Praktiline töö 1 Vesikirbu anatoomia ja füsioloogia (24p)

Praktiline töö 1 Vesikirbu anatoomia ja füsioloogia (24p) Vesikirp on uurimiseks väga populaarne tilluke vähiline, sest antud looma välisskelett on läbipaistev ja võimaldab uurida organismi siseehitust valgusmikroskoobis. Teile on antud uurimiseks 1 vesikirp. Kui see vesikirp on mingil põhjusel uurimiseks kõlbmatu (surnud, laiali lagunenud), siis kutsuge juhendaja ning te saate endale sobiva isendi. Vajadusel uue vesikirbu saab õpilane vaid ühe korra, seega hoidke seda hoolikalt. Kasutades Pasteur i pipetti, viige vesikirp koos veetilgaga alusklaasile ning mikroskopeerige. Kui veetilk on liiga suur, siis on vesikirbu suure liikuvuse tõttu, seda raske objektiivi vaatevälja püüda. Veetilga laiali määrimisega on võimalik vähendada vesikirbu liikuvust. 1

Vaadelge oma vesikirbu morfoloogiat ning vastake järgnevatele küsimustele. Küsimus 1.1 Arvestades vesikirbu seedeelundkonna värvust ja struktuuri, siis mis on vesikirbu peamine toiduallikas? Märgi õige(d) vastus(ed) ristikesega (üks või mitu) ja vale(d) vastus(ed) nullidega. A. Zooplankton B. Kullesed C. Bakterid D. Fotosünteesib ise E. Fütoplankton F. Viirused G. Vette sattunud väetis A B C D E F G x x x Iseenesest on antud küsimusele vastamisel võimalik kasutada üldisi teadmisi veekogude toiduahelatest, mis loeb väikeste loomakeste toiduallika hulka kõik zoo-, fütoplanktoni ja bakterid. Lisainfona võis olla õpilastele näha ka vesikirbu vaatlemisel roheline soolesisu, mis viitab fütoplanktonile. Ülejäänud vastusevariandid on oma sobimatuse tõttu välistatavad. Küsimus 1.2 Milliste struktuuridega vesikirp ennast hüppeliselt edasi liigutab? Tõmba ring ümber õige vastuse. A. Sabajätke B. Jalad C. Antennid D. Kehast vett välja surudes E. Viburiga Selle küsimuse vastus tugines vesikirbu mikroskopeerimisel, selle liikumise jälgimisel. Selgelt oli näha antennide abil järskude liigutustega hüplev liikumine. Küsimus 1.3 Milliste struktuuridega liigutab vesikirp enda suuava juurde toiduosakesed? Tõmba ring ümber õige vastuse. A. Antennid B. Ülalõug C. Jalad D. Rostrum E. Sabajätke Ka siin küsimuses oli oluline vaadelda vesikirpu mikroskoobi all, sest jalgade töö oli suunatud vee liigutamiseks suuava suunas. Valikus ülejäänud struktuurid säärast liigutust ei teinud ja vett vastavalt liikuma ei suunanud. 2

Küsimus 1.4 Leidke enda vesikirbul üles süda, mis peaks asuma kesksoolest seljapool ning lööma kiire sagedusega. Kasutades kella või stopperit, mõõtke vesikirbu pulsisagedus (lööki/minutis) ning kirjutage vastus kastikesse. 120-300 Siin sai õpilane punktid kätte, kui pulsivahemik mahtus vastavatesse piiridesse ehk oli reaalne. Hindamist ei saanud täpsemaks teha isendite vaheliste erisuste ja ka keskkonnast tingitud mõjutuste tõttu. Siiski võis pulsisageduse mõõtmise ebatäpsus olla tingitud ka osaliselt arvutamisveast või väärast ümberkäimisest, mistõttu pulsisageduste vahemiku 80-119 (lööki/minutis) eest anti õpilasele väiksem arv punkte, sest see näitas ülesande sisust arusaamist. Eelpool nimetatud vahemikust veel väiksema pulsisageduste eest aga punkte ei antud, kuna sel juhul oleks kas arvutamises või vesikirbu käsitsemises olnud väga suuri puudusi. Küsimus 1.5 Kasutades pipetti kandke vesikirbu peale paar tilka etanooli lahust (10%) ja laske umbes 1 minut toimida. Seejärel mõõtke uuesti südame löögisagedus (lööki/minutis) ja kirjutage vastus kastikesse. Võrreldes eelmisega vähenenud Siin oli oluline vaid see, et mõjutuse tulemusel langes pulss. Seega punktid sai üpris lihtsalt kätte (samas pidi tulemus olema ikkagi reaalsuse piirides). Kohe peale mõõtmiste lõppu viige oma alusklaas koos vesikirbuga juhendajate kätte. Küsimus 1.6 Arvestades enda katse tulemust ning etanooli omadusi organismis, vali järgnevate väidete seast õige ja tee sellele ring ümber. A. Etanool tõstis vesikirbu südame löögisagedust, sest etanool toimib südames asetsevatele sünapsidele noradrenaliini imiteerivalt. B. Etanool tõstis vesikirbu südame löögisagedust, sest etanooli laguproduktid seovad angiotensiini ja langetavad seega vererõhku ning kompensatoorselt hakkab süda kiiremini lööma. C. Etanool tõstis vesikirbu südame löögisagedust, sest etanooli lagundamisel vabaneb suur kogus energiat, mida vesikirp kohe aktiivselt kulutama hakkab. D. Etanool vähendas vesikirbu südame löögisagedust, sest etanool on müotoksiline ja kahjustab otseselt südamelihaskiude. E. Etanool vähendas vesikirbu südame löögisagedust, sest etanooli laguprodukt - atseetaldehüüd blokeerib närvikiudude juhtivust südames. F. Etanool vähendas vesikirbu südame löögisagedust, sest etanool on üldine närvisüsteemi aktiivsust pärssiv ühend, mis muuhulgas langetab ka südame innervatsiooni. 3

Selles ülesandes tuli esmalt eelneva katse käigus elimineerida need valikuvariandid, kus etanooli tõttu pulss tõusis. Seega jäid variandid D, E ja F. Edasi tuli juba tunda ainete füsioloogia põhitõdesid. Põhimõtteliselt on etanooli üldised pärssivad omadused sarnased ka inimesel, kuid antud juhul peab arvestama, et alkoholi koguste võrreldavus vesikirbu katsega eeldaks inimestel joovet, kus südametegevuse tugev aeglustumine on kõige väiksem selge tulem (enne kaob teadvus). Vesikirp on eluviisilt mageveeline ning oma väikeste mõõtmete ja kiire elutegevuse tõttu tundlik veekeskkonna muutustele. Eelkõige võib antud tundlikkus avalduda veekogu reostusega. LC 50 arvutamine Tänapäeval on oluline keskkonnareostusega seotud probleem erinevate toksiliste ühendite sattumine veekogudesse. Vastav reostatus võib avalduda toksilise aine otseses mõjus veekogu elustikule, surmates erinevaid organisme. Erinevate ainete toksilisust iseloomustav näitaja on LC 50 ehk 'letaalne kontsentratsioon 50%'. Tegemist on aine kontsentratsiooni väärtusega, mille tulemusena sureb 50% katseloomadest. Vastav väärtus võimaldab võrrelda omavahel erinevate ühendite mõju elulemusele. Küsimus 1.7 Järgnevalt on toodud viie erineva keemilise ühendi LC 50. Märgi kastikesse, milline ühend (A-E) on katseloomadele kõige mürgisem. A. 5 µm B. 16 µm C. 79 µm D. 254 µm E. 26748 µm Siin tuli õpilasel lihtsalt tekstist aru saada, et mida väiksem kogus mürki tapab, seda mürgisem on aine. Selleks, et uurida ühe tuntud putukamürgi toksilist mõju vesikirpudele, teostati katse, mille tulemused on allolevas tabelis. Katse teostati selliselt, et kindel kogus vesikirpe viidi vastava kontsentratsiooniga insektitsiidi lahustesse ning seejärel loeti kokku surma saanud isendite arv. Järgnevalt on eesmärgiks määrata uuritava putukamürgi LC 50 vesikirpudele. No Kontsentratsioon [µm] Testitud loomi Surnud loomade arv 1 10,2 50 44 2 7,7 50 42 3 6,5 50 35 4 5,1 46 24 5 4,4 50 22 6 3,8 50 16 7 3,2 50 11 8 2,6 50 6 4

Probit analüüs Hea meetod määramaks antud andmestikust LC 50 väärtust on probit (tõenäosuse ühik) analüüs, mis tugineb lineaarsele regressioonile. Meetod tugineb insektitsiidi kontsentratsiooni log 10 väärtuse (x) ja suremuse probit kohandatud väärtuse (y) suhte modelleerimisest lineaarse funktsiooni y=a + bx kujule. Selleks, et tagada lineaarne suhe, teisendatakse suremuse näitajad eelnevalt probit väärtusteks. Probit väärtused tagavad väärtuste positsioonilise paigutumise normaaljaotuskõverale vastavalt. Antud suremuse protsentide teisendamiseks probit väärtusteks, on sul kasutada Finney tabel (allpool). Näiteks kasutades Finney tabelit, on 17% suremuse korral vastav probit väärtus -0,95 (rida 10 ja veerg 7). Probit väärtus 50% suremuse kohta on 0,00. Finney tabel % 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0-2.33-2.05-1.88-1.75-1.64-1.55-1.48-1.41-1.34 10-1.28-1.23-1.18-1.13-1.08-1.04-0.99-0.95-0.92-0.88 20-0.84-0.81-0.77-0.74-0.71-0.67-0.64-0.61-0.58-0.55 30-0.52-0.5-0.47-0.45-0.41-0.39-0.36-0.33-0.31-0.28 40-0.25-0.23-0.2-0.18-0.15-0.13-0.1-0.08-0.05-0.03 50 0.00 0.03 0.05 0.08 0.1 0.13 0.15 0.18 0.2 0.23 60 0.25 0.28 0.31 0.33 0.36 0.39 0.41 0.44 0.47 0.5 70 0.52 0.55 0.58 0.61 0.64 0.67 0.71 0.74 0.77 0.81 80 0.84 0.88 0.92 0.95 0.99 1.04 1.08 1.13 1.18 1.23 90 1.28 1.34 1.41 1.48 1.55 1.64 1.75 1.88 2.05 2.33 5

Küsimus 1.8 Teisenda allolevasse tabelisse kontsentratsioonide log 10 väärtused, arvuta suremuse määrad (%) ning teisenda need probits väärtusteks, andmepunktide 2,4 ja 7 kohta (ehk täida tühjad kohad kolmes veerus). Kasuta arvutustulemustes täpsust kahe komakohani (v.a. suremus, kus komakohti ei ole vaja). Vastuste tabel küsimustele 1.8 ja 1.9. No Kontsentrat sioon (µm) Testitud loomad Surmad Suremus (%) Log 10 kontsentratsioo nist (x) Probit (y) x 2 xy 1 10.2 50 44 88 1.01 1.18 1.02 1.19 2 7.7 50 42 84 0,89 0,99 0,79 0,88 3 6.5 50 35 70 0.81 0.52 0.66 0.42 4 5.1 46 24 52 0,71 0,05 0,5 0,04 5 4.4 50 22 44 0.64-0.15 0.41-0.1 6 3.8 50 16 32 0.58-0.47 0.34-0.27 7 3.2 50 11 22 0,51-0,77 0,26-0,39 8 2.6 50 6 12 0.41-1.18 0.17-0.48 Küsimus 1.10 vastused Σx Σy Σx 2 Σxy 5,56 0,17 4,15 1,29 Tabeli täitmisel oli vaja põhimõtteliselt teha koolimatemaatika tasemel arvutused ning need vastavalt ümardada. Asja mõistmist lihtsustasid tabelis juba vastavate arvutuste puhul teiste ridade etteantud väärtused. Ühe veeru puhul tuli aru saada ka Finney tabeli olemusest, kus vastava väärtuse sai ridadest kümnendkoha ja veerust üheliste kohta kasutades õige väärtuse. Summade arvutamiseks tuli siis vastavad veerud kokku liita. Seega oli oluline mõista ka sigma (Σ) märgi tähendust. 6

Sirge tõusu b ja lõikajat a on võimalik arvutada n arvu andmepunktide põhjal kasutades vähimruutude meetodit (vt. joonist all). Küsimus 1.9 Arvuta x i 2 ja x i y i andmepunktide 2, 4 ja 7 kohta tulemuste tabelis. Küsimus 1.10 Arvuta vajaminevad summad (Σx,Σy,Σx2,Σxy) tulemuste tabeli allservas olevatesse vastavatesse kastikestesse. Küsimus 1.11 Kasutades joonisel olevaid valemeid, leia sirge tõus b ja lõikaja a. Kirjuta vastused kastikestesse. Väärtus n on andmepunktide arv. a=-2,83 b=4,10 a ja b arvutamiseks oli ette antud joonisel olev valem. Seega tuli tabelis juba arvutatud summad paigutada valemis vastavate summade (sigmade) kohtadele ja teostada koolimatemaatika tasemel arvutus. Esmalt arvutada siis b väärtus ning selle põhjal ka a väärtus. Sealjuures n väärtus oli 8 ehk andmepunktide arv. Küsimus 1.12 Kasutades oma sirge tõusu ja lõikajat, arvuta antud putukamürgi LC 50 vesikirpudele. Kirjuta tulemus kastikesse (µm). 4,9 µm Selle vastuse saamiseks tuli varasemast tekstist lugeda välja lineaarse mudeli põhimõte ning seda kasutada. Ette oli antud lineaarse mudeli valem ning eelnevalt oli selle jaoks juba tõus ja lõikaja (a ja b) välja arvutatud. Nüüd jäi üle ainult valemisse panna LC 50 suremusmäär, mis on 50% ehk Finney tabeli põhjal 0,00 probit. Seega on valemis y=0,00 ning sellele vastab x väärtus (conts. Log) 0,69 (y=a+bx 0=-2,83+4,1x). Kuna see väärtus on logaritmiline, siis tuleb veel mikromolaarsuse saamiseks võtta vastav aste (10 0,69 ) ning vastuseks ongi 4,9. 7

Praktiline töö 2 Tigude morfoloogia ja süstemaatika (26,5p) Küsimus 2.1 Teile on antud 1,5 ml tuubides 9 tigu (A-I), kelle peate juhendis oleva määraja järgi (järgmisel leheküljel) ära määrama ning kirjutama õige määrangu määramistabelile järgnevasse tabelisse. Tigude vaatamiseks on Teil võimalik kasutada laua peal olevat binokulaari. Kui alguses tunduvad tunnused arusaamatuna, on mõistlik võrrelda erineva ehitusega kodasid. Tigude määramisel tuleb olla väga ettevaatlik, kuna nende kojad on õrnad. Kodade käitlemisoskust hinnatakse iga terveks jäänud isend annab lisapunktid. Väiksed teokojad on ka väga kerged ja võivad näiteks peale aevastamisel eemale paiskuda ja ära kaduda. Kui kaotate koja ära, siis uut isendit ei saa! Samuti lähevad kaotamise korral lisapunktid kaduma sarnaselt koja lõhkumisele. Seega olge väga ettevaatlikud. Tigude määramisel on tähtis tunnus koja keermelisus. Enamus tigusid on paremakeermesed (vt all olevat joonist): koda keerdub pealtvaates päripäeva. Paremkeermestel kodadel on koja suue koja teljest paremal pool, kui vaadata tigu eestvaates, koja suue enda poole suunatuna. Vasakkeermestel tigudel on tunnused vastupidised: pealtvaadates keerdub koda vastupäeva ning koja suue asub koja teljest vasakul. 8

Määramisjuhend: 1. Koda on kõrgem kui laiem. 2 - Koja kõrgus on laiusega võrdne või sellest väiksem. 7 2. Koda on vasakkeermene. 3 - Koda on paremkeermene. 5 3.Koda on tornjas, ühtlaselt laienev, viimane keere on kõige laiem. Balea perversa - Koda on käävjas, kõige laiemad on eelviimased keermed. 4 4. Koda on sile või väga õrnade ribidega. Cochlodina laminata - Koda on tugevalt ribiline. Macrogastra plicatula 5. Koja kõrgus on 4,5 7,5 mm; koda väga läikiv, sageli läbipaistev. Cochlicopa lubricella - Koja kõrgus on alla 4 mm; koda väga sale, ruljas, läikiv punakaspruun. 6 6. Koda tugevalt ribiline, ruljas; koja kõrgus on 1,8 2,2 mm. Truncatellina cylindrica - Koda sile, ruljas; koja kõrgus on ca 3 mm. Platyla polita 7. Koja laius on ligikaudu võrdne kõrgusega, mistõttu koda on kuhikja ilmega. 8 - Koja laius on kõrgusest selgelt suurem, mistõttu koda on ketasjas või madal kooniline. 10 8. Koja laius on väiksem kui 3,5 mm või sellega võrdne. Acanthinula aculeata - Koja laius on on 6 8,5 mm. 9 9. Koja suudmes on 2 hammast. Perfotella bidenta - Koja suue on hammasteta. Trochulus hispidus 10. Koja pind on ribiline. 11 - Koja pind on läikiv, sile või veidi jooneline. 12 11. Koja suudmes on hambad. Vitrina dentatus - Koja suue on hammasteta. Discus ruderatus 12. Keermete laius kasvab aeglaselt, naba läbimõõt on 1/8 koja laiusest. Vitrea crystallina - Keermete laius kasvab suhteliselt kiiresti, naba läbimõõt on 1/4 1/6 koja laiusest. 13 13. Koda on madal, koja laius on üle 5 mm. Zonitodes nitidus - Koda on väga madal, koja laius on kuni 5 mm. 14 14. Koda on kaetud nahksete ogaliste ribidega. Vallonia cristata - Koja pind on sile. Nesovitrea hammonis Isend A B C D E F G H I Teo ladinakeelne nimi Acanthinula aculeata Nesovitrea hammonis Perfotella bidenta Cochlicopa lubricella Macrogastra plicatula Discus ruderatus Cochlodina laminata Zonitodes nitidus Vitrea crystallina Ülesanne oli suhteliselt hästi tehtud paljudel oli üheksast teost määratud õigest kaheksa tigu. Samas oli ka õpilasi, kel osutus korrektseks vaid paar määrangut. Ülesande idee seisnes teokoja põhiliste määramistunnuste tundmaõppimisel ja sellel hilisemal rakendamisel. Selles osas ilmselt eksimusi polnud. Samas oli aga näha, et määramisel ei võrreldud piisavalt erineva kujuga kodasid, et täpselt aru saada missuguse tunnusega on määratav tigu. Siit tulenes ilmselt enamus valemääranguid. 9

Punktid hoolsuse eest. Selle täidab juhendaja! Siinkirjutaja peab tunnistama, et teda üllatas, kui vähe tigusid suudavad 60 õpilast kokku lõhkuda. Selle numbri lugemiseks piisab kahe käe sõrmedest. Seda ülesannet koostades, oletasin, et lõhute summaarselt vähemalt 30 isendit. Kiitus Teile ettevaatlikkuse eest! Vastake küsimustele tigude arengu kohta. Järgnevad küsimused eeldavad laiemat silmaringi või väga head loogikat. Küsimus 2.2 Kas teod on esmassuused või teissuused? Kirjutage sobiv täht kastikesse. A-esmassuune B-teissuune A Siin tuleb teada erinevate loomarühmade jaotust esmas- ja teissuusteks. Loomade embrüonaalses arengus tekib gastrulatsiooni käigus lootesse sälk, mida kutsutakse blastopooriks. Esmassuustel moodutub blastopoorist suuava ja teissuustel pärak. Esmassuussed on kõik selgrootud välja arvatud mõned erandlikud rühmad, nagu näiteks okasnahksed. Teissuused on eranditult kõik keelikloomad, kuhu kuuluvad ka inimesed, ja vähesed selgrootute rühmad. Teod kuuluvad seega esmassuuste hulka. Küsimus 2.3 Kas antud loomal esineb tsöloom, pseudotsöloom või tsöloom puudub (atsöloom)? Kirjutage sobiv täht kastikesse. A-tsöloom B-pseudotsöloom C-atsöloom A Siin on kaks võimalust selle küsimuse lahendamiseks. Esimene juhul teab õpilane tänu laiale silmaringile, et tigudel on tsöloom ehk kehaõõs. Teine võimalus on teha oletus vastusevariantide baasil, et tsöloom on evolutsioonis hiljem tekkinud tunnus, mis võiks olla kõrgematel loomadel. Nimelt on kehaõõnes väga hea hoiustada siseorganeid. Kui õpilane teab, et limused, kuhu kuuluvad ka teod, on suhteliselt kõrgelt arenenud loomarühm, on võimalik järeldada, et tigudel on tsüloom. Küsimus 2.4 Valige vastusevariantide seast välja sellele loomale sobiv lõigustumise tüüp ja kirjutage sobiv täht kastikesse. (Holoblastiline täielik lõigustumine; meroblastiline mittetäielik lõigustumine; isoletsitaalne rebu vähe ja ühtlaselt jaotunud; mesoletsitaalne rebu palju ja koondunud; teloletsitaalne rebu otsmise asetusega; tsentroletsitaalne rebu keskse asetusega; rotasioonline lõigustumistasapinnad muutuvad 90º nurga all; radiaalne lõigustumistasapinnad on konstantse nurga all peatelje suhtes; spiraalne lõigustumistasapinnad muutuvad 45º nurga all; diskoidaalne lõigustumine ei hõlma rebu ja selle peale tekib rakkudest ketas; bilateraalne lõigustumine toimub võrdselt, peegelpildis konkreetse telje suhtes; superfitsiaalne rakkudel toimub meioos, kuid ei toimu tsütokineesi ja tekib hulgituumne rakk - sünsüütsium). 10

A-Holoblastiline isoletsitaalne spiraalne B-Holoblastiline isoletsitaalne rotatsiooniline C-Holoblastiline mesoletsitaalne radiaalne D-Meroblastiline teloletsitaalne diskoidaalne E-Meroblastiline teloletsitaalne bilateraalne F-Meroblastiline tsentroletsitaalne superfitsiaalne A Ka selle ülesande puhul saab toetuda silmaringile või oletustele ja järeldustele. Kõige lihtsamini saab õige vastuseni jõuda, kui vaadata vastusevariantide viimast sõna. Vastusevariandi A lõpus on sõna spiraalne, mis võiks seostuda teo koja spiraalsusega. Seega, kui tegite selle põhjal järelduse, et A on õige, tegite korrektse otsuse. Nimelt määrab spiraalse lõigustumise suund tulevase koja keermelisuse. Kui spiraalne lõigustumine toimub päripäeva, keerleb ka teo koda päripäeva. Küsimus 2.5 Kõikidel määramiseks antud tigudel esineb ühesugune sümmeetria. Milline sümmeetria neil isenditel on? Kirjuta vastus kastikesse. A-Spiraalne e. kontsentriline sümmeetria B-Radiaalne e kiireline sümmeetria C-Sammsümmeetria e metameetria D-Sfääriline sümmeetria E-Asümmeetria A Siin tuli aru saada, et spiraalne teokoda näitab seda, et teod on spiraalse sümmeetriaga. Radiaalsümmetria esineb silindrikujulistel loomadel, nagu näiteks ainuõõssetel. Sammsümmetria korral korduvad keha pikitelje suunas kehaosa, mis esineb näiteks tuhatjalgsetel. Sfääriline sümmeetri puhul on sümmeetriatelgi lõpmatult palju, mida võib kohata vees hõljuvatel kerakujulistel organismidel. Asümmeetria puhul on keha ebakorrapärase kujuga. Näiteks mõnede krabiliikide isastel on üks sõrgadest silmnähtavat teisest suurem, mistõttu neil esineb asümmeetria 11

Praktiline töö 3 Loomade süstemaatika (8p) Biosüstemaatikas kasutatakse organismide omavaheliste sugulussuhete visualiseerimiseks fülogeneesipuid (vt näidet tahvlil). Selleks kasutatakse aina enam molekulaarseid tunnuseid (proteoom, genoom, transkriptoom), kuid säilinud on ka veel morfoloogiliste tunnuste kasutamine. Fülogeneesipuu koostamisel kasutakse tihti Occazami säästuprintsiipi lihtsaima variandi eelistamine. Selle järgi peaks fülogeneesipuul tekkima keeruline tunnus vaid ühe korra ja kõik seda tunnust omavad olendid on suguluses. Oleks ebatõenäoline, et keeruline tunnus areneks välja evolutsiooni käigus mitu korda. Näiteks kõigil selgroogsetel on selgroog seetõttu, et nad pärisid selle ühiselt esivanematelt, mitte ei arenenud iga rühma puhul selgroog uuesti välja. Küsimus 3.1 Koostage allpool toodud tabeli põhjal lehekülje lõppu fülogeneesipuu, mis kajastab loomarühmade omavahelisi suhteid. Tunnuse esinemine on tabelis märgitud + märgiga ning puudumine 0 -ga. Keha koosneb kudedest Ontogeneesi mingis faasis esineb seljakeelik Kehaõõs on täidetud parenhüümse koega Tunnus Rühm Arengus esineb 3 lootelehte Käsnad 0 0 0 0 0 Ainuõõssed + 0 0 0 0 Kammloomad + 0 0 0 0 Keelikloomad + + + 0 0 Lameussid + + 0 + 0 Limused + + 0 + 0 Lülijalgsed + + 0 0 + Ümarussid + + 0 0 + Esineb kestumine Fülogeneesipuu 3.1: Siin tuli aru saada tahvlil olnud fülogeneesipuu näitest ja selle koostamise põhiideest. Näiteks vaadates teist veergu, hakkab silma, et käsnad erinevad teistest loomarühmadest. Seega tuli teha dihhotoomne harunemine, kus ühe haru otsa jääks käsnad ning teise ülejäänud rühmad. Nõndaviisi käitudes tuli analüüsida igat veergu. Tulemuseks on kõrvalolev fülogeneesipuu. Sage viga, mida tehti, oli haru (joonisel kujutaud joontena) sisse taksoni kirjutamine, Selle eest kaotasid palju õpilased väga palju punkte. Need harud tähistavad muutumist eellasrühma ja tema järglaste vahel. Kuna fülogeneesipuud koostades teame vaid praegu elavaid taksoneid, mis asuvad harude otstes, ei saagi harude sisse midagi kirjutada, sest me ei tea neid vaheastmeid. 12

Praktiline töö 4 Arengubioloogia (10p) Imetajatel on arenenud välja väga pikk ja keeruline üsasisene areng, mille käigus tekivad kõik vajalikud organid ja koed. Sul on kasutada abimaterjalidena jooniste lehed A-F ning klassi taga laudadel lahatud hiirte preparaadid. Kasutades enda teadmisi ja abivahendeid vasta järgnevatele küsimustele. Igal küsimusel on 1 õige vastus, mis tuleb märkida vastavasse kastikesse. Küsimus 4.1 Mitme päeva vanune embrüo kinnitub (pesastub) emaka endomeetriumisse? A. 3 B. 5 C. 7 D. 9 E. 12 Joonistelehel A oli näha 6 ja 7 päev vanust blastotsüsti, kus 7 päeva vanuse blastotsüsti puhul oli toimunud embrüo rakkude liitumine emaka endomeetriumi koega. Küsimus 4.2 Millisest struktuurist areneb välja rebukott? A. Ema platsentast B. Ürgsoolest C. Amnioniõõnest D. Blastotsöölist E. Tsütotrofoblastist Joonistelehel A oli näha, kuidas 7 päeva vanuse embrüo blastotsööl oli 8 päeva vanuse embrüo korral nimetatud ümber juba algeliseks rebukotiks. Küsimus 4.3 Millisest struktuurist areneb välja koorion? A. Endoderm B. Mesoderm C. Ektoderm D. Sünsüütiotrofoblast E. Tsütotrofoblast Selle küsimuse puhul pidi õpilane teadma koorioni olemust, mis on üks lootekestadest ja moodustab platsenta lootepoolse osa. Vastav lootepoolne platsenta osa oli joonistelehel A ka toodud sünsüütiotrofoblasti nimetuse all. Küsimus 4.4 Millise struktuuri järgi saab määrata 17 päeva vanuse embrüo pea ja saba poolust? A. Rebukott B. Henseni sõlm C. Seljakeelik D. Platsenta 13

E. Ürgsool Kuna pea ja saba pooluse määramine eeldab küsitavalt struktuurilt mingisugust erisust nende kahe pooluse vahel, siis kõik sümmeetrilised struktuurid (17 päevasel) vastuseks ei sobi ehk seljakeelik, ürgsool ning rebukott poolust ei erista. Platsenta on oma olemuselt üsna laialivalguv struktuur ja ei oma kindlat suunda, mille järgi loote paiknemist määrata. Joonisteleht B. Henseni sõlm on konkreetne struktuur, mis saab alguse ürgvao sissesopistumisega peapoolsest otsast ja näitab sellega ka poolsust. Küsimus 4.5 Millisest struktuurist areneb välja amnion? A. Endoderm B. Mesoderm C. Ektoderm D. Sünsüütiotrofoblast E. Tsütotrofoblast Joonistelehel A on näidatud ära amnioni teke blastula sisemise rakumassi ja välimiste rakukihtide vahele, ning vastav vooderdus saabki alguse tsütotrofoblasti rakkudest. Küsimus 4.6 Millisest struktuurist areneb välja maks? A. Endoderm B. Mesoderm C. Ektoderm D. Sünsüütiotrofoblast E. Tsütotrofoblast Joonistelehtedel C ja D on näha maksapunga ja primordi areng sooleseina rakkudest, mis oma olemuselt on endodermaalne. Küsimus 4.7 Millisest struktuurist areneb välja seljakeelik? A. Endoderm B. Sklerotoom C. Müotoom D. Kardia primord E. Neurenteeriline kanal Joonistelehel B on näidatud 19 päeva vanusel embrüol seljakeeliku plaadi teke endodermaalsetest rakkudest ja selle järgnev migratsioon selgmisele. Küsimus 4.8 Millisest struktuurist areneb välja selgroog? A. Seljakeelik B. Ektoderm C. Tsütotrofoblast D. Müotoom E. Sklerotoom Joonistelehel E on näidatud sklerotoomi rakkude migreerumine neuraaltoru ja seljakeeliku ümber ning järgneva selgroo (lülide) moodustumine. 14

Küsimus 4.9 Millisest struktuurist areneb välja süda? A. Eesmine membraan B. Splachnopleure C. Prekordaalne plaat D. Risti-vahesein E. Embrüo väline mesoderm Joonistelehel B on näha südame primordi teket kardiogeensest alast, mis on rakkude kogum väljaspool amnioni ja endodermi. Joonistelehel A on vastavalt 9 päeva vanusel embrüol säärane rakkude hulk määratletud embrüo välise mesodermina. Küsimus 4.10 Millisest struktuurist areneb välja kusejuha? A. Päsmakesest B. Wolffi juha pungast C. Veeniharudest D. Neerutuubulitest E. Põie epiteelist Joonistelehel F on näha Wolffi juha ehk mesonefrilise juha areng koguvate tuubulite otstes, kust lähtuvalt areneb pungudes ka kusejuha. Tuubulite juhad koonduvad arengu käigus neerudes kokku ja suubuvad kõik ühte kusejuhasse. Ja ongi kõik!!! 15