MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

Σχετικά έγγραφα
Funktsiooni diferentsiaal

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

Lokaalsed ekstreemumid

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Kompleksarvu algebraline kuju

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

YMM3740 Matemaatilne analüüs II

1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus

Ehitusmehaanika harjutus

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.

ΜΑΣ002: Μαθηματικά ΙΙ ΑΣΚΗΣΕΙΣ (για εξάσκηση)

Tuletis ja diferentsiaal

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

1 MTMM Kõrgem matemaatika, eksamiteemad 2014

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

Γενικά Μαθηματικά Ι. Ενότητα 16: Ολοκλήρωση Τριγωνομετρικών Συναρτήσεων, Γενικευμένα Ολοκληρώματα Λουκάς Βλάχος Τμήμα Φυσικής

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Basic Formulas. 8. sin(x) = cos(x π 2 ) 9. sin 2 (x) =1 cos 2 (x) 10. sin(2x) = 2 sin(x)cos(x) 11. cos(2x) =2cos 2 (x) tan(x) = 1 cos(2x)

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi

9. AM ja FM detektorid

T~oestatavalt korrektne transleerimine

MATEMAATILINE ANAL U US II Juhend TT U kaug oppe- uli opilastele

6 Mitme muutuja funktsioonid

Review Exercises for Chapter 7

2. HULGATEOORIA ELEMENTE

Sisukord. 4 Tõenäosuse piirteoreemid 36

Matemaatiline analüüs IV praktikumiülesannete kogu a. kevadsemester

sin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =

,millest avaldub 21) 23)

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.

Mathematica kasutamine

Sisukord. 3 T~oenäosuse piirteoreemid Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008

Mudeliteooria. Kursust luges: Kalle Kaarli september a. 1 Käesoleva konspekti on L A TEX-kujule viinud Indrek Zolk.

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika

Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika KLASS 11 TUNDIDE ARV 35

Γιάνναρος Μιχάλης. 9x 2 t 2 7dx 3) 1 x 3. x 4 1 x 2 dx. 10x. x 2 x dx. 1 + x 2. cos 2 xdx. 1) tan xdx 2) cot xdx 3) cos 3 xdx.

Matemaatiline analüüs II praktikumiülesannete kogu a. kevadsemester

Εισαγωγή στις Φυσικές Επιστήμες ( ) Ονοματεπώνυμο Τμήμα ΘΕΜΑ 1. x x. x x x ( ) + ( 20) + ( + 4) = ( + ) + ( 10 + ) + ( )

Lambda-arvutus. λ-termide süntaks. Näiteid λ-termidest. Sulgudest hoidumine. E ::= V muutuja (E 1 E 2 ) aplikatsioon (λv.

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise

PLASTSED DEFORMATSIOONID

ALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

4 T~oenäosuse piirteoreemid Tsentraalne piirteoreem Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad

Γενικά Μαθηματικά Ι. Ενότητα 13: Ακτίνα Σύγκλισης, Αριθμητική Ολοκλήρωση, Ολοκλήρωση Κατά Παράγοντες. Λουκάς Βλάχος Τμήμα Φυσικής

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1

2x 2 + x + 1 (x + 3)(x 1) 2 dx, 2x (x + 1) dx. b x 1 + x dx x x 2 1, 6u 5 u 3 + u 2 du = 6u 3 u + 1 du. = u du.

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.

KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD

Geomeetrilised vektorid

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

HULGATEOORIA ELEMENTE

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE

Γενικά Μαθηματικά Ι. Ενότητα 14: Ολοκλήρωση Κατά Παράγοντες, Ολοκλήρωση Ρητών Συναρτήσεων Λουκάς Βλάχος Τμήμα Φυσικής

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui

Μαθηματική Ανάλυση Ι

Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel

Mitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine

No 5 Άσκηση παραγώγισης γινοµένου. ( 4 x 2 3 ) 3 x 4 ) 2 x 3 ) 6 ( 4 x 2 3 ) x 2. = 8 x ( 1. = 24 x 20 x x 2. 3 x 4 ) 12 ( 2 x 2 1 ) x 3

8. KEEVISLIITED. Sele 8.1. Kattekeevisliide. Arvutada kahepoolne otsõmblus terasplaatide (S235J2G3) ühendamiseks. F = 40 kn; δ = 5 mm.

Fourier Analysis of Waves

Punktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist

5. OPTIMEERIMISÜLESANDED MAJANDUSES

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

ΣΧΟΛΗ ΜΗΧΑΝΟΛΟΓΩΝ ΜΗΧΑΝΙΚΩΝ- ΦΥΛΛΑΔΙΟ 1(ΑΝΑΛΥΣΗ)

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2016

Kontekstivabad keeled

Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad

I x sin2x dx, I = x ln x dx, n 1, I = e cosx dx, I = x 2 sinx cosx dx, = x ln dx, x 1. arctanx dx, I. x e 3. I 2 3x. x e 3. cos 2x

Παράγωγος Συνάρτησης. Ορισμός Παραγώγου σε ένα σημείο. ΠΑΡΑΓΩΓΟΣ ΣΥΝΑΡΤΗΣΗΣ σε ένα σημείο ξ είναι το όριο (αν υπάρχει!) f (ξ) = lim.

d 2 y dt 2 xdy dt + d2 x

Formaalsete keelte teooria. Mati Pentus

Eesti koolinoorte 51. täppisteaduste olümpiaad

(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused

ΔΗΜΟΤΙΚΕΣ ΕΚΛΟΓΕΣ 18/5/2014 ΑΚΥΡΑ

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults

Deformatsioon ja olekuvõrrandid

Diskreetne matemaatika 2016/2017. õ. a. Professor Peeter Puusemp

Krüptoloogia II: Sissejuhatus teoreetilisse krüptograafiasse. Ahto Buldas

A2. ΠΑΡΑΓΩΓΟΣ-ΚΛΙΣΗ-ΜΟΝΟΤΟΝΙΑ

1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud...

Ehitusmehaanika. EST meetod

Vektori u skalaarkorrutist iseendaga nimetatakse selle vektori skalaarruuduks ja tähistatakse (u ) 2 või u 2 u. u v cos α = u 2 + v 2 PQ 2

Ivar Tammeraid itammeraid/ MATEMAATILINE ANALÜÜS I. Elektrooniline õppevahend

1 Entroopia ja informatsioon

Διαφορικά Αόριστα Ολοκληρώµατα Κανόνες Ολοκλήρωσης. Γιάννης Σαριδάκης Σχολή Μ.Π.Δ., Πολυτεχνείο Κρήτης

1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD

Neodreeni integrali. Glava Teorijski uvod


Katedra za matematiku (FSB, Zagreb) Matematika 2 Poglavlje-2 1 / 43

2 η ΕΡΓΑΣΙΑ Παράδοση

Jörg Gayler, Lubov Vassilevskaya

Transcript:

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58 8 Näited integraalide tabeli ja omaduste kohta 58 85 Näited muutuja vahetusest määramata integraalis 59 86 Ositi integreerimine 60 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 8 Algfunktsioon ja määramata integraal Definitsioon Funktsiooni F( ) nimetatakse funktsiooni f ( ) algfunktsiooniks lõigul [ a, b ], kui selle lõigu kõikides punktides kehtib võrdus F = f Näide Funktsioon on funktsiooni algfunktsioon, sest = = Kui F( ) ja F( ) on funktsiooni f ( ) algfunktsioonid lõigul [, ] Tingimusest järeldub aga, et ( F F ) F F f f = = = 0 ( ) F F = 0 F F = C, a b, siis 56

st funktsiooni f ( ) algfunktsioonid erinevad üksteisest lõigul [, ] liidetava C võrra Seega, teades funktsiooni f ( ) üht algfunktsiooni funktsiooni f ( ) iga algfunktsiooni avaldada kujul F + a b ülimalt konstantse F, võime Definitsioon Avaldist kujul F + C, kus F( ) on funktsiooni f ( ) mingi algfunktsioon ja C on suvaline konstant (integreerimiskonstant), nimetatakse funktsiooni f määramata integraaliks ja tähistatakse st f d, f d= F + Kui funktsioonil f ( ) leidub lõigul [, ] funktsioonil f ( ) eksisteerib määramata integraal (lõigul [, ] a b algfunktsioon, siis öeldakse, et a b ) 8 Integraalide tabel Tabelis toodud võrduste õigsust saab kontrollida diferentseerimise teel, veendudes, et võrduste paremate poolte tuletised on võrdsed integraalialuste funktsioonidega Järgnevates valemites mõistetakse C all suvalist konstanti α+ α d= + C ( α ) α+ d ln C = + sin d= cos + cos d= sin + 5 d tan C cos = + 6 d cot C sin = + 7 e d= e + 8 a a d= + ln a 9 d arctan C + = + 0 d arcsin C = + 57

8 Määramata integraali omadusi f f d f d f d + = + Kui a on konstant, siis a f d= a f d Määramata integraali arvutamisel on kasulikud järgmised reeglid f d= F + C, siis Kui f a d= F a + C ; a f + b d= F + b + C ; f a+ b d= F a+ b + a ) ) ) 8 Näited integraalide tabeli ja omaduste kohta Näide d sin + d= d sin d+ d= + + 5 ( cos ) C cos + + 5 = + + = + + + Näide cos6d= sin 6+ 6 Näide d = ln + Näide e d= e + 58

85 Näited muutuja vahetusest määramata integraalis Näide arcsin d = arcsin d = I g f f d Integraal I on kujul Võtame uueks muutujaks t= arcsin, sel juhul + t t arcsin I = t dt= + C= + C= + + dt= d ja saame Näide ln d = ln d = I g f f d Integraal I on kujul Võtame uueks muutujaks t= ln, sel juhul + 5 5 t t ln I = t dt= + C= + C= + + 5 5 dt= d ja saame Näide sin ( ) d = I Leiame siinuse argumendi = tuletise: ( ) Tõstame integreeritavas funktsioonis teguri tahapoole ja korrutame ning jagame - ga, et integreeritavas funktsioonis oleks tuletis I = sin( ) d= sin( ) d g f f d Seega integraal I on kujul Võtame uueks muutujaks t=, sel juhul dt= d ja saame I = sin( ) d= sin sin d= t dt= = cost+ C= cos ( ) + 59

86 Ositi integreerimine Olgu u= u ja v v = diferentseeruvad funktsioonid mingis piirkonnas X Sel juhul ka korrutis uv on diferentseeruv piirkonnas X, kusjuures d uv = vdu+ udv Seda integreerides saame: millest uv= udv+ vdu, udv= uv vdu Viimast valemit nimetatakse ositi integreerimise valemiks See valem võimaldab komplitseeritud integraali leidmist taandada lihtsama integraali leidmisele Näide sin d = I Rakendame selle integraali võtmisel kaks korda ositi integreerimise valemit udv= uv vdu Esimene kord Saame u=, dv= sin d, du= d, v= cos I = sin d= cos cos d= cos + cos d Saadud tulemuses oleva integraali võtame jälle ositi, kusjuures u=, Seega dv= cos d, du= d, v= sin = + = + = I cos cos d cos sin sin d = cos + sin cos + C= cos + sin + cos + 60

Näide e cos d Rakendame selle integraali võtmisel kaks korda ositi integreerimise valemit udv= uv vdu ja lõpuks avaldame otsitava integraali u= e, u= e, dv= cos d, dv= sin d, e cos d= = e sin e sin d= = du e d, = du= e d, v= sin v= cos ( ) = e sin e cos e cos d = e sin e cos + e cos d = = e sin + e cos e cos d Viime integraali e cos d võrduse paremalt poolelt võrduse vasakule poolele ja saame e cos d+ e cos d= e cos d= e sin + e cos + C ning sellest e cos d = ( sin cos ) e + e + 6