KCalci käsiraamat. Bernd Johannes Wuebben Pamela Roberts Anne-Marie Mahfouf Tõlge eesti keelde: Marek Laane

Μέγεθος: px
Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "KCalci käsiraamat. Bernd Johannes Wuebben Pamela Roberts Anne-Marie Mahfouf Tõlge eesti keelde: Marek Laane"

Transcript

1 Bernd Johannes Wuebben Pamela Roberts Anne-Marie Mahfouf Tõlge eesti keelde: Marek Laane

2 2

3 Sisukord 1 Sissejuhatus 5 2 Kasutamine Kasutamisest üldiselt Lihtne režiim Teadusrežiim Statistiline režiim Arvusüsteemi režiim Mälutehted Standardsed mälutehted Konstandid Kiirklahvid Kommentaare erifunktsioonide kohta Mod ja IntDiv % Lsh ja Rsh Cmp, And, Or ja Xor Küsimused ja vastused 13 5 Käskude seletused Menüükirjed Autorid ja litsents 15 A Paigaldamine 16 A.1 Kompileerimine ja paigaldamine

4 Kokkuvõte KCalc on KDE kalkulaator. Lihtsamas vormis saab seda kasutada tavaliste matemaatikatehete sooritamiseks, kuid sel on ka võimalused võtta ette teaduslikke, statistilisi ja eri arvusüsteemides arvutusi.

5 Peatükk 1 Sissejuhatus KCalc pakub palju enam matemaatiliste tehete võimalusi, kui see esmapilgul võib tunduda. Uuri hoolikalt käsiraamatu kiirklahvidele ja režiimidele pühendatud osa, et saada selgust, mida kõike selle abil teha saab. Lisaks tavalistele asjadele, mida pakub enamik teaduslikke kalkulaatoreid, käib KCalc välja veel mitu võimalust, mida tasuks kohe ära märkida: KCalc võimaldab kasutada trigonomeetrilisi funktsioone, loogikatehteid ja sooritada isegi statistilisi arvutusi. KCalc võimaldab numbreid oma aknasse asetada ja neid sealt lõigata. KCalc pakub tulemuste pinu, mis võimaldab mugavalt mälust varasemaid tulemusi välja kutsuda. KCalci värve ja fonte on võimalik igati kohandada. KCalc pakub seadistustedialoogis võimalust seadistada täpsust, näidatavate tüvearvude hulka ning komakohtade arvu. KCalc pakub hulganisti kiirklahve, mis muudavad KCalci kasutamise hõlpsaks ka ilma osutusseadmeta. Vihje: klahvi Ctrl vajutamine (ja allhoidmine) näitab iga nupu kiirklahvi. MÄRKUS KCalc kasutab tehete infiks-kuju, mille puhul tehteid tehakse samas järjekorras, nagu seda õpetatakse ka koolis. See erineb vahetu täitmise meetodist, mida kasutavad paljud lihtsamad kalkulaatorid. Me loodame, et KCalc pakub sulle tõelist naudingut! Bernd Johannes Wuebben 5

6 Peatükk 2 Kasutamine 2.1 Kasutamisest üldiselt Üldiselt on kasutamine lihtne ja hõlpus, nagu kalkulaatoritel ikka, aga kindlasti tasuks tähele panna KCalci järgmisi erilisi omadusi: Tulemuste pinu Iga kord, kui klõpsad hiire vasaku nupuga nupul = või vajutad klahvi Enter või =, kirjutatakse ekraanil näha olev tulemus KCalci tulemuste pinusse. Tulemuste pinus saab liikuda kiirklahvidega Ctrl+Z ja Ctrl+Shift+Z. Protsentarvutus Protsentarvutus toimib veidi erinevalt muudest kalkulaatoritest. Kui oled selle aga selgeks saanud, leiad kindlasti selle äärmiselt tulusa olevat. Vaata lähemalt protsentidest kõnelevat osa. Lõikamine ja asetamine Kiirklahv Ctrl+C asetab näidatava numbri lõikepuhvrisse. Kiirklahv Ctrl+V asetab tulemuste ekraanile lõikepuhvri sisu, kui see ikka on korrektne number. Praegu on veel endiselt võimalik kopeerida/asetada KCalcil klõpsates, kuid tulevastes versioonides me sellest võimalusest loobume. Muud funktsioonid KCalci esmakordselt käivitades näitab kalkulaator ainult nelja põhitehte nuppu. Menüüst Seadistused saab valida KCalci režiimi, kusjuures valikuteks on lihtne, teaduslik, statistika või arvusüsteem. Arvesta siiski, et need režiimid võivad KCalci arenedes mõnevõrra muutuda. Nuppude paigutus Kõigi KCalci funktsioonide lihtsaks kasutamiseks keerulisemate tehete sooritamisel on paljudel nuppudel teine paigutus. Klõpsa nupule Shift või vajuta Ctrl+2, et näha nuppude teist paigutust. 2.2 Lihtne režiim See režiim sisaldab ainult neid nuppe ja funktsioone, mis on hädavajalikud lihtsamateks arvutusteheteks. Kui soovid lihtsalt arvel olevad arvud kokku lüüa, on see õige valik. 6

7 2.3 Teadusrežiim Selles režiimis on vasakpoolne nuputulp eraldatud trigonomeetrilistele funktsioonidele: Nupud Hyp Sin ShiftSin või Asin Cos ShiftCos või Acos Tan ShiftTan või Atan Log ShiftLog või 10 x Ln ShiftLn või e x Funktsioon Rakendab hüperboolse alamrežiimi. Hyp Sin on näiteks hüperbooli siinus sinh Siinuse arvutamine Arkussiinuse arvutamine Koosinuse arvutamine Arkuskoosinuse arvutamine Tangensi arvutamine Arkustangensi arvutamine Kümnendlogaritmi arvutamine Logaritmi arvutamine alusel x Naturaallogaritmi arvutamine. See on logaritm alusel e Naturaallogaritmi arvutamine. See on logaritm alusel e Teises veerus on algebrafunktsioonide nupud: Nupud Funktsioon Mod Jagatise jäägi arvutamine ShiftMod või IntDiv Täisarvuline jagamine (jagatise täisosa) 1/x Arvu pöördväärtuse arvutamine Teise teguri alamhulkade arvu arvutamine, Shift1/x või ncm mida saab luua mis tahes esimest tegurit sisaldavast hulgast (binoomkordaja) Kõigi aktiivsest täisarvulisest operandist väiksemate või sellega võrdsete positiivsete x! täisarvude korrutise (faktoriaali) arvutamine x² x ruudu arvutamine Shiftx² või x x ruutjuure arvutamine x y x astmel y Shift x y või x 1/y x astmel 1/y x³ x kuubi arvutamine Shiftx³ või 3 x x kuupjuure arvutamine x 10 y Esimese operandi ja teise operandi ehk kümne kordaja korrutise arvutamine 2.4 Statistiline režiim Selles režiimis on vasakpoolne nuputulp eraldatud statistilistele funktsioonidele: Selle režiimi funktsionaalsuse keskmeks on nupp Dat. Arvude andmenimekirja loomiseks sisesta kalkulaatorisse arv ja vajuta nupule Dat. Kuval näidatakse kasvavat arvu, mis osutab, millise 7

8 positsiooni andmenimekirjas antud arv omandab. Traditsiooniline kalkulaator salvestab statistiliste funktsioode jaoks ainult kolm väärtust: nimekirja diskreetsete elementide arvu, sisestatud andmeelementide summa ja nimekirja kõigi andmeelementide ruutjuure summa. KCalc käitub teisiti, salvestades kõik diskreetsed väärtused, mis võimaldab arvutada andmete mediaani. Nupud N ShiftN või Σx Mea ShiftMea või Σx² σ N Shift σ N või σ N-1 Med Dat ShiftDat või CDat CSt Funktsioon Näitab sisestatud andmete arvu Näitab kõigi sisestatud andmeelementide summat Näitab sisestatud andmeelementide keskmist Näitab kõigi sisestatud andmeelementide ruutude summat Näitab standardhälvet (n) Näitab üldkogumi standardhälvet (n-1) Näitab mediaani Andmete sisestamine Puhastab viimased sisestatud andmed Puhastab kõik sisestatud andmeelemendid Järgmises kahes veerus leiduvaid trigonomeetria- ja algebratehete nuppe kirjeldatakse teaduslikust režiimist kõnelevas osas. 2.5 Arvusüsteemi režiim See režiim sisaldab nuppe ja funktsioone, mis võimaldavad arvutada 2nd-, 16nd-, 8nd- ja 10ndsüsteemis. Arvusüsteemi saab valida raadionuppudega paremal. Näiteks 16nd-süsteemis arvu sisestamiseks vali kõigepealt raadionupuga 16nd. Seejärel sisesta arv, kusjuures tasub tähele panna, et suuremate arvude jaoks kui 9 saab kasutada tähti A kuni F. Kui aga soovid näha sama arvu kahendsüsteemis, vali lihtsalt raadionuppude alt 2nd. Kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendarve saab esitada tühikuga eraldatud arvurühmadena, mis parandab omajagu nende lugemist ja mõistmist. Näiteks kuueteistkümnendarvu AF1C42 saab esitada kujul AF 1C 42, milles tühik esineb iga kahe numbri järel. Rühmitamist saab välja lülitada või oma käe järgi seada. Ava seadistustedialoog menüükäsuga Seadistused KCalci seadistamine... ning muuda soovi korral seadistust kaardil Üldine. Valitud bittide nägemiseks võib valida menüüst Seadistused Bitiredaktori näitamine. Selles režiimis saab kasutada loogikatehteid. Need on järgmised: Nupud AND OR XOR Lsh Rsh Cmp Funktsioon Kaks arvu, mida seob loogiline JA Kaks arvu, mida seob loogiline VÕI Kaks arvu, mida seob loogiline välistav VÕI Väärtuse nihutamine vasakule Väärtuse nihutamine paremale Ühenitäiend 8

9 Teises veerus on algebrafunktsioonide nupud, mida kirjeldatakse teaduslikust režiimist kõnelevas osas. Kolmas veerg nuppudega A kuni F on näha ainult 16-süsteemi korral. 2.6 Mälutehted KCalc toetab tavaliste kalkulaatorite mälutehteid ning pakub võimalust salvestada kuus konstanti Standardsed mälutehted KCalc võib sinu eest tehete tulemused meelde jätta ja neid hiljem arvutustes kasutada. Neid võimalusi saab kasutada nuppude MR, MS, M+ ja MC vahendusel. MS M+ MR MC M+ salvestab parajasti nähtava tulemuse mällu. M+ lisab aktiivse tulemuse mälus olevale tulemusele. Kui sul on salvestatud näiteks 20 ja parajasti on tulemus 5, siis sellele nupule vajutades jääb mällu 25. Kui mälus pole midagi, käitub see nupp samamoodi nagu MS ning lihtsalt salvestab tulemuse. MR võtab mälust salvestatud väärtuse ja näitab seda. MC puhastab mälu. Kui mällu on salvestatud mingi väärtus, ilmub kalkulaatori režiimi indikaatori kõrvale olekuribale M Konstandid Kuus konstandinuppu C1 kuni C6 ilmuvad nähtavale ainult siis, kui oled valinud menüükäsu Konstandinupud menüüst Seadistused. Neid saab kasutada teadus- ja statistikarežiimis. Iga konstandi salvestatud väärtuse nägemiseks vii hiirekursor nupu kohale. KCalci näidatava arvu salvestamiseks mõne konstandinupu alla vajuta kõigepealt nuppu Shift ja seejärel mõnda konstandinuppu vahemikus C1 kuni C6. Konstandinupu alla salvestatud väärtuse kasutamiseks arvutuses vajuta lihtsalt vajalikku nuppu vahemikus C1 kuni C6 ning arv ilmubki ekraanile. Konstandinuppude pealdist saab muuta, et oleks parem näha, milline nupp millist konstanti sisaldab. Klõpsa hiire parema nupuga mõnele nuppudest C1 kuni C6. Ilmuvas hüpikmenüüs on üks kirjeid Määra nimi. Lisaks on terve rida juba eelnevalt määratud konstante, mida võid määrata kuuele nupule vahemikus C1 - C6, kui valid vajaliku konstandi hüpikmenüüst, mis ilmub siis, kui klõpsad mõnele konstandimenüüle hiire parema nupuga ja valid kirje Vali nimekirjast. Eelnevalt määratud konstante saab kasutada küll ka menüü Konstandid vahendusel, kuid kui sul peaks mõnda sellist väärtust sageli vaja minema, on see mugavam konstandinupu alla seada. 9

10 2.7 Kiirklahvid Kõikvõimalike tehete sisestamise lihtsustamiseks pakub KCalc enamikule funktsioonidele kiirklahve. Kui näiteks sisestada 7R või 7r, arvutatakse 7 pöördarv (1/7). Arvutamise ajal võib alati vajutada klahvi Ctrl, et näha, milline kiirklahv on antud nupuga seotud. Klahv Funktsioon Märkus H Hyp Hüperboolne, näiteks Hyp Sin ehk sinh S Sin C Cos T Tan N Ln logaritm alusel e L Log logaritm alusel 10 Ctrl-2 Shift Nupu teine funktsioon, nt. kui soovid arvutada arcsin, vajuta Ctrl-2 s \ +/- Märgi muutmine [ xˆ2 ˆ xˆy! x! Faktoriaal E x10 y Astendamine < Lsh Bitinihutamine vasakule > Rsh Bitinihutamine paremale. & AND Loogikatehte JA x või * X Korrutamine / / Jagamine D Dat Andmete sisestamine statistilises režiimis OR Loogiline VÕI. Märkus: ShiftOR on XOR R 1/x Pöördväärtus Enter = Return = Backspace <= Viimase numbri kustutamine PgUp C Puhastamine Esc C Puhastamine PgDown AC Kõigi puhastamine Del AC Kõigi puhastamine : Mod jagamise jääk Alt+1 kuni Alt+6 C1 C1 kuni C6 salvestatud väärtuste kasutamine 10

11 Peatükk 3 Kommentaare erifunktsioonide kohta 3.1 Mod ja IntDiv Mod annab esimese ja teise arvu jagamise jäägi. 22 Mod 8 = annab tulemuse 6 22,345 Mod 8 = annab tulemuse 6,345 Shift IntDiv annab vajaku, mis jääb puudu esimesest arvust, et see jaguks täisarvuliselt teisega. 22 Shift IntDiv 8 = annab tulemuse 2 22,345 Shift IntDiv 8 = annab samuti tulemuse % Kasutusel klahvi = asemel, tõlgendab % parajasti sooritatava tehte viimast operatsiooni järgmiselt: Kui viimane tehtemärk oli + või -, tõlgendatakse teist argumenti esimese operandi protsendina. Kui viimane tehtemärk oli *, jagab korrutuse tulemuse 100-ga. Kui viimane tehtemärk oli /, annab vasaku operandi protsendina paremast operandist. Kõigil muudel juhtudel annab klahv % sama tulemuse, mis klahv =. Näited: % annab 225 (150 pluss 50 protsenti sellest) 42 * 3 % annab 1,26 (42 * 3 / 100) 45 / 55 % annab 81,81... (45 on 81,81.. protsenti 55-st) 11

12 3.3 Lsh ja Rsh Lsh nihutab näidatava väärtuse täisarvulise osa vasakule, korrutades seda 2-ga n korda, kus n on järgmine sisestatud arv, ning annab tulemuse täisarvuna (aluseks on Bin): 10 Lsh 3 = annab tulemuseks 80 (10 korda 2 korda 3). 10,345 Lsh 3 = annab tulemuseks samuti 80. Rsh nihutab väärtust paremale, jagades täisarvulise osa 2-ga n korda. 16 Rsh 2 = annab tulemuseks 4 (16 jagatud 2-ga kaks korda). 16,999 Rsh 2 = annab samuti tulemuseks Cmp, And, Or ja Xor Cmp, And ja Or sooritavad loogikatehteid, mistõttu nende kasutamisel on mõttekas baasiks määrata pigem Hex, Oct või Bin kui Dec. Järgnevates näidetes on baasiks määratud Bin. Cmp sooritab ühenitäienduse (muudab bitid vastupidiseks). 101 Cmp annab tulemuseks AND sooritab loogikatehte JA. 101 AND 110 = annab tulemuseks 100 OR sooritab loogikatehte VÕI. 101 OR 110 = annab tulemuseks 111 XOR sooritab loogikatehte XOR (välistav VÕI). 101 XOR 110 = annab tulemuseks 11 12

13 Peatükk 4 Küsimused ja vastused 1. Kuidas leida e ehk Euleri arv? Kirjuta 1 Shift Ln. 2. Kuidas saada alati kaks komakohta? Vali menüüst Seadistused KCalci seadistamine..., mis avab seadistuste dialoogi. Märgi ära võimalus Kümnendkohtade täpsus ning keri allolevat kasti, nii et väärtuseks saaks Aga täpsus üldse? KCalci täpsuse hindamisel on peamine tegur see, kas sinu arvutisse paigaldatud libc ja libmath toetavad C andmetüüpi long double. Kui jah, avastab KCalc selle paigaldusajal ning kasutab seda arvude esitamisel fundamentaalse andmetüübina. Kohanda täpsust KCalci seadistuste dialoogis, et ülaltoodud tehted korrektselt välja tuleks. Soovitame täpsusastmeks määrata 14, kui KCalci fundamentaalne andmetüüp sinu arvutis on long double, vastasel juhul aga piirduda 8 või 10. Suurem täpsus ei tähenda tingimata paremaid tulemusi. Proovi erinevaid täpsuse väärtusi ja sa taipad, mis nende sõnade taga peitub. 13

14 Peatükk 5 Käskude seletused 5.1 Menüükirjed Lühike ülevaade KCalci mõningatest spetsiaalsetest menüükirjetest: Konstandid Matemaatika Näitab piid, Euleri arvu või kuldlõiget. Konstandid Elektromagnetism Näitab valguse kiirust. elementaarlaengut, vaakumi takistust, vaakumi läbitavust või vaakumi dielektrilist läbitavust. Konstandid Aatomi- ja tuumafüüsika Näitab Plancki konstanti, elementaarlaengut või peenstruktuurikonstanti. Konstandid Termodünaamika Näitab Boltzmanni konstanti, aatommassiühikut, gaasikonstanti, Stefan-Boltzmanni konstanti või Avogadro arvu. Konstandid Gravitatsioon Näitab gravitatsioonikonstanti või raskuskiirendust. Seadistused Lihtne režiim Näitab lihtsate arvutuste nuppe. Seadistused Teadusrežiim Näitab trigonomeetria- ja teadusarvutuste nuppe. Seadistused Statistikarežiim Näitab statistikanuppe. Seadistused Arvusüsteemi režiim Näitab loogikanuppe ja võimaldab muuta arvusüsteemi. Seadistused Konstandinupud Näitab konstandinuppe. Need on saadaval teadus- ja statistikarežiimis. Seadistused Näita bitiredaktorit Näitab bitiredaktori välja. Klõpsa bitil selle lülitamiseks. Saadaval ainult arvusüsteemi režiimis. Lisaks on KCalcil tavapärased KDE menüüde Fail, Redigeerimine, Seadistused ja Abi kirjed, mille kohta leiab rohkem teavet KDE põhialuste käsiraamatu osast Menüüd. 14

15 Peatükk 6 Autorid ja litsents KCalc rakenduse autoriõigus (c): Bernd Johannes Wuebben KDE meeskond Bernd Johannes Wuebben wuebben@kde.org Evan Teran eteran@alum.rit.edu Espen Sand espensa@online.no Chris Howells howells@kde.org Aaron J. Seigo aseigo@kde.org Charles Samuels charles@altair.dhs.org David Johnson david@usermode.org KCalc sai innustust Martin Bartletti rakendusest xfrmcalc, mille pinu mootor on seniajani KCalci üheks aluseks. Dokumentatsiooni autoriõigus (c) 2001, 2002, 2005, 2006, 2010: Bernd Johannes Wuebben wuebben@kde.org Pamela Roberts pamroberts@blueyonder.co.uk J Hall jhall@kde.org Anne-Marie Mahfouf annma@kde.org Eike Krumbacher eike.krumbacher@x-eike.de Tõlge eesti keelde: Marek Laane bald@starman.ee Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele. Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele. 15

16 Lisa A Paigaldamine KCalc on osa KDE projekti paketist kdeutils ning tavaliselt paigaldatakse koos ülejäänud KDEga. Täpsema info hankimiseks KDE kohta külasta aadressi A.1 Kompileerimine ja paigaldamine KCalc on osa KDE projektist KCalc asub paketis kdeutils KDE projekti peamises FTP saidis ftp://ftp.kde.org/pub/kde/. Et KCalc oma süsteemis kompileerida ja paigaldada, anna KCalc baaskataloogis järgmised käsud: %./ configure % make % make install Kuna KCalc kasutab autoconf i ja automake i, ei tohiks kompileerimisel probleeme esineda. Kui neid siiski ette tuleb, anna sellest palun teada KDE meililistides. 16

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori

Διαβάστε περισσότερα

Kompleksarvu algebraline kuju

Kompleksarvu algebraline kuju Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58

Διαβάστε περισσότερα

Ehitusmehaanika harjutus

Ehitusmehaanika harjutus Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative

Διαβάστε περισσότερα

Geomeetrilised vektorid

Geomeetrilised vektorid Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse

Διαβάστε περισσότερα

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D

Διαβάστε περισσότερα

Funktsiooni diferentsiaal

Funktsiooni diferentsiaal Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on

Διαβάστε περισσότερα

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2 PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused

Διαβάστε περισσότερα

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon 2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides

Διαβάστε περισσότερα

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke

Διαβάστε περισσότερα

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid

Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid Alustame nüüd Exceli põhiliste töövahenditega - funktsioonidega. Võtame esimesena sihikule Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid. Kuigi kogu

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning

Διαβάστε περισσότερα

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].

Διαβάστε περισσότερα

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS

Διαβάστε περισσότερα

PLASTSED DEFORMATSIOONID

PLASTSED DEFORMATSIOONID PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb

Διαβάστε περισσότερα

1. Paisksalvestuse meetod (hash)

1. Paisksalvestuse meetod (hash) 1. Paisksalvestuse meetod (hash) Kas on otsimiseks võimalik leida paremat ajalist keerukust kui O(log n)? Parem saaks olla konstantne keerukus O(1), mis tähendaks seda, et on kohe teada, kust õige kirje

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.

Διαβάστε περισσότερα

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem

Διαβάστε περισσότερα

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008 Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub

Διαβάστε περισσότερα

Lokaalsed ekstreemumid

Lokaalsed ekstreemumid Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,

Διαβάστε περισσότερα

Mathematica kasutamine

Mathematica kasutamine mathematica_lyhi_help.nb 1 Mathematica kasutamine 1. Sissejuhatus Programmi Mathematica avanemisel pole programmi tuum - Kernel - vaikimisi käivitatud. Kernel on programmi see osa, mis tegelikult teostab

Διαβάστε περισσότερα

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud

Διαβάστε περισσότερα

Mathcadi tööleht ja vormistamisvahendid

Mathcadi tööleht ja vormistamisvahendid Marek Kolk, Tartu Ülikool Viimati muudetud : 6.1.15 Mathcadi tööleht ja vormistamisvahendid Mathcad töötab üldjoontes sarnaselt teistele Windowsi programmidele. Sellegipoolest on palju pisikesi nüansse,

Διαβάστε περισσότερα

Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid

Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid Marek Kolk, Tartu Ülikool Viimati muudetud : 6.. Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid Aritmeetilised operaatorid Need leiab paletilt "Calculator" ja ei vaja eraldi kommenteerimist.

Διαβάστε περισσότερα

HULGATEOORIA ELEMENTE

HULGATEOORIA ELEMENTE HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad

Διαβάστε περισσότερα

,millest avaldub 21) 23)

,millest avaldub 21) 23) II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)

MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks

Διαβάστε περισσότερα

Kontekstivabad keeled

Kontekstivabad keeled Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,

Διαβάστε περισσότερα

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1 laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad

Διαβάστε περισσότερα

9. AM ja FM detektorid

9. AM ja FM detektorid 1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika KLASS 11 TUNDIDE ARV 35

Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid. Sündmus. Sündmuste liigid. Klassikaline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus. Sündmuste liigid: sõltuvad ja

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397 Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus

Διαβάστε περισσότερα

Excel Statistilised funktsioonid

Excel Statistilised funktsioonid Excel2016 - Statistilised funktsioonid Statistilised funktsioonid aitavad meil kiiresti leida kõige väiksemat arvu, keskmist, koguarvu, tühjaks jäänud lahtreid jne jne. Alla on lisatud sellesse gruppi

Διαβάστε περισσότερα

Veaarvutus ja määramatus

Veaarvutus ja määramatus TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead................................... 4 3.2 Tehted

Διαβάστε περισσότερα

1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus

1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus Funktsioon, piirväärtus, pidevus. Funktsioon.. Tähistused Arvuhulki tähistatakse üldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - täisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks

Διαβάστε περισσότερα

Kihilised konstruktsioonid (Seinad, katused): U-arvu leidmine Niiskuse jaotus konstruktsioonis Temperatuuri jaotus konstruktsioonis

Kihilised konstruktsioonid (Seinad, katused): U-arvu leidmine Niiskuse jaotus konstruktsioonis Temperatuuri jaotus konstruktsioonis Kihilised konstruktsioonid (Seinad, katused): U-arvu leidmine Niiskuse jaotus konstruktsioonis Temperatuuri jaotus konstruktsioonis Energiakuluarvutus D.O.F. tech Oy 2006 SISUKORD 1 Teavet DOF-THERMi kohta...1

Διαβάστε περισσότερα

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass 2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH

Διαβάστε περισσότερα

Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti

Διαβάστε περισσότερα

1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud...

1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud... Marek Kolk, Tartu Ülikool, 2012 1 Kompleksarvud Tegemist on failiga, kuhu ma olen kogunud enda arvates huvitavat ja esiletõstmist vajavat materjali ning on mõeldud lugeja teadmiste täiendamiseks. Seega

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti

Διαβάστε περισσότερα

3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE

3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE 3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE 3.1. Loendamise põhireeglid Kombinatoorika on diskreetse matemaatika osa, mis uurib probleeme, kus on tegemist kas diskreetse hulga mingis mõttes eristatavate osahulkadega

Διαβάστε περισσότερα

1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD

1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD 1. Reaalarvud 1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD Arvu mõiste hakkas kujunema aastatuhandeid tagasi, täiustudes ja üldistudes koos inimkonna arenguga. Juba ürgühiskonnas tekkis vajadus teatavaid hulki

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad

Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.

Διαβάστε περισσότερα

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,

Διαβάστε περισσότερα

Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD

Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD 1 Nõudmised krüptoräsidele (Hash-funktsionidele) Krüptoräsiks nimetatakse ühesuunaline funktsioon

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Square 43 LED

Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,

Διαβάστε περισσότερα

Lexical-Functional Grammar

Lexical-Functional Grammar Lexical-Functional Grammar Süntaksiteooriad ja -mudelid 2005/06 Kaili Müürisep 6. aprill 2006 1 Contents 1 Ülevaade formalismist 1 1.1 Informatsiooni esitus LFG-s..................... 1 1.2 a-struktuur..............................

Διαβάστε περισσότερα

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.

Διαβάστε περισσότερα

Tallinna Tehnikaülikool. MS Exceli rakenduste loomise vahendid

Tallinna Tehnikaülikool. MS Exceli rakenduste loomise vahendid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Irina Amitan, Jüri Vilipõld MS Exceli rakenduste loomise vahendid E-õpik Tallinn 2013 SISUKORD 1 RAKENDUSE OLEMUS JA PÕHIKOMPONENDID... 6 2 EXCELI STANDARDLIIDES...

Διαβάστε περισσότερα

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.

Διαβάστε περισσότερα

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom. Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised

Διαβάστε περισσότερα

1 Reaalarvud ja kompleksarvud Reaalarvud Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju... 5

1 Reaalarvud ja kompleksarvud Reaalarvud Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju... 5 1. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, 2013-14. 1 Reaalarvud ja kompleksarvud Sisukord 1 Reaalarvud ja kompleksarvud 1 1.1 Reaalarvud................................... 2 1.2 Kompleksarvud.................................

Διαβάστε περισσότερα

Punktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist

Punktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist Loeng 2 Punktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist P2 - tuleb P1 lahendus T P~Q = { x P(x)~Q(x) = t} = = {x P(x)

Διαβάστε περισσότερα

42PF7621D/10 TELEVIISOR. Eestikeelne kasutusjuhend. Külastage Philipsit internetis:

42PF7621D/10 TELEVIISOR. Eestikeelne kasutusjuhend. Külastage Philipsit internetis: TELEVIISOR 42PF7621D/10 Külastage Philipsit internetis: http://www.philips.com Eestikeelne kasutusjuhend ÜMBERTÖÖTLEMINE Ümbertöötlemine Selle toote pakend on mõeldud ümbertöötlemiseks. Pöörduge pakendi

Διαβάστε περισσότερα

KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD

KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed

Διαβάστε περισσότερα

DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.

DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka

Διαβάστε περισσότερα

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna

Διαβάστε περισσότερα

SORTEERIMINE JA FILTREERIMINE

SORTEERIMINE JA FILTREERIMINE Praktikum 3 Tänase praktikumi teema on andmetabelite filtreerimine ja kokkuvõtvate tabelite loomine, juttu tulebka mõningatest pisut nutikamatest funktsioonidest keskmiste ja vaatluste arvu arvutamisel.

Διαβάστε περισσότερα

Sisukord. 2 Programmeerimiskeel C

Sisukord. 2 Programmeerimiskeel C Veiko Sinivee 2 Programmeerimiskeel C Sisukord Sissejuhatus...1 Programmeerimiskeel C...1 C - keele programmi ehitusest...4 Abiprogramm MAKE...13 Enamkasutatavad funktsioonid...16 Funktsioonid printf()

Διαβάστε περισσότερα

T~oestatavalt korrektne transleerimine

T~oestatavalt korrektne transleerimine T~oestatavalt korrektne transleerimine Transleerimisel koostatakse lähtekeelsele programmile vastav sihtkeelne programm. Transleerimine on korrektne, kui transleerimisel programmi tähendus säilib. Formaalsemalt:

Διαβάστε περισσότερα

Skalaar, vektor, tensor

Skalaar, vektor, tensor Peatükk 2 Skalaar, vektor, tensor 1 2.1. Sissejuhatus 2-2 2.1 Sissejuhatus Skalaar Üks arv, mille väärtus ei sõltu koordinaatsüsteemi (baasi) valikust Tüüpiline näide temperatuur Vektor Füüsikaline suurus,

Διαβάστε περισσότερα

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat

Διαβάστε περισσότερα

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013 55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi

Διαβάστε περισσότερα

ALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan

ALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan ALGEBRA I Kevad 2013 Lektor: Valdis Laan Sisukord 1 Maatriksid 5 1.1 Sissejuhatus....................................... 5 1.2 Maatriksi mõiste.................................... 6 1.3 Reaalarvudest ja

Διαβάστε περισσότερα

Skalaar, vektor, tensor

Skalaar, vektor, tensor Peatükk 2 Skalaar, vektor, tensor 1 2.1. Sissejuhatus 2-2 2.1 Sissejuhatus Skalaar Üks arv, mille väärtus ei sõltu koordinaatsüsteemi (baasi) valikust Tüüpiline näide temperatuur Vektor Füüsikaline suurus,

Διαβάστε περισσότερα

Priru cnik za KCalc. Bernd Johanes Viben Pamela Roberts An Mari Mafu prevod: Dragan Panteli c

Priru cnik za KCalc. Bernd Johanes Viben Pamela Roberts An Mari Mafu prevod: Dragan Panteli c Bernd Johanes Viben Pamela Roberts An Mari Mafu prevod: Dragan Panteli c 2 Ñàäðæàj 1 Uvod 5 2 Upotreba 6 2.1 Op sta upotreba...................................... 6 2.2 Jednostavni re zim....................................

Διαβάστε περισσότερα

Kuressaare Vanalinna Kool. Informaatika õppematerjal esimesele ja teisele kooliastmele. Koostas: Eha Kask Pildid joonistas: Anne Metsamaa

Kuressaare Vanalinna Kool. Informaatika õppematerjal esimesele ja teisele kooliastmele. Koostas: Eha Kask Pildid joonistas: Anne Metsamaa Informaatika õppematerjal esimesele ja teisele kooliastmele Koostas: Pildid joonistas: Anne Metsamaa Uuendatud Kuressaares 2010 6 Kas Internet on ohtlik? Aga mis see informaatika veel on? Kohe vaatame!!

Διαβάστε περισσότερα

1.1 Energy Star Energy Star partner Mida tähendab Energy Star toode? Kaubamärgid ja registreeritud kaubamärgid...

1.1 Energy Star Energy Star partner Mida tähendab Energy Star toode? Kaubamärgid ja registreeritud kaubamärgid... 163/211 Sisukord 1 Sissejuhatus 1.1 Energy Star...1-3 Energy Star partner...1-3 Mida tähendab Energy Star toode?...1-3 1.2 Kaubamärgid ja registreeritud kaubamärgid...1-4 2 Ohutusjuhised seadme paigaldamisel

Διαβάστε περισσότερα

Kontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi

Kontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi Kontrollijate kommentaarid 2002. a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi tööde kohta Kokkuvõtteks Uuendusena oli tänavusel piirkondlikul olümpiaadil 10.-12. klassides senise 5 asemel 6 ülesannet, millest

Διαβάστε περισσότερα

ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41

ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41 ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41 2 www.electrolux.com SISUKORD 1. OHUTUSINFO... 3 2. OHUTUSJUHISED...

Διαβάστε περισσότερα

Vahendid Otsus Analüüs: Analüüsi Riskantseid Otsuseid

Vahendid Otsus Analüüs: Analüüsi Riskantseid Otsuseid Vahendid Otsus Analüüs: Analüüsi Riskantseid Otsuseid Link: http://home.ubalt.edu/ntsbarsh/opre640a/partix.htm Kui sa alustada kindlust, siis lõpetab kahtlusi, kuid kui te tahate sisu alustada kahtlusi,

Διαβάστε περισσότερα

Energiabilanss netoenergiavajadus

Energiabilanss netoenergiavajadus Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)

Διαβάστε περισσότερα

Kas Androidi ostmiseks on õige aeg? Eesti esimene võrdlustest!

Kas Androidi ostmiseks on õige aeg? Eesti esimene võrdlustest! Uus ipod Nano Nüüd kaamera ja raadioga Pentax K7 Mida arvata järjekordsest kaamerast? Odav ja hea ka Poola värk Poolakate telefoni käib kaks SIM-kaarti Säästuaeg Testis ilma jalata kuvar Kas Androidi ostmiseks

Διαβάστε περισσότερα

+32 lk. Sissejuhatus fotograafiasse. Esimene osa

+32 lk. Sissejuhatus fotograafiasse. Esimene osa Esimene osa +32 lk Tasuta! Sissejuhatus fotograafiasse Kuidas osta kaamerat? Kaamera ehitus ISO ja valgustemperatuur Teravussügavus Pildistamisrežiimid Objektiivid Lisavarustus Tehnika hooldamine Failivormingud

Διαβάστε περισσότερα

Books By HansaWorld KULUTUSED. Versiooni 6.2 põhjal

Books By HansaWorld KULUTUSED. Versiooni 6.2 põhjal Books By HansaWorld KULUTUSED Versiooni 6.2 põhjal 2011 1 Sisukord KULUTUSED... 4 ARUANDED... 5 KM-koodi statistika... 5 Kulutuste nimekiri... 6 Sõidulehtede nimekiri... 7 Töötaja väljavõte, perioodiline...

Διαβάστε περισσότερα

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil. 8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,

Διαβάστε περισσότερα

PF9631D/10 TELEVIISOR. Eestikeelne kasutusjuhend. Külastage Philipsit internetis:

PF9631D/10 TELEVIISOR. Eestikeelne kasutusjuhend. Külastage Philipsit internetis: TELEVIISOR 37 42 50PF9631D/10 Külastage Philipsit internetis: http://www.philips.com Eestikeelne kasutusjuhend MÄRKUSED MÄRKUSED LÜHIDALT SELLEST KASUTUSJUHENDIST See kasutusjuhend sisaldab kogu informatsiooni,

Διαβάστε περισσότερα

Programmeerimise eksamiülesannete kogu

Programmeerimise eksamiülesannete kogu TARTU ÜLIKOOL ARVUTITEADUSE INSTITUUT Programmeerimise eksamiülesannete kogu Helle Hein Jüri Kiho Reimo Palm Eno Tõnisson Tartu 2007 Käesoleva õppevahendi väljaandmist on toetanud Eesti Infotehnoloogia

Διαβάστε περισσότερα

Digitaalne tahhograaf DTCO 1381 Release 1.4 Kasutusjuhend ettevõtjale & autojuhile

Digitaalne tahhograaf DTCO 1381 Release 1.4  Kasutusjuhend ettevõtjale & autojuhile Digitaalne tahhograaf DTCO 1381 Release 1.4 Kasutusjuhend ettevõtjale & autojuhile Impressum Väga austatud kasutaja, Digitaalne tahhograaf, DTCO 1381, oma süsteemikomponentidega on EÜkontrollseade ja vastab

Διαβάστε περισσότερα

Eesti LV matemaatikaolümpiaad

Eesti LV matemaatikaolümpiaad Eesti LV matemaatikaolümpiaad 2. veebruar 2008 Piirkonnavoor Kommentaarid Kokkuvõtteks Selleaastast komplekti võib paremini õnnestunuks lugeda kui paari viimase aasta omi. Lõppvooru pääsemise piirid protsentides

Διαβάστε περισσότερα

PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine

PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL 5.1 Koormuse iseloom (1) P Projekt peab arvestama asjaolu, et lumi võib katustele sadestuda paljude erinevate mudelite kohaselt. (2) Erinevate mudelite rakendumise põhjuseks

Διαβάστε περισσότερα

PORTATIIVNE KÄSIVINTS

PORTATIIVNE KÄSIVINTS MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL PORTATIIVNE KÄSIVINTS MHX0020- PÕHIÕPPE PROJEKT Üliõpilane: Kood: Juhendaja:....... prof. Maido Ajaots Tallinn 2006 2 Sisukord Eessõna....lk...

Διαβάστε περισσότερα

2. HULGATEOORIA ELEMENTE

2. HULGATEOORIA ELEMENTE 2. HULGATEOORIA ELEMENTE 2.1. Hulgad, nende esitusviisid. Alamhulgad Hulga mõiste on matemaatika algmõiste ja seda ei saa def ineerida. Me võime vaid selgitada, kuidas seda abstraktset mõistet endale kujundada.

Διαβάστε περισσότερα

Wilcoxoni astakmärgitest (Wilcoxon Signed-Rank Test)

Wilcoxoni astakmärgitest (Wilcoxon Signed-Rank Test) Peatükk 2 Wilcoxoni astakmärgitest (Wilcoxon Signed-Rank Test) 2.1 Motivatsioon ja teststatistik Wilcoxoni astakmärgitesti kasutatakse kahe s~oltuva valimi v~ordlemiseks. Oletame näiteks, et soovime v~orrelda,

Διαβάστε περισσότερα

TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas

TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas 2 Eessõna Kõik sai alguse sellest, et erinevates foorumites küsivad inimesed

Διαβάστε περισσότερα

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010 KTEGOORITEOORI Kevad 2010 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me

Διαβάστε περισσότερα

+32 lk. Teine osa: loodusfoto

+32 lk. Teine osa: loodusfoto +32 lk Tasuta! Teine osa: loodusfoto Kuidas pildistada linde ja loomi? Maastike pildistamine Putukad, lilled ja pisiasjad Mida metsa selga panna? Kuidas loomi varitseda? Millega talvel pildistades arvestada?

Διαβάστε περισσότερα

Analüütilise geomeetria praktikum II. L. Tuulmets

Analüütilise geomeetria praktikum II. L. Tuulmets Analüütilise geomeetria praktikum II L. Tuulmets Tartu 1985 2 Peatükk 4 Sirge tasandil 1. Sirge tasandil Kui tasandil on antud afiinne reeper, siis iga sirge tasandil on selle reeperi suhtes määratud lineaarvõrrandiga

Διαβάστε περισσότερα

Suhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27

Suhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27 Suhteline salajasus Peeter Laud peeter l@ut.ee Tartu Ülikool TTÜ, 11.12.2003 p.1/27 Probleemi olemus salajased sisendid avalikud väljundid Program muud väljundid muud sisendid mittesalajased väljundid

Διαβάστε περισσότερα

Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas

Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas Õpitulemused I kursus-arvuhulgad. Avaldised. Võrrand, võrratus. 1) eristab ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve; 2) eristab võrdust, samasust, võrrandit ja võrratust;

Διαβάστε περισσότερα

Et mingit probleemi hästi uurida, katsuge enne alustamist sellest põhjalikult aru saada!

Et mingit probleemi hästi uurida, katsuge enne alustamist sellest põhjalikult aru saada! EESSÕNA Käesolev juhendmaterjal on abiks eelkõige harjutustundides ning laboratoorsete tööde tegemisel. Esimene peatükk sisaldab põhimõisteid ja mõningaid arvutamisjuhiseid, peatüki lõpus on valik anorgaanilise

Διαβάστε περισσότερα

Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna

Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna ET Kasutusjuhend 2 EL Οδηγίες Χρήσης 17 HU Használati útmutató 34 LV Lietošanas instrukcija 50 Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna ZWG 6120K Sisukord Ohutusinfo _ 2 Ohutusjuhised _ 3 Jäätmekäitlus

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad

Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA III VOOR 6. märts 994. a. Lahendused ja vastused IX klass.. Vastus: a) neljapäev; b) teisipäev, kolmapäev, reede või laupäev. a) Et poiste luiskamise

Διαβάστε περισσότερα

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1 κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii

Διαβάστε περισσότερα

Prisma. Lõik, mis ühendab kahte mitte kuuluvat tippu on prisma diagonaal d. Tasand, mis. prisma diagonaal d ja diagonaaltasand (roheline).

Prisma. Lõik, mis ühendab kahte mitte kuuluvat tippu on prisma diagonaal d. Tasand, mis. prisma diagonaal d ja diagonaaltasand (roheline). Prism Prisms nimese ulu, mille s u on vsvl rlleelsee j võrdsee ülgedeg ulnurgd, ning ülejäänud ud on rööüliud, millel on ummgi ulnurgg üine ülg. Prlleelseid ulnuri nimese rism õjdes j nende ulnurde ülgi

Διαβάστε περισσότερα

M-Bus näidik / andmeloger

M-Bus näidik / andmeloger MR004FA / MR004DL M-Bus näidik / andmeloger Kasutusjuhend ja tehniline pass M-Bus displei / M-Bus andmeloger 60 lõppseadme jaoks M-Bus andmekogur* Valikuvahemikud1 minut 1 aasta* Pisteliste kontrollkuupäevade

Διαβάστε περισσότερα

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013 Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,

Διαβάστε περισσότερα