TTÜ VIRUMAA KOLLEDŽ Ehitus ja Tootmistehika lektorat Tehilie füüsika Üliõpilae: Õpperühm: Töö r. ja imetus: Ülmõõtmise Tehtu: Arvestatu: Mõõteriista ja mõõtevahei:...... Joois Kruvik: -ka (пята); -seaekaliiber (калибр); -mõõtevarras (измерительный шток); -hülss (гильза); -trummel (барабан); -käristi (трещотка); -piur (тормоз); -look (хомут) Joois Nihik: -raam (рамка); - kiituskruvi (зажим рамки); - mikrokruvi etteaeseae (рамка микрометрической подачи); - kruvi (зажим рамки микрометрической подачи); - joolau (штанга); - keerme (гайка и винт микрометрической подачи); -ooius (нониус);, - mõõtehaara (губка рамки, губка штанги)
Joois Mõõteprotseuur Ülesae. Tutvumie ooiusega.. Nihiku ja kruviku kasutamie pikkuse mõõtmisel Teooria Paljuel mõõteriistael agu ihik, kruvik je. o mõõteskaalaga paralleelselt liigub abiskaala. Sea abiskaalat imetatakse ooiuseks. Nooiuse jaotise pikkus a valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem a võrra, kus o ooiuse jaotiste arv. a Suurust T a a imetatakse ooiuse täpsuseks. Kui ooiuse ullkriips (mõõtekriips) asetaa kohakuti mõõteskaala migi kriipsuga, siis ooiuse esimee kriips ei ühti mõõteskaala järgmise kriipsuga, vai jääb sellest maha a võrra, teie a kriips jääb maha võrra je. Nooiuse viimae kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kua a a Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks o viimae kriips põhiskaalal, mille o ületau ooiuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes ooiuse kriips N ühtib täpselt mõe mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse ooiuse täpsusega T ja liietakse juure lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L o seega: L M N T Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta kooseb mõõteharuega joolauast ja sellel ihutatavast samasuguste haruega raamist. Mõõtetulemus saaakse joolaua põhiskaalalt ja raamil olevalt ooiuselt. Mõõteharu o kohaatu ka etaili siseläbimõõu mõõtmiseks. Eamasti tuleb sel juhul skaalalt saau lugemile liita mõõteharule märgitu para, äiteks 0 mm. Aukue sügavuse mõõtmiseks o ihiku liikuv raam varustatu varaga. Nihiku ooiuse täpsus o tavaliselt 0, mm või 0,0 mm
Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui ihikuga. Ta kujutab east metallkambrit, millele o kiitatu liikumatu mõõtepi ka ja liikuv mõõtepi mikromeetrilise kruvi otsapia äol. Kruvi samm o tavaliselt või 0, mm. Kruviga o jäigalt üheatu trummel, mille serv äitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepiae vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel o vajalik mõõtepiae ühesugue surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks o kruviku liikuv trummel varustatu friktsiooisiuriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepiu teieteisele lähemale keerata aiult siuri abil sei, kui siur hakkab libisema. Alles üü võib leia lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetri varrel olevalt skaalalt, sajaiku aga trumlilt Töö käik. Määrake juheaja poolt atu ihiku ooiuse täpsus. Protokollige ihiku ull-lugemi ig arvestage sea mõõtmiste lõpptulemuste leimisel. Mõõke ihikuga atu katsekeha paksuse. Selleks asetage katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkage ee tihealt vastu katsekeha ja leike lugem i. Korage mõõtmisi katsekeha kümes erievas kohas ig leike keskmie plaai paksuse ja tema vea. Mõõke atu toru sise- ja välisläbimõõu kümest eri kohast. Arvutage keskmise läbimõõu ig ee vea. Arvutage toru ristlõike piala ja selle viea. Määrake kruviku sammu ja jaotiste arv trumlil. Määrake ull-lugemi (ullpukti para). Mõõke atu katsekeha paksus kümest erievast kohast. Arvutage katsekeha keskmie paksus ja tema vea 0. Mõõtmistulemuse kake kõigil mõõtmistel tabelisse Mõõtetulemuse: Tabel. Plaai paksuse mõõtmie ihikuga Nooiuse täpsus T=... mm, ull-lugem...mm. Detail... Katse umber i mm mm mm 0 =...
Tabel. Toru siseläbimõõu s mõõtmie ihikuga Nooiuse täpsus T=...mm, ull-lugem -...mm. Detail... Katse umber i sise mm mm mm 0... Tabel. Toru välisläbimõõu v mõõtmie ihikuga Nooiuse täpsus T=...mm, ull-lugem-...mm. Detail... Katse umber i välis mm mm mm 0...
Tabel. Plaai paksuse mõõtmie kruvikuga Kruviku samm s=... Jaotiste arv trumlil... Null-lugem -... Detail... Katse umber i mm mm mm 0 =... Arvutuse koos veaarvutusega Mõõtmistulemuste aritmeetilie keskmie: x x i i Absoluute viga: () xi x i x j t, () t -,β - Stueti tegur ( Füüsika praktikumi metooilie juhe I, lk., tabel ) β- usalatavus; füüsika praktikumies tavaliselt β=0, Suhtelie viga: Kaue viga: (Toru ristlõike piala ja selle viga) Nees valemites sise- ja välisiameetri o keskmise väärtuse S () v s ()
S v v S S () Leike iga tabeli jaoks aritmeetilise keskmise ig absoluutse ja suhtelise vea. Arvutage ka toru ristlõike piala ig tema jaoks leike ka absoluutse ja siuhtelise vea. Töö lõpus kirjutage järeluse, agu juheis o äiatu ig ae oma hiagu saau tulemustele. Arvutuse vormistage erali lehtee peal ig page koos selle juheiga. Järelus Töö tulemuse koos vigaega: (Kõik tulemuse o usalatavusega β=0,) Nihikuga mõõtes o plaai paksus =.(......)mm, kruvikuga mõõtes =(......)mm. Toru siseläbimõõt ihikuga mõõtes s =(......) mm. Toru välisläbimõõt ihikuga mõõtes o v =(......) mm. Toru ristlõike piala S=(......) mm