Digitaaltehnika Loengukonspekt
|
|
- Θωθ Κολιάτσος
- 6 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 Digitaaltehnika Loengukonspekt
2 Sisukord Sisukord.... rvusüsteemid Kümnendsüsteem Kahendsüsteem Kaheksandsüsteem Kuueteistkümnend süsteem Kahendkodeeritud kümnendsüsteem Kahendkodeeritud kümnendsüsteemid 4 ja liiaga rvu teisendamine kaheksandsüsteemist kahendsüsteemi rvu teisendamine kahendsüsteemist kaheksandsüsteemi rvu teisendamine kuueteistkümnendsüsteemist rvu teisendamine kahendsüsteemist kuueteistkümnendsüsteemi rvu teisendamine kümnendsüsteemist kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteemi... 7 Täisarvu teisendamiseks jagatakse seda süsteemi alusega ja jääk kirjutatakse kõrvale ritmeetilised operatsioonid kahendsüsteemis Positiivsete arvude liitmine lgebraline liitmine pöörkoondis lgebraline liitmine täiend koodis Loogikafunktsioonid..... Loogikafunktsioon ja loogika seade..... Ühe argumendi loogikafunktsioonid..... Kahe argumendi loogikafunktsioonid Loogikaseadused... Loogikaelemendid Loogikalülituste liigid Loogikaelemendid diskreetelenemdid Dioodelement VÕI Dioodelement NING Transistorelement EI ehk inverter Integraalsete loogika elementide skeemitehniline liigitus Loogikaelementide parameetrid Diood-transistor loogika DTL Transistor transistor loogika TTL TTL tööpõhimõte Keerulise inverteriga TTL MOP loogika n-mop loogika Komplementaarne MOP-CMOS Kombinatsioonseadmete süntees Loogikafunktsiooni täielik disjunktiivne normaalkuju ehk TDNK Täielik konjunktiivne normaalkuju TKNK Loogikafunktsioonide lihtsustamine Karnaugh kaartide meetodil... Digitaaltehnika konspekt
3 5. Integraalsed trigerid NING-EI ja VÕI-EI Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood Trigeri mõiste Kasutatud tähised Trigerite liigid sünkroonsed trigerid Otsesisenditega S-triger Inverseeritud sisenditega S-triger Sünkroonsed trigerid S-triger D-Triger Sünkroonsed kahetaktilised trigerid JK-Triger T-triger ehk loendustriger Koodrid, dekoodrid ja koondimuundurid Koodrid ehk šifraatorid Dekoodrid ehk dešifraatorid Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks Koodimuundurid Kommutaatorid Multiplekser Demultiplekser egistrid Üldist Nihkeregister... Digitaaltehnika konspekt
4 . rvusüsteemid.. Kümnendsüsteem Sümbolite arv ehk süsteemi alus p=, sümbolid on:,,,,4,5,6,7,8,9 Iga number paikneb arvus kindlal positsioonil ehk järgus. Järkude kaalud vasakul pool koma on,,, jne, ning paremal pool koma -, -, jne. Näide: i n 54,7 = i +4 i +5 i +7 i - + i - + i - n järkude kaal kaalude arvuline kordaja.. Kahendsüsteem Süsteemi alus ehk sümbolite arv p=, sümbolid on ja. Järkude kaalud vasakul pool koma on,,, jne ja paremal pool koma -, -, -, jne. Näide:, = i + i + i + i + i 4 + i - + i - + i - = = ,5=9,5.. Kaheksandsüsteem Sümbolite arv ehk süsteemi alus p=8, sümbolid on,,,,4,5,6,7. Järkude kaalud vasakul pool koma on 8,8,8, jne ja paremal pool koma 8-, 8-, 8-, jne. Näide: 5,8= i 8+5 i 8+ i 8+ i 8-+ i = =+4+8+ =7 = =7, Kuueteistkümnend süsteem Sümbolite arv ehk süsteemi alus p=6, sümbolid on,,,,4,5,6,7,8,9,,b,c,d,e,f. Järkude kaalud vasakul pool koma on 6,6,6, jne ja paremal pool koma 6-, 6-, 6-, jne B C D E F süs Digitaaltehnika konspekt 4
5 süs Näide: 7F,B6E 6 =5 i 6 +7 i 6 + i 6 + i i i 6 - =687,74.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 84 BCD Binary Code Kahendkodeeritud kümnendsüsteemis saadakse number 84 spikri abil. Kui meil on tarvis saada number üheksa selles süsteemis siis: 84 9 Võtame need numbrid mis on vajalikud 9 saamiseks liidame, antud juhul 8 ja, nende numbrite alla kirjutame ühed. Nende numbrite alla mida me ei liida nende alla kirjutame nullid. Seega saame, et number üheksale vastab kahendkodeeritud kümnendsüsteemis. Mitme kohale arv kodeeritakse kümnend koodis kuid iga selle number esitatakse kahend koodis. Näide: 95,867 = Kahendkodeeritud kümnendsüsteemid 4 ja liiaga Kümnend Kahendkodeeritu kümnendsüsteemid arvud 84 4 liiaga Kui me võtame kümnend arvud, mis annavad kokku kümme. Näiteks võtame ja 8. Juhul kui nende summa on kümme siis 84 kahendkodeeritud kümnend süsteemis on vastupidised koodid. Näiteks ja 8 84 kahendkodeeritu süsteemis(seal kus on null sinna paned ühe ja seal kus üks sinna nulli). Digitaaltehnika konspekt 5
6 Kui on tarvis saada number siis liidame 84 kahendkodeeritud kümnend süsteemis 8, ja, ehk siis tulemiks saame: 84 Seega number vastav kahendkodeeritud kümnend süsteemis. Koodide 4 ja liiaga teineteist üheksani täiendavate arvude ( ja 9, ja 8, ja 7) koodid on teineteise inversioonid..7. rvu teisendamine kaheksandsüsteemist kahendsüsteemi Iga number tuleb kirjutada kolmejärgulise kahendarvuga. Näide: 5,4 8 =, si käib sama süsteemiga kui on 84 süsteemis numbri saamine kuid siin kasutame abi valemit rvu teisendamine kahendsüsteemist kaheksandsüsteemi Näide:.., =.., =57, 8. esmalt pead jagama arvu kolmestesse osadesse, osasid eristavad punktid (.). viimases seksioonis on üks number puudu jääb ainult kaks, sinna lisame ette nulli.. kasutades eelmise peatüki teooriat toimime vastupidiselt 4 valemi alusel.9. rvu teisendamine kuueteistkümnendsüsteemist Igale arvu järgule vastab kahendsüsteemis neli järku. Üleviimine tehakse peatüki.7. analoogial ainult 84 valemi alusel. B8D,E6 6 =,.. rvu teisendamine kahendsüsteemist kuueteistkümnendsüsteemi Näide: NB! Siin olukorras on vaja lisada lõppu nulli!, =, =FC,B8 8 Digitaaltehnika konspekt 6
7 .. rvu teisendamine kümnendsüsteemist kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteemi Täisarvu teisendamiseks jagatakse seda süsteemi alusega ja jääk kirjutatakse kõrvale. Näide: : Vanimad järgud on allpool ja arv kirjutatakse vastusesse 7 : vasakult paremale, alates vanimast järgust. : Vastus: 55 = 6 : : Murdosa teisendamiseks korrutatakse seda süsteemi alusega ja saadud korrutise täis osa eraldatakse. Näide:,58,58 =,6,6 =,, =,64,64 =,8,8 =,56,56 =,, =,4,4 =,48,58 =,. Ülesanne: Teisenda 75, kaheksand- ja kuueteistkümnend süsteemi. 75 : 8, 8, ,68 8 5,44,44 8,5,5 8 4,64 75, =6, , 6 75 : 6, 6,6 47 F,6 6 5,76,76 6 C,6,6 6,56 Digitaaltehnika konspekt 7
8 .. ritmeetilised operatsioonid kahendsüsteemis... Positiivsete arvude liitmine Näide : esile toodud null mõlema numbri ees tähistab positiivset arvu Näide : = positiivne = negatiivne Ülesanded: lgebraline liitmine pöörkoondis Et saada õiget tulemust positiivse ja negatiivse arvu liitmisel tuleb negatiivne arv viia pöördkoodi. Selleks tuleb inverteerida kõik arvujärgud välja arvatud märgijärk. Näide : N = N = + N pöörd = + Märgi järgust tekkiv ülekanne liidetakse juurde noorimale järgule. Kui tulemus on positiivne siis pole saadud vastust enam teisendada vaja. Näide : N = + N = N pöörd = Kui liitmise tulemus on negatiivne, tuleb see lõpliku tulemuse saamiseks viia pöördkoodist otsekoodi. Selleks tuleb inverteerida kõik arvu järgud välja arvatud märgi järk. N +N = 6+(-4)= -6+4=-... lgebraline liitmine täiend koodis Negatiivse arvu täiendkoodi viimiseks inverteeritakse kõik arvujärgud välja arvatud märgi järk ja noorimale järgule liidetakse üks. Digitaaltehnika konspekt 8
9 Näide : N = + N = N pöörd = N +N = Täiend koodis ei ole vaja arvestada märgi järgust tekkivat ülekannet. Näide : N = N = N täiend Kui liitmise tulemus on negatiivne tuleb see lõpliku vastuse saamiseks viia täiendkoodist otse koodi. Selleks tuleb inverteerida kõik arvu järgud väljaarvatud märgi järk ja noorimale järgule liita. Kodus_: N = N = Liita N ja N pöörd ja täiend koodis. Digitaaltehnika konspekt 9
10 . Loogikafunktsioonid.. Loogikafunktsioon ja loogika seade Loogikaalgebra ehk Boole i algebra on matemaatilise loogika üks osa ja seda nimetatakse ka lause arvutuseks. Kui lause on tõene, siis tähistatakse seda numbriga üks ja kui lause on väär siis tähistatakse seda numbriga null. Muutujat mille väärtus võib olla kas null või üks nimetatakse kahendmuutujaks. Nulli nimetataks loogiliseks nulliks ja ühte loogiliseks üheks. Sõltumatuid muutujaid (sisendeid) nimetatakse argumentideks. Neist sõltuvaid muutujaid (väljundeid) nimetatakse funktsioonideks. Loogika funktsiooni kõik argumendid on loogilised muutujad, millel on kaks väärtust null või üks. Funktsioone mis võivad omandada väärtusi null või üks nimetatakse loogika funktsioonideks. Seadmeid mis formeerivad loogika funktsioone nimetatakse loogika ehk digitaalseadmeteks. Kahendkoodi sisestamis ja väljastamis viiside järgi jaotatakse loogika seadmed:. Jadatoimega kus üks takt sisaldab ainult ühe bitti ja ühe bitti kaupa saadakse ka väljund signaal.. ööptoimega kus kõik bitid sisestatakse korraga ja saadakse ka rööpväljunditest korraga.. Segatoimega kus rööpinfo muudetakse jadainfoks või vastupidi. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse loogika seadmed:. Kombinatsioon seadmed (mäluta) kus väljund signaal on määratud ainult antud hetkel sisendis toimivate signaalidega ja ei sõltu seadme eelmistest olekutest. Näiteks summaator. Järjestik seadmed (mäluga) kus väljund signaal sõltub nii momendi sisendites toimivatest signaalidest kui ka seadme eelmistest olekutest. Näiteks loendur... Ühe argumendi loogikafunktsioonid n argumendi korral on argumentide kombinatsioonide arv n ja funktsioonide arv n, kui n= siis kombinatsioone on ja funktsioone 4. Kui n=, siis on vastavad arvud 4 ja 6. Kui n=, siis 8 ja 56. Ühe argumendiga loogikafunktsioon rgument Funktsioon Funkt. nimetus Konstant kordus eitus Konstant Funkt. tähistus f = f = f = f 4 = Digitaaltehnika konspekt
11 f ( ) f ( ) 4 f ( ) seadmed. a) b) c) Ühe argumendi funktsioone realiseerivad.. Kahe argumendi loogikafunktsioonid Fu nkt nr Funktsiooni nimetus rgumendi kombinatsioo n seekutabel f Konstantne f Konjuktsioon e. loogiline korrutamine e. NING f keeld Funktsiooni selgitus Väljundis on alati signaal Väljundis on, kui kõikides sisendites on Väljundis on kui =. kui = siis on väljundis sõltumata - st Funktsiooni matemaatiline esitus f f f f = = i = = i f kordus f = Loogika elemendi tähis f 4 keeld f4 = i f 5 kordus f5 = f 6 f 7 Mitte samaväärsus e. välistav VÕI Disjunktsioon e. loogiline liitmine VÕI Väljundis on ainult siis kui sisendite olek on erinev Väljundis on kui kas või ühes sisendis on üks f = + f 6 = i i f = + f 7 = v 7 M = Digitaaltehnika konspekt
12 Piere i tehe e. disjunktsiooni f 8 eitamine VÕI-EI f 9 Samaväärsus f inversioon f f implikatsioon inversioon e. eitus Väljundis on kui kasvõi ühes sisendis on Väljundis on üks kui = Väljundis on kui = ja kui = Väljundis on ainult siis kui??? f8 = f8 = v f8 = i f9 = i + + i f = f = f = i f = = f f 4 implikatsioon Shefferi tehe e. konjunktsiooni inversioon NING-EI f 5 Konstantne Väljundis on null ainult siis kui = ja = Väljundis on kui kõik sisendid on Väljundis on alati signaal f = f = + f f = 4 = i 4 f 5 =.4. Loogikaseadused. Domineerimisseadus I iabc i i i... =. Domineerimisseadus II + a+ b+ c+... =. Samaväärsus aa i = a a+ a= a 4. Eituse eitamise seadus a= a 5. Komplementaarsus- ehk täiendiseadus aa i = a+ a= 6. Konmuktiivsusseadus ab i = ba i a+ b= b+ a 7. ssotsiatiivsusseadus ai bic = aib ic= aibic ( ) ( ) ( ) ( ) a+ b+ c = a+ b + c= a+ b+ c 8. Distributiivsusseadus ai b+ c = aib+ aic ( ) + i = ( + ) i( + ) a b c a b a c 9. Neelduvusseadused Digitaaltehnika konspekt
13 ( + ) = ( ) ( )... ( ) ai a b a ai a+ b i a+ c i a+ w = a a+ aib= a a+ aib+ aic aiw= a ( ) ai a+ b = aib a+ aib= a+ b. Kleepimisseadus ab i + ab i = a ( a+ b) i( a+ b) = a ( a+ b) i( a c) i( b+ c) = ( a+ b) i( a+ c) ( a+ b) i( a+ c) = aic+ aib. De Morgani seadused ab i = a+ b a+ b= aib aibici... iw= a+ b+ c w a+ b+ c w= aibici... iw Digitaaltehnika konspekt
14 Loogikaelemendid.. Loogikalülituste liigid Enam kasutatavad loogikalülitused on:. Potentsiaal loogika. Impulss loogika Potentsiaal loogikas kasutatakse loogilise ja loogilise esitamiseks kahte pinge nivood. Enam levinud on positiivne potentsiaal loogika, kus kõrgele pinge nivoole vastab üks ja madalale. Negatiivse loogika puhul on vastupidi. Impulss loogika puhul on ja määratud vastavalt impulsi olemasolu ja puudumisega... Loogikaelemendid diskreetelenemdid.... Dioodelement VÕI U sisend U sisend U sisend U väljund suur Kui mõnes sisendis on loogiline (impulss või kõrge potentsiaal), siis vastav diood avaneb ja vool läbib avanenud dioodi ja takistit. Takistil tekib kõrge pinge ehk loogiline. Ükskõik mitmest sisendis on loogiline üks on väljundis sammuti loogiline üks. Kui F on tunduvalt väiksem kui, siis on väljundpinge võrdne sisendpingega olenemata avanenud dioodide arvust. Kui kõikides sisendites on siis on kõik dioodid suletud ja väljundis on.... Dioodelement NING Kui mõnes sisendis on, siis on vastavad dioodid avatud ja vool kulgeb läbi avatud dioodi. Väljundis on madal potentsiaal ehk loogiline. Kui kõikides sisendites on, siis kõik dioodid suletud ja väljundis on. U sisend +5 U sisend U väljund U sisend väike Digitaaltehnika konspekt 4
15 ... Transistorelement EI ehk inverter +E U välja J Bsat J B J B J B J B E Kui sisendis on madal potentsiaal ehk loogiline, siis on transistor sulgrežiimis. Tema kollektori pinge on suur U CE ~E st väljundis on loogiline. Kui sisendis on kõrge potentsiaal ehk loogiline, siis töötab transistor küllastus režiimis kollektori pinge on väike U CE ~E st väljundis on loogiline... Integraalsete loogika elementide skeemitehniline liigitus. Otse sidestuses transistor loogika OSTL.. Takistus sidestuses transistor loogika TL.. Takistus kondensaator sidestuses transistor loogika CTL. 4. Diood transistor loogika DTL. 5. Transistor transistor loogika TTL. 6. Injektsioon integraal loogika I L. 7. Emitter sidestuses loogika ESL. 8. Loogika väljatransistoridel MOPL..4. Loogikaelementide parameetrid. U sisse; U sisse; U välja; U välja; I sisse; I sisse; I välja; I välja. Minimaalne loogiliste nivoode vahe U nim =U nim-u ma U välja U välja,ma U välja,ma U välja,min U sisse U sisse, ma U sisse, min Ülekande tunnusjoon U sisse, ma Digitaaltehnika konspekt 5
16 . Staatiline häirekindlus U H, see on loogika sisendisse antava pinge maksimaal väärtus, mis veel ei põhjusta skeemi ümberlülitumist. On olemas: a. vatud skeemi häirekindlus teda sulgeda püüdvate häirete suhtes U sisse=u välja,min=u sisse,min b. Suletud skeemi häirekindlus teda avada püüdvate häirete suhtes U H=U sisse,ma-u välja,ma 4. Väljundis hargnemistegur ehk koormatavus n. see näitab mitu sama tüübilist skeemi võib üheaegselt ühendada antud lülituse väljundiga, et garanteerida nende ümber lülitumine. n= Sisendi koondumistegur m. see näitab mitu sisendit on lubatud ilma, et muutuks loogika elemendi väljund signaal. m=.. Pt + Pt + Pt 6. Keskmine võimsus tarve. PK = T P - on tarbitav võimsus, suletud olekus P - tarbitav võimsus avatud olekus P - tarbitav võimsus lülituse üleminekul t, t, t - vastavate režiimide ajalised kestused T = t+ t + t 7. Hilistus ehk signaali levimise keskmine viide sisendist väljundisse. t + t t t h = U välja 5 5 U sisse 4 4 U välja,min U H U U sisse,min H U välja,ma U sisse,ma - viide väljundis, kseemi lülitumisel ühest nulli. t - viide äljudnis skeemi lülitumisel nullist ühte. 8. Töökindlus see on tõrgete arv ajaühikus ϕ 9 λ λ h 9. Toitepinge E,5U sisse,ma t t t,5u välja,ma t Digitaaltehnika konspekt 6
17 .5. Diood-transistor loogika DTL Punktis on,6v Sisendioodil on,6v Transistor on suletud ja väljundis on.,6v E Sisend VD VD 4 V,6V E Joonisel on DTL Sisend VD baaselement. Element U välja koosneb osast: esimene Sisend VD osa koosneb sisenddioodidest ja takistist, mis moodustavad Sisend 4 elemendi NING. Teine osa kujutab endast transistor inverterit, mille sisendisse on ühendatud nihke dioodid VDO, häirekindluse tõstmiseks. Kui anda ükskõik mitmesse sisendisse, siis vastavad dioodid avanevad, ning vool kulgeb läbi ja avanenud sisend dioodide. Puntki potentsiaal on madal, mistõttu ka transistori baasi potentsiaal on madal. Transistor on suletud ja väljundis on. Kui anda kõikidesse sisenditesse siis sisenddioodid sulguvad ja E hakkab toimima transistori baasile. Punkti ja transitori baasi potentsiaalid on kõrged mistõttu transistor küllastub ja väljundis saadakse. Sisend 4 ehk otsesisend on täiendavate dioodide ehk loogilise laiendi juurde lülitamiseks. DTL põhipuuduseks on suur hilistus..6. Transistor transistor loogika TTL.6.. TTL tööpõhimõte NING-EI +5V b) NING-EI +5V,95m,V 5m,V 5m,V 5m,8V VT,8V VT,4V,V,4V TTL on tuletatud DTL-ist kusjuures kõik seal kasutatud põhimõtted on säilitatut. Erinevuseks on see et sisendis kasutatakse mitme emitterilist transistori (joonis a). olgu kõikides sisendites loogiline, sel juhul on VT emittersiirded vastupingega suletud. Vool kulgeb läbi VT avatud kollektorsiirde VT baasile. Väljundis saadakse.,v Digitaaltehnika konspekt 7
18 Joonis b kui mõnes sisendis on loogiline, siis VT vastavad emittersiirded avanevad ja vool kulgeb läbi nende. VT on küllastuses. VT baasipinge on väike mis tõttu on VT suletud ja väljundis saadakse. Põhiliseks eeliseks on väiksem hilistus kui DTLis..6.. Keerulise inverteriga TTL Kui kõikides sisendites on, siis on VT emittersiirded suletud ja vool kulgeb läbi VT baasile. VT avaneb ja -l tekib suur pingelang, mis antakse VT4 baasile. VT4 küllastub ja väljundis on. ja valitakse nii et saamal ajal on VT baasil väike pinge, mis hoiab VT suletuna. Diood on selleks, et VT oleks kindlalt suletud, kui VT 4 on küllastuses. Kui mõnes sisendis on null, siis on VT vastavad emittersiirded avatud ja VT on suletud kuna VT 4 baasil on väike pinge, siis on VT 4 sammuti suletud ja väljundis on üks. Samal ajal on VT baasil kõrge pinge, mistõttu VT on avatud. Takistis 4 on VT voolu piiramiseks. Tänu keerulisele ja inverterile on väljundtakistus väike, nii asendis kui asendis. Seetõttu on koormatavus suurem ja lülitusprotsessid kiiremad. NING-EI 4 VT VT B C VT 4 E=SV BC.7. MOP loogika Põhiliselt kasutatakse indutseeritava kanaliga väljatransitore, sest nende valmistamine on kõige lihtsam. Selline transistor võtab vähe ruumi, mille tulemusena saadakse integraallülitustes kõrge integratsiooniaste. MOP-transistore kasutatakse ka takistitena, mistõttu loogika lülituste realiseerimiseks ei ole vaja muid elemente peale välja transistoride. Digitaaltehnika konspekt 8
19 .7.. n-mop loogika Joonisel on inverterskeem ehk EI n-kanaliga väljatransistoridel. Transistor VT toimib takistina, mille takistus sõltub paisule antavast pingest E kui sisendis on loogiline, siis on VT-s kana, mistõttu tema takistus on väike ja väljundis saadakse kui sisendis on, siis VT kanal puudub. Tema takistus on lõpmata suur ja väljundis on. VT E VT Sis EI +E Väljund VÕI-EI = X + X + X +E NING-EI +E Väljund Väljund y = Xi X Sisend X U sisend Sisend X VÕI-EI - kui ühes või mitmes sisendis on siis vastavates transistorides on kanalid ja väljundis saadakse. kui kõikides sisendites on siis kõikides transistorides kanalid puuduvad väljundisse saadakse. NING-EI kui ühes või mitmes sisendis on null, siis vastavates transistorides kanalid puuduvad ja väljundis on. kui kõikides sisendites on, siis on kõikides transistorides kanalid ja väljundis saadakse. EI.7.. Komplementaarne MOP-CMOS VT P-kanal Joonisel on inverteri skeem. P- ja N-kanaliga väljatransistoridega. Üks ja sama sisendpinge mõjub erineva kanaliga väljatransistoridel erinevalt. Kui anda sisendisse, siis VT tekib kanal. VT kanal puudub ja väljundisse saadakse. Kui sisendis on, siis VT kanal kaob, VT kanal tekib ja väljundis saadakse. mõlemas Sisend VT Väljund N-kanal Digitaaltehnika konspekt 9
20 väljakujunenud režiimis on üks transistoridest kinni ja inverter praktiliselt tarbi voolu. Voolu tarbimine esineb ainult inverteri lülitumistel. VÕI-EI y = X+ X +E NING-EI y = X+ X +E Väljund Väljund Sisend Sisend Sisend Sisend () X X T () T () T () T X X () T () T () T () T Digitaaltehnika konspekt
21 4. Kombinatsioonseadmete süntees 4.. Loogikafunktsiooni täielik disjunktiivne normaalkuju ehk TDNK DNK on loogika funktsiooni esitamine rea liikmete disjunktsioonina (summana), kus liikmed on argumentide või argumentide inversioonide elementtaar konjunktsioonid (korrutised). Elementtaar konjunktsioon on näiteks: ii; ii 4. Elementtaar konjunktsioon ei ole näiteks: ii; ii4; ii 4 TDNK puhul peavad kõik liikmed sisaldama funktsiooni kõiki argumente või nende inversioone. Üleminekuks DNK-lt TDNK-le tuleb iga liiget, kus puudub mõni argument laiendada avaldisega i + i, kus i on liikmes puuduv argument. Näide: Viia DNK-lt TDNK-le funktsioon ( ) ( ) ( )( ) ( ) f ( ; ; ) = + i = i = = i + i i + + i i + i i = = i i + i i + i i + i i + i i + i i = = ii + ii+ ii+ ii+ ii Kui oleku funktsioon on etteantud tabelina, siis saab TDNK otse tabelist välja kirjutada. Näide: B C F F = BC + BC + BC + BC Igal funktsioonil on olemas ainult TDNK. 4.. Täielik konjunktiivne normaalkuju TKNK KNK on funktsiooni esitamine realiikmete kojunktsioonina (korrutisena), kus iga liige on argumentide või argumentide inversioonide elementaardisjunktsioon (summa). Üleminekuks KNK-lt TKNK-le tuleb iga liiget, mis ei sisalda kõiki argumente laiendada avaldisega ii i, kus i on liikmes puuduv argument. Digitaaltehnika konspekt
22 Kui algfunktsioon on antud tabelina saab TKNK otse tabelist välja kirjutada. lguses võetakse argumentide kombinatsioonid funktsiooni väärtuste korral, kusjuures argumendid inverteeritakse. F = ( + B+ C) i( + B+ C) i( + B+ C) i ( + B+ C) Igal funktsioonil on olemas ainult TKNK. 4.. Loogikafunktsioonide lihtsustamine Karnaugh kaartide meetodil Karnaugh kaartide meetodit saab kasutada kuni 5 argumendi korra. Kaardid, ja 4 argumendi jaoks on järgmised. B BC B CD Kaardi iga ruut vastab argumendi väärtuste mingile kombinatsioonile. Kaardi ruutude arv on n, kus n on argumentide arv. Kaardi igasse ruutu kirjutatakse funktsiooni väärtus antud argumendi kombinatsiooni jaoks. Üleminekul ühest ruudust naaber ruutu tohib muutuda ainult ühe argumendi väärtus. Sel juhul saab naaber ruutu kleepida kleepimisseaduse järgi. Näiteks: ;;; Minimaalne TNK leitakse järgmiselt. Kõik ruudud mis sisaldavad -te koondatakse külgepidi võimalikult suurtesse väljadesse, suurusega,,4,8 ja 6 ( n ) ruutu, kus juures ühte võib haarata mitmesse välja ja väljad võivad osaliselt kattuda. Seejärel kirjutatakse täpselt määratud. Jäävad ära need argumendid, millel antud välja puhul on nii inversiooniga kui ka inversioonita väärtus. B C F BC F = C+ B F = BC + BC + BC + BC = = C B + B + B C + C = C + B ( ) ( ) Digitaaltehnika konspekt
23 5. Integraalsed trigerid 5.. NING-EI ja VÕI-EI 5... Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood. NING-EI elemendi aktiivseks nivooks on loogiline null, sest kui ühes sisendites on null, siis on väljundis kindlalt üks, hoolimata teisest sisendist. NING-EI elemendi passiivseks nivooks on loogiline üks. VÕI-EI elemendi aktiivseks nivooks on loogiline üks. Kui ühes sisendites on üks, siis on väljundis kindlalt null hoolimata teisest sisendist. VÕI-EI passiivseks nivooks on loogiline null Trigeri mõiste Triger on seade, mis on ettenähtud loogilise muutuja ühejärgu (kahendarvu järgu) säilitamiseks. Trigeril on kaks stabiilset olekut, loogiline ja loogiline. vajalikku olekusse viiakse triger sisend signaalide abil. Trigeril on kaks väljundit, otseväljund ja inversioon väljund. Trigeri oleku määrab otseväljundis. = = triger on olekus null. ( ) ( ) = = triger on olekus üks Kasutatud tähised ESET tagastus Sisend trigeri viimiseks olekusse null. S SET asetama Sisend trigeri viimiseks olekusse üks. K KILL hävitama Sisend universaal trigeri viimiseks olekusse null. J JUMP hüppama Sisend universaal trigeri viimiseks olekusse üks. T TIGGE käivama loendussisend D DEL viide D DT info, andmed Info sisend trigeri viimiseks olekusse, mis on antud sisendisse. C CLOCK takt, sünkroni. juhtsisend Trigerite liigid Digitaaltehnika konspekt
24 Tööpõhimõtte järgi liigitatakse trigerit:. S ehk seadesisenditega trigerid.. D ehk andmesisendiga trigerid.. JK ehk universaalsisenditega trigerid. 4. T ehk loendussisendiga trigerid. Sisend signaalile reageerimise järgi jaotatakse trigereid:. sünkroonset. Sünkroonset sünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid alates saabumishetkest. Sünkroonsele mõjuvad ainult sünkrosisendist saadud juhtsisendile C. Sünkroonsed trigerid jagunevad staatilise juhtimisega, kus trigeri ümberlülitumine toimub siis kui sünkrosisendis on null. Dünaamilise juhtimisega kus trigeri ümberlülitamine toimub sünkrosignaali muutumisel nullist üheks või ühest nulliks. taktised ja taktised võivad olla. 5.. sünkroonsed trigerid 5... Otsesisenditega S-triger Triger koosneb kahest VÕI-EI elemendist, kus ühe väljund on ühendatud teise sisendiga. Selline lülitus tagab trigerile stabiilset olekut. S B S T ) S=, = () () S B () () Need on VÕI-EI jaoks passiivsed nivood. Kui triger oli olekus, siis ta jääbki sellesse olekusse. Kui triger on olekus, siis jääb ta sammuti sellesse olekusse. Seega antud sisendite kombinatsiooni puhul trigeri olek ei muutu. ) S=, = =, sisendites on null ja null, ning =. Kui S= siis B sisendites on üks ja üks, ning siis kui S muutub nulliks. Triger on asetatud ühte. =. Selline olek säilib ka S B Digitaaltehnika konspekt 4
25 ) S=, = Kui =, siis =. B sisendites on null ja null, ning =. sisendites on üks ja üks, ning =. Selline olek säilib ka, siis kui muuta nulliks. Triger on nullitud. S B 4) S=, = Mõlemad väljundid lähevad nulli. See ei saa olla püsiv, sest pärast sisendsignaalide mahavõtmist pole teada, mis tuleb väljundisse. Selline kombinatsioon on lubamatu. B C F S Endine olek säilib Nullitud setatud nulli BC = S Inverseeritud sisenditega S-triger Siin kasutatakse NING-EI elemente. ktiiv sisend nivooks on loogiline null ja passiivseks nivooks on loogiline üks. ) S =, = S () () S B S T Siin kasutatakse NING-EI elemente. ktiivseks sisend nivooks on loogiline null ja passivseks loogiline üks. S () B () Need on NING-EI jaoks passiivsed sisendid. Trigeri olek ei muutu Digitaaltehnika konspekt 5
26 ) S = = () () S B () () Kui S siis võrdub üks. B sisendites on üks ja üks, ning. sisendites on null ja null, ning võrdub üks. Kui S muuta üheks siis võrdub endiselt üks. Triger on asetatud ühte. ) S = = Kui võrdub null siis võrdub. Kui sisendis on üks ja üks, siis võrdub null. B sisendites on null ja null, ning võrdub üks. võrdub null ka siis, kui on ühes. Triger on nullitud. 4) S = = Mõlemad väljundid lähevad ühte. Pärast sisend signaalide kõrvaldamist ei ole teada, mis tuleb väljundisse. Selline sisendsignaalide kombinatsioon on lubamatu. S Keelatud setatud ühte Nullitud Endine olek säilib 5.. Sünkroonsed trigerid 5.. S-triger c S S T T T c c S S S a) b) c) Sünkroonne S-triger kujutab endast asünkroonset S-trigerit, mille sisendite ette on lülitatud NING või NING-EI elemendid. Kui sünkrosignaal C=, siis triger säilitab endise oleku. Kui C=, siis määratakse trigeri olek sammuti kui otsesisenditega Strigeri korra. S Digitaaltehnika konspekt 6
27 5... D-Triger C= D a) D C D C c) T S T S b) D T C d) D-Trigeril on sünkrosisend C ja üks andmesisend infosisend D. Kui C=, siis säilib endine olek. Kui C=, siis võtab triger sama loogilise oleku mis on sisendis D. D C = C+ CD BC 5.4. Sünkroonsed kahetaktilised trigerid Trigereid ühendatakse tihti järjestikku nii et eelmine juhib järgmist. Võib juhtuda nii et triger läheb uude olekusse enne kui eelnev signaal on läinud järgmisse trigerisse. Selle vältimiseks kasutatakse kahetaktilisi trigereid. Sis Sis C S C Pea trig. S C bi trig. Kahetaktilised trigerid sisaldavad kahte sünkroonset trigerit, millistest üks on peatriger ja teine abitriger. Kui sünkrosignaal C=, siis lülitub peatriger sisendsignaalidega määratud olekusse. bitriger sel ajal infot vastu ei võta kuna tema sünkrosisend on inverteeritud. Kui sünkrosignaal C=, siis peatriger ei reageeri infosisenditele läheb peatrigerist abitrigerile ja seega väljundisse. Sageli on kahetaktilised trigerid dünaamilise juhtimisega, kusjuures väljundite olek määratakse sünkroimpulsi langul. Digitaaltehnika konspekt 7
28 5.4.. JK-Triger J K JK = K + J Trigeri olek sõltub nii trigeri sisend nivoodest kui ka trigeri eelnevast olekust. J C K T S 4 T S () () JK-triger sisaldab kahte sünkroonset S-trigerit kus abitriger on infosäilitajaks ja peatriger infovastuvõtjaks, siis arvestab nii sisendsignaalidega kui ka abitrigeri väljundsignaalidega. JK-trigerist on võimalik saada D-trigerit. D-triger on JK-trigeri baasil. () D () J () C C () K () T-triger ehk loendustriger () S () S () C C () () () T TT T J C K T Joonis T-trigeri saab kahest S-trigerist. Kui impulss tuleb sisendisse T, siis saab T sisend impulsi tõusust. Oma eelneva oleku suhtes vastupidise oleku ehk vastupidise oleku võrreldes t-ga. T-trigerina saab tööle panna JK-trigeri, selleks ühendatakse J ja K kokku, ning antakse neile "üks". T-trigerina saab tööle panna ka D-trigeri (joonis ). Digitaaltehnika konspekt 8
29 6. Koodrid, dekoodrid ja koondimuundurid 6.. Koodrid ehk šifraatorid Kooder viib arvud -nd süsteemist üle -nd süsteemi. Ühele -st koodrisisendist antakse signaal ja väljundis saadakse sisendnumbrile vastava arvu kahendkood. Koodreid kasutatakse info sisestamiseks digitaalseadmetesse DC 4 4 Kahendkood 84 arv Kümnendsüs. Tabelist selgub et X = y + y + y + y 5 9 X = y + y + y + y 6 7 X = y + y + y + y X = y + y y y y y y4 y5 y6 y7 y8 y 9 4 Digitaaltehnika konspekt 9
30 6.. Dekoodrid ehk dešifraatorid Dekoodrid teostavad kahendsüsteemi arvude ülekandmist kümnendsüsteemi. Dekoodri sisendisse antakse kahendkood ja ühelt kümnendsüsteemi väljunditest tekib väljundsignaal. Dekoodreid kasutatakse infoväljastamiseks digitaalseadmetest. Sisendkood Väljund number y Tabelist selgub et, y = X ix ix ix y = X ix ix ix y = X ix ix ix y = X ix ix ix y = X ix ix ix y = X ix ix ix y = X ix ix ix y = X ix ix ix y = X ix ix ix y = X ix ix ix DC Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks Indikaator koosneb seitsmest segmendist, mis moodustavad number 8-sa. Vaatleme valgusallikana valgusdioodi. Valgusdioodide anoodid või katoodid on omavahel ühendatud. Ühise anoodi puhul on anoodid ühendatud positiivse klemmiga ja katoode juhitakse loogika väljunditega. Kui loogika väljundis on, siis vastav diood helendub, kui loogika väljundis on siid on diood pime. D C B nr g f e d c b a a b c d e f g f e a g d b c Digitaaltehnika konspekt
31 6.4. Koodimuundurid Koodimuundurit kasutatakse kahendkoodi muundamiseks ühest kahendkoodist teise. 7. Kommutaatorid 7.. Multiplekser adress sisendid Sünkrosignaal Väljund X X D D D D D 4 D D D D C MS Multiplekser on seade, mis ühendab mitmest sisendist ühe väljundiga. Multiplekseril on infosisendid D, aadressi sisendid. Sünkrosisend C, ning üks väljund. Kui C=, siis =. Igale infosisendile omistatakse number, mis on sisendi aadress. Kui C= siis multiplekser valib aadressi järgi ühe sisendi, mille ühendab väljundiga. = D ii + D ii + D ii + D ii i C ( ) Digitaaltehnika konspekt
32 Multiplekseri maksimaalne infosisendite arv on 8. Kui on vaja rohkem sisendeid siis kasutatakse multiplekseri puud. 7.. Demultiplekser D DM D MS adress Väljundid sisendid o D D D D Demultiplekseril on üks andmesisend D ja mitu väljundit. DM kommuteerib ühte infosisendit aadressiga määratud väljundiga. Kui ühendada kokku multiplekser demultiplekseriga, siis saab iga sisendit ühendada iga väljundiga. 4 D DM 8. egistrid 8.. Üldist Nihkeregistri abil saab arve nihutada vasakule või paremale. egistri põhi ülesanne on mitmejärgulise arvu säilitamine. egister koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte kahendarvu järku. n järgulise arvu jaoks peab olemas n trigerit. egistrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale ja vasakule. rvu kõik järgud liiguvad korraga järk noorema (LSB) või vanema (MSB) kohale. 8.. Nihkeregister Nihketehte puhul nihutatakse registris oleva arvu kõiki järke korraga. Nihutamise peale võtab vasakpoolne triger vastu arvu sisendist aga trigeris olnud arv antakse edasi paremal pool asuvale trigerile jne või siis parempoolse trigeri kaudu vasakule. Enam kasutatavad on dünaamilised sünkrosisendiga JK-trigerid. Trigeri ümberlülitamine toimub sünkrosignaali tagarindel. Iga trigeri väljundid on ühendatud järgmise noorema Digitaaltehnika konspekt
33 järgu sisenditega. Sünkrosignaali tagarinne lülitab kõik trigerid sisendites olnud signaalidele vastavatesse olekutesse. Nii on arv ühe järgu võrra paremale nihutatud. Kõige vanema järgu trigerisse loetakse info väljastpoolt. T J K B C D J J J FF FF FF FF4 K C lguses triger nullitakse -i abil. rvu sisestamist alustatakse noorimast järgust. Vaatleme arvu arvu sisestamist. Hetkel t on vanima järgu triger FF sisendi ja registrisse saadakse. Hetkel t on sisendis ja registrisse saadakse. Hetkel t on sisendis ja registrisse saadakse. Hetkel t4 on sisendis ja registrisse saadakse arv, millega ongi kogu arv salvestatud. Nüüd võib arvu välja võtta rööpselt trigerite väljunditest BCD või jadamisi, hoides info sisendis nivood. Sünkroimpulsse andes saadakse väljundist D, alates noorimast järgust, jada järjestuses. Kõige pealt loetakse FF4 väljund D. Hetkel t5 on väljundis FF-e bitt. Hetkel t6 FF-e bitt ja hetkel t7 FF-e bitt. Hetkel t8 on register tühi. Vaatame arvu sisestamist. rv antakse sisse tagurpidi (alates) noorimast järguust. (Hüpe on impulsi tagarindel.) K K Digitaaltehnika konspekt
Lokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραISC0100 KÜBERELEKTROONIKA
ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA Kevad 2018 Üheksas loeng Martin Jaanus U02-308 (hetkel veel) martin.jaanus@ttu.ee 620 2110, 56 91 31 93 Õppetöö : http://isc.ttu.ee Õppematerjalid : http://isc.ttu.ee/martin Teemad
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραKoormus 14,4k. Joon
+ U toide + 15V U be T T 1 2 I=I juht I koorm 1mA I juht Koormus 14,4k I juht 1mA a b Joon. 3.2.9 on ette antud transistori T 1 kollektorvooluga. Selle transistori baasi-emitterpinge seadistub vastavalt
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότεραRF võimendite parameetrid
RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότερα4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.
Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised
Διαβάστε περισσότεραCompress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013
55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi
Διαβάστε περισσότεραAritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid
Marek Kolk, Tartu Ülikool Viimati muudetud : 6.. Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid Aritmeetilised operaatorid Need leiab paletilt "Calculator" ja ei vaja eraldi kommenteerimist.
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραKOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD
KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότερα1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus
Funktsioon, piirväärtus, pidevus. Funktsioon.. Tähistused Arvuhulki tähistatakse üldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - täisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks
Διαβάστε περισσότεραT~oestatavalt korrektne transleerimine
T~oestatavalt korrektne transleerimine Transleerimisel koostatakse lähtekeelsele programmile vastav sihtkeelne programm. Transleerimine on korrektne, kui transleerimisel programmi tähendus säilib. Formaalsemalt:
Διαβάστε περισσότεραDigitaalne loogika (Digital Logic)
Digitaalne loogika (Digital Logic) KOMBINATOORSED LOOGIKASKEEMID Bufrid, kolmeolekulised- ja transmissioonelemendid Bufrid (liinivõimendid) Skeemides, kus loogikalülitused peavad tüürima suuri mahtuvuslikke
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραArvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008
Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan
ALGEBRA I Kevad 2013 Lektor: Valdis Laan Sisukord 1 Maatriksid 5 1.1 Sissejuhatus....................................... 5 1.2 Maatriksi mõiste.................................... 6 1.3 Reaalarvudest ja
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραSTM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013
Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,
Διαβάστε περισσότεραKoduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Διαβάστε περισσότεραFunktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,
Διαβάστε περισσότεραsin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS III TRIGONOMEETRIA ) põhiseosed sin α + cos sin cos α =, tanα =, cotα =, cos sin + tan =, tanα cotα = cos ) trigonomeetriliste funktsioonide täpsed väärtused α 5 6 9 sin α cos α
Διαβάστε περισσότεραTuletis ja diferentsiaal
Peatükk 3 Tuletis ja diferentsiaal 3.1 Tuletise ja diferentseeruva funktsiooni mõisted. Olgu antud funktsioon f ja kuulugu punkt a selle funktsiooni määramispiirkonda. Tuletis ja diferentseeruv funktsioon.
Διαβάστε περισσότεραVektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Διαβάστε περισσότερα3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE
3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE 3.1. Loendamise põhireeglid Kombinatoorika on diskreetse matemaatika osa, mis uurib probleeme, kus on tegemist kas diskreetse hulga mingis mõttes eristatavate osahulkadega
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότεραEcophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397
Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus
Διαβάστε περισσότερα20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Διαβάστε περισσότεραMatemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid
Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid Alustame nüüd Exceli põhiliste töövahenditega - funktsioonidega. Võtame esimesena sihikule Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid. Kuigi kogu
Διαβάστε περισσότεραSmith i diagramm. Peegeldustegur
Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes
Διαβάστε περισσότεραTeaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on
Διαβάστε περισσότεραDEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Διαβάστε περισσότεραVektorid. A=( A x, A y, A z ) Vektor analüütilises geomeetrias
ektorid Matemaatikas tähistab vektor vektorruumi elementi. ektorruum ja vektor on defineeritud väga laialt, kuid praktikas võime vektorit ette kujutada kui kindla arvu liikmetega järjestatud arvuhulka.
Διαβάστε περισσότεραSuhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27
Suhteline salajasus Peeter Laud peeter l@ut.ee Tartu Ülikool TTÜ, 11.12.2003 p.1/27 Probleemi olemus salajased sisendid avalikud väljundid Program muud väljundid muud sisendid mittesalajased väljundid
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραKrüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD
Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD 1 Nõudmised krüptoräsidele (Hash-funktsionidele) Krüptoräsiks nimetatakse ühesuunaline funktsioon
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.
Διαβάστε περισσότερα1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD
1. Reaalarvud 1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD Arvu mõiste hakkas kujunema aastatuhandeid tagasi, täiustudes ja üldistudes koos inimkonna arenguga. Juba ürgühiskonnas tekkis vajadus teatavaid hulki
Διαβάστε περισσότεραPrisma. Lõik, mis ühendab kahte mitte kuuluvat tippu on prisma diagonaal d. Tasand, mis. prisma diagonaal d ja diagonaaltasand (roheline).
Prism Prisms nimese ulu, mille s u on vsvl rlleelsee j võrdsee ülgedeg ulnurgd, ning ülejäänud ud on rööüliud, millel on ummgi ulnurgg üine ülg. Prlleelseid ulnuri nimese rism õjdes j nende ulnurde ülgi
Διαβάστε περισσότεραSkalaar, vektor, tensor
Peatükk 2 Skalaar, vektor, tensor 1 2.1. Sissejuhatus 2-2 2.1 Sissejuhatus Skalaar Üks arv, mille väärtus ei sõltu koordinaatsüsteemi (baasi) valikust Tüüpiline näide temperatuur Vektor Füüsikaline suurus,
Διαβάστε περισσότεραDiskreetne matemaatika 2016/2017. õ. a. Professor Peeter Puusemp
Diskreetne matemaatika 2016/2017. õ. a. Professor Peeter Puusemp http://www.staff.ttu.ee/ puusemp/ Sellel kodulehe aadressil asub alajaotuse Diskreetne matemaatika all elektrooniline õpik ja ülesannete
Διαβάστε περισσότεραLisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti
Διαβάστε περισσότερα2. HULGATEOORIA ELEMENTE
2. HULGATEOORIA ELEMENTE 2.1. Hulgad, nende esitusviisid. Alamhulgad Hulga mõiste on matemaatika algmõiste ja seda ei saa def ineerida. Me võime vaid selgitada, kuidas seda abstraktset mõistet endale kujundada.
Διαβάστε περισσότεραProjekt Energia- ja geotehnika doktorikool II Project Doctoral School of Energy and Geotechnology II
Energiaja geoehnika dokorikool II Projek Energia- ja geoehnika dokorikool II Projec ocoral School of Energy and Geoechnology II igiaalehnika dokoranidele Osa II: Kombinasioon- ja järjendlüliused igial
Διαβάστε περισσότεραSkalaar, vektor, tensor
Peatükk 2 Skalaar, vektor, tensor 1 2.1. Sissejuhatus 2-2 2.1 Sissejuhatus Skalaar Üks arv, mille väärtus ei sõltu koordinaatsüsteemi (baasi) valikust Tüüpiline näide temperatuur Vektor Füüsikaline suurus,
Διαβάστε περισσότεραEcophon Square 43 LED
Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,
Διαβάστε περισσότεραElastsusteooria tasandülesanne
Peatükk 5 Eastsusteooria tasandüesanne 143 5.1. Tasandüesande mõiste 144 5.1 Tasandüesande mõiste Seeks, et iseoomustada pingust või deformatsiooni eastse keha punktis kasutatakse peapinge ja peadeformatsiooni
Διαβάστε περισσότεραKATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010
KTEGOORITEOORI Kevad 2010 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραDeformeeruva keskkonna dünaamika
Peatükk 4 Deformeeruva keskkonna dünaamika 1 Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib materiaalsete keskkondade liikumist välismõjude (välisjõudude) toimel. Uuritavaks materiaalseks keskkonnaks võib olla
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS VII teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότερα1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud...
Marek Kolk, Tartu Ülikool, 2012 1 Kompleksarvud Tegemist on failiga, kuhu ma olen kogunud enda arvates huvitavat ja esiletõstmist vajavat materjali ning on mõeldud lugeja teadmiste täiendamiseks. Seega
Διαβάστε περισσότερα6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad
6.6. Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 263 6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 6.6.1 Silindriline paine Kui ristkülikuline plaat on pika ristküliku kujuline
Διαβάστε περισσότεραISC0100 KÜBERELEKTROONIKA
ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA Kevad 2018 Neljas loeng Martin Jaanus U02-308 (hetkel veel) martin.jaanus@ttu.ee 620 2110, 56 91 31 93 Õppetöö : http://isc.ttu.ee Õppematerjalid : http://isc.ttu.ee/martin Teemad
Διαβάστε περισσότερα(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33
(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33 Normaallõike tugevusarvutuse alused. Arvutuslikud pinge-deormatsioonidiagrammid Elemendi normaallõige (ristlõige) on elemendi pikiteljega risti olev lõige (s.o.
Διαβάστε περισσότεραKATEGOORIATEOORIA. Kevad 2016
KTEGOORITEOORI Kevad 2016 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me
Διαβάστε περισσότεραMitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKAINSTITUUT Dünaamika kodutöö nr. 1 Mitmest lülist koosnea mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine ariant ZZ Lahendusnäide Üliõpilane: Xxx Yyy Üliõpilase kood:
Διαβάστε περισσότεραNÄIDE KODUTÖÖ TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. AAR0030 Sissejuhatus robotitehnikasse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR000 Sissejuhatus robotitehnikasse KODUTÖÖ Teemal: Tööstusroboti Mitsubishi RV-6SD kinemaatika ja juhtimine Tudeng: Aleksei Tepljakov
Διαβάστε περισσότερα5.4. Sagedusjuhtimisega ajamid
5.4. Sagedusjuhtimisega ajamid Asünkroon- ja sünkroonmootori kiiruse reguleerimine on tekitanud palju probleeme Sobivate lahenduste otsingud on kestsid peaaegu terve sajandi. Vaatamata tuntud tõsiasjale,
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραJoonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui
Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.
Διαβάστε περισσότεραÜlesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus
Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina
Διαβάστε περισσότεραEesti LIV matemaatikaolümpiaad
Eesti LIV matemaatikaolümpiaad 31. märts 007 Lõppvoor 9. klass Lahendused 1. Vastus: 43. Ilmselt ei saa see arv sisaldada numbrit 0. Iga vähemalt kahekohaline nõutud omadusega arv sisaldab paarisnumbrit
Διαβάστε περισσότεραAS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR.
AS Mõõtelabor ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR. Mõõtmised teostati 200 a mõõteriistaga... nr.... (kalibreerimistähtaeg...) pingega V vastavalt EVS-HD 384.6.61 S2:2004 nõuetele. Jaotus- Kontrollitava
Διαβάστε περισσότεραPunktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist
Loeng 2 Punktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist P2 - tuleb P1 lahendus T P~Q = { x P(x)~Q(x) = t} = = {x P(x)
Διαβάστε περισσότεραKEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,
Διαβάστε περισσότεραDeformatsioon ja olekuvõrrandid
Peatükk 3 Deformatsioon ja olekuvõrrandid 3.. Siire ja deformatsioon 3-2 3. Siire ja deformatsioon 3.. Cauchy seosed Vaatleme deformeeruva keha meelevaldset punkti A. Algolekusontemakoor- dinaadid x, y,
Διαβάστε περισσότεραExcel Statistilised funktsioonid
Excel2016 - Statistilised funktsioonid Statistilised funktsioonid aitavad meil kiiresti leida kõige väiksemat arvu, keskmist, koguarvu, tühjaks jäänud lahtreid jne jne. Alla on lisatud sellesse gruppi
Διαβάστε περισσότεραJuhistikusüsteeme tähistatakse vastavate prantsuskeelsete sõnade esitähtedega: TN-süsteem TT-süsteem IT-süsteem
JUHISTIKUD JA JUHISTIKE KAITSE Madalpingevõrkude juhistiku süsteemid Madalpingelisi vahelduvvoolu juhistikusüsteeme eristatakse üksteisest selle järgi, kas juhistik on maandatud või mitte, ja kas juhistikuga
Διαβάστε περισσότεραDigi-TV vastuvõtt Espoo saatjalt
Digi-TV vastuvõtt Espoo saatjalt Digi-TV vastuvõtuks Soomest on võimalik kasutada Espoo ja Fiskars saatjate signaali. Kuna Espoo signaal on üldjuhul tugevam, siis kasutatakse vastuvõtuks põhiliselt just
Διαβάστε περισσότερα; y ) vektori lõpppunkt, siis
III kusus VEKTOR TASANDIL. JOONE VÕRRAND *laia matemaatika teemad. Vektoi mõiste, -koodinaadid ja pikkus: http://www.allaveelmaa.com/ematejalid/vekto-koodinaadid-pikkus.pdf Vektoite lahutamine: http://allaveelmaa.com/ematejalid/lahutaminenull.pdf
Διαβάστε περισσότεραYMM3740 Matemaatilne analüüs II
YMM3740 Matemaatilne analüüs II Gert Tamberg Matemaatikainstituut Tallinna Tehnikaülikool gert.tamberg@ttu.ee http://www.ttu.ee/gert-tamberg G. Tamberg (TTÜ) YMM3740 Matemaatilne analüüs II 1 / 29 Sisu
Διαβάστε περισσότεραAlgebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel
Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides Magistritöö Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Ajalooline sissejuhatus iii v 1 Rühmateooria elemente 1 1.1 Substitutsioonide
Διαβάστε περισσότερα8. KEEVISLIITED. Sele 8.1. Kattekeevisliide. Arvutada kahepoolne otsõmblus terasplaatide (S235J2G3) ühendamiseks. F = 40 kn; δ = 5 mm.
TTÜ EHHATROONIKAINSTITUUT HE00 - ASINATEHNIKA -, 5AP/ECTS 5 - -0-- E, S 8. KEEVISLIITED NÄIDE δ > 4δ δ b k See 8.. Kattekeevisiide Arvutada kahepoone otsõmbus teraspaatide (S5JG) ühendamiseks. 40 kn; δ
Διαβάστε περισσότερα1. Paisksalvestuse meetod (hash)
1. Paisksalvestuse meetod (hash) Kas on otsimiseks võimalik leida paremat ajalist keerukust kui O(log n)? Parem saaks olla konstantne keerukus O(1), mis tähendaks seda, et on kohe teada, kust õige kirje
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.2 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 28 Sisukord 1 Pinuautomaadid 2 KV keeled ja pinuautomaadid Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee
Διαβάστε περισσότερα