PÕHIKOOLI KORDAMISE TÖÖ I
|
|
- Πορφύριος Αλεξανδρίδης
- 6 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 PÕHIKOOLI KORDAMISE TÖÖ I 0. Arvut vldise,6 4 täpe väärtus Lihtsust vldis Lhed võrrdisüsteem = 4. 4= 4. Mtel mksis 400 krooi. Mtli hid tõusis lgul 0% j seejärel veel %. Kui suur oli lõpuks mtli hid?. Täisurkse trpetsi lused o 6 cm j 9 cm. Lei trpetsi pidl, kui selle tervurk o Millise k väärtuse korrl o võrrdi 4 k = 0 üks lhed -? Lei k teie lhed. 7. Jooist fuktsiooi = grfik j lei grfikult fuktsiooi väärtus, kui rgumedi väärtus o Lev sõitis jõel ühest list teise, millede vhem o 4 km. Edsi-tgsi sõiduks km kulus levl tudi. Kui suur oli lev kiirus seisvs vees, kui voolu kiirus oli. h PÕHIKOOLI KORDAMISE TÖÖ II 4 0, täpe väärtus.. Arvut vldise, 4. Lihtsust vldis. 9. Lhed võrrdisüsteem =. =7 4. Nisuterdest s 80% jhu. Si küpsetmisel suuree m ksuttud jhug võrreldes %. Kui plju si s 80 kg terdest?. Romi üks urk o 0 j lühem digol o 7 cm. Lei romi pidl. 6. Lei prmeetri p väärtus, mille korrl võrrdi p 6= 0 lhedid o täisrvulised. 7. Jooist fuktsiooi = grfik j lei sellelt, millise rgumedi väärtuse korrl o fuktsiooi väärtus. 8. Auto sõitis 00 km vhemd, tui võrr kiiremii kui uss, sest uto keskmie km kiirus oli 0 võrr suurem. Kui suur oli ussi keskmie kiirus? h
2 TEOORIA : HULGAD Hulk o mtemtiks põhimõiste, mid ei defieerit j temi jõutkse ituitiivselt. Emsti ksuttkse äiteid. Ig hulk koose elemetidest. Määrtud hulg defiitsioo: Hulk o määrtud, kui o olems eeskiri, mille il o võimlik otsustd ks vdeldv elemet kuulu määrtud hulk või mitte. Hulki tähisttkse suurte tähtedeg: A; B; C; D; Hulg elemete tähisttkse väikeste tähtedeg : ; ; c; d; Asjolu, et elemet kuulu hulk C tähisttkse : D 4 ( ei kuulu hulk) A = ;;;7 { } C ( kuulu hulk). Defiitsioo: Hulk, milles ei leidu ühtegi elemeti, imettkse tühjks hulgks. Defiitsioo: Hulg A oshulgks imettkse hulk B, kui hulg B ig elemet kuulu k hulk A ( B A). Defiitsioo: Hulk, mis koose elemetidest, mis kuuluvd vähemlt ühte hulkdest A või B, imettkse hulkde A j B ühediks ( B AU ). A = { ;;} B = { ;;4} AU B= ;;;4 { } Defiitsioo: Hulk, mis koose elemetidest, mis o ühised hulkdele A j B, imettkse hulkde A j B ühisosks ( AI B ). A = { ;;4;} B = { ;;6;7} AI B= ;; { } Defiitsioo: Hulk, mis koose elemetidest, mis kuuluvd hulk B, kuid ei kuulu hulk A, imettkse hulkde A j B vheks ( B \ A). A = { ;;} B = { ;4;} B \ A= 4; { }
3 TEOORIA : NATURAALARVUD Nturlrvude hulk o jlooliselt kõige tutum j uuritum. Oleevlt käsitlusest 0 ks o turlrv või mitte. Nturlrvude ll mõistme rve ; ; ; Ig khe turlrvu j vhel kehti üks seostest : Nturlrvude hulg tähis o IN. = ; < ; >. Nturlrvude hulk o kiie liitmise j korrutmise suhtes, s.t. kui vlid migit suvlist turlrvu, siis ede summ j korrutis o lti turlrv. IN 0 IN 0 IN Ig khe turlrvu puhul o turlrvude hulgl järgmised omdused, mis puudutvd iult liitmist j korrutmist: ) = ; IN (liitmise kommuttiivsus) ) = ; IN (korrutmise kommuttiivsus) ) ( c) = ( ) c ; ; c IN (liitmise ssotsitiivsus) 4) ( c) = ( ) c ; ; c IN (korrutmise ssotsitiivsus) ) ( c) = c ; ; c IN (korrutmise distriutiivsus liitmise suhtes)
4 TEOORIA : JUURDE- JA MAHAARVAMISE VALEM Olgu meil N eset, mille sest mõigtel o omdused α ; α ;...; α. Seejuures ei pruugi mõel esemel oll ühtki miitud omdust või o tl eid kui. Tähistme N( α iα j... α k) kudu ede esemete rvu, millel o omdused α i ; α j ;... α k. Omduse puudumist tähistme primig : ( α α ) Juurde- j mhrvmise vlem: N α α... α N N - omdused j o; omdust 4 pole. α 4 ( α )... N( α ) N( α α ) N( α α )... N( α α ) ( α α )... N( α α )... N( α α ) N( α α α )... N( α α α )... ( ) N( = N N Seeg, et leid ede esemete rvu, milledel pole ühtki tud omdustest, tule kogurvust lhutd ede esemete rv, millel o pritu rv omdusi. Seejärel liit ede esemete rv, millel o prisrv omdusi je. Keeltekursusel õpi 6 iimest. Iglise keelt õpi 48 j sks keelt 4 iimest, kusjuures 9 õpivd mõlemt keelt korrg. Mitu iimest õpivd teisi keeli ( ei õpi sks eg iglise keelt)? Lhedus: Tähistme iglise keele oskuse α j sks keele oskuse α. Seeg: N α = N α = N αα ( ) 48 ( ) 4 ( ) 9 = Vstvlt vlemile: N α α = N N α ( ) N( α ) N( αα ) = = Vstus: Iimesi, kes ei õpi kursustel sks eg iglise keelt, o 0. α α. NB! N. Vileki Komitoorik
5 TEOORIA 4 : ALGARVUD Defiitsioo: Algrvuks imettkse ühest suuremt turlrvu, mis jgu iult iseedg j üheg. IP = ;;;7;... { } Eukleidese teoreem: Algrvude hulk o lõpmtu. Eeldus: Olgu resttud kõik lgrvud -st kui lgrvui P: ; ; ; 7; ; P Väide: Selles lgrvude jds ei ole kõik lgrvud. Tõestus: Moodustme rvu N = 7... P Tekkiud rv või oll: ) lgrv Sellisel juhul o g N uus lgrv, mid eelduses tud jds pole, sest N ei võrdu ilmselt üheggi rvude jds ; ; ; 7; ; P. Näiteks: Olgu tud lgrvud ; ;, siis sme uue lgrvu N = =. Tõepoolest, rv N = ei sisldu lgrvude jds ; ;. ) kordrv Kui N o kordrv, siis võime kirjutd N = q N, kus q o uus lgrv. Arvu N = 7... P kujust o äh, et N ei jgu lgrvudeg ; ; ; ; P (teki jääk). Näiteks: Olgu tud lgrvud ; ; ; 7; ; ; 7, siis sme uue lgrvu N = 7 7 = 0. Tõepoolest rvu N = 0 sme esitd korrutise 0= Algrv 9 ei sisldu lgrvude jds ; ; ; 7; ; ; 7. m.o.t.t. Algrvude pre, mis erievd üksteisest khe võrr, imettkse kksiklgrvudeks ( j ; 7 j 9; 9 j je.) O üks lgrvude kolmik ; ; 7. Algrvude elik ; ; 7; 9 või 0; 0; 07; 09. Ülesete lhedmisel o vj ted, ks migi rv või vldis jgu tud rvug. Lhedmist hõlustvd rvude jguvuse omdused, mid tetkse jguvustuuste ime ll.. Arv jgu -g, siis kui rvu üheliste umer o prisrv, vstsel juhul mitte.. Arv jgu -g, siis kui rvu ristsumm jgu -g, vstsel juhul mitte.. Arv jgu 4-g, siis kui rv lõpe khe ullig või khest viimsest umrist moodusttud rv jgu 4-g, vstsel juhul mitte. (00; 64) 4. Arv jgu -g prjsti siis, kui t lõpe umrig või 0. (666; 70). Arv jgu 8-g prjsti siis, kui t lõpe kolme ullig või kui rvu kolmest viimsest umrist moodusttud rv jgu 8-g. (000; 4688) 6. Arv jgu 9-g prjsti siis, kui tem ristsumm jgu 9-g. (98) 7. Arv jgu 0-g prjsti siis, kui t lõpe umrig ull. 8. Arv jgu -g prjsti siis, kui rvu kks viimst umrit o 00,, 0 või 7.
6 9. Arv jgu 0-g prjsti siis, kui rvu kks viimst umrit o 00 või Arv jgu 00-g prjsti siis, kui t lõpe khe ullig.. Arv jgu 6-g prjsti siis, kui t jgu -g j -g. (4). Arv jgu -g prjsti siis, kui t jgu -g j 4-g. (6). Arv jgu 8-g prjsti siis, kui t jgu -g j 9-g. (996) 4. Arv jgu 7-g, -g j -g prjsti siis, kui rvu kolmest viimsest umrist moodusttud rvu j ülejääud umritest moodusttud rvu vhe ( või vstupidi) jgu vstvlt 7-g, -g või -g. Arv jgu 7-g, ku -=70 jgu 7-g. Arv jgu -g, ku vhe -=99 jgu -g. Arv jgu -g, ku vhe -=9 jgu -g. TEOORIA : ARVUDE VÄHIM ÜHISKORDNE Defiitsioo: Atud rvude ühiskordseteks imettkse rve, mis jguvd ig tud rvug. Defiitsioo: Atud rvude vähimks ühiskordseks imettkse vähimt ullist erievt rvu, mis jgu ig tud rvug. Vähim ühiskordse leidmiseks lhuttkse tud rvud lgteguriteks. Sdud lgtegurite stmete sest vlitkse välj kõigi erievte lgrvude suurim stedjg stmed. Nede stmete korrutis ogi vähim ühiskorde. Leime rvude 60; 40 j vähim ühiskordse. 60= 40= 7 = 7 VÜK ( 60;40;) = 7= 0 Vähim ühiskordse leidmiseks o otstreks ksutd järgmist omdust: Vähim ühiskorde o suurim rvu korrutis teiste rvude ede lgteguriteg, mis suurims rvus ei esie. Eelmises äites seeg VÜK ( 60 ;40;) = 0 Esimee lev jõu tgsi sdmsse A ig 8 päev järel, teie lev 0 päev järel j kolms päev järel. Missuguse kõige lühem j möödudes kohtuvd sdms A esimee j teie lev, esimee j kolms lev, kõik kolm lev, kui levd lhkusid sdmst üheegselt?
7 TEOORIA 6 : ARVUDE SUURIM ÜHISTEGUR Defiitsioo: Atud rvude ühisteguriteks imettkse rve, milleg jguvd kõik tud rvud. Defiitsioo: Atud rvude suurimks ühisteguriks imettkse suurimt rvu, milleg jgu igüks tud rvudest. Kui rvude suurim ühistegur o, siis eid rve imettkse ühistegurit rvudeks. Suurimt ühistegurit leitkse järgmiste reeglite il:. reegel: Arvude suurim ühisteguri leidmiseks lhuttkse kõik eed rvud lgtegureiks j kirjuttkse välj lgtegurid, mis o ühised kõikidele tud rvudele. Nede lgtegurite stedjteks võetkse vstv lgteguri vähim stedj, mis esie vdeldvte rvude lgtegureiks lhutustes. Sdud stmete korrutis ogi suurim ühistegur. 09= 7 40= 60= SÜT ( 09;40;60) = =. reegel (Eukleidese lgoritm): Khe rvu suurim ühisteguri leidmiseks jgtkse suurem rv väiksemg, seejärel jgj jäägig, uuesti jgj jäägig je., kui jäägiks o 0. Viime ullist eriev jääk ogi ede rvude suurim ühistegur.. reegel: Kolme j em rvu suurim ühisteguri leidmiseks Eukleidese lgoritmi il leitkse khe rvu suurim ühistegur. Seejärel leitkse sdud suurim ühisteguri j migi kolmd rvu suurim ühistegur. Viimsele leitkse suurim ühistegur eljd rvug je. Viimse pri suurim ühistegur ogi tud rvude suurimks ühisteguriks.
8 TEOORIA 7: PAARISARVUD JA PAARITUD ARVUD Nturlrvude hulk s jotd prisrvude hulgks = { 0;;4;... } hulgks IB = { ;;;... }. Prisrvu üldkuju o, IN. Pritu rvu üldkuju o, IN. IA j pritute rvude Prisrvude hulk o lõpmtu järjesttv puktihulk ig kiie liitmise j korrutmise suhtes. Pritute rvude hulk o lõpmtu järjesttv puktihulk ig kiie korrutmise suhtes.
9 TEOORIA 8: TÄISARVUD Täisrvude hulk o lõpmtu järjesttv puktihulk ig kiie liitmise, lhutmise j korrutmise suhtes. Täisrvude hulg tähis o Z. Z = Z U Z U 0 { } o teieteise vstdrvud
10 TEOORIA 9: RATSIONAALARVUD Defiitsioo: Rtsiolrvuks imettkse sellist rvu, mis vldu jgtise m, kus m Z, Z j 0. Rtsiolrvude hulg tähis o Q m Q = : m, Z, 0 Rtsiolrvud jguevd gu täisrvudki positiivseteks j egtiivseteks. Et turlrvud j täisrvud o k rtsiolrvud, siis kehtivd seosed : IN Q j Z Q. Murdu m imettkse hrilikuks murruks. Omdused: Tehted murdudeg o määrtud järgmiselt : c = d = c, kus 0, d 0 ; d c d c =, kus 0, d 0 ; d d c d c =, kus 0, d 0 : d d c c =, kus 0, d 0 : d d c d =, kus 0, c 0, d 0. d c Rtsiolrvude hulk o kiie kõigi ritmeetiliste tehete suhtes (v.. ullig jgmie) Teoreem: Ig khe eriev rtsiolrvu vhel leidu rtsiolrv. Eeldus: Olgu j c rtsiolrvud, < c. Väide: Leidu rtsiolrv ii, et < < c c c c Tõestus: Et < c, siis kehti ilmselt seos < < c < < c c Vlides = < < c Ku j c o suvliselt vlitud, siis tõesti ig khe rtsiolrvu vhel leidu rtsiolrv (ritmeetilie keskmie). m.o.t.t. Omdus: Et ig khe mittevõrdse rtsiolrvu vhel leidu veel lõpmt plju rtsiolrve, siis öeldkse, et rtsiolrvude hulk o tihe.
11 TEOORIA 0: IRRATSIONAALARVUD Esiteks tõestme teoreemi, millest järeldu, et o rve, mis ei ole rtsiolsed. Teoreem: Ühikruudu digoli pikkus ei esitu rtsiolrvu. Eeldus: Olgu tud ruut külje pikkuseg. Väide: Ruudu digoli pikkus pole rtsiolrv. Tõestus: Vstvlt Pthgorse teoreemile ruudu digol d = =. m Oletme vstuväiteliselt, et o siiski rtsiolrv. Kui ii, siis pe leidum murd m ii, et = ( m k ). m Tõstes selle võrduse ruutu : =, millest m =. Viimsest võrdusest ilme, et m pe olem prisrv, sest võrduse preml poolel o tegur ig prisrvu ruut o lti smuti prisrv. Seeg m= k ig seddes 4k =. k =. m Seeg o k prisrv. Kui g m j o mõlemd prisrvud, siis murd pole tdtud (jgu kheg). Sime vstuolu. Murd m pidi olem tdumtu, kuid selgus, et m j o prisrvud j seeg murdu o võimlik jgd -g. Et g rtsiolrvu s lti vldd tdtud murru, siis pole rtsiolrv. m.o.t.t. Teme, et lõplikud j lõpmtud perioodilised kümedmurrud o rtsiolrvud, seeg: Defiitsioo: Arvu, mis vldu lõpmtu mitteperioodilise kümedmurru, imettkse irrtsiolrvuks. Irrtsiolrvude hulg tähis o I. =, =,99... π =, Omdus: Irrtsiolrvude hulk o lõpmtu. Omdus: Et ig khe mittevõrdse irrtsiolrvu vhel leidu veel lõpmt plju irrtsiolrve, siis öeldkse, et irrtsiolrvude hulk o tihe.
12 TEOORIA : REAALARVUD Ig lõpmtut kümedmurdu, mis ei lõpe umrig 9 perioodis, imettkse relrvuks. Relrvude hulk tähisttkse IR. IR= QU I Relrvude hulk o kiie kõigi elj ritmeetilise tehte suhtes. Omdus: Relrvude hulk o pidev, s.t. rvtelje igle puktile vst üks kidel rv ig vstupidi. Omdus: Relrvude hulk o järjesttud: ig khe eriev relrvu j korrl o õige üks väidetest = ; < ; >. Omdused :. ; IR korrl = (liitmise kommuttiivsus). ; ; c IR korrl ( ) c= ( c) (liitmise ssotsitiivsus). ; IR korrl o võrrdil = olems lhed = 4. ; IR korrl = (korrutmise kommuttiivsus). ; ; c IR korrl ( ) c= ( c) (liitmise ssotsitiivsus) 6. ; ; c IR korrl ( c) = ( ) c (korrutmise ssotsitiivsus) 7. ; IR korrl o võrrdil = olems lhed = 8. ; IR j 0 korrl o võrrdil = olems lhed = 9. ; ; c IR korrl ( ) c= c c (korrutmise distriutiivsus liitmise suhtes) Ku relrvude j rvtelje puktide vhel o üksühee vstvus, siis iseloomusttkse relrvude piirkodi tihti rvtelje il. Toome är tähtsmd eist. Vlime relrvu j, kus <. Piirkod:. Lõik -st -i. Vhemik -st -i < [ ; ] < ] ; [. Poollõik -st -i < 4. Lõpmtu poollõik. Lõpmtu vhemik < ( ; ] [ ; ) [ ; ) ( ;] > ] ; [ < ] ;[
13 ÜLESANDED. O tud järgmised hulgd : A HTG õpilste hulk; B kogu li koolide õpilste hulk; C - 0 klssi õpilste hulk. Järjest eed hulki tähistvd tähed ii, et ig eelmie oleks järgmise oshulgks.. O tud hulgd : A täisrvude hulk; B prirvude hulk; C pritute rvude hulk; D egtiivsete rvude hulk; E mitteegtiivsete rvude hulk. Millised edest hulkdest osutuvd teiste tud hulkde oshulkdeks?. Tähistgu C sõ mtemtik tähtede hulk j D sõ ritmeetik tähtede hulk. Lei CU D. 4. Lei pristurlrvude j pritute turlrvude ühed.. O tud täisrvude hulgd : A = { 0;;;;4;;6;7 } B = { ;4;;6;7;8;9 } C = { ; ; : 0;;;;4 } D = { ;,4;;6} Lei järgmiste hulkde elemedid : ) AU BU CU D ; ) AI BI CI D ; ) ( AI B) U( CI D) ; AU B I CU D. 4) ( ) ( ) 6. A o sõ kotsert tähtede hulk, B sõ teter tähtede hulk. Lei hulkde AU B j AI B elemedid. 7. O tud täisrvude hulgd : M = { ;0;;;;4;; } N = { ; ;0;;; } K = { ; ; : 0;;} P = 4; ; ; ;0;;;;4 { } Lei järgmiste hulkde elemedid : ) M U N U PU K ; ) M I N I PI K ; M U N I K U P. )( ) ( )
14 ARVU ÜLDKUJU ÜLESANDED. Khekohlise rvu umrite ümerpigutmisel sdud rvu jgtis rvu edg o. Arvu umrite summ o 0. Kui suur o see rv? (). Leidke khekohlie rv, tedes, et tem umrite summ o 9 ig umrite vhetmisel sdkse sellest rvust 4, kord suurem rv. (8). Khekohlise rvu umrite korrutis o kord väiksem sellest rvust. Kui tud rvule liit 8, sme rvu, mis o kirjuttud smde umriteg, kuid vstupidises järjekorrs. Leidke see rv. (4) 4. Khekohlise rvu korrutis om umrite summg o 48. Leidke see rv, kui üheliste umer o kümeliste umrist viie võrr suurem. (8). Kui khekohlie rv jgtkse tem umrite summg, sdkse jgtiseks 4. Selle rvu umrite korrutis o. Leidke see rv. (48) 6. Khekohlise rvu umrite summ o 7. Numrite ümerpigutmisel sdkse esilgsest rvust üheks võrr väiksem rv. Leidke see rv. (4) 7. Leidke khekohlie rv, mille jgtis umrite summg o võrde üheliste umrig ig, mille kümeliste umri khekorde o üheliste umrist võrr suurem. (4) 8. Khekohlie rv o võrde om ristsumm ruudug j pool kümeliste umrist o üheliste umrist võrr suurem. Leidke see khekohlie rv. (8) 9. Khekohlise rvu kümeliste umer o üheliste umrist võrr väiksem. Leidke see rv, tedes, et t o suurem kui j väiksem kui 8. (4 j ) 0. Khekohlise rvu üheliste umer o kolm kord suurem kümeliste umrist. Leidke see rv, tedes, et t o suurem kui 0 j väiksem kui 40. (; 6 j 9). Millie khekohlie rv o 4 kord suurem om umrite summst j kord suurem om umrite korrutisest? (4). Khekohlise rvu umrite ruutude summ o võrde rvug. Kui liit tud rvule rv, millel o smd umrid, kuid vstupidises järjekorrs, sdkse 6. Leid see rv. (78 või 87). Khekohlise rvu umrite ruutude summ o võrde rvug. Kui tud rvust lhutd 9, sdkse rv, mille umrid o smd, kuid vstupidises järjekorrs. Leid see rv. () 4. Khekohlise rvu umrite ruutude summ o 0. Kui vdeldvst rvust lhutd 8, siis sdkse smde, kuid vstupidises järjekorrs kirjuttud umriteg khekohlie rv. Leid see rv. (). Ühest kolmekohlisest rvust sdkse umrite järjekorr vstupidiseks muutmisel teie kolmekohlie rv. Milliste rvudeg o tegemist, kui ede rvude summ o, ristsumm o 4, umrite ruutude summ g 84? (84 või 48) 6. Kui jgd khekohlie rv tem ristsummg, siis sdkse mittetäielikuks jgtiseks 7 j jäägiks 6. Kui g jgd sm rv tem umrite korrutiseg, siis sdkse mittetäielikuks jgtiseks j jäägiks tud rvu ristsumm. Leid see rv. (8) 7. Kuuekohlie rv lg umrig. Kui vii see umer rvu lgusest rvu lõppu, säilitdes teiste umrite järjekorr, sdkse rv, mis o kord suurem esilgsest. Leid see rv. (874) 8. Kolmekohlie rv lõpe umrig. Kui see umer kd rvu lõpust rvu lgusesse, sdkse rv, mis o ühe võrr suurem kolmekordsest esilgsest rvust. Leid see rv.(0) 9. Khe täisrvu summ o 44. Kui esimesele eist lisd lõppu umer, teisel rvul g jätt lõpust är umer, sdkse üks j sm rv. Leid eed täisrvud. ( j )
15 ÜLESANDED JUURDE- JA MAHAARVAMISE VALEMI KINNISTAMISEKS. Klssi 6 õpilsest lulvd lulukooris j kuuluvd rhvttsurühm 6 õpilst. Lulukoori kuulu kokku 6 õpilst j rhvttsurühm 8 õpilst. Mitu õpilst käi iult lulukooris? Mitu õpilst ei käi lulukooris eg rhvttsurühms?. 00 üliõpilsest õpi iglise keelt 8, sks keelt 0, prtsuse keelt 4, iglise j sks keelt 8, iglise j prtsuse keelt 0, sks j prtsuse keelt. Korrg kõiki kolme keelt õpi üliõpilst. Mitu üliõpilst õpi iult üht võõrkeelt? Mitu üliõpilst ei õpi ühtegi võõrkeelt?. Uurimisistituudis tööt 67 iimest. Neist 47 osk iglise keelt, sks keelt j mõlemt keelt. Prtsuse keelt osk 0 iimest. Iglise j prtsuse keelt iimest, sks j prtsuse keelt iimest. Kõiki kolme keelt osk iimest. Mitu iimest ei osk ühtegi eist keeltest? KODUNE ÜLESANNE Üks klssiorgistor dis õpilste koht järgmised dmed: Klssis o 4 õpilst, edest poissi. 0 lst õpi eljdele j viitele, edest 6 poissi. Spordig tegele 8 õpilst, edest 8 poissi j 7 õpilst, kes õpivd eljdele j viitele. poissi õpi eljdele j viitele ig tegele ühtlsi spordig. Mõe päev pärst kutsus klssiorgistori välj klssijuhtj, kes gu kiuste õpets mtemtikt, j ütles, et dmetes o vig. Ktsu välj selgitd, kuids t sed ted si. ÜLESANDED JUURDE- JA MAHAARVAMISE VALEMI KINNISTAMISEKS. Klssi 6 õpilsest lulvd lulukooris j kuuluvd rhvttsurühm 6 õpilst. Lulukoori kuulu kokku 6 õpilst j rhvttsurühm 8 õpilst. Mitu õpilst käi iult lulukooris? Mitu õpilst ei käi lulukooris eg rhvttsurühms?. 00 üliõpilsest õpi iglise keelt 8, sks keelt 0, prtsuse keelt 4, iglise j sks keelt 8, iglise j prtsuse keelt 0, sks j prtsuse keelt. Korrg kõiki kolme keelt õpi üliõpilst. Mitu üliõpilst õpi iult üht võõrkeelt? Mitu üliõpilst ei õpi ühtegi võõrkeelt?. Uurimisistituudis tööt 67 iimest. Neist 47 osk iglise keelt, sks keelt j mõlemt keelt. Prtsuse keelt osk 0 iimest. Iglise j prtsuse keelt iimest, sks j prtsuse keelt iimest. Kõiki kolme keelt osk iimest. Mitu iimest ei osk ühtegi eist keeltest? KODUNE ÜLESANNE Üks klssiorgistor dis õpilste koht järgmised dmed: Klssis o 4 õpilst, edest poissi. 0 lst õpi eljdele j viitele, edest 6 poissi. Spordig tegele 8 õpilst, edest 8 poissi j 7 õpilst, kes õpivd eljdele j viitele. poissi õpi eljdele j viitele ig tegele ühtlsi spordig. Mõe päev pärst kutsus klssiorgistori välj klssijuhtj, kes gu kiuste õpets mtemtikt, j ütles, et dmetes o vig. Ktsu välj selgitd, kuids t sed ted si.
16 IRRATSIONAALAVALDISTE LIHTSUSTAMINE ( ) 6. ( ) 4 7. ( )( ) 4 8. ( )( ) 9. ( )( ) 0. ( ).. 0, 0,,,. ( ) : 6. ( ) : :
17 KODUSED ÜLESANDED I. Loetle kõik lgrvud ühest sji.. Esit rvud -0 khe em järjestikuse turlrvu summ. Lei kõik erievd võimlused.. Numrit 4 ig rvu joks eli kord ksutdes moodust kõik täisrvud ühest kümei. 4. Lhut lgtegureiks Lei rvude 6 j 84 suurim ühistegur. 6. Lei rvude 880, 0 j 69 vähim ühiskorde. 7. Lei kolm järjestikust pritut rvu, tedes, et ede ruutude summ o. KODUSED ÜLESANDED I. Loetle kõik lgrvud ühest sji.. Esit rvud -0 khe em järjestikuse turlrvu summ. Lei kõik erievd võimlused.. Numrit 4 ig rvu joks eli kord ksutdes moodust kõik täisrvud ühest kümei. 4. Lhut lgtegureiks Lei rvude 6 j 84 suurim ühistegur. 6. Lei rvude 880, 0 j 69 vähim ühiskorde. 7. Lei kolm järjestikust pritut rvu, tedes, et ede ruutude summ o. KODUSED ÜLESANDED I. Loetle kõik lgrvud ühest sji.. Esit rvud -0 khe em järjestikuse turlrvu summ. Lei kõik erievd võimlused.. Numrit 4 ig rvu joks eli kord ksutdes moodust kõik täisrvud ühest kümei. 4. Lhut lgtegureiks Lei rvude 6 j 84 suurim ühistegur. 6. Lei rvude 880, 0 j 69 vähim ühiskorde. 7. Lei kolm järjestikust pritut rvu, tedes, et ede ruutude summ o. KODUSED ÜLESANDED I. Loetle kõik lgrvud ühest sji.. Esit rvud -0 khe em järjestikuse turlrvu summ. Lei kõik erievd võimlused.. Numrit 4 ig rvu joks eli kord ksutdes moodust kõik täisrvud ühest kümei. 4. Lhut lgtegureiks Lei rvude 6 j 84 suurim ühistegur. 6. Lei rvude 880, 0 j 69 vähim ühiskorde. 7. Lei kolm järjestikust pritut rvu, tedes, et ede ruutude summ o.
18 ... IRRATSIONAALAVALDISTE LIHTSUSTAMINE ( ) ( 7 ) 6 ( 4 ) ( 6 ) 6 ( ). ( ) 4 6. ( ) 6 4 ( ) 7. ( )( ) ( 4 ( )( 6 ) 4 8. ( )( ) ( ) ( )( ) ( ) 0. ( ) 6 ( ).,. 6, 0, 0, ( ) ( ) 6. 7 (4) ( ) (-) (6) : () () (4) () ()
19 . 8 = 4. ( ) = = = 8. ( )= ( 7 6)= 4 7 ( ) = m ( ) ( m ) ( m ) = m ( ) m 9. ( )( )=. 8 = 4. ( ) = = = 8. ( )= ( 7 6)= 4 7 ( ) = m ( ) ( m ) ( m ) = m ( ) m 9. ( )( )=
20 RÜHMITAMISVÕTE z z= z z = z ( ) ( ) ( )( ) 6= ( ) ( ) = ( )( ) 6= ÜLESANDED:. c ( m ) d( m ) ; c d c d ;. ( ) ( ). ( r p ) ( r p ) 4. ( ) c( )d ; ;. ( c) c ; 6. m( ) 7. rs rt p( s t) ; 8. ( ) ; ; 9. z z ; 0. m pm p ;. 9;. 4 4 ; 4. ; ; ; 6. 6 ; 7. 4 ; 8. m 7m ; 9. 6 ; 6 9 4z z z 0. ; 9 4z z 0c 0 c 00. ; c. ; c k k k k z 4.. k k4 z ;
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS I OSA SISUKORD ARVUHULGAD ARITMEETIKA Mõigte rvude kõrgemd stmed Hriliku murru põhiomdus Tehetevhelised seosed Tehted hrilike murdudeg
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS I OSA SISUKORD ARVUHULGAD ARITMEETIKA Mõigte rvude kõrgemd stmed Hriliku murru põhiomdus Tehetevhelised seosed Tehted hrilike murdudeg
Διαβάστε περισσότεραVektori u skalaarkorrutist iseendaga nimetatakse selle vektori skalaarruuduks ja tähistatakse (u ) 2 või u 2 u. u v cos α = u 2 + v 2 PQ 2
Vektorite sklrkorrutis Vtleme füüsikkursusest tuntud olukord, kus kehle mõjub jõud F r j keh teeb selle jõu mõjul nihke s Konkreetsuse huvides olgu kehks rööbsteel liikuv vgun Jõud F r mõjugu vgunile rööbstee
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραJoonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui
Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.
Διαβάστε περισσότεραIvar Tammeraid itammeraid/ MATEMAATILINE ANALÜÜS I. Elektrooniline õppevahend
TTÜ Mtemtikinstituut http://www.stff.ttu.ee/ mth/ Ivr Tmmerid http://www.stff.ttu.ee/ itmmerid/ MATEMAATILINE ANALÜÜS I Elektrooniline õppevhend Tllinn, Trükitud versioon: Ivr Tmmerid, Mtemtiline nlüüs
Διαβάστε περισσότεραIvar Tammeraid itammeraid/ MATEMAATILINE ANALÜÜS I. Elektrooniline õppevahend
TTÜ Mtemtikinstituut http://www.stff.ttu.ee/ mth/ Ivr Tmmerid http://www.stff.ttu.ee/ itmmerid/ MATEMAATILINE ANALÜÜS I Elektrooniline õppevhend Tllinn, Trükitud versioon: Ivr Tmmerid, Mtemtiline nlüüs
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότερα1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD
1. Reaalarvud 1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD Arvu mõiste hakkas kujunema aastatuhandeid tagasi, täiustudes ja üldistudes koos inimkonna arenguga. Juba ürgühiskonnas tekkis vajadus teatavaid hulki
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραArvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008
Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραPrisma. Lõik, mis ühendab kahte mitte kuuluvat tippu on prisma diagonaal d. Tasand, mis. prisma diagonaal d ja diagonaaltasand (roheline).
Prism Prisms nimese ulu, mille s u on vsvl rlleelsee j võrdsee ülgedeg ulnurgd, ning ülejäänud ud on rööüliud, millel on ummgi ulnurgg üine ülg. Prlleelseid ulnuri nimese rism õjdes j nende ulnurde ülgi
Διαβάστε περισσότερα7,5V 4,5V. Joon
. DIOODSKEEMID Dioodskeemid: piirikud, eelpinge formeerijd, tempertuurindurid j -kompenseerijd, dioodventiilid j dioodkitse. Dioodide eriliigid, nende ksutus mdl- j KS-tehniks. Dioode - p-n siirdeid -
Διαβάστε περισσότεραKoduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραBIOMEDITSIINITEHNIKA KESKUS. Elektromagnetväljad ja lained LBR5010 loengute konspekt. Hiie Hinrikus
BIOMDITIINITNIKA KKU lektromgnetväljd j lined LBR5 loengute konspekt. iie inrikus IJUATU lektrodünmik on os teoreetilisest füüsikst, nimelt elektromgnetilise välj teoorist, j käsitleb suhteliselt kiiretoimelisi
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραKOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD
KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότερα3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE
3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE 3.1. Loendamise põhireeglid Kombinatoorika on diskreetse matemaatika osa, mis uurib probleeme, kus on tegemist kas diskreetse hulga mingis mõttes eristatavate osahulkadega
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA III VOOR 6. märts 994. a. Lahendused ja vastused IX klass.. Vastus: a) neljapäev; b) teisipäev, kolmapäev, reede või laupäev. a) Et poiste luiskamise
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραEesti LIV matemaatikaolümpiaad
Eesti LIV matemaatikaolümpiaad 31. märts 007 Lõppvoor 9. klass Lahendused 1. Vastus: 43. Ilmselt ei saa see arv sisaldada numbrit 0. Iga vähemalt kahekohaline nõutud omadusega arv sisaldab paarisnumbrit
Διαβάστε περισσότεραKeerukusteooria elemente
Keerukusteooria elemente Teema 5 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Keerukusteooria elemente 1 / 45 Sisukord 1 Algoritmi keerukus 2 Ülesannete keerukusklassid Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Keerukusteooria
Διαβάστε περισσότερα1.2 Elektrodünaamiline jõud
. Elektrodüniline jõud.. Jõud rööpsete juhtide vhel Elektriprti võib läbid k lühisvool, is on sdu või isegi tuhndeid kordi suure prdi niivoolust. Voolu toiel tekib voolujuhtivte osde vhel ehniline jõud,
Διαβάστε περισσότεραT~oestatavalt korrektne transleerimine
T~oestatavalt korrektne transleerimine Transleerimisel koostatakse lähtekeelsele programmile vastav sihtkeelne programm. Transleerimine on korrektne, kui transleerimisel programmi tähendus säilib. Formaalsemalt:
Διαβάστε περισσότεραKontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi
Kontrollijate kommentaarid 2002. a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi tööde kohta Kokkuvõtteks Uuendusena oli tänavusel piirkondlikul olümpiaadil 10.-12. klassides senise 5 asemel 6 ülesannet, millest
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.
Διαβάστε περισσότερα1 Entroopia ja informatsioon
Kirjadus: T.M. Cover, J.A. Thomas "Elemets of iformatio theory", Wiley, 99 ja 2006. Yeug, Raymod W. "A first course of iformatio theory", Kluwer, 2002. Mackay, D. "Iformatio theory, iferece ad learig algorithms",
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότερα4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.
Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised
Διαβάστε περισσότεραDEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Διαβάστε περισσότεραAlgebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel
Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides Magistritöö Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Ajalooline sissejuhatus iii v 1 Rühmateooria elemente 1 1.1 Substitutsioonide
Διαβάστε περισσότεραFormaalsete keelte teooria. Mati Pentus
Formaalsete keelte teooria Mati Pentus http://lpcs.math.msu.su/~pentus/ftp/fkt/ 2009 13. november 2009. a. Formaalsete keelte teooria 2 Peatükk 1. Keeled ja grammatikad Definitsioon 1.1. Naturaalarvudeks
Διαβάστε περισσότεραSuhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27
Suhteline salajasus Peeter Laud peeter l@ut.ee Tartu Ülikool TTÜ, 11.12.2003 p.1/27 Probleemi olemus salajased sisendid avalikud väljundid Program muud väljundid muud sisendid mittesalajased väljundid
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότερα2. HULGATEOORIA ELEMENTE
2. HULGATEOORIA ELEMENTE 2.1. Hulgad, nende esitusviisid. Alamhulgad Hulga mõiste on matemaatika algmõiste ja seda ei saa def ineerida. Me võime vaid selgitada, kuidas seda abstraktset mõistet endale kujundada.
Διαβάστε περισσότεραAvaliku võtmega krüptograafia
Avaliku võtmega krüptograafia Ahto Buldas Motiivid Salajase võtme vahetus on tülikas! Kas ei oleks võimalik salajases võtmes kokku leppida üle avaliku kanali? 2 Probleem piiramatu vastasega! Kui vastane
Διαβάστε περισσότεραKEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότερα1 Reaalarvud ja kompleksarvud Reaalarvud Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju... 5
1. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, 2013-14. 1 Reaalarvud ja kompleksarvud Sisukord 1 Reaalarvud ja kompleksarvud 1 1.1 Reaalarvud................................... 2 1.2 Kompleksarvud.................................
Διαβάστε περισσότεραExcel Statistilised funktsioonid
Excel2016 - Statistilised funktsioonid Statistilised funktsioonid aitavad meil kiiresti leida kõige väiksemat arvu, keskmist, koguarvu, tühjaks jäänud lahtreid jne jne. Alla on lisatud sellesse gruppi
Διαβάστε περισσότεραQ π (/) ^ ^ ^ Η φ. <f) c>o. ^ ο. ö ê ω Q. Ο. o 'c. _o _) o U 03. ,,, ω ^ ^ -g'^ ο 0) f ο. Ε. ιη ο Φ. ο 0) κ. ο 03.,Ο. g 2< οο"" ο φ.
II 4»» «i p û»7'' s V -Ζ G -7 y 1 X s? ' (/) Ζ L. - =! i- Ζ ) Η f) " i L. Û - 1 1 Ι û ( - " - ' t - ' t/î " ι-8. Ι -. : wî ' j 1 Τ J en " il-' - - ö ê., t= ' -; '9 ',,, ) Τ '.,/,. - ϊζ L - (- - s.1 ai
Διαβάστε περισσότεραΤο άτομο του Υδρογόνου
Το άτομο του Υδρογόνου Δυναμικό Coulomb Εξίσωση Schrödinger h e (, r, ) (, r, ) E (, r, ) m ψ θφ r ψ θφ = ψ θφ Συνθήκες ψ(, r θφ, ) = πεπερασμένη ψ( r ) = 0 ψ(, r θφ, ) =ψ(, r θφ+, ) π Επιτρεπτές ενέργειες
Διαβάστε περισσότερα1 MTMM Kõrgem matemaatika, eksamiteemad 2014
1 MTMM.00.188 Kõrgem matemaatika, eksamiteemad 2014 Eksamitöö annab kokku 80 punkti ja ülesanded jagunevad järgmisse kuude gruppi: P1 ( 10p ) - ülesanded I kontrolltöö põhiteemade peale; P2 ( 10p ) - ülesanded
Διαβάστε περισσότεραLambda-arvutus. λ-termide süntaks. Näiteid λ-termidest. Sulgudest hoidumine. E ::= V muutuja (E 1 E 2 ) aplikatsioon (λv.
Lambda-arvutus λ-termide süntaks Näiteid λ-termidest Sulgudest hoidumine Lambda-arvutus E ::= V muutuja (E 1 E 2 ) aplikatsioon (λv. E) abstraktsioon (λx. x) (((λx. (λf. (f x))) y)(λz. z)) (λx. y) (λx.
Διαβάστε περισσότεραΓΗ ΚΑΙ ΣΥΜΠΑΝ. Εικόνα 1. Φωτογραφία του γαλαξία μας (από αρχείο της NASA)
ΓΗ ΚΑΙ ΣΥΜΠΑΝ Φύση του σύμπαντος Η γη είναι μία μονάδα μέσα στο ηλιακό μας σύστημα, το οποίο αποτελείται από τον ήλιο, τους πλανήτες μαζί με τους δορυφόρους τους, τους κομήτες, τα αστεροειδή και τους μετεωρίτες.
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKALISED SUURUSED, NENDE MÕÕTMINE JA MÕÕTEMÄÄRAMATUS Lühikokkuvõte
0 Taia Tehikaüikoo Füüsikaistituut Marek Viiuu FÜÜSIKLISED SRSED, NENDE MÕÕTMINE J MÕÕTEMÄÄRMTS Lühikokkuvõte Mõõtiseks ietatakse atud füüsikaise suuruse x võrdeist teise saa iiki suurusega, is o võetud
Διαβάστε περισσότεραMatemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid
Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid Alustame nüüd Exceli põhiliste töövahenditega - funktsioonidega. Võtame esimesena sihikule Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid. Kuigi kogu
Διαβάστε περισσότερα7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85
7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat
Διαβάστε περισσότερα1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus
Funktsioon, piirväärtus, pidevus. Funktsioon.. Tähistused Arvuhulki tähistatakse üldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - täisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks
Διαβάστε περισσότεραsin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS III TRIGONOMEETRIA ) põhiseosed sin α + cos sin cos α =, tanα =, cotα =, cos sin + tan =, tanα cotα = cos ) trigonomeetriliste funktsioonide täpsed väärtused α 5 6 9 sin α cos α
Διαβάστε περισσότεραGeomeetria põhivara. Jan Willemson. 19. mai 2000.a.
Geomeetria põhivara Jan Willemson 19. mai 2000.a. 1 Kolmnurk Kolmnurgas tasub mõelda järgmistest lõikudest ja sirgetest: kõrgused, nurgapoolitajad, välisnurkade poolitajad, külgede keskristsirged, mediaanid,
Διαβάστε περισσότεραΝόµοςπεριοδικότητας του Moseley:Η χηµική συµπεριφορά (οι ιδιότητες) των στοιχείων είναι περιοδική συνάρτηση του ατοµικού τους αριθµού.
Νόµοςπεριοδικότητας του Moseley:Η χηµική συµπεριφορά (οι ιδιότητες) των στοιχείων είναι περιοδική συνάρτηση του ατοµικού τους αριθµού. Περιοδικός πίνακας: α. Είναι µια ταξινόµηση των στοιχείων κατά αύξοντα
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 51. täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte 5 täppisteaduste olümpiaad Füüsika lõppvoor 7 märts 2004 a Põhikooli ülesannete lahendused ülesanne (KLAASTORU) Plaat eraldub torust siis, kui petrooleumisamba rõhk saab võrdseks veesamba
Διαβάστε περισσότερα1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 2 12,999,976 km 9,136,765 km 1,276,765 km 499,892 km 245,066 km 112,907 km 36,765 km 24,159 km 7899 km 2408 km 76 km 12 14 16 3 6 11 1 12 7 1 2 5 4 3 9 10 8 18 20 21 22 23 24 25 26
Διαβάστε περισσότερα2 3 4 5 6 7 8 9 10 12,999,976 km 9,136,765 km 1,276,765 km 499,892 km 245,066 km 112,907 km 36,765 km 24,159 km 7899 km 2408 km 76 km 12 14 16 9 10 1 8 12 7 3 1 6 2 5 4 3 11 18 20 21 22 23 24 26 28 30
Διαβάστε περισσότεραALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan
ALGEBRA I Kevad 2013 Lektor: Valdis Laan Sisukord 1 Maatriksid 5 1.1 Sissejuhatus....................................... 5 1.2 Maatriksi mõiste.................................... 6 1.3 Reaalarvudest ja
Διαβάστε περισσότεραMudeliteooria. Kursust luges: Kalle Kaarli september a. 1 Käesoleva konspekti on L A TEX-kujule viinud Indrek Zolk.
Mudeliteooria Kursust luges: Kalle Kaarli 1 20. september 2004. a. 1 Käesoleva konspekti on L A TEX-kujule viinud Indrek Zolk. 2 Sisukord 1 Põhimõisted 9 1.1 Signatuur ja struktuur.................. 9
Διαβάστε περισσότεραPunktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist
Loeng 2 Punktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist P2 - tuleb P1 lahendus T P~Q = { x P(x)~Q(x) = t} = = {x P(x)
Διαβάστε περισσότεραEstimation of grain boundary segregation enthalpy and its role in stable nanocrystalline alloy design
Supplemental Material for Estimation of grain boundary segregation enthalpy and its role in stable nanocrystalline alloy design By H. A. Murdoch and C.A. Schuh Miedema model RKM model ΔH mix ΔH seg ΔH
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραΔΗΜΟΤΙΚΕΣ ΕΚΛΟΓΕΣ 18/5/2014 ΑΚΥΡΑ
ΔΗΜΟΤΙΚΕΣ ΕΚΛΟΓΕΣ 18/5/2014 ΑΚΥΡΑ ΑΔΑΜΗΣ Δ.Κ. / Τ.Κ. E.T. ΕΓΓ/ΝΟΙ ΨΗΦΙΣΑΝ ΕΓΚΥΡΑ ΓΙΟΒΑΣ ΙΩΑΝΝΗΣ ΛΕΥΚΑ ΠΑΝΑΓΙΩΤΗΣ ΜΑΝΤΑΣ ΠΑΝΑΓΙΩΤΗΣ ΔΑΛΙΑΝΗΣ ΓΕΩΡΓΙΟΣ ΑΣΤΡΟΣ 5 2.728 1.860 36 1.825 69 3,8% 152 8,3% 739 40,5%
Διαβάστε περισσότεραMOSFET tööpõhimõte. MOS diood. Tsoonipilt. MOS diood Tüüpiline metall-oksiid-pooljuht (MOS) diood omab sellist struktuuri
MOS dood Metall-okd- ooljuht (MOS) o kaaaja kroelektrooka kõge rohke kautatav re ülde! MOSET tööõhõte I Pch-off D 3 S- allka (ource), G- a (gate), D- eel (dra) -kaalga MOSET (NMOS) kautab -tüü alut 1 1
Διαβάστε περισσότεραErkki Mäkinen ja Timo Poranen Algoritmit
rkki Mäkinen ja Timo Poranen Algoritmit TITOJNKÄSITTLYTITIDN LAITOS TAMPRN YLIOPISTO D 2008 6 TAMPR 2009 TAMPRN YLIOPISTO TITOJNKÄSITTLYTITIDN LAITOS JULKAISUSARJA D VRKKOJULKAISUT D 2008 6, TOUKOKUU 2009
Διαβάστε περισσότεραJAOTUSFUNKTSIOONID JA MÕÕTEMÄÄRAMATUSED
Tartu Üliool Kesoafüüsia istituut JAOTUSFUNKTSIOONID JA MÕÕTEMÄÄRAMATUSED I VIHIK LOENGUKONSPEKT Rei Rõõm TARTU 5 Käesolev loeguospet JAOTUSFUNKTSIOONID JA MÕÕTEMÄÄRAMATUSED o mõeldud asutamises eesätt
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks
Διαβάστε περισσότεραΝΟΜΟΣ ΤΗΣ ΠΕΡΙΟ ΙΚΟΤΗΤΑΣ : Οι ιδιότητες των χηµικών στοιχείων είναι περιοδική συνάρτηση του ατοµικού τους αριθµού.
1. Ο ΠΕΡΙΟ ΙΚΟΣ ΠΙΝΑΚΑΣ Οι άνθρωποι από την φύση τους θέλουν να πετυχαίνουν σπουδαία αποτελέσµατα καταναλώνοντας το λιγότερο δυνατό κόπο και χρόνο. Για το σκοπό αυτό προσπαθούν να οµαδοποιούν τα πράγµατα
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότεραDetail A. Tsemendisegu C60/75. Ankrupea
Nõue pinnsele Detil A Detil C Eelvltu betoonist torn Mksimlne lubtu veetse Mpin Klle Klle Detil A Mpin Tihentu tgsitäie Tsemenisegu C60/75 Vivunment Toruleer Konstrtsioonielemeni ülemine piir (vlikuline)
Διαβάστε περισσότεραKATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010
KTEGOORITEOORI Kevad 2010 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.2 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 28 Sisukord 1 Pinuautomaadid 2 KV keeled ja pinuautomaadid Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee
Διαβάστε περισσότεραΕΠΙΣΗΜΗ ΕΦΗΜΕΡΙΔΑ ΤΗΣ ΚΥΠΡΙΑΚΗΣ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑΣ ΚΥΡΙΟ ΜΕΡΟΣ ΤΜΗΜΑ Α
ΕΠΙΣΗΜΗ ΕΦΗΜΕΡΙΔΑ ΤΗΣ ΚΥΠΡΙΑΚΗΣ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑΣ ΚΥΡΙΟ ΜΕΡΟΣ ΤΜΗΜΑ Α Αριθμός 4672 Παρασκευή, 8 Φεβρουαρίου 2013 119 Αριθμός 88 Ο Παναγιώτης Κουτσού, μόνιμος Τεχνικός Επιθεωρητής, Τμήμα Δημοσίων Έργων, απεβίωσε
Διαβάστε περισσότεραElektrimahtuvus ja elektrivälja energia (Duffin, 5. ptk)
Elektrimhtuvus j elektrivälj energi (Duffin, 5. ptk) Gümnsiumiõpik: (vlemid G.1, G. jne) Klltes vedelikku ühekõrgustesse kuid erinev läbimõõdug klsidesse, näeme otsekohe, et liemsse klsi mhub rohkem vedelikku.
Διαβάστε περισσότερα1. Paisksalvestuse meetod (hash)
1. Paisksalvestuse meetod (hash) Kas on otsimiseks võimalik leida paremat ajalist keerukust kui O(log n)? Parem saaks olla konstantne keerukus O(1), mis tähendaks seda, et on kohe teada, kust õige kirje
Διαβάστε περισσότεραEesti LV matemaatikaolümpiaad
Eesti LV matemaatikaolümpiaad 2. veebruar 2008 Piirkonnavoor Kommentaarid Kokkuvõtteks Selleaastast komplekti võib paremini õnnestunuks lugeda kui paari viimase aasta omi. Lõppvooru pääsemise piirid protsentides
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs IV praktikumiülesannete kogu a. kevadsemester
Matemaatiline analüüs IV praktikumiülesannete kogu 4. a. kevadsemester . Alamhulgad ruumis R m. Koonduvad jadad. Tõestage, et ruumis R a) iga kera s.o. ring) U r A) sisaldab ruutu keskpunktiga A = a,b),
Διαβάστε περισσότεραΠΕΡΙΟΔΙΚΟΣ ΠΙΝΑΚΑΣ ΣΤΟΙΧΕΙΩΝ
ΠΕΡΙΟΔΙΚΟΣ ΠΙΝΑΚΑΣ ΣΤΟΙΧΕΙΩΝ Περίοδοι περιοδικού πίνακα Ο περιοδικός πίνακας αποτελείται από 7 περιόδους. Ο αριθμός των στοιχείων που περιλαμβάνει κάθε περίοδος δεν είναι σταθερός, δηλ. η περιοδικότητα
Διαβάστε περισσότεραLOOGIKA ELEMENTE MATEMAATIKAS. GEOMEETRIA AKSIOMAATILISEST ÜLESEHITUSEST. Koostanud Hilja Afanasjeva
LOOGIKA ELEMENTE MATEMAATIKAS. GEOMEETRIA AKSIOMAATILISEST ÜLESEHITUSEST EESSÕNA Koostanud Hilja Afanasjeva Enne selle teema käsitlemist avame mõned materjalist arusaamiseks vajalikud mõisted hulgateooriast.
Διαβάστε περισσότεραColumbiakivi projekteerimisjuhend - 3. vihik Vihik. Arvutuseeskirjad ja -näited 2. osa - arvutusnäited
Columikivi projekteerimisjuend - 3. viik 49 3. Viik Arvutuseeskirjd j -näited. os - rvutusnäited 00 50 Columikivi projekteerimisjuend - 3. viik Steks Käeolevs vii (3. Viiku. os) tuukse enmlevinud konstruktsioonide
Διαβάστε περισσότεραKATEGOORIATEOORIA. Kevad 2016
KTEGOORITEOORI Kevad 2016 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me
Διαβάστε περισσότεραM p f(p, q) = (p + q) O(1)
l k M = E, I S = {S,..., S t } E S i = p i {,..., t} S S q S Y E q X S X Y = X Y I X S X Y = X Y I S q S q q p+q p q S q p i O q S pq p i O S 2 p q q p+q p q p+q p fp, q AM S O fp, q p + q p p+q p AM
Διαβάστε περισσότερα