SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM Rebeka Gabor Liina Viksi Sergei Gortšakov Mari Vanatoa Karoliina Kansi TÜ Hambaarstiteadus II 2011
VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Vegetatiivne e. autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelu füsioloogilisi protsesse (seedimine, hingamine, eritamine, kehavedelike tsirkulatsioon jm), mis kindlustavad aineenergiavahetust ja paljunemist
Põhiülesandeks on sisekeskkonna püsivuse säilitamine ehk homöostaas Funktsioonide realiseerimine toimub automaatselt, väljaspool tahet ja teadvust Innervatsiooniala on universaalne Tihe seos animaalse närvisüsteemiga, mis vahendab organismi väliskeskkonnaga Vegetatiivsed protsessid on tihedas seoses psüühikaga
PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM Sümpaatiline Parasümpaatiline Soolenärvisüsteem
FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED ANTAGONISTID: Sümpaatikus kiirendab eluprotsesside kulgu, intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet Parasümpaatikus piduradab tööd ja ainete tarbimist, säilitab energiat, hoolitseb toitainete vastuvõtu ja seedimise eest
EHITUSLIK OMAPÄRA Tsentraalne osa C 8 Th 1-12 L 1-3 Nucleus intermediolateralis Perifeerne osa Paravertebraalsed ganglionid Prevertebraalsed ganglionid Närvikiud Truncus sympathicus
TRUNCUS SYMPATHICUS Paravertebraalsete ganglionite paariline ahel Paikneb kogu lülisamba ülatuses keskjoonest lateraalsemalt Osad Kaelaosa 3 ganglionit Rinnaosa 10-12 ganglionit Kõhuosa 4 ganglionit Vaagnaosa 4 ganglionit Õndraosa 1 paaritu ganglion
TRUNCUS SYMPATHICUS Harud Preganglionaarsed närvikiud Postganglionaarsed närvikiud Nucleus intermediolateralis Preganglionaarsed kiud Para-/prevertebraalne ganglion, ümberlülitus Postganglionaarsed kiud
PREGANGLIONAARSED NEURONID Neuronid, mille aksonid suunduvad ganglionidesse ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega
PREGANGLIONAARSED NEURONID Rakukehad ajutüves ja seljaajus Väljuvad eesmiste juurte ja rami communicantes albi kaudu Aksonid peenikesed, lühikesed Suuremalt jaolt müeliniseeritud Juhivad erutust kiirusega 1-20 m/s
POSTGANGLIONAARSED NEURONID Preganglionaarne närvikiud lülitatakse ganglionis ümber teisele närvirakule, mille akson postganglionaarne närvikiud jõuab innerveeritava elundini
POSTGANGLIONAARSED NEURONID Rakukehad ganglionites Aksonid veel peenemad, pikad Müeliniseerimata Suunduvad truncus sympathicus est Rami communicantes grisei kaudu perifeersetesse efektoritesse Erinärvidena pea piirkonna, rinna-, kõhuõõne- ja vaagnaelunditele
ERUTUSE ÜLEKANNE Olemuselt keemiline Preganglionaarne neuron postganglionaarne neuron Mediaatoriks atsetüülkoliin (ACH) Toimet simuleerib nikotiin
ERUTUSE ÜLEKANNE Kvaternaarsed ammooniumalused Saab blokeerida ACH toimet Reageerivad konkureerivalt kolinergiliste retseptoritega Ei oma kolinergilist toimet Selliseid blokeerivaid aineid nimetatakse ganglioblokaatoriteks
ERUTUSE ÜLEKANNE Postganglionaarsed närvilõpmed Mediaatoriks noradrenaliin Noradrenaliin ja adrenaliin on katehhoolamiinid Vabanevad neerupealise säsi rakkudest Verre väljutatakse katehhoolamiinide segu 80 % adrenaliini / 20 % noradrenaliini
ERUTUSE ÜLEKANNE Farmakonid, mis imiteerivad adrenergiliste neuronite toimet Sümpatomimeetikumid Farmakonid, mis likvideerivad elundites katehhoolamiinide toime Sümpatolüütikumid
ERUTUSE ÜLEKANNE KNS Preganglionaarne neuron Ganglion ATSETÜÜLKOLIIN (nikotiinisarnane) Postganglionaarne neuron NORADRENALIIN (adrenergiline retseptor) Efektor
SÜMPAATILISE NÄRVISÜSTEEMI EFEKTID Fight-or-flight reaktsioon on esile kutsutav sümpaatilise närvisüsteemi poolt Mõjutab homöostaasi erinevates elundite süsteemides Neerupealised lasevad verre suure hulga adrenaliini ja väiksemas koguses noradrenaliini
SNS mõju erinevate organidele
SÜMPAATILISE NÄRVISÜSTEEMI MÕJUD Südames löögisageduse suurenemine Südamelihase kontraktsioonijõu suurenemine Vasokonstriktsioon/-dilatatsioon Põrnakapsli kontraktsioon Kusepõie lihaste lõõgastumine/kontraktsioon Suguelundite kontraktsioon (emaka puhul vahel ka lõõgastumine) Silmas m. dilatator pupillae kontraktsioon M. ciliaris lõõgastumine Eksokriinsete näärmete puhul sekretsiooni vähenemine või puudumine Insuliini sekretsiooni vähenemine
ADRENORETSEPTORID
ADRENORETSEPTORID...noradrenaliini (norepinefriini) või adrenaliini (epinefriini) retseptorid
ADRENORETSEPTORID α1 asuvad arterioolides, stimulatsioon kutsub esile arterioolide spasmi, vererõhu tõusu, veresoonte läbilaskvuse languse ning eksudatiivse põletiku vähenemise. Reageeruvad noradrenaliinile, asuvad postsünaptiliste membraanide pinnal α2 peamiselt presünaptilised retseptorid, on adrenergilise süsteemi negatiivse tagasiside komponentid. Nende stimulatsioon langetab arteriaalset rõhku. Neid mõjutab nii adrenaliin kui ka noradrenaliin β1 asub südames, stimulatsioon kutsub esile südamelöökide sageduse tõusu, müokardi hapnikuvajaduse tõusu ja arteriaalse rõhu tõusu. Asub ka neerudes, jukstaglomerulaarse aparaadi retseptorina. Asuvad postsünaptiliste membraanide pinnal, neuromediaatoriks on noradrenaliin β2 asuvad bronhioolides, stimulatsioon laiendab bronhioole, bronhospasmivastne toime. Asuvad ka maksarakkudes, stimulatsioon kutsub esile glükogenolüüsi. Neurotransmitteriks on peamiselt adrenaliin
ADRENOBLOKAATORID...ained, mis blokeerivad adrenoretseptoreid
ADRENERGILINE SÜNAPS Mediaatoriks on katehhoolamiin (adrenaliin, noradrenaliin) Postsünaptilisel membraanil on olemas adrenoretseptor Sellised sünapsid esinevad sümpaatilise postganglionaarse neuroni ja efektori vahel Sümpaatilise närvisüsteemi ärritus toimub vaid juhul, kui on olemas ADRENORETSEPTOR!
ADRENORETSEPTOR Membraanistruktuur efektoritel, mis reageerivad katehhoolamiinidega (noradrenaliin ja adrenaliin). Adrenoretseptorid jaotuvad katehhoolamiinide erineva toime ja sümpatolüütikumide võime alusel blokeerida vastavat adrenergilist toimet järgnevalt:
α-adrenergilised retseptorid sel puhul nõrgeneb katehhoolamiinide toime järjestuses noradrenaliin, adrenaliin, isoproterenool ning need toimed on blokeeritavad alfablokaatoritega β-adrenergilised retseptorid sel puhul nõrgeneb katehhoolamiinide toime järjestuses isoproterenool, adrenaliin, noradrenaliin ning need toimed on blokeeritavad beetablokaatoritega
α-adrenoretseptori juuresolekul toimub enamasti kontraktsioon, vasokontraktsioon, sekretsiooni vähenemine β-adrenoretseptori juuresolekul toimub lõõgastumine, vasodilatatsioon.
ADRENORETSEPTORID Alfa tundlikumad noradrenaliinile. Lõõgastuvad silelihased emakas ja bronhides, seedetraktis Beeta tundlikumad adrenaliinile. Vahendavad naha ja limaskestade veresoonte ahenemist
Alfa ja beeta retseptoritel on alatüübid α1 ja α2 β1, β2 ja β3
ALFA1-RETSEPTOR Alfa1-retseptori spetsiifilised reaktsioonid hõlmavad peamiselt pehmet lihaskontraktsiooni, nt Vasokontraktsioon veresoontes: Nahas Gastrointestinaalses süsteemis Neerus Ajus Emakas (raseduse ajal) Bronhioolides Mõjutavad glükogenolüüsi ja glükoneogeneesi maksas
ALFA2-RETSEPTOR Alfa2-retseptorile on spetsiifilised: Insuliini inhibeerimine pankreases Indutseerib glükagooni vabanemist pankreasest Sfinkter-lihaste kontraktsioon gastrointestinaalses traktis Negatiivne tagasiside neuronaalses/neuroni sünapsis presünaptiline noradrenaliini vabanemise inhibeerimine KNS-is Trombotsüütide agregatsiooni tõus
BEETA1-RETSEPTOR Südame kiirenemine, lihaskontraktsiooni tõus Neerust reniini sekretsioon
BEETA2-RETSEPTOR Lihaste lõõgastumine Lipolüüs Skeletilihaste anabolism Emaka lõõgastumine Põie seina lõõgastumine Stimuleerib insuliini sekretsiooni Inhibeerib histamiini vabanemist nuumrakkudest Inhibeerib reniini sekretsiooni neerust Bronhioolide lõõgastumine
SÜMPAATILISE NÄRVISÜSTEEMI AKTIVATSIOON Aktiveerib KNS, kontrollkeskusteks ajukoor, hüpotaalamus, ajutüvi, seljaaju Tihedalt seotud parasümpaatilise närvisüsteemiga antagonistlikud Aitab adekvaatselt reageerida välismaailma mõjudele tõstab vererõhku, südame löögisagedust ja -jõudu, parandab töötava skeletilihase varustamist verega, intensiivistab energiavahetust
SEOS PARASÜMPAATILISE NÄRVISÜSTEEMIGA
SÜMPAATILISE NÄRVISÜSTEEMI AKTIVATSIOON Elundid, mis on innerveeritud ainult sümpaatiliselt: Paljud arterid Veenid Põrn Suguelundid Higinäärmed Maks Aktiveerib glükogenolüüsi maksas, lipolüüsi rasvarakkudes
NEERUPEALISE SÄSI SEOS NÄRVISÜSTEEMIGA Areneb samast embrüonaalsest algest, millest sümpaatilise NS postganglionaarsed neuronid Neerupealise säsi rakud on homoloogilised sümpaatilise NS rakkudega (puuduvad aga dendriidid ja aksonid) Talitluslikust aspektist vaadatult sümpaatiline NS ja neerupealise säsi kui üks funktsionaalne tervik Sünteesib katehhoolamiine adrenaliin ja noradrenaliin
ADRENALIIN JA NORADRENALIIN Adrenaliini ja noradrenaliini vabanemine reguleeritud neuraalselt Produtseeritakse neerupealise säsi erinevate rakkude poolt On neurotransmitterid, põhjustavad sümpaatilise neuronite erutuse Toimivad nendesse samadesse efektorelunditesse, millesse postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki
ADRENALIIN JA NORADRENALIIN Ainevahetuse hormoonid osalevad peamiselt metaboolsete protsesside regulatsioonis Adrenaliini ja noradrenaliini toimel Suureneb südame löögisagedus ja erutuvus Langeb seedekulgla toonus, motoorika aeglustub Veresooned ahenevad, vererõhk tõuseb Sekretsioon suureneb: Ohusituatsioonides (nt. verekaotus, hüpoksia) Emotsionaalsete koormuste puhul
ADRENALIINI JA NORADRENALIINI ERINEVUSED Erinevad tüüpi adrenoretseptorid - α ja β (β1, β2) α-adrenoretseptorid on tundlikumad noradrenaliinile Naha, limaskestade veresooned ahenevad Silmaava laiendaja- ja karvapüstitajalihase kontraktsioon Insuliini sekretsioon pidurdub
ADRENALIINI JA NORADRENALIINI ERINEVUSED β1-adrenoretseptorid on võrdse tundlikkusega adrenaliinile ja noradrenaliinile Suureneb Ca-ioonide sissevool rakku Lipolüüs intensiivistub Tõuseb südame löögisagedus β2-adrenoretseptorid on tundlikumad adrenaliinile Suureneb Ca-ioonide väljavool rakust Lõõgastuvad silelihased bronhides, emakas, seedetraktis, skeletilihaste veresoontes
KASUTATUD MATERJALID Vegetatiivse närvisüsteemi süstemaatika ja funktsionaalne anatoomia A. Lepp, E. Lepp 1988 Inimese füsioloogia R. F. Schmidt, G. Thewa 1997 Inimese füsioloogia ja anatoomia W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S.-E. Björkqvist 2005 Inimese füsioloogia Peet-Henn Kingisepp 2006 Human physiology D. U. Silverthorn http://www.itk.ee/public/files/katehhoolamiinid.pdf
AITÄH!