Süntaksiteooriad ja -mudelid MTAT

Σχετικά έγγραφα
Lexical-Functional Grammar

Lexical-Functional Grammar

Keeletehnoloogia Süntaksianalüsaator ja selle rakendused

Kontekstivabad keeled

Funktsiooni diferentsiaal

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika

Kompleksarvu algebraline kuju

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

Geomeetrilised vektorid

Lokaalsed ekstreemumid

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

Formaalsete keelte teooria. Mati Pentus

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

T~oestatavalt korrektne transleerimine

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Punktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist

9. AM ja FM detektorid

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks

Semantiline analüüs. Süntaksipuu dekoreeritakse tüübi- ja muu kontekstist sõltuva

Kontekstivabad keeled

Suhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

Ehitusmehaanika harjutus

PLASTSED DEFORMATSIOONID

HSM TT 1578 EST EE (04.08) RBLV /G

Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

2. HULGATEOORIA ELEMENTE

HULGATEOORIA ELEMENTE

ALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2016

Mudeliteooria. Kursust luges: Kalle Kaarli september a. 1 Käesoleva konspekti on L A TEX-kujule viinud Indrek Zolk.

1 MTMM Kõrgem matemaatika, eksamiteemad 2014

MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)

Vahendid Otsus Analüüs: Analüüsi Riskantseid Otsuseid

Vektorid. A=( A x, A y, A z ) Vektor analüütilises geomeetrias

1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008

Prisma. Lõik, mis ühendab kahte mitte kuuluvat tippu on prisma diagonaal d. Tasand, mis. prisma diagonaal d ja diagonaaltasand (roheline).

Keerukusteooria elemente

Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013

1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD

Skalaar, vektor, tensor

TTÜ informaatikainstituut. Tutvumine Pythoniga

Krüptoloogia II: Sissejuhatus teoreetilisse krüptograafiasse. Ahto Buldas

TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas

Kuressaare Vanalinna Kool. Informaatika õppematerjal esimesele ja teisele kooliastmele. Koostas: Eha Kask Pildid joonistas: Anne Metsamaa

MateMaatika õhtuõpik

PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM FÜÜSIKA 16. JUUNI Kool: Maakond/linn: Õpilase ees- ja perekonnanimi: MEELESPEA

Click to edit Master title style

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85

I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal

Lambda-arvutus. λ-termide süntaks. Näiteid λ-termidest. Sulgudest hoidumine. E ::= V muutuja (E 1 E 2 ) aplikatsioon (λv.

KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD

Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel

XADJ(unct) no Controlled adjunct, in contrast with the logical arguments of the predicate it is related to (8) Table 1. Grammatical Functions in LFG

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Skalaar, vektor, tensor

Sisukord. 2 Programmeerimiskeel C

Ecophon Square 43 LED

ORGAANILINE KEEMIA ANDRES TALVARI

Energiabilanss netoenergiavajadus

1 Reaalarvud ja kompleksarvud Reaalarvud Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju... 5

TTÜ informaatikainstituut. Tutvumine Pythoniga

Parim odav. nutitelefon

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1

Elastsusteooria tasandülesanne

Diskreetne matemaatika 2016/2017. õ. a. Professor Peeter Puusemp

3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013

Matemaatiline analüüs IV praktikumiülesannete kogu a. kevadsemester

Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad

Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika KLASS 11 TUNDIDE ARV 35

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

Lego Mindstormi roboti programmeerimise juhendmaterjali koostamine

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused

Eesti elektrienergia hinna analüüs ja ühesammuline prognoosimine ARIMA tüüpi mudelitega

LECTURE 2 CONTEXT FREE GRAMMARS CONTENTS

Arvuti kasutamine uurimistöös

Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse

1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud...

KOLMAPÄEV, 15. DETSEMBER 2010

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 2. FÜÜSIKA UURIMISMEETOD

T~OENÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILINE STATISTIKA

Transcript:

Süntaksiteooriad ja -mudelid MTAT.06.031 4 AP Kaili Müürisep kaili.muurisep@ut.ee 2007/08 kevad 1

Tänane loeng Contents 1 Ülevaade kursusest 1 2 Sissejuhatus 2 2.1 Fraasistruktuur............................ 4 2.2 Sõltuvusstruktuur.......................... 11 3 Lühiülevaade levinumatest grammatikaformalismidest 12 1 Ülevaade kursusest Eesmärgid Eesmärk: Saada ülevaade tähtsamatest süntaksiteooriatest. Õppida kasutama ja testima loomuliku keele süntaksianalüsaatorit nii reeglipõhiseid kui statistikapõhiseid meetodeid kasutades. Kirjeldus: Põhilised süntaksiteooriad - fraasistruktuurigrammatika ja transformatsioonigrammatika. Chomsky grammatikate hierarhia. Loomuliku keele süntaksianalüüs reeglipõhiste ja statistiliste meetodite abil. Peajuhitav fraasistruktuurigrammatika (HPSG). Leksikaalfunktsionaalne grammatika (LFG). Sõltuvusgrammatika. Kitsenduste grammatika. Reeglipõhise parseri kirjutamine. Süntaktiliselt märgendatud tekstikorpused. Puude pangad (treebank). Puude pankade loomise ja kasutamise tarkvara. Statistikapõhise parseri treenimine süntaktiliselt märgendatud korpusel. Ligikaudne ajakava Veebruar Põhimõisted. Teooriate liigitus. Kontekstivabad grammatikad. Definite Clause Grammar. GB. Märts Unikatsioonigrammatikad. HPSG. Aprill LFG. CG. TAG Mai Sõltuvusgrammatikad. Lõplikud automaadid. Puudepangad. Mudelid. Juuni Eksam. Lõpp Eksam 50 p äiteküsimused 1. Koostage fraasistruktuurigrammatika, mille abil saaks analüüsida lauset Ilus pikk poiss läks üle silla. 2. Tooge eestikeelne oma näide lihtlausest, milles kaassõnafraasi kuuluvus on mitmene, joonistage vastavad puud.

3. Joonistage suluehituse põhjal puu või vastupidi. 4. Joonistage Lause Peeter kõditab Mari süntaksipuu kasutades SUB- CAT tunnust. 5. Kirjutage fraasi sild üle jõe tunnusstruktuur 6. Kirjutage lause Peeter sõi jäätist f-struktuur (LFG) 7. Kirjeldage keelt, mida tunneb antud automaat. 8. Leidke väljundsõne, kui on antud muundur ja sisendsõne. 9. jne jne Referaat 10 p Referaadi teemad (vanad) 1. HPSG rakendused praktikas. 2. LFG rakendused praktikas 3. Sõltuvusgrammatikate rakendused praktikas 4. Saksa keele süntaktiline analüüs. 5. Skandinaavia keelte süntaktiline analüüs. 6. Ungari keele süntaktiline analüüs. 7. Süntaksianalüsaatori hindamise kriteeriumid. 8. Ülevaade fraasistruktuuripuude pankadest 9. Ülevaade sõltuvuspuude pankadest. 10. Suulise keele süntaktiliseks analüüsiks kasutatavad meetodid. Praktikumide ülesanded 40 p Koduleht http://math.ut.ee/~kaili/loengud/mudelid08/ Kirjandus 1. Fred Karlsson. Üldine keeleteadus. ptk 1.3.4.; 5. 2. Kaisa Häkkinen. Keeleteaduse alused. ptk 14-16. 2 Sissejuhatus Põhimõisted Süntaksi ehk lauseõpetuse uurimisobjekt on lausete ehitus: see, millisest väiksematest osadest laused koosnevad, missugused on osade ülesanded ja omavahelised suhted, kuidas lauseosi saab omavahel ühendada. (Fred Karlsson. Üldkeeleteadus) Süntaksiteooria - kooskõlaline kogum põhimõtteid ja printsiipe, mis kehtivad keele lausete moodustamisel. Süntaksimudel - mingi süntaksiteooria formaliseering matemaatiliste struktuuride abil. 2

Lause Lause on grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Minimaalne täielik lause koosneb niitverbist ja selle juurde kuuluvatest nominaalsetest liikmetest, mida tavaliselt on vähemalt üks. Traditsioonilises grammatikas nimetatakse nominaalseid lauseliikmeid nende funktsiooni järgi: alus, sihitis, määrus jne Lauseliigid Lihtlause Poiss jookseb. Rabin kohtus Arafatiga. Tüdruk vajutas nuppu. Ruum oli tühi. Eestis süüakse tonnide kaupa viinereid. Rindlause Poiss jooksis ja tema sammude müdin kostis kaugele. Põimlause Epideemia algas siis, kui külas lõhkes kanalisatsioonitoru. Kirjalik või suuline keel Kirjalikus keeles peetakse lauseks ühest või mitmest osalausest koosnevat üksust, mis lõpeb punkti, hüüumärgi või küsimärgiga. Suulise keele põhiüksuseks peetakse lausungit, mis on intonatsiooniline tervik. Dialoog A: see oli kõik ee ausatel eesmärkidel et perele auto B: ei no loomulikult A: saada. aga lissalt mai saand seda autot Grammatika keele ehituse süsteemipärane esitus õpik ehk reeglite kogu keele süsteem Kogu keelesüsteem koosneb fonoloogia, morfoloogia, lekskikoni, süntaksi ja semantika allsüsteemidest. Grammatika - reeglite süsteem, mis määrab keele struktuuri. Jaguneb: 3

kollektiivne indiviidi poolt esimese keele omandamise käigus alateadlikult vastuvõetav (grammatiline pädevus) oam Chomsky on süntaksi eesmärgiks pidanud sellise kirjelduse andmist, mis genereeriks kõik keele grammatikale vastavad laused ega genereeriks ühtegi mittegrammatilist lauset. 2.1 Fraasistruktuur Lause moodustajastruktuur Lausetel on hierarhiline struktuur. Moodustajate leidmiseks kasutatakse substitutsiooni ja permutatsiooniteste. Moodustajate analüüs põhineb näitelausete osadeks jagamisel. Hoolas peremees andis valvsale koerale suure kondi. Hoolas / peremees andis valvsale koerale suure kondi. Hoolas peremees / andis valvsale koerale suure kondi. Hoolas peremees andis / valvsale koerale suure kondi. Moodustajastruktuur Lause hierarhiline struktuur avaldub igal tasandil vahetute moodustajatena. Hoolas peremees andis valvsale koerale kondi Hoolas peremees andis valvsale koerale kondi Hoolas peremees andis valvsale koerale kondi valvsale koerale Konstruktsioonid ehk tarindid endotsentriline konstruktsioon: üks moodustajatest on põhi ja käitub lauses nagu kogu konstruktsioon. Õues haukus väga tige peni. Õues haukus tige peni. Õues haukus peni. eksotsentriline konstruktsioon: osad on terviku võrdsed komponendid. kaassõnafraas, hulgafraas, alus-öeldis. nt 4

Ta hüppas üle aia *Ta hüppas aia Ta hüppas üle Toas on kolm lauda *Toas on kolm *Toas on lauda Moodustajate hierarhia esitusviisid Postiljon toob värske ajalehe [[Postiljon] [[toob] [[värske][ajalehe]]]] Aga Did you go? Postiljon toob värske ajalehe Struktuurilised mitmetitõlgendatavused Millised veel? kurjad koerad ja kassid kurjad koerad ja kassid Fraasid Puudes on nelja liiki tippe: sõnad lehtedes sõnaliik e kategooria fraasid lauset tähistav S juurtipus Fraasitüübid nimisõnafraas noun phrase A AP omadussõnafraas adjective phrase ADV ADVP määrsõnafraas adverb phrase P PP kaasssõnafraas prepositional phrase V VP tegusõnafraas verb phrase 5

Fraasistruktuuripuu S A hoolas peremees VP V andis A valvsale koerale kondi imisõnafraas koer PRO see A pruun koer PRO see A pruun koer koer S PRO kes VP V liputas saba Vasakule hargnev puu 6

kadumise asjaolude selgitamine Välisministeeriumi dokumentide Teised fraasid AP üsna vana koer PP üle minu laiba PP vana maja taga ADVP väga hilja QP palju koeri VP on tahtnud VP oleks võinud tahta ujuma minna Fraasitüüpide omadused asendatavus - nt fraasi asendamine asesõnaga nihutatavus - kogu fraasi asukoha vahetus lause sees osade lahutamatus - võimaluse puudumine viia fraasi sisse struktuuri mittekuuluvaid moodustajaid grammatilised protsessid - käändemärgistus ja rektsiooninähud Valvas koer liputas saba - Ta liputas saba Saba liputas valvas koer See koer liputas eile saba - *See eile koer liputas saba eeslaiendi käände ja arvuühildumine 7

Mittesidusad fraasid Aga Ladina keeles paiknevad adjektiivsed laiendid lauses põhisõnast eraldi, eriti kui nad on rõhutatud. hoc in loco see+abl sees koht+abl 'selles kohas' Eesti keele VP omadused asendatav fraasisisesed grammatilised protsessid töötavad: sihitise ja osade määruste kääne sõltub verbist ei liigu lauses tervikuna: Postiljon toob iga päev värske ajalehe. ajalehe. Iga päev toob postiljon värkse eesti VPd on võimalik lõhkuda: Ohver jõi ilmselt palju õlut Eesti keele grammatikas käsitletakse verbifraasidena ainult: ahelverbe ehk verbi ühendeid inniitsete verbivormidega (hakkas sööma) ühendverbe (jooksis ära) väljendverbe (laskis jalga) Verbifraasiharuta puu S VP PP V P koer istus PRO kõrval oma kuudi Fraasid kui sõnaliikide projektsioonid Fraasid jaotatud: 1. alumine tasand - teatud sõnaliiki kuuluv sõna:, A, PostP 2. kõrgem tasand -, AP, PP 8

Kas vahepealsed npd erinevad kuidagi alumise ja kõrgeima tasandi npdest? Äkki on mõistlik neid märgistusega eristada?, ', vahepealsed npd erinevad maksimaalsest oma omaduste poolest, näiteks ei ole lubatud järeltäiendid - tähistatakse ' Täiendi järeltäiend *kilo võid hind *kavatsuse, et võiksime minna kohe, otstarbekus Maksimaalne projektsioon on X-prim-teooria Sama põhimõte kehtib ka teiste sõnaliikide kohta. X viitab mis tahes sõnaliigile (, A, V, P), primm struktuuritasandile. X (SPEC) X' (MOD) X' (CMPL) X X' näide DET ' the Adj ' long PP proof P of Det the ' theorem Fraasistruktuurigrammatika Asendusreeglid S VP AP AP A VP V 9

VP V Leksikon {peremees, koerale, kondi} A {hoolas, valvsale} V {andis} Kontekstivaba grammatika noolest vasakul on ainult üks sümbol paremal pool võib olla sümboleid üks või rohkem Ainus operatsioon, mida kasutatakse sõne moodustamiseks alamsõnedest, on konkatenatsioon. Süntaktilistest seostest kirjeldatakse ära ainult fraasistruktuur Terminaalsetel sümbolitel pole omadusi Mitteterminaalid on atomaarsed, s.t neil puudub sisemine struktuur Puudub otsene võimalus siduda süntaksit ja semantikat eed teised grammatikad 0-tüüpi grammatika - piiranguid reeglitele ei ole. 1-tüüpi grammatika e kontekstitundlik grammatika: α A β α ψ β 2-tüüpi grammatika e kontekstivaba: A ψ 3-tüüpi grammatika: A xb, A x või A Bx, A x ID/LP reeeglid Asendusreeglid kannavad kahte liiki informatsiooni: Immediate dominance ehk vahetud moodustajad PP P postpositsioonifraas koosneb nimisõnafraasist ja tagasõnast Linear precedence ehk lineaarne järjestus nimisõnafraas paikneb tagasõna ees ID/LP reeglites hoitakse see info lahus ID/LP reeglid ',(DET) ' ',PP ' ', QP ' ', AdjP ', (PP) [DET, QP, AdjP ] > Head > P P 10

Kas KVG sobib? ei suuda katta kõiki loomulike keelte nähtusi: ühildumine, verbi subkategorisatsioon jne ei ole leksikaliseeritav vaja midagi muud 2.2 Sõltuvusstruktuur Traditsiooniline lauseliigendus Traditsioonilises grammatikas kirjeldatakse lausestruktuuri lauseliikme mõistet kasutades. Lauses esinevad sõnad jagunevad kõigepealt oma staatuse alusel põhisõnadeks ja laienditeks. Alusrühm Öeldisrühm Atribuut Subjekt Predikaat Adverbiaal Objekt e täiend e alus e öeldis e määrus e sihitis tähelepanelik tudeng uuris pingsalt konspekti adj n v adv n Eesti keele lauseliikmed Predikaat e öeldis - tegevus Subjekt e alus - tegija Objekt e sihitis - millele tegevus on suunatud, tulemus Predikatiiv e öeldistäide - omadus Adverbiaal e määrus - välised detailid Atribuut e täiend - omadus Süntaktilised funktsioonid tuleb määrata tekstilausete morfosüntaktiliste omaduste abil. grammatiliste morfeemide, eriti käändetunnuste ning partiklite ja adpositsioonide kasutus kongruents ja rektsioon sõnajärg Eesti keele süntaktiliste funktsioonide eristamise kriteeriumid 1. Kas nominatiiv on x-i tüüpiline kääne? 2. Kas partitiiv on x-i tüüpiline kääne? 3. Kas x ühildub öeldisega? 4. Kas x asub tüüpiliselt enne verbi? 11

5. Kas x-ga lause niitverb on peaaegu alati verb olema? 6. Kas x ühildub subjektiga isikus ja arvus? 7. Kas x esineb kohakäänetes? Ebamugavad näited Eestlased vahetasid välja läti rahuvalvajad. Ta lõi teibaga meest. Orav viis selle käbi peidukohta. Lauale ilmus üha uusi klaase. Sõltuvus Fraasistruktuurist alati ei selgu, mis laadi ja kui tihe kokkukuuluvus osade vahel valitseb, näiteks mis on konstruktsiooni põhisõna ja mis tema laiend. koera saba 3 Lühiülevaade levinumatest grammatikaformalismidest Levinumad grammatikaformalismid Dependency Grammar (DG) TreeAdjoining Grammar (TAG) Combinatory Categorial Grammar (CCG) Lexical Functional Grammar (LFG) Head Driven Phrase Structure Grammar (HPSG) Sõltuvusgrammatikad Vaatab sõnadevahelisi seoseid. Analüüsi keskmeks on verb ja tema rektsioonid. Ei kasutata grupeerimist Peremees andis koerale maitsva kondi 12

Puuühendamisgrammatika (TAG) Aravind Joshi loodud teooria Lihtstruktuurideks on puud. Tuletusreeglid genereerivad puu tippe. Puud on leksikaliseeritud Puid kombineerides saadakse analüüsipuu Leidub kahte tüüpi puid: algsed puud (tähistatakse α), mis kirjeldavad valentsi. node, mis on seotud konkreetse sõnaga. Leidub nn foot abipuud (tähistatakse β), mis võimaldavad rekursiooni. Juurtipp ja alustipp on sama sümboliga. Derivatsioon koosneb kas substitutsioonist või lisamisest Substitutsioon Substitutsioon asendab tipu sellise puuga, mille juurtipul on sama sümbol. Lisamine Lisamise käigus lisatakse puu teise puu sisse. Juur- ja alustipp peavad olema samad selle sisemise tipuga. Peetakse kergelt kontekstisõltuvaks (võimsamad kui kv-grammatikad, nõrgemad kui kt-grammatikad) Loetakse piisavalt väljendusrikkaks, et töödelda loomulikke keeli. Samas enamikel juhtudel efektiivsed analüüsi keerukuse suhtes. α 1 s α 2 d α 3 np np vp the d n v boy β 1 left vp vp* adv today 13

α 2 d α 3 np np the d n d n s β 1 vp boy the s boy np vp vp* adv np vp d n v today d n v adv the boy left the boy left today Leksikaal-Funktsionaalne Grammatika kombineerib fraasistruktuuri ja sõltuvuste infot [ ] topic pred 'who' ( )( pred 'wash subj obj) ' tense past subj [ ] pred 'car' obj det + Peajuhitav fraasistruktuurigrammatika (HPSG) Kontekstivaba grammatika Tunnuste struktuurid Tüübihierarhia Unikatsioon Leksikon oluline Konstruktsioonid phon synsem loc sleeps cat content [ ] subcat 1 ] [ agent 1 type 14

Kategoriaalne grammatika adjektiivid ja verbid kirjeldavad funktsioone, mis määravad, kuidas neid võib kombineerida teiste kategooriatega. nice : / dogs : fly : S \ like : (S \ )/ / S \ S 15