Füüsika geograafias ehk geograafia füüf. üüsikas. Erkki Soika. Geograafiaõpetajate sügiskool 2013

Σχετικά έγγραφα
Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Ainete soojusjuhtivused

Geomeetrilised vektorid

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013

Kompleksarvu algebraline kuju

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013

AS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR.

PLASTSED DEFORMATSIOONID

Lexical-Functional Grammar

Elekter ja magnetism. Elektrostaatika käsitleb paigalasuvate laengute vastastikmõju ja asetumist

TARTU ÜLIKOOL. Teaduskool. Magnetism. Koostanud Urmo Visk

Energiabilanss netoenergiavajadus

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

3. Elektromagnetism. 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi

Füüsika täiendusõpe YFR0080

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

Funktsiooni diferentsiaal

Elektromagnetism VIII OSA ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

9. AM ja FM detektorid

Aatomi tuum: üldised omadused

Geoloogilised uuringud ja nende keskkonnamõju. Erki Niitlaan

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

T~oestatavalt korrektne transleerimine

Kontekstivabad keeled

Füüsika täiendusõpe YFR0080

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI. LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS. 1. Füüsika uurimismeetod

HULGATEOORIA ELEMENTE

Radioaktiivsus. Aatom ja aatomituum

5. Füüsika ainekava Õppesisu jaotus klassiti ja tundide arv

Gümnaasiumi füüsika ainekava

FÜÜSIKA AINEKAVA Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 8. klass Päikesesüsteem Õppesisu Õpitulemused

Ehitusmehaanika harjutus

Ainekava. Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass

Suhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27

Radiobioloogia ja kiirguskaitse Sissejuhatus radiobioloogiasse

Tallinna Südalinna Kool

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

Ainekava Füüsika. 8.klass 2 tundi nädalas. 1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine

Vektorid. A=( A x, A y, A z ) Vektor analüütilises geomeetrias

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Kujutise saamine MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFIAS (MRT) Magnetic Resonance Imaging - MRI

FÜÜSIKA. 8. klass (70 tundi)

FÜÜSIKA IV ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2. ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2.1. MEHHAANILISED VÕNKUMISED VÕNKUMISED MEHHAANIKAS. Teema: elektromagnetvõnkumised

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

= 5 + t + 0,1 t 2, x 2

Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse

CaCO 3(s) --> CaO(s) + CO 2(g) H = kj. Näide

2 Hüdraulika teoreetilised alused 2.1 Füüsikalised suurused

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.

Punktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist

1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.

,millest avaldub 21) 23)

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui

I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt?

Põhivara aines LOFY Füüsikaline maailmapilt

11/16/2014 FSK (FREQUENCY-SHIFT KEYING) SAGEDUSMANIPULATSIOON MODULATSIOON IRO0010 BINAARNE SAGEDUSMANIPULATSIOON BINAARNE SAGEDUSMANIPULATSIOON

ANTENNID JA RF ELEKTROONIKA

Tehnikatõlge Lk 1/ Ühikud (AV)

Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi

Click to edit Master title style

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2016

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010

Hüdrosilindrid. Hüdrosilindrite tähtsamateks kasutus valdkondadeks on koormuste tõstmine ja langetamine, lukustus ja nihutus.

Füüsika täiendusõpe YFR0080

FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid

LOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP)

MATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM

Excel Statistilised funktsioonid

Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26

ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. Võnkumised ja lained. Koostanud Henn Voolaid

9 kl füüsika. Q= cm(t 2 t 1 ) või Q= cmδt Q=λ m Q=Lm. J džaul 1J= 1Nm

PÕLEMINE. KÜTTEKOLDED. HOONETE SOOJUSVAJADUS. KÜTTESÜSTEEMIDE KAVANDAMINE.

Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused

FÜÜSIKA AINEKAVA tööversioon FÜÜSIKA AINEKAVA. 1.1 Aine põhjendus Õppe eesmärgid põhikoolis

Smith i diagramm. Peegeldustegur

KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II

1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline

Deformatsioon ja olekuvõrrandid

FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUMILE Loksa Gümnaasium

1 MTMM Kõrgem matemaatika, eksamiteemad 2014

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad

Füüsika gümnaasiumi ainekava Tartu Annelinna Gümnaasium. Läbivad teemad, üldpädevused ning lõiming teiste õppeainetega

Füüsika ainekava 10. klassile Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja

Põhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika

Põhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika

Füüsikalise looduskäsitluse alused Sissejuhatus füüsikasse

Matemaatiline statistika ja modelleerimine

Eesti Füüsika Selts. ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile. Kalev Tarkpea Henn voolaid

Fotomeetria. Laineoptika

Ecophon Square 43 LED

Transcript:

Füüsika geograafias ehk geograafia füüf üüsikas Erkki Soika Geograafiaõpetajate sügiskool 2013

Mis on geograafia? Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal. Geograafia on kõik see, millega geograafid tegelevad.

Mis on füüf üüsika? Füüsika on teadus, mis uurib liikumist ruumis (ruumikoordinaadid ja aeg). Füüsika keskseks mõisteks on energia.

Matem. märk, sümbol asukoht, loenduvus, aegruum energia hulk aine hulk, objektide arv, ruumala jms info hulk. Karakteristlike omadusete hulk populatsiooni liigiline koosseis (demograafia) olemine Füüsika sõna, nimi (märgid järjestakse) sama objekti asukoha muutus energia ülekanne aine ja energia liikumine keemilistes reaktsioonides aineliselt või energeetiliselt kodeeritud info levik populatsiooni ressursiline seisund (majandus) liikumine Keemia lause objekti vahetus antud asukohas energia muundumine (keemiline protsess) aine oleku, struktuuri, molekulaarse koosseisu muundumine. signaalina leviva või geneetilise info (de)kodeerimine populatsiooni hierarhilisstruktuurne seisund (poliitika) muundumine Bioloogia tekst, tähendus loogilised seosed, korrapära sündmuste toimumises. Info energia info kandjana (helilaine, valgus) info keemiliselt kodeerituna (DNA jm) populatsiooni ökoloogiline seisund (kultuur, haridus) infole tähenduse omistamine tunnetusprotsessis infovahetus Sotsiaalteadused jutustus, infole antud tõlgendus maastike geograafilisgeoloogiline struktuur. Kaardi kirjeldamine -- mõõde (struktuurideks jaotumine) looduslik energiabilanss ainete ringkäik ja muundumine looduses infole tõlgenduse omistamine mõtlemisprotsessis populatsiooni rituaalmütoloogiline seisund (religioon) organiseerumine Maa Universumi koosseisus Maa päikesesüsteemi koosseisus geosfäär biosfäär noosfäär (inimsfäär)

Energia A=F s cosα Ühik: 1J [džaul] http://et.wikipedia.org/wiki/james_prescott_joule James Prescott Joule 1818 1889

Võimsus Ühik: 1 W [vatt] http://et.wikipedia.org/wiki/pilt:james_watt_by_henry_howard.jpg James Watt 1736 1819

Solaarkonstant Solaarkonstant on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse intensiivsus Maa keskmisel kaugusel Päikesest. Solaarkonstandi väärtus on 1367 W/m² (WMO tunnustatud väärtus (Lenoble, 1993)).

Solaarkonstandi jaotus Maa atmosfääri ülakihis laiuskraadi ja aja järgi W/m 2 http://theenergylibrary.com/node/334

Ülesanded Leidke võimsuse suurusjärk, mis langeb Päikeselt Eestile jaanuaris. Kui suur on talvel tippajal elektrienergia võimsuse tarve Eestis? Hetkeseisuga on kõigi aegade tarbimismaksimumi tipp Eestis 1587 MW (28.01.2010 17:40-17:45 vahel).

Mis saab olema inimkonna suurim probleem tulevikus? Energia, tema erinevates avaldusvormides. Alates 1966. aastast on Eestis elektrienergia tarbimismaksimum kasvanud üle kolme korra.

Maa magnetväli Sügavaim puurauk on seni puuritud Koola poolsaarel 12050 või 12262 meetrit. http://www.ut.ee/bggm/yldine_geoloogia/maa_sfaariline_ehitus.html

Maa magnetväli δ=11 o t=2 10 5 a v= 55 km/a B= 20-60 µt

NOAA (National( Oceanic and Atmospheric Administration) Maa magnetvälja muutusi jälgib NOAA http://www.ngdc.noaa.gov/ngdc.html ja kohaspetsiifiline andmestik (kääne, väärtused) http://www.ngdc.noaa.gov/geomagweb/#declination

Magnetilise põhjapooluse nihkumine

Maa magnetvälja tekkimine Vedela, peamiselt Fe koosneva, välistuuma materjali pööriseline liikumine, v = 2 km/a (see on miljoneid kordi kiirem kui vahevöö aines), tekitab sisuliselt elektrivoolu. Vooluga juht tekitab enda ümber magnetvälja, mille tugevus sõltub võrdeliselt voolu tugevusest (Ampere 1826). http://et.wikipedia.org/wiki/andr%c3%a9-marie_amp%c3%a8re André-Marie Ampère (1775 1836)

Maa magnetvälja tekkimine http://www.youtube.com/watch?v=yeyy_nvc4l0

Magnetvälja jaotus Eestis

Radioaktiivne lagunemine Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneselik lagunemine. N = N 0 e -λ t http://www.splung.com/content/sid/5/page/radioactivity

Radioaktiivne lagunemine N = N 0 e -λ t Ühik: 1Bq [bekrell] 1 sekundis toimub üks lagunemine http://et.wikipedia.org/wiki/pilt:henri_becquerel.jpg Antoine Henri Becquerel (1852 1908)

Radioaktiivne e dateerimine Isotoopide poolestusaja kaudu proovi vanuse määramine. http://phet.colorado.edu/et/simulation/radioactive-dating-game

Radoon Eestis Radoon tekib uraani radioaktiivse lagunemise käigus. http://allthingsradon.com/2009/07/how-is-radon-created/ http://www.consrv.ca.gov/cgs/minerals/publishingimages/radon_element_d2x.gif

Veel füüf üüsikat geograafias ehk geograafiat füüf üüsikas Konvektsioon Coriolise jõud Maavärinad ja lainete levik Õhurõhk

Suur tänu kannatlikkuse eest!