3. TRANSISTORSKEEMID. 3.1 Transistorastmete lihtsustatud käsitlus Transistori lihtsustatud mudel

Transcript

1 3. TANSISTOSKEEMID 3. Transistorastmt lihtsustatud käsitlus 3.. Transistori lihtsustatud mudl Transistorastmt lihtsustatud käsitluss vôtaks alusks lihtsustatud transistori mudl, kus vaadldaks vaadldaks transistori kui vooluvôimndit. Stôttu kollktorvool avaldu vôrdlisna aasivoolu ja vooluvôimndustguriga: I k = β I. Sllist käsitlust kasutataks transistori alalispingrziimid lihtsustatud arvutusts ning alalis- ja madalsagduslik vôimndustgurit hindamisks, sll rakndusks tul aga vôtta tadmisks kolm pôhimôtt:. Kollktorpotntsiaal pa olma kôrgm mittri potntsiaalist (vaatlm siin npn transistor näidt);. Baas-mittr ja aas-kollktor siirdd töötavad kui diooodid, tavalis pingstus korral - siir on avatud ja -k siir on sultud. 3. Igat transistori isloomustataks luatud I k, I,, vastu, kaovôimsusga P, tmpratuuri jt suurustga, millisid i vôi ültada. Vaatlma tist rglit. Siit tulnvalt i saa mlvaldslt suurndada - vahlist siird päripingt. Kui s ülta 0,6...0,8 volti, tki väga suur aasivool. Sga, pingd aasil ja mittril on sotud järgmislt: + 0 6V = +. Samas märgim, t kollktori vool i ol määratud - siird kui dioodi vooluga; s diood on vastupingstatud. Samuti i sôltu kollktori vool olulislt kollktoripingst, - vahmik on vaadldav kui voolu gnraator, mis taga voolu sôltumatus palrakndatud pingst. Siin tul jua arvstada transistori tööpôhimôttst tingitud protsss, milld tôttu mittrsiird suurmal avanmisl vasta kollktorvoolu kasv ja mill tulmusna saadaks ülaltoodud sos kollktorvoolu ja aasivoolu vahl. Kui...3 on täidtud, siis I on võrdlin I -ga: I = β I. Paramtrit ß i saa lugda ônnstunuks transistori kirjldavaks paramtriks jua sllpärast, t sama transistoritüüi juurs s vôi olla näitks vahmikus Transistorvôti, ( ) Kuna transistori lihtsustatud mudl i vôimalda käsitlda vôtm töökiirusga sotud prolm, piirdum siin lülitirziimil vastavat voolusost väljatoomisga. Kui vôtm töökiirus pol olulin, on nd voolusosd piisavad vôtm konstrurimisks. Vaatlm skmi (joon. 3..). Transistori avamisks ühndam kontaktid juhtahlas, ands sllga aasil siirt avava ping ja sllst tingitud aasivoolu. Kui transistor on avatud (transistorvôtm "kontaktid" ühndatud), on - siir ka avatud, pinglang siirdl on a 0,6V (G transistoridl 0,5..0,V). 56

2 +0V + L 00Ω kω Joon. 3.. Joon. 3.. Stôttu lang aasiahla takistusl pinglang 9,4 V ja takistit ning aassiirt läi 9,4 ma-n vool. Siit i pa järlduma, t kollktorahlas voola ß korda suurm vool, s.o. kui β = 00, 940 ma-n vool. Viiman sôltu lisaks aasivoolul ja vooluvôimndustguril ka kollktori toitpingst ja kollktori koormustakistusst. Kui kollktori toitping (vôi koormustakistus) i taga ß-kordst kollktorivoolu, siis transistoris ilmn küllastusastm suurnmin. Märgim vl, t küllastuss on väiksvôimsuslis transistori kollktorping sôltuvalt koormus suurusst ja transistori tüüist 0,05...0, piirs, vôimsustransistoridl rohkmgi [vt Ao. aadiolülitusd]. Tul aga ka märkida, t väikst aasi-kollktori vahlist pingt korral vooluvôimndustgur mônvôrra vähn. Tavalislt valitaks aasivoolu valikul kordn varu, liiga suur varu aglusta tunduvalt transistori küllastusst sulgolkuss ülminkut. Kindlustamaks transistorvôtm tmpratuuristaiilsust sulgolkus ühndataks aas mittriga (vôi Gtransistorid korral isgi aasi sulgva täindava pingallikaga) ül suhtlislt kôrgoomilis takisti. Antud kollktortakistus 00 oomi ja β = 00 korral piisaks aasiahlas olvast kilooomilisst takistist. Induktiivkoormus korral, nagu varm ka märgitud, sillataks induktiivkoormus dioodiga (joon. 3..). Transistorvôtmt lülitusajad vôivad olla murdosad mikroskunditst. Töökiirus suurndamisks kasutataks mitmid mtmid. Pôhilisks on sjuurs kiirtoimlist transistorid kasutamin, küllastusastm vähndamin ja tüürsignaali forssrimin - näitks aasiahlas olva takisti kondnsaatoriga sildamis ail Emittrkordaja Emittrkordaja (Ü transistori lülitus) on toodud joonisl Sda kasutataks tavalislt kui takistust transformaatorit - kôrg sisndtakistus ja madala väljundtakistus tôttu. Kuna sllis skmi pingülkann on lähdan ühl, siis saadaks siin vooluvôimndus. Emittrkordaja sisndtakistus avaldu r = ( β + sis ). Analoogn sos khti ka komplksst suurust kohta Z = + Z Z = Z β +, kus sis ( β ) hk tistpidi vôtuna ( ) koorm välj i 57

3 Z i signaaliallika sisndtakistus. Kuna tavalislt Z, pol välj << viimass soss mittrahla takistit arvstatud. Siin on tgmist väikssignaalilis (dünaamilis) väljundtakistusga, mis i tähnda sugugi, t mittrkordaja taga alati koormuss suur voolu. Arvstagm sllga, t mittrkordaja väljundsuurusks on vool läi transistori kollktorahla. Vaatlm ostsillogramm (joon. 3..4). Nii muutu väljundping positiivsl +0V + 0V sis -5V t - 0V =kω =kω 0 k - 0V piiramin Joon Joon tasandil ligikaudu positiivs toitpingni (miinus pinglang, a 0,V), ngatiivss osas ulatu s -5 voldini. S on tingitud sllst, t alats tatud sisndpingst (-4,4V) transistor sulgu ja väljundiss signaali dasi i kandu. Antud osas skmi (joon. 3..3) töö parandamisks tul kasutada mittrahlas madalaoomilismat takistit vôi kasutada kahtaktilist, npn ja pnp transistoridga skmi. Emittrkordajat konstrurimis näitna vaatlm hlisagdusl töötava, 5V- toitping ja ma rahuolukorra vooluga kordaja arvutust (joon. 3..5): +E 3 Joon Emittrping valik. Sümmtrilis väljundping tagamisks valitaks = 0, 5E. Saam, t = 7, 5 V.. Takisti valik. Kuna rahuolukorra vooluks oli valitud ma, saam = 7, 5 k Ω. 3. Pingjaguri takistit valik. Baasiping on mittrping ja transistori avava ping summa. Siit 58

4 saam, t = 8, V. Järlikult tul takistit ja suh 7,. Eldads, t mittrkordaja sisndtakistus β >> parallllülitusst, sga valim parallühndus (kogutakistus 75 k-oomilis vôi väiksma). Valim takistid = 30k ja = 50k. 4. Kondnsaator on vajalik lmis astm alalisping vôi maa nivoost lahtisidstusks. S koos astm poolt tkitatava koormustakistusga (sisndtakistusga) moodustavad kôrgpääsfiltri. Eldads, t mittrahlass lülitatava koormus takistus on palju suurm takistist, saads niiviisi kordaja sisndtakistusks ß - s tähnda 750 k-oomi. Jaguri takistus vôrdu 70 k- oomiga. S tähnda, t kondnsaatori koormusks on 63 k-oomi ja t kondnsaatori mahtuvus pa olma vähmalt 0,5 mikrofaradit. Siis saadaks 3dB sagduskaraktristiku langus sagdusl alla 0 Hz. 5. Kondnsaatori valik. S kondnsaator moodusta koos pragu määratlmata koormustakistusga samuti kôrgpääsfiltri. M kindlasti i ksi, kui ldam, t koormustakistus i ol väiksm kui takisti takistus. Vôtts jällgi alumis piirsagdus allapool 0 Hz, saam, t kondnsaatori mahtuvus pa olma vähmalt mikrofaradit. Kuna antud skmis on tgmist kah järjstikkus kôrgpääsfiltriga, valim kondnsaatorit väärtusd mônvôrra suurmad, näitks 0,5 ja 5 mikrofaradit. Mônikord osutu vôimalikuks vältida kondnsaatorid mittrkordajats, kui kasutada sümmtrilist toidt (vt joon 3..3), ühndads transistori aasi kôrgoomilis takisti kaudu maaga (0-potntsiaaliga) kokku Vooluallikas transistoril Vooluallikat kasutataks vôimndusastmts dünaamilis koormusna, samuti stailisaatorits, difrntsiaalastmts - saavutamaks suurt vahlduvvoolutakistust (vahlduvpinglangu) väiks alalisvoolutakistus (alalispinglangu) korral. Nii saavutataks tavalists ja difrntsiaalvôimndits suurm vôimndustgur; kasutads vooluallikat paramtriliss stailisaatoris allasttakistus asml, saadaks kôrgm stailisrimistgur. Käsitlm siin lühidalt ipolaarsl transistoril ralisritud vooluallikat näitid (joon. 3..6). 59

5 +0V 8,k K ma K 0,5mA 560 8,V 8,8V,6V 5,6V V 5V,6k k 4,7k K ma a Joon Niisiis, transistori aasil pa olma ping > 0, 6V. S hoia mittrsiird avatud olkus. Takisti litaks sosst I = 0, 6V I. Eldads, transistori suurt vooluvôimndust, saam, t mittrvool on ligikaudu vôrdn kollktorvooluga. Nii saam, t ( ) =, saads ( ) I 0, 6 ; kuna avaldiss puudu kollktoriping, saamgi voolu sôltumata pingst snikaua, kuni transistor i küllastu (kuni täidtaks nôu > + 0, V ). Esimn näid (a) on rsistiivs pingjaguriga vooluallikas, jaguri kogutakistusga.3 k-oomi. Tiss () on ping fiksritud stailitroni ail. Vôi aga kasutada ka mitut järjstikku ühndatud päripidis pingstusga dioodi (). Viimasts skmids tul piisavaks dioodid avamisks tagada nid läiv mônmilliamprilin vool. Viiman näid anna tänu pnp transistoril vôimalus koormus ühndamisks maaga. Tglik vooluallikas on rinv idaalsst. Sda kôigpalt stôttu, aasiping on sôltuv kollktorpingst transistori mittnullis läitavus D kaudu. Püsiva kollktorvoolu ja aasiping korral tki sllst vôimndustguri ß sôltuvus kollktor-mittrivahlisst pingst. Kuna I = I k + I, siis ß muutus kutsu sil kollktor- ja mittrvoolu muutus. Lisaks tul vl arvstada paramtrit tmpratuurisôltuvusga. Ping tmpratuurimuutus on a -mv/ o, läitavus môju avaldu transistoris d 0, 00d. Nid vôi viia miinimumini, valids piisavalt kôrg (vähmalt V) mittriping, viiman omakorda aga tingi mittrtakisti kaudu aasi lping muutus. Nii näitks 0.V mittrping korral (aasil on 0,7V) 0mV aasiping muutus anna 0% väljundping muutus, V mittrping korral aga % -s muutus. Kirjanduss, näitks [Horowitz; Titz], on pakutud välja ka täiustatud vooluallikat variandid Ühis mittriga vôimndi Vaatlm vooluallika näidt, kus koormusks on takisti kollktorahlas (joon. 3..7). Kollktorping avaldu siin 60

6 E +0V k 0,µF Ω,6V 0V V k Joon toitping ja takistil olva pinglangu kaudu: = E I. Ands aasil signaali, saam kollktorping muutus. Alalisping lahtisidstusks annam signaali ül kondnsaatori, arvstads jällgi, t transistori sisndis tkkiva kôrgpääsfiltri pääsuria olks soitatud ülkantavat signaalid sagdustga. Eldam transistori rahuolukorra kollktorvooluks ma. Kollktoripingks saam siis 0 voldis toitping ja 0 kilooomilis kollktortakisti korral 0V. Annam nüüd sisndiss vahlduvsignaali u. Emittrping saam ldusl, t mittrahlas suhts tööta transistor mittrkordajana, vôrdsna aasipingga: u =u. Emittrping muutus (mittrvahlduvping) tingi mittrvoolu muutus i = u = u ja suur vooluvôimndustguri korral ligikaudu samasuur kollktorvoolu muutus. Järlikult saam kollktorping muutusks ( ) u = i = i = u. k Pangm tähl, olm saanud pingvôimndi, mill vôimndustgur avaldu kollktor- ja mittrkoormustakistust suhtna Ku =. Mi näits saam pingvôimndusks -0. Miinus märk avaldiss viita 80 o -sl faasinihkl. Vôimndi sisndtakistus on määratud pingjaguri takistitga (signaali suhts on paralllühnduss) ja transistori sisndtakistusga, mis tänu mittrahla takistusl on küllalt kôrg (vt mittrkordaja valmit rsis = β ). Väljundtakistus on määratud kollktorahla takistusga ja transistori kollktori poolt vaadatud väljundtakistusga, millisd on samuti signaali suhts paralllühnduss. Tultagm aga mld, t analoogn skm oli kollktori poolt vaadatuna vooluallikaks. Tisiti ölds, kollktoripooln väljundtakistus on väga kôrg (ulatuds mgaoomidss). Järlikult, sllis vôimndi väljundtakistus on määratud kollktorahla takistusga. 6

7 3..6 Sümmtrriv skm, faasipööraja Vajalikuks skmiks osutu sümmtrriv ast, mis anna sisulislt kaks vastasfaasis väljundpingt (joon. 3..8). Elmisst 50k 4,7k 5V F Ek +0V F 56k 4,7k 5V F F välj Joon Joon punktidst nähtu, t mittrkordaja faasi i pööra, ast ühis mittriga aga sda t. Et saada vôrdsd väljundpingd, tul valida mittri ja kollktori koormustks vôrdsd takistid. Maksimaals väljundping saamisks tul alalisping rziim valida nii, t olks tagatud ühsugusd väljundpingt haardulatusd (antud näits pingt 5-voldisd tippväärtusd). Kasutads vastasfaasids väljundpingid, on vôimalik koostada sujuva faasinihk rgulrimisga skm (joon. 3..9). Panns takisti vôi kondnsaatori asml lktroonslt tüüritava lmndi (näitks rgulritava takistusna väljatransistori), saam lktroons tüürimisga faasinihk ahla Transistori tôus Vaatlm transistorvôimndit mônvôrra snisst rinvalt. Sniss käsitluss ldasim, t ping mittril korda pingt aasil ja t mittrivoolu muutus vôrdu kollktorivoolu muutusga, saads nii kätt ka kollktorping muuutus. Sllis arutlus tagajärjl saim kätt transistori pingvôimndustguri. Vaatlm nüud transistorvôimndit järgnvalt (joon. 3..0). Kujutam skmi üht osa pingga tüüritava vooluallikana, rahuolukorra vooluga ma ning ülkandga -ma/v. Ülkand all môistam siin väljundsuurus suht sisndsuurusss, saads siin juhtivus ühiku simnsi [Sm]. Saadud suurust I välj nimtam sis transistori tôusuks S. 6

8 välj Joon slgitusks: ϕ Niisiis ühs osas saim vôimndi ülkandjuhtivusga (tôusuga) msm/v, mis sisulislt pol midagi muud kui. Skmi tin osa kujuta ndast koormustakistust ("muundurit"), mis muuda voolu pingks. Sll "muunduri" ülkann on takistus dimnsiooniga,mill rahuolukorral vasta toitping E, ülkand takistusl - suurus 0 kv/a (0 k-oomi). Nnd kah osa ülkannt korrutis anna mil K = S = = 0. Toodud käsitlusviis on paindlikum snisst. Nii näitks vôi skmi analüüsida rinvat liiki aktiivlmntidga (näitks väljatransistoridga), rinvat koormustga, kaasa arvatud aktiivn koormus (vooluallikas). Tihti osuta s mtod kasulikuks ka opratsioonvôimndit jt vôimndit analüüsil. 3. Transistorastmt täpsustatud käsitlus 3.. Transistori täpsustatud mudl Täpsustam kollktorvoolu avaldist. Nimlt on kollktorvool sotud aasipingga Ers- Moull'i (?) valmi kaudu: [ ( ) ] I = I xp, küll T kus trmilin potntsiaal = T kt q. Toatmpratuuril = 5, 3 T mv. q- lktroni lang (, kulonit) k- Boltsmanni tgur (, dz/k) T- asoluutn tmpratuur, K = + 73, 6 ; I küll - transistori küllastusvool (sôltu omakorda tmpratuurist), kujuta mittrsiird vastuvoolu. Aktiivosas I >> I, mistôttu vôi valmist liikm - välja jätta. küll Baasivool on siis ligikaudslt sotud kollktorivooluga järgmislt 63

9 I = I β või I = β I. Ülaltoodud I valm on khtiv ka dioodi läiva voolu pingsôltuvus avaldamisks. Tul rôhutada, t transistori kollktorivool sôltu aasi-mittrivahlist pingst, mitt aasivoolust. Baasivoolu avaldamin tguri ß kaudu on väga ligikaudn. Kollktorvoolu ja aasiping ksponntsiaaln sôltuvus on khtiv suurs voolumuutust diapasoonis, alats nanoampritst kuni milliampritni. Ülaltoodust saam tha mônd olulisd, daspidiss skmithnikas tihti vajaminvad, järldusd:. p-n siird VA - karaktristiku hindamin. Transistori korral näitks, kui palju on vaja suurndada aasipingt saavutamaks kollktorvoolu 0 kords suurnmis. Ers- Moull'i valmist tulnvalt saam vastusks, t aasipingt on vaja suurndada T lg 0 hk 60 mv vôrra (toatmpratuuril).. Emittripooln sisndtakistus (väikst signaalid rziimis). Vôtts tultis I järgi, saam r = T I 5 I oomi, kus voolu I môôdtaks milliamprits. Suurus 5 I on mittrtakistus r toatmpratuuril. Ta piira transistori vôimndust ÜE lülituss, vii pingülkand mittrkordajas ühst väiksmaks ja i vôimalda mittrkordajas saada nullist väljundtakistust. 3. Baasiping tmpratuurisôltuvus. Kuna vool I küll sôltu tmpratuurist, vähn aasimittrivahlin ping, mv/ o, olls pöördvôrdlin tmpratuuriga. 4. Early (?) fktist tingituna tähldu ka transistorids väljundping tagasimôju sisndpingl - ül transistori läitavus D. Ligikaudu d 0, 00d. 3.. Vôimndi ÜE lülituss Varmalt avaldasim ÜE vôimndi ülkand kollktor- ja mittrtakistust olmasolu korral, saads pingvôimndusks nnd suht. Välis mittrtakistus puudumis korral paks sll avaldis järgi tulma lôpmatu suur pingvôimndus. Tglikult on mittrahlas alati takistus olmas - ssama transistorisisn mittrtakistus r = 5 I [ ma] oomi. Sda tul arvstada, kui mittril külgühndatav takistus on väik vôi puudu hoopis. Näitks, vôtts lpooltoodud vôimndi, saam välis mittrtakisti puudumis korral pingvôimndusks ilooomi r, hk Sisndtakistus valm vaja ka korrktiiv, olls nüüd ßr hk,5 k-oomi ( I = ma) tm vaht ÜE ( -ga) ja maandatud mittriga ( = 0 ) lülitust vahl. Transistori tôusu saa avaldada ka kui T S ( I ) I. Edaspidi = küll T =. Tulmusst nähtu, t tôus T sôltu kollktorvoolust ja i sôltu konkrtsst transistorist. Samal tulmusl jôuam, pöörduds tagasi varasma tôusu avaldis juurd, kus S = r, r aga sôltu kollktorvoolust, olls toatmpratuuril vôrdn r = 5 I. 64

10 Järgnvalt vaatlm maandatud mittriga skmi lähmalt. Osutu, t mittrtakisti ärajätmisl kaasnv suurm vôimndustgur too kaasa rida puudusi, mis tingi tihti täindavat mtmt (näitks kogu vôimndit haarava ngatiivs tagasisid) kasutuslvôttu. Nndks puudustks on:. Mittlinaarsus. Vôimndustgur avaldu [ ] K = S = r = I ma 5. I = ma korral K = 400. Siit nähtu, t vôimndus sôltu kollktorvoolust, kollktorvool aga sôltu omakorda sisndsignaalist. Olmgi saanud sisndsignaalist sôltuva vôimndustguri hk mittlinaars vôimndi sllst tulnvat mittlinaarmoonutustga. S ilmn sda rohkm, mida suurm on sisndsignaal. nii näitks kolmnurks signaali korral sisndis saam väljundis joonisl 3.. toodud E k Väik võimndus Suur võimndus t Joon. 3.. signaali. Panns mittrahlass takisti >> r, saam moonutustta vôimndus küllalt suurt signaaliamplituudid korral.. Sisndtakistus avaldu ligikaudu Zsis β r = 5 β I [ ma] oomi. Ka siin tul arvstada kollktorvoolu muutustga väljundping muutust korral - sga signaali amplituudi muutustga kaasnva sisndtakistus muutumisga. Signaaliallika sistakistus ja transistori sisndtakistus moodustavad mittlinaars pingjaguri. Jällgi paranda olukorda siin mittrtakisti kasutamin. 3. Elping. Kasutads siin lpingstusks pingjagurit, tkki töörziimi otsn sôltuvus tmpratuurist. Kuna aasiping on sôltuv tmpratuurist, muutuds -,mv/ o (kuna muutu I küll ). S vii sllni, t kollktorvool kümnkordistu 30 o -s tmpratuurimuutus korral. Sllin tööpunkti astaiilsus vii transistori kas küllastuss vôi sulgolukorda. Nii näitks, valids tööpunkti pool kollktori toitping pal, läh transistor küllastuss jua 8 o tmpratuuri tôusu korral. Ka siin anna mittrtakisti, ka suhtlislt madalaoomilin, olulis fkti ÜE vôimndusastm lpingstus A. Emittrtakistus sildamin kondnsaatoriga. Staiils lpingstus saa varmvaadldud mittrahlass lülitatava takistiga, tkitads 65

11 alalisvoolu järgi ngatiivs tagasisid. Kui sjuurs on olulin suur vahlduvsignaali vôimndsutgur, lühistataks s takisti kas täilikult vôi osalislt kondnsaatoriga (täilikult - joon. 3..). Elping 8k 7,5k +5V +0V 0,.6V 7,5V 0V 0,775V k 0µ 75Ω Joon. 3.. Joon arvutust lihtsustusks valim takisti vôrdsks 0, k -ga. Shuntriva kondnsaatori mahtuvus valim sllis, t sll takistus madalaimal töösagdusl olks palju väiksm vôrrlduna transistorisiss mittrtakistusga r. Antud näits on kondnsaatori takistus 650 hrtzil 5 oomi. Eralduskondnsaatori valikul astm sisndis tul arvstada pingjaguri takistust (0 ko) ja sllga paralllst transistori sisndtakistust, mis antud juhul on ß kordn r (vahlduvsignaali suhts on shuntritud); antud juhul siis 5Ω 00 =, 5k Ω. Vaatlm üht projktrimisnäidt. Olgu vajalik 0Hz kuni 0kHz diapasoonis vôimndi pingvôimndustguriga 50, rahuolukorra vooluga ma toitping +0V juurs. Sll ülsand lahndamisl saam lihtsustatud skmiks joonisl toodud variandi. Kollktortakisti on valitud kaalutlusst, t rahuolukorras olks kollktorping pool toitpingst. Emittrtakisti on valitud, lähtuds vajalikust vôimndustgurist ja r môjust, 5 I ma komponndist. Prolm tki siin aga slls, t mittrping on siin vaid 0,75 V, mis tingi sll ping märgatava astaiilsus. Sda stôttu, t ping aas-mittr vahmikus on ligikaudu 0,7V ja sôltu tmpratuurist -, mv/ 0 kohta, aasiping aga hoitaks konstantsna pingjaguri ail. Nii vôi vnduda, t 0 kraadin tmpratuuritôus suurnda kollktorvoolu 5% vôrra. Olukorra saa lahndada, lülitads mittrahlass täindav, kondnsaatoriga sillatud takisti, mis tänu kondnsaatoril i vähnda vahlduvping vôimndust, küll aga suurnda astm tööpunkti staiilsust alalisping järgi (Joon.3..4). Muud kaalutlusd skmilmntid valikuks jäävad samaks, mahtuvusga sillatud lisatakisti väärtus valitaks kaalutlusst 0, k, mis taga piisava tmpratuuristaiilsus. Baasiping on valitud sllin, mis taga mittrvooluks ma (ldusl, t lping ahla takistus on a kümnndik aasi alalisvoolu takistusst (siin a 00 kω). Emittrahla kondnsaatori takistus pa olma palju väiksm kui 80 oomi. Tin vôimalus olukorra lahndamisks on toodud joonisl

12 ,6V +0V +0V,0V 80Ω 80 68,0 k 80Ω 68,0 B. Lisatransistori kasutamin Joon Joon Toodud vôimalus on riti fktiivn paaristransistorid korral, samuti mikroskmisissks kasutusks. Skmis (joon. 3..6) saadaks lping lisatransistori T ail, mis ühtlasi taga ka automaats tmpratuurikompnsatsiooni. Sll transistori kollktorvool on näitks ma, kollktori potntsiaal on nullilähdan - täpsmini - maa potntsiaalist aasi-mittrping vôrra kôrgm. Kui môlmad transistorid on valmistatud ühl ja samal alusl (kristallil), siis nnd paramtrid on ühsugusd ja transistoril T tki lping, mis tkita ka tmas kollktorvoolu ma ja tma kollktorping 0 kω kollktortakisti korral on 0 volti. Sga on tagatud sümmtrilin tööpunkt +/- 0 V signaali läiminkuks. Tmpratuuri môju on antud skmis tänu transistorid idntsusl kompnsritud. +0V 0k +0V 0k T T sis sis. Tagasisid kasutamin alalisvoolu järgi Joon Vaatlm joonist Skmis vôtaks lping transistori 67

13 +5V 68k =8,k 7V 33k 33k 33k 6,8k ma 6,8k Joon Joon kollktorilt. Baasiping ülta maa potntsiaali avatud dioodi (B-E siir) ping vôrra. Kuna lping vôtaks jagurilt ülkandga 0: - ga, siis kollktoriping ülta maa potntsiaali avatud dioodi - kords ping vôrra, olls sga a 7 V. Toodud skm vähnda ka transistori küllastusohtu, mis vôi ilmnda tavalis pingstus juurs, kui transistori vôimndustgur ß juhtu olma väga suur. Skmi saa kasutada juhul, kui i ol nôutav kôrg tööpunkti staiilsus. Kollktori tööpunkti tmpratuuritriiv küuni antud skmis a voldini. Suurm tööpunkti staiilsus saadaks mitm astm haaramisga tagasisid ahlass, nnd variantid pool pöördum vidi hiljm. Siintoodud tagasisid vähnda astm sisnd- ja väljundtakistust. Sisndsignaali suhts takistus môju väiksmana oma tglikust väärtusst. S on tingitud astm pingvôimndusst ning vôimndatud signaali tagasikandumisst sisndiss ül takisti. Sll vältimisks kasutataks lahtisidstust tagasisidst vahlduvvoolu (signaalisagdus) järgi (joon. 3..8). Vôi ka suurndada lpingtakistit, kuid siis hakka lpingl aasivool suurmat môju avaldama. Märkusi ÜE skmi vôimndus kohta. Esialgu vôi tunduda, t pingvôimndustgurit saa suurndada kollktorvoolu tôstmisga, kuna transistori sismin mittrtakistus r vähn voolu kasvads. Tglikult tul aga siis suurma kollktorvoolu tagamisks vähndada kollktrtakistust, mis vii vôimndus vähnmisni. Tglikult kujun välja olukord, kui rahuolukorra kollktorping on pool toitpingst toid, saam vôimndusks K = 0 toid - ja sda praktilislt sôltumatuna rahuolukorra kollktorvoolust. Erandi moodusta olukord, kus kollktorkoormusks kasutataks aktiivst koormust - näitks transistori voolugnraatori lülituss. Siis saadaks suur vôimndustgur tänu voolugnraatori suurl dünaamilisl sistakistusl ja väiksl alalispinglangul Voolupgl Ülalvaadldud lpingstusskmilt lisatransistoriga saa ül minna nn voolupgli (joon a) käsitlusl. Voolupgli töö 68