PE-LUS TSL Teema nr
Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused on negatiivsed
Nõrgad happed apped, mis dissotsieeruvad lahuses osaliselt Nt C COO, fenool ja paljud teised Nt äädikhappe lahuses on nii äädikhappe molekulid kui ka atsetaatioonid Fenooli lahuses on nii fenooli molekulid kui ka fenolaatioonid jne p a väärtused 0 -. C COO C COO ape appega konjugeeritud alus
p a ja p b Äädikhappe dissotsiatsiooni C COO a C COO CCOO CCOO a sõnast acid (ing k) tsetaatiooni, kui aluse, reaktsioonile veega kirjeldab dissotsatsioonikonstant: C COO O C vastab konstant: C COO O C COO b COO O b sõnast base (ing k)
nalüütiline ja tasakaaluline kontsantratsioon Mingi aine analüütiline kontsentratsioon lahuses näitab, milline kogus seda ainet on lahusele lisatud või muul moel sinna jõudnud) ga aine ei pruugi seal olla sellel kujul, nagu ta lisati Tähitsame tähega c Mingi osakese tasakaaluline kontsentratsioon lahuses väljendab selle konkreetse osakese sisaldust selles lahuses Tähistame [osake] Näide: Lisades veele C COO ta osaliselt jääb C COO kujule ja osaliselt ioniseerub andes C COO c(c COO) = [C COO] + [C COO - ]
p p log Tugevate hapete puhul On kasutuses ka mõiste c Cl Cl log logccl p po log O p po lahusti _ p auto Vesikeskkonnas p po 4 NB! Selles kursuses me tegeleme lahjade lahustega ning eeldame, et γ
Nõrga happe lahuse p Vaatleme äädikhappe näitel C COO C C COO COO a CCOO una x mol äädikhappe dissotsiatsioonil tekib x mol atsetaati ja x mol prootoneid, siis: C COO () Äädikhappe analüütilise kontsentratsiooni saab siduda tasakaaluliste kontsentratsioonidega cc COO C COO C COO C COO C COO cc COO () sendades () ja () dissotsiatsioonikonstandi avaldisse: C COO a C COO cc COO cc COO a Jääb ruutvõrrandi lahendamine
Nõrga aluse lahuse p Vaatleme ammoniaagi näitel N O N O 4 N 4 O b N una x mol ammoniaaki reageerib veega tekib x mol ammoonium ioone ja x mol hüdroksiidioone, siis: O N 4 Äädikhappe analüütilise kontsentratsiooni saab siduda tasakaaluliste kontsentratsioonidega cn N N 4 N O N cn O sendades () ja () dissotsiatsioonikonstandi avaldisse: N 4 O O O b N cn O b cn O O O... po... p 4 po
eskkonna dissotsiatsioon Vesi on protoonne solvent, seega võivad ka tema autoprotolüüsist tekivad prootonid mõjutada lahuses olevat prootonite üldhulka O O Vee autoprotolüüsi pole tarvis arvestada kui happe _ dissotsatsioonist vee _ autoprotolüüsist Seejuures kummagi prootonite allika suurusjärku on võimalik hinnata: happe _ dissotsatsioonist c hape a / vee _ autoprotolüüsist w /
Soolade hüdrolüüs C COO O C COO O C COO O b C COO Naatrium atsetaat dissotseerub täielikult ning atsetaatioonid hüdrolüüsuvad osaliselt: C COO C COO c sool üdrolüüsil tekkiva äädikhappe ja hürdroksiidioonide hulk on võrdne C COO O Tehes vastavad asendused b valemisse saame: C COO O O b C COO csool O Jääb lahendada ruutvõrrand
Dissotsatsiooniaste Ühealuselise happe jaoks: c ahealuselise happe jaoks: c c
rvuliselt saame leida 0 c c c
Puhverlahused Lahused, mille on võime p-d säilitada hapete-aluste lisamisel Nõrga happe ja tema soola lahus Nõrga aluse ja tema soola lahus Puhverdusala on p vahemikus: pa±
Näiteks Oletame, et meil on atsetaatpuhver: Lahuses on C COO ja C COO - appe lisamisel: C COO C COO luse lisamisel: C COO O C COO O
Puhverlahuse p arvutamine Lähtume dissotsatsioonikonstandi avaldisest: C COO a C COO Miinuslogaritmimisel saame: C COO log a log log C COO p a c p log c p p a c log c sool hape sool hape Viimast nimetatakse puhvarlahuse valemiks