RIIGIRHNU LOENGUKONPEKT III osa UNO ILERG Ph uno.silberg@emu.ee 5065533 Maksundus U.ilberg, Ph 2009 2 Maksundus Riigirahandus (Public Finance) on avaliku sektori majandusteooria valdkond, mis tegeleb riigikulude, -tulude ja majandusagentide (valitsuse, kodumajapidamiste, ettevõtete ning kolmanda sektori) vaheliste suhete korraldamisega. Mis on ja mis ei ole maks? Maksuteooria alused Riik (valitsus) vajab oma tegevuseks vahendeid. Põhilise osa nendest kogub ta maksude näol. Maks on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna. KULU TULU Maksu iseärasused on kohustuslikkus ja vastuteene puudumine. RIIGIRHNU I (eelarve kulud) RIIGIRHNU II MKUNU (eelarve tulud) Lõivu makstakse tavaliselt juhul, kui soovitakse mõne riigiasutuse (kohtu, notari jt.) teenust. Teenusest loobumisega saab vältida lõivu maksmist. eega on lõivu puhul tegemist vabatahtliku maksega. Tasu iseärasuseks on vastuteene olemasolu. Näiteks lasteaiamaks, elektrimaks jt. on sisuliselt tasu või avalike (riiklike või munitsipaal-) ettevõtete poolt realiseeritava toodangu hind. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 3 Maksundus U.ilberg, Ph 2009 4 Maksustamise eesmärgid Maksundus Rahandusteaduses on eristatud maksustamise fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke. Esimesel juhul peetakse maksude ainsaks funktsiooniks riigikassa tulude kindlustamist. Teisel juhul nähakse maksudes ka majandus- ja sotsiaalpoliitika instrumenti. Maksude fiskaalfunktsioon domineeris eelmistel sajanditel. XX sajandil ja eriti selle teisel poolel oli majandusteadlaste tähelepanu orbiidis maksude mõju: mitmesugustele majandusprotsessidele (investeerimine, majanduse stabiilsus, tööhõive); indiviidi käitumisele (tööaktiivsus, tarbimine, säästmine). Finantspraktikas ei ole maksude fiskaalfunktsioon tegelikult kunagi tagaplaanil olnud ega ole seda ka käesoleval ajal Eestis. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 5 Nõuded maksudele dam mith (1723 1790) sõnastas oma põhiteoses "Rahvaste rikkus" maksude neli põhinõuet: (1) igaüht tuleb maksustada vastavalt tema varale ja sissetulekule" (maksevõimelisuse printsiip); (2) igaüks peab teadma, kui palju, kus, kuidas ja millal ta peab maksu maksma (määratletuse printsiip); (3) maksu maksmine peab olema korraldatud maksu-maksjale võimalikult sobivalt (mugavuse printsiip); (4) maksustamiskulud peavad olema minimaalsed (odavuse printsiip). mith pidas rahva rikkuse allikaks maad, tööd ja kapitali, mille maksustamist ta püüdiski korrastada. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 6 1
Erinevad nõuded maksudele Riigi funktsioonide muutumine on lisanud maksudele uusi nõudeid. aksa keeleruumis eristatakse: fiskaal-eelarvelisi, eetilis-sotsiaalpoliitilisi, majanduspoliitilisi ja maksuõiguslikke ning maksutehnilisi nõudeid, millele maksusüsteem peab vastama. Kaasaegsel maksustamisel on esikohal rahaline vorm, varematel aegadel domineeris mitterahaline, naturaalne või teovorm Maksusubjekt ja maksuobjekt Maksusubjekt (maksukohuslane) on füüsiline või juriidiline isik, kellele on seaduse alusel pandud maksukohustus. Reeglina on maksukohuslane ka maksumaksja (erand nt tulumaks). Maksuseadustes on otstarbekas eristada maksu kinnipidajat maksumaksjast. Näiteks palga maksustamisel tulumaksuga on maksukohuslane tööline (töövõtja), sest tema saab maksustatavat tulu, kuid maksu peab kinni ja kannab riigituludesse tööandja (ettevõte). Maksukandja, s.o. isik, kelle tulusid maks lõppkokkuvõttes koormab. Kui on teada maksuallikas, tuleb järgmise sammuna määrata maksuobjekt (maksualus). Maksuobjekti kehtestab maksuseadus. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 7 Maksundus U.ilberg, Ph 2009 8 Maksualus eadusega määratakse kindlaks, mis konkreetselt on maksu aluseks. ee võib olla: rahasumma; majandustegevus; ostu-müügiakt; isiku sissetulek; puhastulu; maa, auto, maja, kauba tarbimine jmt. Maksu määramise aluseks võib olla kaaluühikutes määratud maksualus (nt kütuseaktsiisi/maksu puhul), mootori võimsus (nt sõidukimaksu puhul), rahas väljendatud maksustamishinne. Maksusumma sõltub maksuobjekti mahust ja maksumäärast (tariifist) maksuobjekti ühe ühiku kohta. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 9 Maksuseadus Maksuseaduses on tavaliselt kirjas lisaks: maksusubjektile; maksuobjektile; maksu kinnipidajale; maksu alusele; maksu summa; veel: maksu tasumise kord ja tähtaeg, maksusoodustused, maksumaksja vastutus, samuti kaebuste esitamise kord ja tähtaeg jm. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 10 Maksustamise põhiprintsiibid Majandusteaduse arenedes tõusid esile kaks kõige enam aktsepteeritavat maksustamise printsiipi: maksustamine vastavalt saadud kasule ehk ekvivalentsuse printsiip (benefit principle) ja maksustamine sõltuvalt maksevõimest ehk maksevõimelisuse printsiip (ability-to-pay-principle). Rahandusteoorias kasutatakse kaht ekvivalentsuse kriteeriumit: Kasuekvivalentsus: maks vastab kasule, mida riigialam saab riigilt. Kuluekvivalentsus: maks vastab teenuste tootmiskuludele, mida riigialam saab teenusena riigilt. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 11 Maksundus U.ilberg, Ph 2009 12 2
Maksuvõimelisuse printsiip: lähtub maksumaksja võimalustest maksu maksta ega arvesta kasu, mis riigialam võib riigi poolt antavast teenusest saada. Maksuvõimelisuse printsiip IETULEK OMN VÄLJMINEK Maksundus U.ilberg, Ph 2009 13 Maksevõime indikaatorid Lähtumine eeldusest: Mida suurem sissetulek, seda suurem maksevõime. Mida suurem väljaminek, seda suure, maksevõime. Mida suurem omand, seda suurem maksevõime. OTENE MK IETULEK ETTEVÕTTE TULUMK ÜKIKIIKU PROPORTIONLNE/ PROGREEERUV TULUMK OTILMK OMNIMKU (KEHTETV KOHLIKU OMVLITUE): KPITL VRLINE EI VR LIIKUMINE MMK HOONEMK KUNE MK TRIMINE VÄLJMINEK KÄIEMK (IFERENTEERITU) Esmatarbekaup madalam % Luksuskaup kõrgem % IMPORI KÄIEMK EKPORI KÄIEMK KTII Maksundus U.ilberg, Ph 2009 14 Maksustamiskohast ja maksuobjektist lähtuvad maksud: kauba- või teguriturul rakendatavad maksud; ostja või müüja poolel võetavad maksud; kodumajapidamistelt või ettevõtetelt võetavad maksud; ressursikasutaja või maksumaksja juures arvestatavad maksud. Maksude klassifitseerimine Otsesed maksud maksusubjekt ja maksukandja langevad kokku: tulumaks; kasumimaks; sotsiaalmaks; varandusemaksud. Kaudsed maksud maksumaksja ja maksukandja ei lange kokku: käibemaksud; tarbimismaksud; aktsiisid; tollid. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 15 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemis klassifitseeritakse kaudsete maksudena järgmisi makse: tööandja maksud: töötasudelt või tööjõult; varanduselt; finants- või kapitalitehingutelt; maksud kaupadelt, teenustelt: lisandväärtuse maks, üldised maksud läbimüügilt, käibelt; aktsiisimaksud ja fiskaalmonopolide kasumid (nt. alkoholi monopolid); tegevusloamaksud; ettevõtja tasutavad mootorsõidukimaksud; etendusmaksud; maksud väliskaubandustehingutelt; tollid; ekspordi- ja impordimonopolide kasumid; valuutavahetuse maksud. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 16 Kaudsed maksud suurendavad sisemajanduse koguprodukti tarbijahinnas. rvesse lähevad neto kaudsed maksud, s.t. neist arvatakse maha eelarvest tootjatele makstavad dotatsioonid ja hinnavahede hüvitused. Riigi sissetulekut kaudsetest maksudest saab suurendada mitmel viisil: Kus ning mille maksustamine on võimalik ja otstarbekas? 1 3 13 14 15 16 tõstes maksumäärasid jättes ära dotatsioonid ja loobudes hinnavahede katmisest tõstes riiklikult reguleeritavaid hindu Maksundus U.ilberg, Ph 2009 17 Teguriturud 11 12 10 9 8 7 Ettevõtted Kodumajapidamised Tarbekaupade turg 4 6 Kapitaliturg Kapitaalkaupade turg Võimalikud maksustamispunktid 1-16 2 Maksundus U.ilberg, Ph 2009 18 5 3
Eelistatum maksu kinnipidamise koht on allika juures: ee tähendab, et tööandja, makstes töövõtjale välja palga, peab sellelt kohe maksu kinni, samuti teeb pank intressi makstes. Kõikide tulude puhul ei saa seda moodust kahjuks rakendada (nt üürnik). llika juures maksustamise eelis on selles, et tulu saamise ja maksu tasumise moment langevad kokku; tulude varjamise võimalus on minimaalne). llika juures maksu kinnipidamisel on ka puudusi: raske on arvestada maksumaksja personaalseid iseärasusi. Viimastest aga võib sõltuda maksumäär, mille järgi näiteks tööandja peab väljamakstava palga pealt maksu kinni pidama. Näiteks: lastetusmaks (8%) (nt NVL-is); aksamaal rakendatud maksumaksja kaart. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 19 Tulude deklareerimine ja üldine maksukultuur: Valdavalt sääste ei maksustata. issetulekute kasutamise maksustamine saab toimuda kodumajapidamises väljaminekute maksustamisena või ostude tegemise käigus tarbimismaksudena. Kui maks puudutab ostuakti, siis võib maksustada kõiki tarbekaupu (käibemaks) ja/või üksikuid kaupu (spetsiaalsed tarbimismaksud). Maksunduspraktikas eelistatakse maksustamist ostutehingu juures. Käibemaksu võtmisel tuleb jälgida kauba liikumist tootjalt lõpptarbijani. Tähtis on, et tootmis- või realiseerimishinnas oleks võimalik eristada teguritulusid, mis ongi maksuobjektiks lisandväärtuse tüüpi käibemaksu või netokäibemaksu puhul. Tulude kujunemise ja kasutamise maksustamisel maksustatakse monetaarvooge, kuhu kuuluvad ka tulud varandusest Kui maksustamisel võetakse aluseks ainult varanduse olemasolu ega arvestata sellelt saadavat tulu, võib maks hävitada kapitali (vara). Vara maksustamisel on põhiprobleemiks maksuobjekti hindamine (maa maksustamine). Maksundus U.ilberg, Ph 2009 20 Maksuohvri teooria alused Maksude jaotus Maksud vähendavad kasutada olevat tulu ja reaaltulusid, piiravad hüvede hulka. Kuidas riik saaks oma maksud, aga nii, et ühiskond selle all ei kannataks? Teoreetiliselt üritab seda probleemi lahendada ohvriteooria. elle teooria lähtealused on järgmised: (1) Iga sissetulek esindab kasusaamise võimalust. (2) Iga täiendav sissetulek esindab täiendava kasu (piirkasu) saamise võimalust. (3) issetulekute kasvades piirkasu kasv aeglustub. K asu U 4 U 3 U 2 U 1 I II III IV F (U ) issetulek bsoluutselt võrdne maksuohver. Proportsionaalne maksuohver. Võrdne piirohver. Kasu bsoluutselt võrdne maksuohver U U O b a Maksuohver a = b issetulek Maksundus U.ilberg, Ph 2009 21 Maksundus U.ilberg, Ph 2009 22 Kasu U U O ao a/ao = b/bo a bo Maksude jaotus b Proportsionaalne maksuohver Kasu issetulek O issetulek Maksundus U.ilberg, Ph 2009 23 a o b b o Võrdne piirohver Ohvriteooria erinevad variandid taotlevad kõik võrdsust, kuid teevad seda erinevalt: bsoluutselt võrdse maksuohvri puhul erinevaid ei kohelda erinevalt, kuid see ei ütle veel, et sarnaseid ei kohelda sarnaselt. eetõttu pole põhjust kõiki makse, mille tariif tugineb absoluutselt võrdse ohvri põhimõttele, pidada sotsiaalselt ebaõiglaseks. bsoluutselt võrdne ohver ei arvesta küllaldaselt erinevate erisusi. Poliitikud valivad tavaliselt suhteliselt võrdse ohvri põhimõtte koos maksuvõimelisuse arvestamisega. Niisuguse teoreetilise kombineerimise resultaadiks on progressiivne maksutariif ja maksuvaba miinimum. Kas tariif kujuneb ühtlaselt, aeglustuvalt või kiirenevalt progresseeruvaks, kui suur on maksuvaba miinimum: kas kõigil ühesugune või erinevatel (nt. vallalistel ja abielus olevatel) erinev, need on kõik poliitikute pädevusse kuuluvad küsimused. Võrdse piiriohvri kasuks otsustamine jätab vajaduste rahuldamise suhtelised võimalused pärast maksustamist samaks nagu enne maksustamist ja rikub seega suhteliselt vähem turul kujunenud kaupade ja teenuste jaotust kui näiteks absoluutselt võrdne ohver ja pärsib vähem teenimismotiive kui miinimumohver. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 24 4
Maksutariif ja maksufunktsioon Maksutariif määrab maksusumma (T) ja maksualuse (maksubaasi) () funktsionaalse sõltuvuse: T = t (). Maks on progressiivne, kui maksumäärade skaala on progresseeruv, s.t. mida suuremad tulud, seda kõrgema määraga neid maksustatakse. Tulude kasvades progressiivse maksu puhul maksu osa maksubaasis (keskmine maksumäär) kasvab, regressiivse puhul väheneb. Maksutariifi iseloom sõltub keskmise maksumäära ja piirmaksumäära suhtest. Keskmine maksumäär (t') on maksusumma (T) suhe maksualusesse (): t' = T/ Näide: sissetulekult () 100 000 krooni on maks (T) 50 000 krooni. Keskmine maksumäär (t') = T/% = 50 000/100 000 x 100 = 50 % Maksundus U.ilberg, Ph 2009 25 Kui keskmine tulumaksumäär sissetulekute suurenedes jääb samaks on tegemist proportsionaalse tulumaksuga Kui keskmine tulumaksumäär sissetulekute suurenedes kasvab on tegemist progresseeruva tulumaksuga Keskmine tulumaksumäär T/ aeglustuv lineaarne Progressiivne tariif kiirenev Regressiivne lineaarne tariif T/ < T/ Proportsionaalne tariif T/ = T/ Maksubaas T/ > T/ Maksundus U.ilberg, Ph 2009 26 Liht- ja astmelist progressioon Lihtprogressiooni Puhul maksustatakse kõrgema määraga kogu maksubaasi, kui selle maht tõuseb üle teatud piiri. stmelise progressiooni puhul rakendatakse kõrgemat maksumäära ainult maksubaasi selle osa suhtes, mis ületab määratud piiri. Üksikisiku tulumaks Eestis enne 2003 T ( 200000 12000) 26 t = = = 24,4% 200000 T ( 100000 12000) 26 t = = = 22,8% Milline on üksikisiku tulumaks Eestis? 100000 VTU: Eesti üksikisiku tulumaks on proportsionaalne (26 %), kuid Tulu jaotatakse astmeteks ja T ( 50000 12000) 26 t = = = 19,8% tulumaksu miinimumi maksustatakse eri määraga. 50000 rakendamisega (1000 krooni stmelise progressiooni puhul kasvab maksusumma aeglasemalt kui kuus) on tal progresseeruvad lihtprogressiooni puhul, seepärast on astmeline progressioon suurte tulude T ( 20000 12000) 26 tunnused. omanikele vastuvõetavam kui lihtprogressioon. t = = = 10,4% 20000 stme ulatuses püsib piirmaksumäär proportsionaalsena, seepärast omandab maksumaksja seisukohalt erilise tähtsuse näiteks inflatsioonist tingitud maksubaasi suurenemine ja sellega kaasnev tõus kõrgema maksumäära astmele. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 27 Maksundus U.ilberg, Ph 2009 28 Üksikisiku tulumaks Eestis 2006 T ( 350000 24000) 23 t = = = 21,42% 350000 T ( 200000 24000) 23 t = = = 20,24% 200000 T ( 150000 24000) 23 t = = = 19,32% 150000 T ( 100000 24000) 23 t = = = 17,48% 100000 Milline on üksikisiku tulumaks Eestis? VTU: Eesti üksikisiku tulumaks on proportsionaalne (23 %), kuid tulumaksu miinimumi rakendamisega (2000 krooni kuus) on tal progresseeruvad tunnused. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 29 Maksude samaväärsussuhete mudel Milline peaks olema optimaalne maksusüsteem, mis kõige paremini sobiks püstitatud majandus- ja sotsiaalpoliitiliste eesmärkide saavutamiseks? Niisuguse mudeli puhul on võimalik maksustada väärtust üheksal viisil: tkf maks toidu tootmiseks kasutatud kapitalilt; tkm maks tööstuskauba tootmiseks kasutatud kapitalilt; tlf maks toidu tootmiseks kasutatud tööjõult; tlm maks tööstuskauba tootmiseks kasutatud tööjõult; tf toidu tarbimise maks; tm tööstuskauba tarbimise maks; tk maks kapitalilt; tl maks tööjõult; t ühtne tulumaks. Kapital (K) + töö (L) Maksundus U.ilberg, Ph 2009 30 = tkf ja TLF = tf tkm ja tlm = tm tk ja tl = t Toit (F) Tööstuskaup (M) 5
Hea maksusüsteemi tunnused Heaks maksuks peetakse niisugust maksu: mis toob hästi tulu riigikassasse (kõrge tulupotentsiaal); mõjutab majandusprotsesse soovitud suunas; ei riiva õiglustunnet; ei pärsi rikastumissoovi ega töötahet; on nähtav, nii et maksumaksja teab, mille eest ta maksab. Maksumäärade tõstmine Maksusoodustused, erisätted Maksuvarjed Poliitikute lubadused ja maksu nõiaring Maksumäärade tõstmine Tulupotentsiaali seisukohalt kasvavad hea maksu puhul maksutulud koos rahvastiku kasvuga. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 31 Majanduslikult efektiivne: Maksud ei sega tootmistegurite optimaalset paiknemist ega pärsi majanduslikku aktiivsust. Hea maksusüsteemi omadused Maksusüsteemi peab olema lihtne administreerida ja administreerimiskulud ei tohi olla suured. Paindlikkus: Maksusüsteem peab reageerima tundlikult majandusolukorras toimuvatele muutustele. Poliitiline vastavus: Maksude kaudu toimiv poliitiline süsteem peab peegeldama maksumaksjate poliitilisi eelistusi. Õiglus: Maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaamale õiglusest. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 32 M K U U U R E N M I N E Liigne maksukoormus TRIMINE TOOTMINE TÖÖHÕIVE HEOLU MKU LEKUMINE VÄHENE Maksundus U.ilberg, Ph 2009 33 Maksuintsidentsi analüüsi alused Intsidentsi mõiste meerika majandusteadlane Richard Musgrave (1959) määratles terminiga intsidents riigi finantstegevuse toimet jaotusele. Missugune on ühe või teise fiskaalpoliitilise meetme jaotusefekt: Mis on jaotusobjektiks, mida jaotatakse ümber? Kes on majandussubjektid, keda ümberjaotamine puudutab? Jaotuses osalejate kasude ja kaotuste (koormuse) hindamine. Kes on maksukandja? Kes on kasusaaja? lternatiivse olukorra hindamine Mis toimuks kui riik ei sekkuks majandusprotsessi? Lihtne administreerida: Jaotustoime mahu hindamine Kui suur on jaotusefekt? Maksundus U.ilberg, Ph 2009 34 Maksuintsidents (tax incidence) Jaotusobjektideks võivad olla sissetulek (tulud), väljaminek, vara, Jaotuse kandjaks: üksikisikud, kodumajapidamised, mingi paikkonna elanikud, tootjad jne. eadusjärgne ehk esmane maksuintsidents tuleneb maksuseadustest. eadusjärgne maksumaksja ei maksa sageli maksu oma tuludest, vaid veeretab maksukoormuse kellegi teise peale. Maksukoormuse veeretamine hindade tõstmisega tarbija õlgadele ehk maksu edasilüke (onward shifting) Maksulüke (tax shifting) Ostetava toorme hindade alandamise ülekandmine tarnija õlgadele ehk maksu tagasilüke (backward shifting). Maksuintsidentsi analüüsi alused Intsidentsi mõiste meerika majandusteadlane Richard Musgrave (1959) määratles terminiga intsidents riigi finantstegevuse toimet jaotusele. Missugune on ühe või teise fiskaalpoliitilise meetme jaotusefekt: Mis on jaotusobjektiks, mida jaotatakse ümber? Kes on majandussubjektid, keda ümberjaotamine puudutab? Jaotuses osalejate kasude ja kaotuste (koormuse) hindamine. Kes on maksukandja? Kes on kasusaaja? lternatiivse olukorra hindamine Mis toimuks kui riik ei sekkuks majandusprotsessi? Jaotustoime mahu hindamine Kui suur on jaotusefekt? Maksundus U.ilberg, Ph 2009 35 Maksundus U.ilberg, Ph 2009 36 6
Maksuintsidents (tax incidence) Fiskaalpoliitilise tegevuse jaotusmõjud: issetuleku- ehk maksuintsidents Väljamineku- ehk kuluintsidents Maksuintsidents (tax incidence) Maksuintsidents + Kuluintsidents = eelarveintsidentsi (netointsidents) Jaotusobjektideks võivad olla sissetulek (tulud), väljaminek, vara, Jaotuse kandjaks: üksikisikud, kodumajapidamised, mingi paikkonna elanikud, tootjad jne. eadusjärgne ehk esmane maksuintsidents tuleneb maksuseadustest. eadusjärgne maksumaksja ei maksa sageli maksu oma tuludest, vaid veeretab maksukoormuse kellegi teise peale. Maksukoormuse veeretamine hindade tõstmisega tarbija õlgadele ehk maksu edasilüke (onward shifting) Maksulüke (tax shifting) Ostetava toorme hindade alandamise ülekandmine tarnija õlgadele ehk maksu tagasilüke (backward shifting). Maksundus U.ilberg, Ph 2009 37 Maksundus U.ilberg, Ph 2009 38 Maksuintsidents Oletagem, et kehtestatakse maks Hind mingisugusele kaubale x (nt. õllele) kindla määraga mahuühikult. Maks tõstab hinda ja tarbija poolt P1 nõutav kogus väheneb Q pealt t Q1 peale. Tasakaaluhind tõuseb Po pealt P0 P1 peale maks on lükatud Pp edasi tarbija peale. C Tootja saab pärast maksu tasumist hinda Pp tasemel maks on lükatud tagasi tootmistegurite omanike peale. O Q1 Q Kogus Kehtestatud maksu kannab tarbija koguses P1 P o ja tootja Vahe (joonisel kolmnurk C) on ühiskonna kompenseerimata jäänud koguses Po Pp kaubaühiku kulu, mida nimetatakse liigseks kohta. maksukoormuseks (excess burden) Maksu laekub koguses (P1 Pp) = heaolu kaotus, mida põhjustab OQ1. maks. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 39 Maksuintsidents: Maks tõstab hinda ja tarbija poolt nõutav kogus väheneb Q pealt Q1 peale. Tasakaaluhind tõuseb Po pealt P1 peale maks on lükatud edasi tarbija peale. Tootja saab pärast maksu tasumist hinda Pp tasemel maks on lükatud tagasi tootmistegurite omanike peale. Kehtestatud maksu kannab tarbija koguses P1 P o ja tootja koguses Po Pp kaubaühiku kohta. Maksu laekub koguses (P1 Pp) OQ1. Vahe (joonisel kolmnurk C) on ühiskonna kompenseerimata jäänud kulu, mida nimetatakse liigseks maksukoormuseks (excess burden) = heaolu kaotus, mida põhjustab maks. Mida väiksem on täiskoormuse kaotus, seda efektiivsemaks arvatakse maks. Maksu ülekandmise võimalused sõltuvad nõudmise ja pakkumise elastsusest. Täiesti ebaelastse nõudmise korral toimub täielik maksukoormuse ülekandmine hinna kaudu tarbijale, sest hinnatõus on võrdne maksuga: t = P1 Po. Mida ebaelastsem on nõudmiskõver, s.t. tarbija nõuab kaupa, sõltumata hinnast, seda täielikumalt saab tootja kanda maksukoormuse tarbijale üle. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 40 Maksuintsidentsi sõltuvus nõudmise elastsusest P P1 P0 Täiesti ebaelastne nõudmine () t Pakkumiskõver enne maksustamist Maksuintsidentsi sõltuvus pakkumise elastsusest Hind P1 P0 Täiesti elastne pakkumine () t Q Kogus Mida ebaelastsem on nõudmiskõver, s.t. tarbija nõuab kaupa, sõltumata hinnast, seda täielikumalt saab tootja kanda maksukoormuse tarbijale üle. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 41 Q1 Täiesti elastse pakkumise korral toimub täielik maksukoormuse ülekandmine hinna kaudu tarbijale, sest hinnatõus on võrdne maksuga: t = P1 Po. Q Maksundus U.ilberg, Ph 2009 42 7
Maksuintsidents täiesti elastse nõudmise (a) ja P täiesti ebaelastse pakkumise (b) korral P 1 = P 0 t (a ) _ ) Q 1 Q K o g u s P 0 = P 1 P (b ) Täiesti elastse nõudmise ja täiesti ebaelastse pakkumise korral ei ole maksu võimalik hinda üle kanda ja kogu maksukoormuse kannab tootja. elle märgiks, et joonisel kujutatud situatsioonis pole maksulüket toimunud, on järgmised asjaolud: turuhind jääb muutumatuks (P1 = P0); tootja (pakkuja ) netotulu (hind pärast maksu mahaarvamist) väheneb toodetava koguse vähenedes (a) või koguse samaks jäädes (b); maks ei jaotu ümber. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 43 Q = Q 1 t K o g u s Kaudsete maksude (käibemaks) intsidentsi hüpotees eeldab täiesti ebaelastset nõudmist või täiesti elastset pakkumist (maksu täielik ülekandmine turuhinda, muutumatu nõudmine, täiskoormuse kao puudumine). Otseseid makse (tulumaksu) ei peeta ülekantavaks (vähemalt lühiajalises perspektiivis), mis eeldab kas nõudmise täielikku elastsust või pakkumise täielikku ebaelastsust. Liigne maksukoormus ühe kauba maksustamisel. Maksud võivad mõjutada nii sissetuleku allikaid kui ka sissetuleku kasutamist Maksundus U.ilberg, Ph 2009 44 M K U U U R E N M I N E Liigne maksukoormus TRIMINE TOOTMINE TÖÖHÕIVE HEOLU MKU LEKUMINE VÄHENE Maksude kehtestamisel on üsna tavaline, et jäetakse arvestamata maksu mõju: sissetulekuallikatele ja tootmissisendite maksustamisel mõju sissetuleku kasutamisele. ksioomiks on kujunenud seisukoht, et kõige vähem (või üldse mitte) mõjutab indiviidide majanduslikku käitumist paušaal- ehk kindla summana määratud maks (dump sum tax). Maksundus U.ilberg, Ph 2009 45 Maksundus U.ilberg, Ph 2009 46 Mitmesuguste maksude mõju eelarvepiirangule (ühe kauba maksustamine protsentmääraga) Joosepi esialgne valik on 1 liitrit õlut aastas ja M1 liitrit piima aastas. Valitsus kehtestab õllemaksu määraga t% õlle hinnast Pärast maksu kujuneb kaldeks uueks eelarvepiirangu jooneks F. Enne maksu võis Joosep endale koguse õlle juures lubada M0 koguse piima, nüüd aga ainult koguse M. Vahe Mo M näitab õllemaksu summat mõõdetuna piimaliitrites. Maks alandas Joosepi heaolu. Kas õllemaksu kehtestamisega kaasneb täiskoormuse kaotust (liigset maksukoormust)? Liitrit piima aastas M0 M M1 Eelarvekitsendus pärast maksu Eelarvekitsendus enne maksu Liitrit õlut aastas Maksundus U.ilberg, Ph 2009 47 F E1 1 i Õllemaksuga kaasnev täiskoormuse kaotus Uue eelarvepiirangu puhul valib Joosep kaupade variandi 2 ja M2. Igasugune maks oleks alandanud Joosepi heaolu, küsimus on ainult selles, kas heaolu langus on suurem või võrdne kogutud maksuga. sja selgitamiseks: lõik CE3 näitab maksu mõjul sissetuleku kaotusest tekkida võivat heaolu kaotust Lõik GE2 näitab kogutud makse. Paušaalsummana võetav maks ei tekita koormuse kadu, sest ei muuda hinnasuhteid (eelarvepiirang HI on paralleelne maksueelse eelarvepiiranguga ). Heaolu alaneb maksusumma täies ulatuses (joonisel GN = CE3), kuid mitte rohkem. Täiskoormuse kaotus on E2 N = CE3 - GE2 Liitrit piima aastas M 2 M 3 H N G 2 E 2 F C E 3 3 I Täiskoormuse kaotus = E2N E 2N = CE3 GE2 E 1 ii i Liitrit õlut aastas Maks on seda efektiivsem, mida väiksem on tema kehtestamisega kaasnev täiskoormuse kaotus. Paušaalmaksudega ei kaasne täiskoormuse kaotust, seepärast peetakse neid kõige kõrgema efektiivsusega maksudeks. eepärast peetakse paušaalmakse efektiivsuse standardiks, kuid maksupoliitilise instrumendina on nende Maksundus tähtsus U.ilberg, tagasihoidlik. Ph 2009 48 8
Liitrit piima aastas M1 M2 M3 J Kompenseeritud ja kompenseerimata maksumõju E1 E2 1 = 2 i C 3 E3 F ii Täiskoormuse kaotus seondub maksu majanduslikke otsuseid moonutava toimega. Kas on mõeldav, et täiskoormuse kaotus esineb ka siis, kui maksustatava kauba nõudmine pärast maksu kehtestamist jääb maksueelsele tasemele (1 = 2), s.t. nõudmine on hinna suhtes täiesti ebaelastne? Liitrit õlut aastas Maksundus U.ilberg, Ph 2009 49 Täiskoormuse kao kujunemine Maksu kehtestamise järel nihkub tarbija eelarvepiirang -lt F-le, kuid nõudmine jääb endiseks, s.t. 1 = 2. Valitsuse tulud õllemaksust on joonisel lõik El E2. Õllemaksuga võrdväärne maks oleks CE3, mis on suurem E1E2-st E2 võrra. Kuigi õlle tarbimine pärast maksu jäi samaks, suurendas see maks maksukoormust E2 võrra rohkem, kui tegelikult maksu laekus. Kuigi õlle tarbimine pärast maksu kehtestamist ei vähenenud, üldine tarbimine siiski vähenes (vähenes piima tarbimine Ml-lt M2-le). nalüüsimisel eristatakse kaht maksu kehtestamise tagajärge (efekti). Liikumist tasakaalupunktist El (joonisel) punkti E2 nimetatakse kompenseerimata tagajärjeks. ee näitab, kuidas muutub tarbimine seoses sellega, et maks vähendab sissetulekuid ja muudab relatiivseid hindu. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 50 elleks, et mõtestada lahti kompenseerimata tagajärgede mõiste, tuleb liikumine E1-lt E2-le jaotada kaheks osaks: Täiskoormuse kao valem Esimene samm El-lt E3-le Esimene samm näitab paušaalmaksu mõju tarbimisele ja seda nimetatakse sissetulekuefektiks, sest relatiivseid hindu see ei mõjuta Teine samm E3-lt E2-le Liikumist nimetatakse kompenseeritud tagajärjeks ehk asendusefektiks. Liikumine näitab, kuidas tarbija suhteliste hindade mõjul ja jäädes samale heaolutasemele muudab oma tarbimisharjumusi ja komplekteerib võimalikult sobiva tarbimispaketi. Tavaline nõudluskõver näitab hinnamuutusega seotud kauba koguse kompenseerimata nõudluse muudatusi e. tuluefekti, Täiskoormuse kaotus sõltub rohkem liikumisest mööda kompenseeritud kui mööda tavalist nõudluskõverat. Maksude efektiivsuse uurimisel tuleb sellega arvestada. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 51 Õlle liitri hind Pb a (1 + g tb)pb h d Kompenseeritud nõudlusega seostub mõiste tarbija hinnasääst, tarbija hinnalisa (consumer surplus), s.o. vahe selle hinna vahel, mida tarbija on nõus mingi kauba teatud koguse eest maksma ja mida ta tegelikult maksab. f b2 i b1 b Maksu täiskoormuse kaotus b b Liitrit õlut aastas Maksundus U.ilberg, Ph 2009 52 Tarbija hinnasäästu rahalist väärtust saab mõõta pindalaga nõudluskõvera all, kuid kõrgemal hinnasirgest. Maksu täiskoormuse kaotust saab omakorda mõõta hinnasäästu vähenemise kaudu. Tarbijalisa moodustab ahi. Kehtestatakse maks määraga tb. Uus hind kujuneb tasemel (1 + tb) Pb ja pakkumiskõver vastavalt b. Uues tasakaalupunktis: tarbija hinnalisa on vähenenud aih pealt agf peale; maksutulud võrduvad pindalaga ghdf, s.o. müüdud ühikute arv hd korrutatud igalt ühikult võetava maksuga: (1 + tb)pb/pb = gh; tarbija hinnalisa vähenemine on suurem kogutud maksudest pindala fdi võrra. ee ongi õllemaksu täiskoormuse kaotus. Tarbimine ja liigne maksukoormus Maksu kehtestamine, kui see pole kindlasummaline maks, tekitab Hind ebaefektiivsust. Ebaefektiivsuse suurust mõõdab puhas heaolukadu, mis on tarbijate heaolutasemele sama mõju avaldava kindlasummalise maksu ja moonutusliku maksuga saadava tulu vahe. P0 Maks O Q1 Tarbija heaolukadu Q Tootja heaolukadu Kogu heaolukadu Kogus Maksundus U.ilberg, Ph 2009 53 Maksundus U.ilberg, Ph 2009 54 9
Tööteguri maksustamise efektiivsuse hindamine Eelnevates näidetes on lähtutud sellest, et tööst saadud sissetulekut maksustatakse ühesuguse. Töötamine kodus. Töötamine väljaspool määraga, sõltumata sellest, $ $ missugusel turul tööpakkumine toimub. Eeldame samuti, et inimene maksimeerib oma kasu w1 w1 (sissetulekut) töötamisest kas kodus või väljaspool. VMPx VMPz Joonisel on tööturg tasakaalus, kui kodus 0x X1 0z Z1 töötatakse X1 tundi ja Kodus töötatud tunde Turule töötatud tunde palgatööl Z1 tundi. aastas ja jagunemine kodus ja väljas töötamise vahel. Piirtoodangu väärtus mõlemas sektoris on w1 dollarit. Konkurents tagab turusektoris töötasu võrdsuse piirtoodangu väärtusega. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 55 Eeldame, et palgatööd maksustatakse määraga t, kodutööd aga ei maksustata. Inimene hakkab töötama rohkem kodus kui palgatööl, sest nii on talle kasulikum. Niisuguse käitumise tulemusena hakkab VMPz tõusma ja VMPx langema. Tasakaal saavutatakse, kui palgatöö maksujärgne piirtoodangu väärtus võrdub koduse töö piirtoodangu väärtusega. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 56 Tööteguri maksustamine Täiskoormuse kaotuse $. Töötamine kodus $. Töötamine väljaspool hindamine võimaldab: a w 2 T ühikoorm us 1. hinnata w c w 1 n b maksusüsteemi 1 (1 t)w 2 g f (1 t)w 2 k m efektiivsuse (1 t)w aspektist; 1 V M P z V M P x 2. võrrelda erinevate u v s r 0 z 0 Z 2 Z 1 x X 1 X 2 maksusüsteemide Kodus töötatud tunde aastas Turule töötatud tunde aastas soovitavust; 3. kalkuleerida Joonisel juhtub see siis, kui inimesed töötavad X2 tundi kodus ja Z2sotsiaalseid tundi palgatööl. Üldine töötundide arv on fikseeritud, seepärast võrdub koduse kulusid. töö kasv töö vähenemisega turusektoris. Nii loob maks olukorra, kus tehakse liialt palju tööd kodus ja mitteküllaldaselt turusektoris. Maksu kehtestamise tulemusena tõrjuti turusektorist tööd välja pindala abrs ulatuses. Töötundide arv turusektoris vähenes Z1-lt Z2-le. Kodumajapidamistesse tuli tööd juurde pindala cfvu ulatuses. Täiskoormuse kaotus võrdub nende kahe pindala vahega, s.o. pindalaga anmb. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 57 Kas maksusüsteem on ajendanud inimesi töötama rohkem või vähem tunde kui nad muidu oleksid töötanud? Tööjõu pakkumine ja liigne maksukoormus PLK Maksueelne palk Maksujärgne palk Maksueelne kogus Tööjõu pakkumise kõver Maksujärgne kogus Töötatud tundide arv Maksundus U.ilberg, Ph 2009 58 Maks kuni punktini suurendab ja allpool vähendab tööjõu pakkumist Tööjõu maksustamine Kui tulumaks on proportsionaalne, toimivad asendusefekt ja tuluefekt vastassuundades. Kui tuluefekt ajendab inimesi rohkem töötama, siis asendusefekt ajendab inimesi vähem töötama. Teoreetiliselt on võimatu prognoosida, kumb efekt hakkab domineerima. Tööjõu pakkumise muutumise mõõduks palga muutudes on tööjõu pakkumise elastsus. ee näitab tööjõu pakkumise muutust protsentides töötasu muutudes 1% võrra: TULUEFEKT Palgalt võetav maks halvendab algul inimese olukorda. Kuna olukord halveneb, hakkab ta vähem tarbima ja rohkem töötama. ENUEFEKT Palgalt võetav maks vähendab töö eest saadavat tasu. Kuna töötasu väheneb, siis väheneb ka tema töömotivatsioon. Ta asendab tarbekaubad vaba ajaga. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 59 Maksustamine ja majanduslik efektiivsus Igasuguse maksu mõju saab jagada kaheks: TULUEFEKT ENUEFEKT Kindlasummalise maksuga kaasneb küll tuluefekt, kuid mitte asendusefekt. uvalise maksuga kaasnevate moonutuste suurus on seega seotud asendusefekti suurusega. Mida suurem on asendusefekt, seda suurem on ka puhas heaolukadu. Kui maksu võetakse kaubalt, hakkavad nii tulu- kui ka asendusefekt selle kauba tarbimist vähendama. Tarbijahinna tõusust maksude mõjul tulenev puhtas heaolukadu on mõõdetav maksuga kaasneva tarbija hinnasäästu muutuse ja maksutulu vahega. Tootjate poolt saadava hinna alanemisega seondub samuti puhas heaolukadu. Nende kasum väheneb rohkem, kui nad tegelikult valitsusele maksutuludeks maksavad. Puhas heaolukadu kasvab maksu tõustes enam kui proportsionaalselt. (Puhas heaolukadu suureneb maksumäära ruudu võrra). Maksundus U.ilberg, Ph 2009 60 10
Maks on mittemoonutuslik, kui inimene ei saa oma maksukohustuse muutmiseks midagi teha. Majandusteadlased nimetavad mittemoonutuslikke makse kindlasummalisteks maksudeks (peamaks, vanusest, soost sõltumatud jne). Kaupadele võetavad maksud on moonutuslikud ostad vähem, maksad vähem. Ka tulumaks on moonutuslik maksukohustuse vähenemiseks tuleb vähem tööd teha või vähem säästa. Moonutuslikud maksud on ebaefektiivsemad, kui valitsus asendaks need kindlasummaliste maksetega saaks ta rohkem tulu, kuid inimeste heaolule avaldaks see samasugust mõju. Teatamise mõju ehk hea maks on vana maks. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 61 Maksu moonutused, majanduslik efektiivsus (näiteid) uurbritannias kehtestatud aknamaksu tagajärjel hakati ehitama akendeta maju. Inglismaal maksustatakse kolmerattalisi sõidukeid madalamalt, kui neljarattalisi. Kaubikute ja furgoonautode madalam maksustamine. abiellumine 31. detsembril aasta maksude optimeerimine. Tulu maksustatakse, lisasoodustust ei jne. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 62 Optimaalne maksustamine Tulumaks moonutab tavaliselt inimeste säästmis- ja töötamisotsuseid. Maksust tulenev puhas heaolukadu on proportsionaalne maksumäära ruuduga. Paremuselt teise teooria ütleb, et parima majandusteaduse õppetunde ei saa aga pimesi ellu rakendada. Elastsusoptimistid Peavad puhtaid heaolukadusid väikesteks. Elastsuspessimistid Peavad moonutusi suureks. Miks kehtestatakse moonutuslikke makse? Võib kindlalt väita, et kui valitsusel oleks iga meie ühiskonna liikme kohta täielik informatsioon, siis ta moonduslikke makse ei kehtestaks. Üldiselt ollakse seisukohal, et need, kellel on kergem makse maksta, peaksid maksma rohkem, kui need, kellel on seda raskem teha. Kui valitsus saaks kindlaks teha, kes on võimekam ja suudab seetõttu rohkem makse maksta, kehtestaks ta neile inimestele lihtsalt kõrgemad kindlasummalised maksud. Kuidas aga võimeid mõõta? Tulumaksuga ei õnnestu alati maksustada neid, keda meie arvates tuleks maksustada. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 63 TÕE? Maksust tuleneva puhta heaolukao suurus on seotud asendusefektiga: Kui vaba aeg ja tarbekaubad oleksid omavahel hästi asendatavad oleks tööjõu pakkumine elastne ja tarbimiselt või palgatulult võetav maks tekitaks suure puhta heaolukao. Kui selle perioodi tarbimine ja järgmise perioodi tarbimine oleksid omavahel hästi asendatavad, oleks säästude kõver väga elastne ja intressitulult makstava maksuga kaasneks suur puhas heaolukadu. Kas suurem progressiivsus tähendab suuremat või väiksemat puhast heaolukadu? Maksundus U.ilberg, Ph 2009 64 Maksu nimetatakse progressiivseks, kui keskmine maksumäär, mis on maksude kogusumma ja inimese sissetuleku suhe, sissetuleku suurenedes tõuseb. N! Terminite kasutus pole standardseks kujunenud. sendusefekti suurusega seotud puhas heaolukadu näitab, et sissetulekute jaotumise nendes osades, kuhu kuulub suurel arvul inimesi (s.t. keskmise sissetuleku vahemikes) on kasulik rakendada madalaid piirmaksumääri. Niisugustes vahemikes rakendatavad kõrged maksumäärad võimaldavad omakorda valitsusel saada suurema sissetulekuga isikutelt madalama piirmaksumääraga sama suurt või suuremat tulu. ee vähendab puhast heaolukadu suurema sissetulekuga isikutelt saadud maksude arvel. Nende kahe efekti mõju tulemusena võib osutuda lõppkokkuvõttes kasulikumaks rakendada ühtlast maksumäära. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 65 issetulek Kindlasummaline toetus progressiivse maksu korral Maksueelne eelarvekitsendus progressiivse maksu korral maksutulu proportsionaalse maksu korral maksutulu Pärast kindlasummalist maksu Pärast proportsionaalset maksu Pärast progressiivset masku Pakutav tööjõud Kui valitsus saab kehtestada ümberjaotusliku tulumaksu, võib täiendaval ümberjaotamisel kaupade maksustamise kaudu vähe mõtet olla. Hoiatus, et tulumaks peaks olema hästi läbimõeldud: paljudes riikides on tulumaksudest kõrvalehoidmine nii levinud, et praktiliselt ainus viis efektiivselt ümberjaotust teostada on maksustada rikaste poolt tarbitavaid kaupu. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 66 C C kindlasummalise masku korral maksutulu 11
Kaupade diferentseeritud maksustamise puudused: Kaupade diferentseeritud maksustamine on administratiivselt keeruline (probleemid + ebaõiglus). Kaupade diferentseeritud maksustamist võidakse kasutada diskrimineerivalt: uurbritannias on otimaal valdavaks joogiks viski ja Inglismaal õlu (viski ja õlle erinev maksustamine?). U-s tõi tööstustoodete tollimaks kasu riigi kirdeosale lõunapiirkondade arvel. iferentseeritud maksustamine võimaldab ühel regioonil teisi maksusüsteemi kaudu ekspluateerida. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 67 RMEY MKU Missugused maksud peaks valitsus eri kaupadele kehtestama, kui ta ei saaks kehtestada kindlasummalisi makse? Missugune maksusüsteem minimeeriks valitsusele teatud tulu hankimisega kaasneva puhta heaolukao? Vastuse sellele andis enam kui 60 aastat tagasi Cambridge i majandusteadlane Frank Ramsey. Ramsey eeldas oma analüüsis, et kõik inimesed on identsed. Puhast heaolukadu minimeerivaid kaubamakse nimetatakse Ramsey maksudeks. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 68 Teatavatel lihtsustatud tingimustel on Ramsey maksud pöördvõrdelised nõudluse ja pakkumise elastsusega: t/p = k (1/η + 1/η) t maks ühiku kohta p maksujärgne hind k võrdetegur, mis sõltub tulude kogusummast, mida valitsus püüab hankida η nõudluse kompenseeritud elastsus η pakkumise elastsus Ramsey maksud minimeerivad puhta heaolukao, mis kaasneb ainult kaubamaksude kaudu teenitava tuluga. ee, kas eri kaupu tuleks maksustada erineva määraga, sõltub sellest missuguseid makse valitsus saab kasutada. Kui valitsus on kehtestanud optimaalse tulumaksu, ei tohiks ühelgi kesksel juhul kaubamakse kehtestada ja samal põhjusel ei tohiks maksustada ka intresse. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 69 Ramsey reegel: selleks, et minimeerida maksudega kaasnevaid täiskoormuse kaotusi (üldist täiskoormuse kaotust), peavad maksumäärad olema seatud nii, et nõudmise vähenemise protsent oleks kõikidel kaupadel võrdne. Miks aga on efektiivse maksustamise seisukohalt oluline, et just nõudmise, mitte aga hindade muutumine peab olema kõikide kaupade osas võrdne? Vastus: Maksuga kaasnev täiskoormuse kaotus on nõutavate kaubakoguste maksustamisest tingitud moonutuste tulemus. elleks, et minimeerida täiskoormuse kaotust, peavad muudatused kaubakogustes olema ühesugused. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 70 Corletti-Hague i reegel Corlett ja Hague (1953) pakkusid veel ühe huvitava Ramsey reegli käsitluse: kui on tegemist kahe kauba maksustamisega, siis suhteliselt kõrge määraga tuleb maksustada seda kaupa, mis on täienduskaup puhkusele (vabale ajale) kui kaubale. Vaba aja maksustamine pole aga võimalik, seepärast on otstarbekas maksustada neid kaupu, mis on seotud vaba aja veetmisega. Vaba aega peetakse eriliseks kaubaks, mida saab maksustada ainult koos selle tarbimise maksustamisega. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 71 Võrdsuse käsitlus tarbimise maksustamisel Kui oleks võimalik kasutada ainult paušaalmakse, võiks riik oma maksutulud kokku saada ilma igasuguse täiskoormuse kaotuseta ja optimaalse maksustamise küsimus piirduks ainult jaotusprobleemi lahendamisega. Paušaalmakse ei saa kasutada, seepärast tuleb lahendada küsimus, kuidas koguda vajalik summa makse võimalikult väikese täiskoormuse kaotusega. Täiskoormuse kaotuse minimeerimine nõuab niisuguseid makse, mis vähendavad kõigi kaupade kompenseeritud nõudmist võrdses proportsioonis. Mitteasendatavate kaupade puhul tähendab see, et maksumäärad tuleb kehtestada nõudmise elastsusega pöördvõrdelises sõltuvuses. Kui ühiskond taotleb ümberjaotamise eesmärke, tuleb teha järeleandmisi maksustamise efektiivsuses. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 72 12
Optimaalne maksustamine ja tootmise efektiivsus Tootmise efektiivsus saavutatakse siis, kui kõigil firmadel on samad sisendite ja väljundite hinnad. eega tekitab iga sisenditelt võetav maks, mis pole kõigil firmadel ühtne või iga väljundilt võetav mask, mis pole kõigil firmadel ühtne, tootmise efektiivsuse vähenemist majanduses. eega tekib turustamissektori ja turustamisvälise sektori vahel moonutus ja tootmine ei ole majanduses efektiivne. Kui valitsus suudaks kõik erasektoris tekkivad kasumid maksustada saaks väita, et tootmise efektiivsus on soovitav. eega ei tohiks valitsus ettevõtetele moonutuslikke makse kehtestada. Kõike seda, mida valitsus võiks saavutada tootjatele kehtestatud moonutuslike maksetega saaks paremini saavutada otseste maksetega tarbijatele, mis jätaks majanduse tootmisvõimaluste rajale. ee kas kaupu tuleks diferentseeritult maksustada ja kuidas sellisel juhul maksumäärasid valida, sõltub sellest kas on olemas tulumaks ja millist tulumaksusüsteemi kasutatakse. Juhul kui kasutatakse mitmekesist maksusüsteemi, siis peab võimalik maksude kogum ise olema analüüsi objektiks: see sõltub sellest, missugused muutujad on kergesti täheldatavad ja kontrollitavad. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 73 Ebaõigluse ja ebaefektiivsuse vaheline kompromiss? Kui kõik inimesed oleksid identsed, poleks mõtet moonutuslikke maske kehtestada. Pareto-efektiivsetel maksusüsteemidel pole alternatiive, mis võiksid inimese olukorda parandada, halvendamata samal ajal teiste inimeste olukorda. Pareto-efektiivse maksusüsteemi olemus sõltub omakorda valitsusele kättesaadavast informatsioonist. Maksusüsteemide kavandamisel tehakse olulisi ümberjaotuslike eesmärkide ja efektiivsuse vahelisi kompromisse. Valitsus saab vähendada ebavõrdsuse astet, kuid ainult puhta heaolukao suurenemise arvel. Optimaalseks nimetatakse maksusüsteemi, mis maksimeerib ühiskonna heaolu ja mille korral puhta heaolukao ja ebavõrdsuse vaheline kompromiss peegeldab ühiskonna (valijate) suhtumist võrdsusesse ja efektiivsusesse. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 74 Maksudega kaasnevad halduskulud Otsesed: Maksuameti ülalpidamine: maksude administreerimine; Kaudsed: Mida peavad kandma maksumaksjad: tuludeklaratsioonide täitmine; arvestus; raamatupidamine; maksu konsultatsioon jm. Majandusteadlased on välja arvutanud, et kaudsed kulud on otsestest kuludest vähemalt viis korda suuremad. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 75 Maksusüsteemi paindlikkus Maksusüsteemi paindlikkus (KP stabiliseerimine maksudega) Valitsuse tulud jõuavad maksimumi punktis E ajal, mil on alanud majanduses eg allakäik valitsus peaks selles punktis majandust stimuleerima, et see uuesti Rahvatulu aktiviseeruks. Maksude jõudmine maksimumi avaldab summutavat mõju. Vastupidine olukord, kui Maksutulud majandus väljub mõõnaperioodist (E ), soovib valitsus majandust piirata, et see ei satuks C inflatsioonispiraali. amal ajal on maksutulud Maksutulud väikesed (maksutulud (viivitusega) sõltuvad eelmise aasta E E rahvatulust) ja madal maks õhutab tarbijaid rohkem kulutama. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 76 Väidetakse, et maksud peaksid olema seotud: Maksud ja tööpakkumine Kasuga Maksevõimega Heaolumõõduga Probleem: kuidas maksevõimet või majanduslikku heaolu kõige paremini mõõta? Utilitaristid: tuleks valida maksusüsteem, mis maksimeeriks kasulikkuse summat. Rawlsi käsitlusviisi kohaselt tuleks valida maksusüsteem, mis maksimeeriks kõige halvemas olukorras oleva inimese heaolu. Pareto efektiivsed maksusüsteemid maksimeerivad ühe inimese heaolu, kui valitsus saavutab antud tulu ja kui teised saavutavad eelnevalt kindlaksmääratud kasulikkuse. Mitte kellegi olukorda ei saa parandada kellegi teise olukorda halvendamata. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 77 Maksu peetakse ebaefektiivseks, kui tema mõjul teeb maksumaksja ühiskonna seisukohalt ebasoovitavaid majandusotsuseid, näiteks loobub tööst või vähendab oma tööpakkumist. Vaatleme mudelit, mille põhilised piirangud on järgmised: Töö ja puhkuse võimalused on piiratud ajavaruga. Eeldades, et kogu aeg, mis ei ole vaba aeg, kulub töötamiseks. Eelarvepiirang näitab puhkuse ja sissetuleku kombinatsioone. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 78 13
issetulek nädalas G issetulek Puhkus O kalle = w E1 i Töö F javaru ii iii T Puhketunde nädalas Puhkuse ja töö vahekord enne maksu. Kasu on maksimaalne punktis E1: Elmar töötab FT tundi ja puhkab OF tundi ning sissetulek on OG. Maksu mõju. Oletame, et valitsus kehtestab palgale maksu määraga t. Maksu tõttu pole sissetuleku ja puhkuse valik heaolu tasemel punktis E1 enam võimalik. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 79 Puhkuse ja sissetuleku suhte valik Elmar peab tegema valiku proportsionaalse tulumaksu korral mingisuguses punktis eelarvepiirangul HT. issetulek omineerib asendusefekt. sendusefekt alandab nädalas kalle = w tööpakkumist. Joonisel on selleks punkt E2, kus Elmar tarbib puhkust koguses OI ja töötab IT tundi. H Tema maksujärgne tulu on OG. E G 1 Maks vähendas Elmari tööpakkumist FT tunnilt IT G' E 2 tunnile. Kas sellest saab järeldada, et kalle = (1 t)w Töötunde enne maksu ratsionaalne inimene vähendab alati oma tööpakkumist, kui kehtestatakse O F I T proportsionaalne tulumaks? Puhketunde nädalas Ilmselt mitte. Elmar reageerib maksust tingitud sissetuleku Töötunde vähenemisele töötundide arvu pärast maksu suurendamisega FT pealt JT omineerib sissetulekuefekt peale. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 80 Proportsionaalne tulumaks võib suurendada tööpakkumist. Kõik sõltub inimese eelistustest. Maks vähendab kättesaadavat töötasu, sellega alaneb puhkuse alternatiivkulu, mis omakorda kutsub esile töö puhkusega asenduse efekti. Progressiivse tulumaksu toime on küllaltki sarnane proportsionaalse tulumaksu toimele. Teooriast järeldub, et individuaalse tööpakkumise otsus sõltub: muutujatest, mis mõjutavad eelarvepiirangut, eriti töötasust pärast maksu; muutujatest, mis mõjutavad sissetuleku ja töötasu samasuskõveraid, nagu vanus, sugu, abielulisus. neid sõltuvusi on mõõdetud, et arvutada tööpakkumise funktsiooni. Mõõtmistulemused on olnud erinevad sõltuvalt perioodi pikkusest ja kasutatud meetodist, kuid on täheldatud kaht nähtust: 20 60-aastastel meestel on netopalga mõju absoluutväärtus töötundidele väga väike (enamasti vahemikus 0 < 0,2); abielunaiste töötundide arv ja töötamisotsus on tugevas sõltuvuses netopalgast (elastsus vahemikus 0,2 < 1). Maksundus U.ilberg, Ph 2009 81 Tulevane tarbimine N I1 + (1 + i) I1 Ii (1 + i) O I0 elle aasta sissetulek Maksud ja säästmine kalle = 1 + i (1 + i) (1 + i) F I0 I0 + M Nüüdne tarbimine issetulek, mida loodetakse saada tulevikus Moodsamad säästuotsuste uurimised toetuvad elutsükli mudelile, mille kohaselt jooksva aasta tarbimise ja säästmise otsused on seotud tervet elu hõlmava majandusliku plaaniga (Modigliani, 1986). issetulek, mis on saanud minevikus Maksundus U.ilberg, Ph 2009 82 Intressitulude maksustamine Pärast maksu kehtestamist säästab inimene rohkem kui enne maksu, sest üritab tasa teha seda kaotust tulevases tarbimises, mille on tekitanud maks. el juhul on tegemist sissetulekuefektiga. Probleem on kahe efekti konfliktis: Ühest küljest vähendab maks intressidelt nüüdse tarbimise alternatiivkulu ja seega soodustab nüüdse tarbimise kasvu ja säästude vähenemist. ee on asendusefekt. Teisest küljest muutub maksu tõttu raskemaks tulevase tarbimise taseme saavutamine. Nüüd tuleb rohkem säästa, sest maks vähendab reaalset sissetulekut. ee on sissetulekuefekt. Töötasu tunnis a w (1 t1)w b (1 t2)w e (1 ta)w (1 t3)w h Maksumäära mõju maksutuludele j i k f c d L10 La L2 L1 L0 Tunde nädalas L Üldlevinud on arvamus, et mida kõrgem on maksumäär, seda rohkem kogutakse makse. Töötundide arv väheneb vastavalt sellele, kuidas väheneb netopalk. omineerib asendusefekt. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 83 Maksundus U.ilberg, Ph 2009 84 14
Maksumäärad, töötunnid ja maksutulud: Maksueelse töötasumäära w korral on maksutulu võrdub ristküliku abdc pindalaga. Kui maksumäär tõuseb t2 peale, vastab maksutuludele pindala eakf. Pindala eakf > abdc, s.t. kõrgema määra puhul on valitsus kogunud rohkem makse. Kas see tähendab, et tõstes maksumäära, saab maksutulusid suurendada lõpmatuseni? Ilmselt mitte, sest näiteks maksumäära t3 puhul on töötundide arv vähenenud niivõrd, et kogutud maksutulud (haji) on selle määra puhul väiksem. Kui maksumäär oleks 100%, ei töötaks keegi ja maksutulusid ei laekuks üldse. Väga madala maksumäära puhul on maksutulu väike. Maksumäära tõustes maksutulu kasvab ja saavutab maksimumi punktis, kus maksumäär on ta. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 85 M a k s u - t u l u Lafferi kõver (rthur. Laffer, 1979) t 1 t 2 t a t 3 M a k s u m ä ä r Üldiselt taandub vaidlus sellele, kas on vaja nii palju avalikke teenuseid (riigiametnikke) ja suuri makse nende ülalpidamiseks või võiks alandada makse ja piirata avalikku sektorit. Valitsus ei tohiks kehtestada kõrgemat maksumäära, sest kõrgema määra puhul hakkab kogutava maksu üldsumma vähenema. Väide, et maksumäära alandamine võib suurendada maksulaekumisi, kujunes pakkumispoolemajandusteaduse üheks nurgakiviks. Nõudmispoolemajandusteadlased seevastu väidavad, et olevat absurdne loota, et maksumäärade vähendamise kaudu saab maksutulusid suurendada. Maksundus U.ilberg, Ph 2009 86 15