on sektori kogukulusid piiratud ning piimatööstuses makstavad töötasud vähenesid veidi. Teiste võrreldavate sektorite töötasud on jätkanud liikumist aga kasvavas trendis. Joonis 5. Keskmine brutotöötasu tunnis 2010 2016 6 kuuga Allikas: Statistikaamet, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 13.09.2016 seisuga 7 Tööviljakus = puhas lisandväärtus / tööga hõivatud inimeste arv

24 Investeeringud Kriisist kiiremaks väljumiseks on vaja jõuda efektiivsuselt järgmisele tasemele, mille tarbeks tuleb teha konkreetseid investeeringuid. Seda on ka piimatööstus uue perioodi investeeringumeetmete vahendeid kasutades silmas pidanud. Piimatööstus investeeris materiaalsesse põhivarasse ehk tehnoloogia- ja tootearendusse 2016. aastal 6 kuuga 6,5 mln, mida oli 8,7% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (joonis 6). Joonis 6. Piimatööstuse investeeringud materiaalsesse põhivarasse 2010 2016 6 kuuga Allikas: Statistikaamet, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 13.09.2016 seisuga Enim investeeriti masinatesse ja seadmetesse (va transpordivahendid ja arvutid), seda 5,1 mln väärtuses (joonis 7). Ehitamise ja rekonstrueerimise tarbeks kulutati 0,9 mln, arvutitesse ja süsteemidesse investeeriti 140,0 tuhat eurot, transpordivahenditesse 299,0 tuhat eurot ning maa ostu 6,0 tuhat eurot. Joonis 7. Piimatööstuse investeeringud 2016. aastal 6 kuuga Allikas: Statistikaamet, andmed 13.09.2016 seisuga Hinnad Alates 2016. aasta algusest kogub ja edastab turuinfot EKI. Teenusepakkuja vahetusest tulenevalt võivad võrdluses eelmise aasta sama perioodiga (kui turuinfot kogus TNS Emor) mõned hinnamuutused võimenduda. Piimatoodete kaalutud keskmised tööstusest väljamüügihinnad jätkasid langeval kursil. Kõikides piimatoodete gruppides toimus vähenemine (joonis 8). 2,5%-line kilepiim maksis 0,32 /l (-13,5%), lõssipulber 1,69 /kg (-16,9%), Edam juust 2,37 /kg (-10,9%), Gouda juust 2,34 /kg (-19,0%), Tilsiti juust 2,43 / kg (-9,3%), kodujuust 2,41 /kg (-4,0%), suurpakendis või 2,75 /kg (-13,5%) ja väikepakendis või 3,75 / kg (-6,5%).

25 Joonis 8. Kaalutud keskmine piimatoodete 1 kg/l tööstusest väljamüügihind 2012 2016 Allikas: EKI, TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 13.09.2016 seisuga Piimatoodete keskmised jaehinnad kauplustes olid EKI vaatlusandmete põhjal järgnevad (joonis 9). 2,5% kilepiim maksis 0,46 /l (-17,9%), 2,5% keefir kiles 0,55 /l (-17,9%), 20% hapukoor 1,66 /kg (+5,7%), väikepakendis või 7,07 /kg (+2,2%) ja naturaaljuust 7,27 / kg (-5,8%). Joonis 9. Piimatoodete keskmine 1 kg/l jaehind kauplustes 2010 2016 6 kuuga Allikas: EKI, TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 13.09.2016 seisuga

26 Piimasektori andmete võrdlev tabel Tabel 2. Olulisemad näitajad 2015. ja 2016. aasta 6 kuu võrdluses Allikas: Statistikaamet, Maaeluministeeriumi arvutused, 13.09.2016 seisuga

27 Piimasektori andmete pikk aegrida Tabel 3. Olulisemate näitajate aegrida 2001 2016 6 kuu arvestuses Allikas: Statistikaamet, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 13.09.2016 seisuga

28 Piimaklaster MTÜ Piimaklaster on 2015. aastal asutatud ühiste eesmärkide elluviimisest huvitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute mittetulunduslik avatud ühendus, mis tegutseb vabatahtlikkuse põhimõttel. Ühingu eesmärk on koostöö ja erinevate innovatsioonitegevuste kaudu leida piimatootmise ja -töötlemise ahelas uusi võimalusi kõrgema lisandväärtuse loomiseks, sektori ettevõtete majandustulemuste parandamiseks ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks. Klastril on 22 juriidilisest isikust liiget, eelkõige piimatootjad, kaks piimatööstust, üks piimaühistu ning valdkonna esindusorganisatsioon. Esimeseks ühistegevuseks oli innovatsiooniklastri tegevuskava ettevalmistamine. Selleks esitati 2015. aasta oktoobris PRIAle Innovatsiooniklastri nelja-aastane tegevuskava ja märtsis 2016 saadi ka positiivne rahastusotsus. Tegevuskava panustab sektori pikaajalisse arengusse viies põhiteemas (aretus, söötmine, karjatervis, toorpiima kvaliteet ja eksport) 13 projekti kaudu. Toetamaks sektori mitmekülgse ekspordivõimekuse kasvu on plaanis välja arendada kõrge ekspordipotentsiaaliga tõumullikate kasvatamisele suunatud tootesuund. Selleks on vaja uute suhete loomist sihtturgudel, samuti koostöö tõhustamist karjakasvatajate vahel ja protsessiinnovatsiooni. Et hoida tasakaalu siinse karjauuendamise vajadusega, peab paranema söötmine, karja tervis, kasvama laktatsioonide arv, tootmisprotsessis tuleb katsetada uute aretustehnika võtete kasutamist jne. Tootesuuna arendamiseks luuakse ühistegevuste mudel koos ärimudeli ja pikaajalise plaaniga. Eesmärk on arvestatava eksporditoote teke piimatoodete kõrvale, mis hinnanguliselt võiks tulevikus anda 7 miljonit eurot eksporditulu aastas. Karjatervise lõigus luuakse loomade heaolule ja farmi tootlikkusele suunatud karjatervise programm koos majandusliku mõju metoodika väljatöötamisega. Terviku aluseks oleva kaheksa põhidistsipliini baasil loodud tervik koos tulemus-mõõdikutega võimaldab erinevas olukorras farmides tõhusalt karjatervise alast nõustamist läbi viia. Eesmärk on loomade heaolu, tervise ja tootmisvõime viimine optimaalsele tasemele, millega hoitakse kari terve ja ennetatakse haigusi. Karjatervise ökonoomika osa annab hinnangu erinevate haiguste mõjust karja tootmispotentsiaalile ja programmi rakendamise majanduslikule efektile Eesti farmides. Siia lisandub ka uue lüpsiseadme juures kasutataval biosensoril põhineva kiire (15 min) udarapõletiku prekliinilise faasi määramise tehnoloogia arendus (kolme enamlevinud mastiiti põhjustava patogeeni suhtes). Tehnoloogia rakendamine viib mastiidi varasema määramiseni üksikute loomade kaupa, vähendades loomakarjades üldravi vajadust. Ravivõtete täpsustamine vähendab ravimite kasutamist, sellega ka ravimijääkide loodusesse ja piimasse sattumist. Viimane on piima kvaliteedi mõistes oluline nii tootjale kui ka töötlejale. Piima kvaliteedi lõigus hõlmab kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamiseks väljatöötatav toorpiima kvaliteedinäitajate seireprogrammi valim ohutuse, turunõuetel põhinevate lisanõuete ja tootmise efektiivsust toetavate nõuete kogumit. Loodud visioonidokumendi alusel tehtav uuring näitajate muutumisest eri farmides annab hea aluse piimatootja ja töötleja vaheliste koostöölepete sõlmimiseks ja koostöös riigiasutustega seireprogrammi uuendamiseks. Piima kvaliteeti panustavad kaudselt kõik alalõigud. Sama alalõigu majandusanalüüs annab hinnangu piima kuivainesisalduse mõjule väärtusahela osapooltele ja hinnakujunduse mehhanismile. Eesmärk on välja selgitada, kas piima kuivainesisalduse suurendamine looks tarneahelas täiendavat väärtust ja/või säästu läbi madalamate logistikakulude ning efektiivsema piima töötlemise; kas seeläbi tekkivast säästust tootjatele osa kokkuostuhinna tagastamise motiveeriks tootjaid piima kuivainesisaldust suurendama. Söötmise lõigus töötatakse välja söödakulude optimeerimise mudel. See lisab teatud tootlikkuse taseme juures söötmisratsiooni maksumuse analüüsile söödakulude optimeerimise. Samuti luuakse näidisratsioonid erineva toodangu tasemega loomadele, kusjuures ratsioonis saab arvestada söötade hindade muutumist. Teiseks tehakse alternatiivse proteiiniallika põldoa sobivuse analüüs loomasöödas. Eesmärgiks on selgitada, kas kodumaine põlduba sobib asendama erinevaid imporditud proteiinsöötasid, ilma et kahjustuks piimatoodang ja selle kvaliteet. Sobivuse korral koostatakse vastavad soovitused Eesti piimatootjatele ja levitatakse sobivat praktikat ka lähiriikides. Kolmandaks luuakse uuendnoorkarja söötmisstrateegia lüpsikarja efektiivseks ja jätkusuutlikuks taastootmiseks. Töötatakse välja optimaalne, kodumaistel söötadel põhinev söötmisstrateegia uuendnoorkarja üleskasvatamiseks vabapidamisega noorkarjafarmides. Aretuse lõik valmistab ette aretusse uusima aretus-

29 võtte - genoomselektsiooni toomist. Genoomselektsioon võimaldab aretustööd kiirendada, samuti väärindada Eestimaa karjapotentsiaali. Selle projekti raames tehakse uue Ida- ja/või Põhja-Euroopa genoomselektsiooni konsortsiumi loomise eeluuring ja valmistatakse ette Eesti piimaveiste genoomaretusväärtustel põhinev hindamissüsteem. Piimaklaster toetab oma uute ideeedega ja initsiatiiviga juba eksisteerivaid koostöömudeleid ning püüab sellest tulenevat ühisjõudu võimendada. Võta ühendust, tule liikmeks ja paku oma ideeed lisaks! Hardi Tamm MTÜ Piimaklaster, juhatuse liige hardi.tamm@eesti.ee Tel: 5150 857

30 Piima (üle)tootmine probleem või võimalus? Taavi Kand, Maaeluministeerium Tootmisest, võimalustest, probleemidest Piimalehmade arv, piima kogutoodang ja piima lehma kohta, vaade lähiajaloos Piima tootmise eelduste edukas rakendamine läbi Eesti ajaloo Piimastrateegia koostamise õppetunnid Viimaste aastate keerulised turuarengud Isevarustatus ja ekspordi võimalused Uute turgude avamine Eduka piimatootmise eeldused Põllumajandusmaas rohumaade suur osakaal vajalik söödabaas Kasutuses olev põllumajandusmaa, tuh ha Sellest põllumaana, tuh ha Tõuaretus vajalik kvaliteetne geneetiline materjal Rohumaana (sh heina- ja karjamaa), tuh ha 1925 2,64 1,01 1,63 1939 2,7 1,12 1,63 1975 1,42 0,92 0,50 2015 0,99 0,67 0,31 Eesti Piimanduse strateegia 2012-2020: Loomine 2008-2009 kriis piimanduses, Piimaliidult algatus strateegia koostamiseks; 2009 veeb käskkiri à töögrupil ülesanne välja töötada strateegia; 2009-2012 mitmed arutelud töögrupi raames à valmis esmane versioon, mida aga veel täiendati; 2012 apr allkirjastatakse teine ja lõplik versioon strateegiast koostöömemorandumina (võrdsed partnerid). Strateegia roll: tööriist kriisi ületamiseks või pikaajalisem strateegiline dokument? Eelduste edukas rakendamine läbi ajaloo 1925 1975 2015 Piimalehmade arv, tuh 360,8 330,4 90 500 Piimatoodang, tuh t 606, 3 1181,4 783,2 Aastane väljalüps lehma kohta, kg 1 680 3490 8442 Eesti Piimanduse strateegia 2012-2020: Töötlemise olukord ja vajadus Töötlemine on tunduvalt aeglasemalt arenenud; Investeeringuid töötlemiseks on tehtud, kuid mitte soovitud mahus; mln 13,1 27,9 14,2 16,5 15,5 6,5 sealhulgas kontroll- ja jõudluskontrolli karjades 2 293 3536 8851 2005 2010 2012 2015 2016 PA Jõudluskontrolli all olevate piimalehmade osatähtsus, % 6,9% 78,5% 95,4% Sisetarbimine, kg/in 354* 442 128,8 Või eksport, tuh t 6,304 28,0 5,0 Töötlemissektori struktuur ei ole muutunud (ei ole toimunud liitumisi, lähinaabritel uuemad ja efektiivsemad tööstused); Eesti piimatööstuste EL-i keskmisest jätkuvalt madalam lisandväärtus; Suurenenud toorpiima eksport Leetu ja Lätti = väärindamata lisatulu; Tulu jaotumise küsimus tarneahelas. * 1938.a.

31 Eesti Piimanduse strateegia 2012-2020: Positiivne tulem Piimandussektori terviklik analüüsimine ja kaasamine; Strateegia töögrupp oli ja on hea platvorm piimandussektori küsimuste arutamiseks nt teadus- ja arendustegevuse, suurprojekti, eksporditurgude, kriisimeetmete jm osas; Strateegia on olnud oluliseks sisendiks MAK 2014-2020 meetmete väljatöötamisel à põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetused mikro- ja väikeettevõtjatele, keskmistele ja suurettevõtjatele, tunnustatud tootjarühmadele ning suurprojekt; Nt strateegia otsene eesmärk: piimatöötlemise tõhususe ja ekspordile orienteerituse tõstmine, kõrgema lisandväärtuse loomine à meede suurprojekt(id). EE ja EL keskmise piima hinna areng *2016. aasta 9 kuu keskmine Suurprojekt = eksport Tootja suurem kontroll töötlemisahela üle, tööstus on hästi varustatud toorainega suurprojekt loob vaid eelduse Märksõnaks koostöö à uued turud ja turundus (konkurents) à lõppeesmärk stabiilsematel turgudel kallimate ja kõrgema lisandväärtusega toodete müük; Uue tööstuse ehitamiseks toetus kuni 15 mln, enamusosalus kuulub ühistutele Kasutab vähemalt 25% Eesti piimatoodangust. Toorpiima kokkuost, % Ühistud Piimatööstused Vahendavad ühistud jt Tarnimata kogus 20,0 27,1 39,8 13,0 17,0 29,8 45,7 7,3 Piimasektori areng peale strateegia kinnitamist 2010 2015 Strateegia mõju ekspordile 2012+ Piima ja piimatoodete eksport 2009-2016 august, mln mln Toodangu väärtus Ekspordi käive 400,0 300,0 200,0 100,0 0,0 2005 2010 2012 20152016 PA Toodangu väärtus Ekspordi käive (ilma toorpiimata) 2005 2010 2012 20152016 PA 250,0 200,0 150,0 100,0 50,0 94,4 160,3 162,1 143,9 203,3 208,2 148,90 92,12 Eksport (sh reeksport ja hinnangud) Eesti päritolu eksport (sh jäätis) Toorpiim Juust ja kohupiim 0,0 Kontsentreeritud piim ja rõõsk koor Piimatoodang, lehmade arv, produktiivsus Piimatoodete ja toorpiima eksport 2016 jaanuar-september, mln 12 10 8 8,2 9,5 10,9 9,6 9,2 9,5 7,4 10,3 9,9 Piim ja piimatooted 6 Toorpiim 4 Juust ja kohupiim 2 0 Kontsentreeritud piim ja rõõsk koor

32 Sihtriikide osakaalude muutus Eesti päritolu piimatoodete ekspordikäibes 2009-2016, % 45,0 40,0 35,0 30,0 25,0 20,0 15,0 10,0 5,0 0,0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 *2016 - sept Läti Leedu Soome Itaalia Venemaa Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks valdkondade lõikes (I III voor) Taotlusvoor Eelarve ( ) Taotlemine ( ) Määramine ( ) Piimatootmine 21 450 000 37 484 736 21 534 171 213 210 Loomakasvatus (v.a 16 750 000 20 394 964 15 937 833 114 661 piimatootmine ja mesindus) Teravilja, õliseemnete ja 23 100 000 67 707 737 22 988 017 117 887 valgurikaste taimede kasvatamine Muude 10 200 000 15 435 711 10 231 876 70 081 põllumajandussaaduste tootmine (k.a mesindus) Seakasvatajad (II voor) 6 000 000 4 828 796 4 187 582 126 896 Kokku 145 851 944 74 879 478 121 954 Keskmine määratud toetuse summa ( ) Turgude ja kaubandusstatistika ülevaated ning analüüs PRIORITEETSED TURUD? Rahvusvahelise kaubanduse raamistik WTOs kokku lepitud riikidevahelise kaubanduse põhimõtted sh SPS nõuded EL ja kolmandate riikide vahel sõlmitud vabakaubanduslepingud ja seal põllumajandustoodete ja toiduga kauplemiseks kokku lepitud tingimused Turgude avamiseks tehtav eeltöö Sihtturgude analüüs VTA suhtlus sihtriigi ametkondadega Ministri visiidid Eesti ja Eesti toidu promotsioon Sihtturul üldise huvi tekitamine Eesti ja Eesti toidu vastu (oluline koostöö kohapealse saatkonnaga, ürituste korraldamine ajakirjanikele, Eesti ettevõtetel esmaste ärikontaktide leidmisele kaasaaitamine) Toetusmeetmed ettevõtete poolt sihtturgudel elluviidavate turundustegevuste toetamiseks Turuarendustoetus EL teavitus- ja müügiedendusmeede Toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetus VÕIMALIKUD TOOTED? TULU VÄLISMINISTEERIUM Töö rahvusvaheliste lepingutega Koostöö kohalike ametkondadega Saatkondade abi Eesti toidu kuvandi loomisel ja ärikontaktide leidmisel MKM/EAS Toetusmeetmed ettevõtetele (va põllumajandustooted ja kalandus) sh: - ühisstendid messidel - kontaktreisid sihtturgudele - ekspordinõunike kontaktvõrgustik sihtturgudel - töö Eesti kuvandiga Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks: piimatootmise tegevusala (I - III voor) Euro 14 000 000 12 000 000 10 000 000 8 000 000 6 000 000 4 000 000 2 000 000 0 Määratud toetus kavandatud tegevuste lõikes 12 352 963 Põllumajandusliku ehitise ehitamine (va sõnnikuhoidla) 3 096 028 Sõnnikuhoidla ehitamine 3 684 740 Statsionaarsete seadmete ostmine 1 842 198 Mobiilse masina või seadme ostmine 907 918 Kaasnevad tegevused 386 317 Traktori ostmine Toetused piimasektorile (ÜPP I sammas) 2013 2014 2015 2016 2017 Piimasektori eritoetus 1,24 1,24 X X X Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine Meede on suunatud põllumajandustootjatele müügituluga 4000 14 000 eurot Meetme eelarve kasutamine ( ) Piimalehma kasvatamise toetus X X 2,02 2,02 Turukorraldusmeetmed (koolipiimatoetus) 1,64 1,57 1,66 1,56 Erakorralised toetused (piimatootja erakorraline abi, loomakasvatussektori põllumajandustootja erakorraline toetus, erakorraline kohandamistoetus) 5,59 (2017-2020) X X 6,87+7,92 4,00 12,31 Toimunud on kolm taotlusvooru Rahuldatud taotluste alusel kavandatakse investeeringuid teha 20 728 647 euro ulatuses Kokku on rahuldatud 980 taotlust (sh III voorus 339) Piimatootjad: I ja II vooru raames piimatootjaid eraldi ei määratletud Kasutada 15 601 994 52% Väljamakstud 13 208 788 44% Aastatel 2013-2015 makstud summad, 2016 eelarve, 2017 teavitus 2016-2017. aastal on avatud piimatoodete sekkumiskokkuost, või ja lõssipulbri eraladustamine III taotlusvoorus määrati toetust 4 piimatootjale 48% meetme eelarvest on kasutusel Meetme eelarve on 30 000 000 eurot Kohustustega kaetud 1 189 218 4% 2016. aastal rakendatakse üleeuroopalist meedet piimatootmise vähendamise toetus Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks raames toetuse taotlemine ja määramine (I III voor) Esitatud taotluste arv Rahuldatud taotluste arv Väljamakse saanud taotluste arv Kokku sh piim Piimatootmise osakaal Kokku sh piim Piimatootmise osakaal Kokku sh piim Piimatootmise osakaal I voor 724 112 15% 391 69 18% 290 39 13% II voor 37 1 3% 33 1 3% 20 1 5% III voor 482 74 15% 190 32 17% 70 8 11% Kokku 1243 187 15% 614 102 17% 380 48 13% II taotlusvoor oli erakorraline (avatud vaid põllumajandustootjatele, kes omasid sigu) Kokku on rahuldatud 49% esitatud taotlustest. Piimatootmise tegevusala taotlustest on rahuldatud 55%. MAK 2007-2013 noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine (meede 1.2) Perioodil 2007-2013 toimus 8 taotlusvooru Toetus määrati 846le ettevõtjale Toetust määrati kokku 32 918 253 euro ulatuses Keskmiselt määrati toetust taotleja kohta 38 910 eurot Piimatootmine oli eelmisel perioodil ja on käesoleval perioodil hindamiskriteeriumite alusel eelistatud Perioodil 2014-2020 toimunud esimeses taotlusvoorus taotles toetust 5 piimatootjat summas 200 000 eurot Määramise otsused tehakse hiljemalt jaanuari esimeses pooles Vahendite kasutamine ( ) Muu põllumajandus 30 781 652 94% Piimatootmise tegevusala 2 136 601 6%

33 Meetme 1.2 raames määratud toetus tegevusalade lõikes (periood kokku) Toetuse saajate arv 300 250 200 150 100 50 0 280 11 026 330 Teraviljakasvatus 193 7 422 202 Loomakasvatus (v.a. piimatootmine) 147 5 693 157 Segapõllumajandus 118 4 456 139 Aiandus 2 136 601 53 Piimatootmine 1 159 500 Määratud toetuse summa 29 Muu 557 240 307 084 160 000 14 8 4 Püsikultuuridheintaimede Linnukasvatus Toetuse saajad Seakasvatus 12 000 000 10 000 000 8 000 000 6 000 000 4 000 000 2 000 000 0 Euro Kokkuvõtteks Eestil on head eeldused piimatootmiseks Oleme head tootjad, arenguruumi on toodangu väärindamises ja turustamises Turuolukord keeruline, kuid on paranemise märke Turult suurema sissetuleku saamise eeldus on positsiooni parandamine tarneahelas, toodangu aktiivsem väärindamine ja kõrgema lisandväärtusega toodete eksport

34 Eesti piimandus arvudes ja graafiliselt (2009-2016) Piimatootmise osakaal põllumajanduse kogutoodangus. Allikas: ESA Isevarustatuse tase, allikas ESA, Clal 200 2009 2011 2014 2015 190 Piimatootmise osakaal põllumajanduse kogutoodangus 26,7% 29% 28% 20% 180 170 160 % 150 Juust 140 Piim 130 120 110 100 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Ees$ piim 1922-2015. Allikas: ESA Piimatoodang karjades vastavalt farmi suurusele (%). Allikas: EPJ 1400 9,00 1200 8,00 100% 1000 7,00 6,00 90% 80% 20 21 26 26 28,8 30,4 33,9 39,1 41 38 800 600 400 5,00 4,00 3,00 2,00 piimatoodang lehmade arv toodang lehma kohta 70% 60% 50% 40% 30% 61 49 54 56 55,4 54,7 52,4 49 48 50 601...lehma 101...600 lehma 1...100 lehma 200 0 1922 1925 1928 1931 1934 1937 1940 1943 1946 1949 1952 1955 1958 1961 1964 1967 1970 1973 1976 1979 1982 1985 1988 1991 1994 1997 2000 2003 2006 2009 2012 2015 1,00 0,00 20% 10% 0% 20 18 30 19 15,9 14,9 13,7 11,9 11 12 1994 2000 2006 2008 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Piima tootmisest 1994-2015. Allikas: ESA Suurimate piimatöötlemiseqevõtete (sh jää$s) osakaal sektori müügikäibest (%) 900 Piimatoodang, lehmade arv, 1994-2015 9,0 80% 70% 73% 75% 70% kogutoodang (1000 t), lehmade arv (1000) 800 700 600 500 400 300 200 100 lehmade arv kogutoodang toodang lehma kohta 211 185 172 168 159 138 131 129 116 117 117 113 108 103 100 97 97 96 97 98 95 91 87 8,0 7,0 6,0 5,0 4,0 3,0 2,0 1,0 toodang lehma kohta (1000t) 60% 50% 40% 30% 20% 10% 43% 27% 52% 54% 45% C4 C2 0 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 0,0 0% 2001 2009 2011 2014 Allikas: ESA

35 Piimatööstuse osakaal toidutööstuses (%) Allikas: ESA Piimasektori väliskaubandusbilanss, mln eur Allikas: MeM 250,0 2015 79% 21% 2014 79% 21% 200,0 203,3 208,2 2013 2012 76% 75% 24% 25% 150,0 143,9 160,3 162,1 148,90 139,19 Toidutööstus 2011 2008 72% 68% 28% 32% Piimatööstus 100,0 94,4 2006 2003 65% 72% 35% 28% 50,0 32,3 46,9 45,5 45,6 60,8 63,1 56,11 56,68 2001 70% 30% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 0,0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016* Eksport Import Bilanss *prognoos Keskmine piimahind. Allikas: ESA Piimasektori osakaal ekspordis (%). Allikas: ESA Keskmine hind, eurot/tonn 2015 2 18 28 450 400 350 2014 2013 1,7 2 17 16 27 43 osakaal toiduainete ekspordis 300 250 200 2012 2011 2 2,2 15 17 25 36 osakaal põllumajandussa aduste ekspordis 150 100 50 2010 2008 2,7 2,6 17 17 36 38 osakaal koguekspordis 0 Jaanuar Aprill Juuli Oktoober Jaanuar Aprill Juuli Oktoober Jaanuar Aprill Juuli Oktoober Jaanuar Aprill Juuli Oktoober Jaanuar Aprill Juuli Oktoober Jaanuar Aprill Juuli Oktoober Jaanuar Aprill Juuli Oktoober Jaanuar Aprill Juuli Oktoober Jaanuar Aprill Juuli Oktoober Jaanuar Aprill Juuli 37 2006 18 2,7 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Kokkuostuhind 2016: 21,9 s/kg; jätkusuutlik omahind 30 s/kg, kriisiaja omahind 26-28 s/kg Põllumajandussaaduste väliskaubanduse bilanss Allikas: MeM 200 100 Ekspordi parnterid 2014. Allikas: MeM I grupp Lä$, Leedu, Soome, Roo$s, Venemaa II grupp Saksamaa, Norra, UK, Taani, Holland, Itaalia II grupp 17% 3.maad 5% 0-100 -200-300 III grupp - Saudi-Araabia, Liibanon, Maroko, LAV, Emiraadid, Egiptus, Malaisia, Süüria, Tai, Vietnam, Lõuna- Korea, Afganistan, Iisreal, Singapur, Jaapan I grupp + Vene-maa 78% põllumajandussaadused piimatooted -400 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015