LIHASKOE STRUKTUUR JA TALITLUS
|
|
- Μαγδαληνή Δουμπιώτης
- 6 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 LIHASKOE STRUKTUUR JA TALITLUS VAHUR ÖÖPIK SKELETI-, SILE- JA SÜDAMELIHASKUDE Lihaskude moodustab 40 50% inimese kehamassist. Lihaskude on kolme liiki: skeleti- ehk vöötlihas, silelihas ja südamelihas. Liigist sõltumatult on lihaskoe kõige iseloomulikumaks omaduseks kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime. Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, lihaste põhimassi moodustavad lihasrakud. Lihased, mis annavad inimesele liikumisvõime, moodustuvad skeletilihaskoest. Nimetus skeletilihaskude tuleb sellest, et need lihased kinnituvad luudele (skeletile). Skeletilihased alluvad tahtele, kuid enamasti töötavad need automaatselt, ilma et inimene peaks sellele otseselt mõtlema. Nii on see näiteks hingamislihastega, kuid ka kõndimisel ja jooksmisel ei ole reeglina vaja tegeleda sooritatavate liigutuste teadliku kavandamisega. Skeletilihaste kokkutõmbevõime tuleneb nende rakkudes (udes) olevatest spetsiifilistest organellidest müofibrillidest. Müofibrillid kujutavad endast valgulisi piki u paiknevaid niitjaid moodustisi. Lähemal vaatlusel koosnevad müofibrillid veelgi peenematest niitjatest struktuuridest, mida nimetatakse müofilamentideks. Viimaseid on kahte liiki ühtedes (jämedamates) on peamiseks valguks müosiin, teistes (peenemates) aga aktiin. Lihase kokkutõmme on müofibrillide lühenemise tagajärg, mis omakorda tuleneb aktiini- ja müosiinifilamentide libisemisest üksteise vahele. Nimetus vöötlihaskude tuleb sellest, et aktiini ja müosiini väga korrapärase paiknemise tõttu müofibrillides paistab seda tüüpi lihaskude mikroskoobis vöödilisena. Silelihaskude leidub veresoonte, seedetrakti, hingamisteede, kuseteede ja mõnede teiste õõneselundite seintes kihtidena. Silelihaskoest moodustunud üksikuid lihaseid on inimese kehas vähe. Silelihased ei kinnitu kunagi luudele ning nende talitlus ei allu inimese tahtele. Ka silelihaste kokkutõmbevõime põhineb aktiinil ja müosiinil, kuid need valgud ei paikne silelihase rakus nii korrapäraselt kui vöötlihasrakus. Võrreldes vöötlihasrakkudega on silelihase rakud väikesed. Silelihased kontraheeruvad aeglasemalt ja arendavad kokkutõmbel väiksemat jõudu kui vöötlihased, kuid nad ka väsivad aeglasemalt kui vöötlihased. Silelihaste talitlusega reguleeritakse vererõhku, tagatakse soolestiku ja mao normaalne talitlus ning rea muude funktsioonide toimimine inimese kehas. Südamelihaskude esineb ainult südames. Sarnaselt skeletilihase kiududega on südamelihase rakud vöödilised tänu aktiini ja müosiini korrapärasele paigutusele. Lihaskude moodustab 40 50% inimese keha massist. Lihaskude on kolme liiki: skeleti- ehk vöötlihas, silelihas ja südamelihas. Lihased, mis annavad inimesele liikumisvõime, moodustuvad skeletilihaskoest Skeletilihaste talitlus allub inimese tahtele, sile- ja südamelihase talitlus aga mitte. Silelihased reguleerivad vererõhku, tagavad soolestiku ja mao normaalse talitluse 33
2 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA Skeleti- sile ja südamelihase rakuline struktuur on erinev, kuid nende kõigi kokkutõmbevõime põhineb kontraktiilsetel valkudel aktiinil ja müosiinil. Südamelihase olulisim ülesanne on katkematu vereringe tagamine Südamelihase rakud hargnevad ning on otsapidi üksteisega tugevasti ühendatud, moodustades üheskoos otsekui võrgustiku. Nii nagu silelihaste talitlus, ei ole ka südame töö allutatav inimese tahtele. Südamelihas on praktiliselt väsimatu, süda hakkab tööle varakult enne inimese sündi ning toimib vahetpidamatult kuni surmani. Südame olulisim ülesanne on katkematu vereringe tagamine. SKELETILIHASE STRUKTUUR Skeletilihaseid on inimese kehas üle 600. Ainuüksi pöidla liigutamises osaleb üheksa lihast. Lihased koosnevad udest, mille arv erinevates lihastes ulatub ligikaudu kümnest tuhandest enam kui miljonini. Endomüüsium, perimüüsium ja epimüüsium on erineva paksusega sidekoelised kattekihid, mis tagavad lihase kui elundi struktuurse terviklikkuse (joonis 1). Endomüüsium on neist kõige õhem ning ümbritseb iga individuaalset u. Perimüüsium koondab individuaalsed kimpudesse. Epimüüsium, kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob ude kimbud terviklikuks lihaseks. Kõõlus Endomüüsium, perimüüsium ja epimüüsium on erineva paksusega sidekoelised kattekihid, mis ümbritsevad vastavalt u, ude kimpu ja kogu lihast ning tagavad seega lihase kui elundi struktuurse terviklikkuse Lihas Luu Epimüüsium Endomüüsium Perimüüsium Lihaskiudude kimp Tuumad Müofibrill Kimpu kuuluvad Üksik Joonis 1. Skeletilihase kui elundi üldine struktuur. Üksikud on koondunud kimpudesse, kimpudest moodustub terviklik lihas. Luustikule kinnitub lihas kõõlustega. 34 SPORDI ÜLDAINED II TASE
3 Vahetult endomüüsiumi alla jääb lihasraku plasmamembraan ehk sarkolemm. Sarkolemm ümbritseb u, selle otstes ühineb ta aga kõõlustega. Kõõlused moodustuvad kiulisest sidekoest ning nende kaudu kinnituvad lihased luudele. Kõõluste ülesandeks on lihase tekitatud jõu ülekandmine luukangidele. Lihasraku sisemust sarkolemmiga ümbritsetud ruumi täidab viskoosne vedelik, mida nimetatakse sarkoplasmaks. Sarkoplasma sisaldab lahustunud valkusid, mineraalaineid, glükogeeni, lipiide ja palju teisi aineid, sarkoplasmas paiknevad kõik lihasraku organellid. Lihasraku spetsiifilised organellid on müofibrillid, millel põhineb lihaste kontraktiilsus ehk kokkutõmbevõime. Müofibrillid on niitjad valgulised moodustised, mis kulgevad piki u ning täidavad suurema osa rakusisesest ruumist. Nagu eelnevalt mainitud, koosnevad müofibrillid peentest aktiini ja jämedatest müosiini filamentidest (joonis 2). Müosiinifilamendid koosnevad müosiinimolekulidest. Igas müosiinimolekulis on eristatav pea- ja sabaosa. Müosiinimolekulide pead sirutuvad müosiinifilamendist ristisuunaliselt välja kõrvalasetsevate aktiinifilamentide suunas. Aktiinifilamendi koostisse kuuluvad peale aktiini ka troponiin ja tropomüosiin, mis on samuti Müofi brillid on lihasrakule spetsiifi lised organellid. Müofi brillidel põhineb lihaste kontraktiilsus ehk kokkutõmbevõime Lihas Tuumad Lihaskiudude kimp B Aktiin Müosiin Lihaskiud Müofibrill A Müosiini filamendid Aktiini filamendid Sarkomeer I ketas A ketas I ketas H tsoon Sarkomeer Z liin Z liin Joonis 2. Müofibrill, müofilament ja sarkomeer. (A) Müofibrillid on niitjad valgulised struktuurid, mis kulgevad piki u. Nad koosnevad omakorda peenematest niitjatest struktuuridest müofilamentidest. Viimaseid on kaht liiki suhteliselt jämedad müosiini filamendid ja peened aktiini filamendid. Lihase mikrofotol on küljevaates näha heledamad (I-ketas) ja tumedamad (Aketas) vöödid, mis tulenevad müosiini ja aktiini korrapärasest paiknemisest müofibrillides. I-ketas on ala, kus paiknevad ainult aktiini filamendid, A-ketas aga piirkond, kus aktiini ja müosiini filamendid on valdavalt vaheldumisi. A-ketta keskele jäävas heledamas alas on ainult müosiini filamendid. Valgulise koostisega membraanid Z-liinid läbivad müofibrille kindla vahemaa tagant ristisuunas. Kahe Z-liini vahele jääv müofibrilli osa on sarkomeer. (B) Müosiini ja aktiini filamentide paiknemine müofibrillis otsavaates. 35
4 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA Niitjaid müofi brille läbivad regulaarselt kindla vahemaa tagant ristisuunalised valgulise koostisega membraanid Z-liinid. Kahe järjestikuse Z-liini vahele jäävat müofi brilli osa nimetatakse sarkomeeriks. Sarkomeer on lihase elementaarne funktsionaalne (kokkutõmbevõimeline) üksus valgud. Piki aktiinifilamenti paiknevad nn aktiivsed punktid, kuhu müosiinimolekulide pead lihasraku kokkutõmbe teostamiseks kinnituda saavad. Müofibrilli, aga ühtlasi ka lihaskiu ja kogu lihase elementaarseks funktsionaalseks üksus on sarkomeer (joonis 2). Sarkomeeri moodustab müofibrilli osa, mis jääb kahe järjestikuse Z-liini vahele. Z-liinid on valgulise koostisega membraanjad moodustised, mis läbivad müofibrille ristisuunas regulaarselt kindla vahemaa järel. Puhkeseisundis (lõõgastunud) lihaskius on kahe järjestikuse Z-liini vahemaa ehk sarkomeeri pikkus ligikaudu 2,5 μm. Iga müofibrill koosneb suurest hulgast üksteisega järjestikku ühendatud sarkomeeridest. Pikimad inimese organismis on ligikaudu 12 cm pikkused, mis vastab umbes järjestikuse sarkomeeri kogupikkusele. Müofibrillis, mille läbimõõt on ligikaudu 1 μm, paikneb sarkomeeri keskosas ligi 450 jämedat filamenti, mis sarkomeeri otstes on ümbritsetud 900 peene filamendiga. Sarkolemm moodustab lihaskiu suhtes ristisuunalisi torujaid sissesopistusi, mis suunduvad sügavale raku sisemusse ning ulatuvad müofibrillide vahele ja ümbritsevad neid. Seda torukeste süsteemi nimetatakse T-süsteemiks (joonis 3). Sarkoplasmaatiline retiikulum kujutab endast samuti torukeste süsteemi, kuid erinevalt T-süsteemist ümbritseb see müofibrille pikisuunalise võrgustikuna ega avane sarkolemmi pinnale (joonis 3). Kindla vahemaa tagant ühinevad sarkoplasmaatilise retiikulumi torukesed paksenenud moodustisteks, mida nimetatakse terminaalseteks tsisternideks. Terminaalsete tsisternide piirkonnas on sarkoplasmaatiline retiikulum tihedas kontaktis T-süsteemiga. Sarkoplasmaatiline retiikulum sisaldab rohkesti kaltsiumi. Mitokondrid T-torukese ava I-ketas A-ketas Müofibrill Sarkolemm Tuum Sarkoplasma Terminaalsed tsisternid Sarkoplasmaatiline retiikulum T-toruke Z-liin Joonis 3. T-süsteem ja sarkoplasmaatiline retiikulum. T-torukesed moodustuvad sarkolemmi torujatest sissesopistustest. Sarkoplasmaatiline retiikulum ümbritseb müofibrille pikisuunaliselt ega avane erinevalt T-süsteemist lihaskiu pinnale. T-süsteem ja sarkoplasmaatiline retiikulum on lihasraku sisemuses omavahel tihedas kontaktis SKELETILIHASE TALITLUS Skeletilihaste talitlus on närvisüsteemi kontrolli all. Selle kontrolli kõrgemad keskused paiknevad ajukoores. Närvirakud, mis juhivad otseselt lihaste talitlust, paiknevad seljaajus. Nende aksonid väljuvad närvide koosseisus seljaajust ja ulatuvad lihasteni. Närvid kujutavad endast närvirakkude pikkade jätkete kimpusid. Need jätked hargnevad, harud ulatuvad lihasrakkudeni ja moodustavad seal sünapse. Sünaps on struktuur, mille kaudu närvirakus tekkinud ning närvi kaudu levinud erutus kantakse üle lihasrakule. Närvisüsteemis levib erutus elektrilise impulsina, kuid lihasrakule kantakse see üle keemilisel teel. Keemiline ühend, mis närviimpulsside mõjul sünapsis vabaneb ja lihasraku membraani mõjutab, tekitab seal elektrilise erutuslaine, mis piki rakumembraani kiiresti edasi levib. T-torukeste kaudu jõuab see erutuslaine ka lihasraku sisemusse ning kandub üle sarkoplasmaatilisse retiikulumi, millel on kontaktid T-süsteemiga. Sarkoplasmaatilisest retiikulumist vabaneb seepeale suur kogus kaltsiumi, mida seal rohkesti leidub. Kaltsiumi kontsentratsioon sarkoplasmas kasvab plahvatuslikult ning kaltsiumioonid mõjutavad 36 SPORDI ÜLDAINED II TASE
5 Aktiini filament Müosiini filament Lõõgastunud lihas Kontraheerunud lihas A B C D A A B C D Sarkomeer Lõõgastunud lihas Skeletilihaste talitlust juhib närvisüsteem. Närvikius elektriliselt leviv erutus kantakse lihaserakule üle keemilisel teel. Seejärel vallandab lihasrakus leviv erutuslaine sarkoplasmaatilisest retiikulumist kaltsiumi, mis paiskub sarkoplasmasse ning kutsub esile aktiini ja müosiini fi lamentide üksteise vahele liikumise. Joonis 4. Lihaskontraktsioon. (A) Lihase kokkutõmme põhineb aktiini filamentide tõmbamisel müosiini filamentide vahele, mille tulemusena sarkomeer lüheneb. Kokkutõmbejõu tekitavad ristsillakesed, mis lähtuvad müosiini filamentidelt, kontakteeruvad aktiini filamentidega ning tõmbavad kõverdudes viimaseid sarkomeeri keskosa suunas kokku. (B) Mikrofotod lõõgastunud ja kontraheeruvast lihasest. Selgesti on näha kahe Z-liini lähenemine teineteisele, samuti I-ketaste laiuse vähenemine kuni nende täieliku kadumiseni maksimaalselt kontraheerunud lihases. Skemaatilised kujutised fotode all selgitavad müosiini ja aktiini filamentide paiknemist kokkutõmbe eri faasides. B Kontraheeruv lihas Kontraheerunud lihas 37
6 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA Lihase kontraheerumise (lühenemise) võime põhineb lihasraku lühenemise võimel. Viimase aluseks on aktiini- ja müosiinifi lamentide tõmbumine üksteise vahele, mille tulemusel sarkomeer (müofi brill) lüheneb, ilma et muutuks aktiini- ja müosiinifi lamentide pikkus Väliselt ja seesmiselt struktuurilt väga sarnased lihasrakud erinevad siiski märgatavalt kokkutõmbe kiiruse ning energiavarustuse eripära poolest. Nende iseärasuste alusel tehakse vahet eri tüüpi udel. Inimesel eristatakse kolme tüüpi usid, mida tähistatakse I, IIa ja IIx aktiinifilamendi valkusid. Viimastes toimuvad muutused, mis võimaldavad müosiinifilamentide ristsillakestel aktiinifilamendiga nn aktiivsete punktide kaudu kontakteeruda. Järgneb ristsillakeste kõverdumine, mille tulemusel aktiinifilamendid tõmmatakse müosiinifilamentide vahele sarkomeer lüheneb (joonis 4). Ristsillakese kõverdumine tõmbab aktiini filamenti edasi vaid vähesel määral. Ulatuslikum lihaskontraktsioon on võimalik tänu sellele, et ühe tõmbetsükli sooritanud ristsillake eraldub aktiinifilamendist, pöördub algasendisse tagasi ning kontakteerub juba järgmise aktiivse punktiga aktiinifilamendi pinnal. Järgneb uus kõverdumine ja aktiinifilamendi edasinihutamine. Ristsillakeste tsükliline talitlus tagab sarkomeeri ulatusliku lühenemise. Järjestikku paiknevate sarkomeeride lühenemise tulemusel lüheneb müofibrill tervikuna, müofibrillide lühenemise tagajärjel lüheneb lihasrakk, lihasrakkude lühenemine tähendab aga lõppkokkuvõttes kogu lihase lühenemist (kontraheerumist). Lihaste lühenemine tekitab jõu, mis kõõluste vahendusel kantakse luudele. Lihased, luud ja liigesed moodustavad inimese kehas erinevaid kangisüsteeme. Luukangide liigutamine lihaste jõul annab inimesele liigutuste sooritamise ja ruumis liikumise võime. Veelgi enam, ka inimese kõnevõime põhineb kindlate lihaste täpsel ja koordineeritud talitlusel. LIHASKIUDUDE TÜÜBID Üldjoontes on kõigi skeletilihasrakkude ehitus ja talitlus ühesugune. Lähemal vaatlusel aga ilmnevad erinevate ude vahel olulised erinevused, mille alusel on neid võimalik jaotada teatud tüüpideks. Lihaskiudude klassifitseerimiseks on kasutusel erinevaid süsteeme. Kõige üldkasutatavam on lihasrakkude jaotamine aeglasteks oksüdatiivseteks, kiireteks oksüdatiiv-glükolüütilisteks ja kiireteks glükolüütilisteks kiududeks. Alternatiivne tähistusviis nimetatud kolmele põhilisele kiutüübile on vastavalt I, IIa ja IIx (tabel 1). Varasemas kirjanduses on IIx tüüpi kiudusid tähistatud IIb tüüpi kiududena. Lihaskiud erinevad esiteks kokkutõmbe kiiruse poolest. Kaasaegsed uurimismeetodid võimaldavad väikesest lihaskoe proovist üksikuid usid eraldada ja otseselt mõõta nii nende kontraktsiooni kiirust kui ka kokkutõmbel arendatavat jõudu ja võimsust. Ilmneb, et kiirete kiudude (tüübid IIa ja IIx) kontraktsiooni kiirus ületab aeglaste (tüüp I) vastavat näitajat 5 6 korda. Erinev on ka aeg, mis kulub lihasrakkudel pärast stimuleerimist maksimaalse kokkutõmbejõu saavutamiseni inimese lihase aeglastel kiududel on see umbes 110 ms, kiiretel aga vaid 50 ms. Maksimaalne jõud, mida erinevat tüüpi suudavad arendada, on nende võrdse läbimõõdu korral ligikaudu samasugune. Lihaskiudude kokkutõmbe võimsus (ajaühikus kiu pikkusühiku kohta arendatav jõud mn/mm/s), on aga väga erinev kiired kiud ületavad aeglasi selle parameetri osas 5 6 korda. Teiseks ilmneb suuri erinevusi ude aine- ja energiavahetuses. Aeglastes kiududes domineerib aeroobne energiatootmise süsteem, nad on võimelised efektiivselt oksüdeerima nii süsivesikuid kui ka rasvhappeid. Sellest tulenevalt iseloomustab aeglasi oksüdatiivseid e võime töötada mõõduka intensiivsusega pikka aega nad on hea vastupidavusliku võimekusega. Kiiretes glükolüütilistes udes seevastu domineerib anaeroobne energiatootmise viis, seda tüüpi kiudude võime erinevate ühendite oksüdeerimiseks on kasin. Anaeroobsed mehhanismid võimaldavad vajadusel toota lühikese ajaga suure hulga ATPd, mis omakorda teeb võimalikuks kiirete ja suure võimsusega kontraktsioonide sooritamise. Kiired glükolüütilised aga väsivad võrreldes aeglaste oksüdatiivsete kiu- 38 SPORDI ÜLDAINED II TASE
7 Tabel 1. Lihaskiudude tüübid Tunnus Tüüp I Tüüp IIa Tüüp IIx Talitlus Kokkutõmbe kiirus Väike Suur Suur Lõõgastumise kiirus Väike Suur Suur Kokkutõmbe võimsus Väike Suur Suur Vastupanuvõime väsimusele Suur Keskmine Väike Ainevahetus Tüüp I Tüüp IIa Tüüp IIx Oksüdatiivne potentsiaal Kõrge Kõrge Madal Glükolüütiline potentsiaal Madal Kõrge Kõrge Müosiini ATPaasne aktiivsus Madal Kõrge Kõrge Kreatiini kinaasi aktiivsus Madal Kõrge Kõrge Substraadid Tüüp I Tüüp IIa Tüüp IIx Müoglobiini sisaldus Suur Keskmine Väike Glükogeeni sisaldus Väike Suur Suur Triglütseriidide sisaldus Suur Keskmine Väike Fosfokreatiini sisaldus Väike Suur Suur Ehitus Tüüp I Tüüp IIa Tüüp IIx Mitokondrite tihedus Suur Keskmine Väike Kapillaaride tihedus Suur Keskmine Väike SR arengutase Madal Kõrge Kõrge Kiu diameeter Väike Keskmine Suur I tüüpi kontraheeruvad aeglaselt, neis domineerib aeroobne energiatootmise süsteem. IIa tüüpi kontraheeruvad kiiresti, neis toimib hästi nii aeroobne kui ka anaeroobne energiatootmise süsteem. IIx tüüpi kontraheeruvad kiiresti, neis domineerib anaeroobne energiatootmise süsteem dudega väga ruttu. Kiired oksüdatiiv-glükolüütilised kiud jäävad mitme omaduse, sealhulgas vastupanuvõimega väsimusele I ja IIx tüüpi kiudude vahele. Nende aeroobne potentsiaal on madalam kui I tüüpi kiududel, kuid kõrgem kui IIx tüüpi lihasrakkudel. IIa tüüpi lihasrakkude võimekus anaeroobseks energiatootmiseks on praktiliselt sama hea kui IIx tüüpi kiududel. LIHASTE KIULINE KOOSTIS Inimese lihased on segalihased, sisaldades erinevat tüüpi usid. Keskmine I, IIa ja IIx kiudude osakaal on seejuures vastavalt ligikaudu 50%, 25% ja 25%. Erinevat tüüpi kiudude proportsioonid varieeruvad siiski indiviiditi suures ulatuses. Näiteks vastupidavusalade tippsportlaste seas on teada inimesi, kelle jalalihastes on aeglaste oksüdatiivsete ude osakaal üle 90%. Seevastu tippsprinterite lihastes domineerivad ülekaalukalt kiired. Üldine seaduspärasus on, et indiviidi ala- ja ülajäseme lihased on sarnase kiulise koostisega. Seega nendel, kelle jalalihastes on suur kiirete ude osakaal, ilmneb sama ka käelihastes. Mõnede lihaste puhul see reegel siiski ei kehti. Näiteks lest-sääremarjalihases on kõigil inimestel suur aeglaste oksüdatiivsete kiudude proportsioon. Inimese lihased on segalihased, nad koosnevad erinevat tüüpi kiududest. Erinevat tüüpi kiudude osakaal lihastes on individuaalselt suures ulatuses varieeruv 39
8 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA Motoorne ühik koosneb alfamotoneuronist ja selle innerveeritavatest udest. Samasse motoorsesse ühikusse kuuluvad on kõik üht tüüpi ning nad kontraheeruvad lihase aktiivsuse korral alati üheaegselt MOTOORNE ÜHIK Nagu eelnevalt mainitud, kontrollib lihaste talitlust närvisüsteem. Liigutustegevuse juhtimise kõrgeimad keskused paiknevad ajukoore kindlates piirkondades ning kujutavad endast närvirakkude kogumeid, millest lähtuvad lihastele suunatavad närviimpulsid. Niisuguseid närvirakke nimetatakse motoorseteks neuroniteks ehk motoneuroniteks. Ajukoore motoneuronite pikad jätked ei ulatu siiski otseselt lihasteni, vaid üksnes seljaajus paiknevate alumiste ehk alfamotoneuroniteni. Alles viimaste aksonid väljuvad seljaajust närvide koosseisus, suunduvad lihastesse, hargnevad ning ühenduvad sünapside kaudu lihasrakkudega. Alfamotoneuron ja tema innerveeritavad moodustavad motoorse ühiku (joonis 5). Samasse motoorsesse ühikusse kuuluvad on kõik üht tüüpi ning nad kontraheeruvad alati korraga. Aeglastest ja kiiretest udest koosnevad motoorsed ühikud erinevad mitte üksnes ühikusse kuuluvate lihasrakkude arvu, vaid ka nende talitlust juhtivate alfamotoneuronite omaduste poolest. Aeglaste motoorsete ühikute motoneuronid on võrdlemisi väikesed, närviimpulsid liiguvad piki nende aksoneid suhteliselt aeglaselt ning need innerveerivad 10 kuni 180 u. Seevastu kiireid e innerveerivad neuronid on suured, suur on ka närviimpulsside liikumise kiirus nende aksonites ning igaüks neist kontrollib keskmiselt lihasraku talitlust. Lihaskiudude arv motoorses ühikus sõltub ka konkreetse lihase funktsioonist. Näiteks silmalihastes, mis sooritavad suure täpsusastmega liigutusi, on ude arv motoorse ühiku kohta ligikaudu 15. Seevastu kaksiksääremarjalihases ja teistes suuremates lihastes, mille puhul liigutuste täpsus ei ole esmase tähtsusega, võib motoorsesse ühikusse kuuluda isegi kiudu. Ühte motoorsesse ühikusse kuuluvad paiknevad lihases vaheldumisi teiste motoorsete ühikute kiududega ning võivad seetõttu üksteisest võrdlemisi kaugele jääda. Lihase kui terviku kontraktsiooni tugevus ja kiirus sõltub sellest, kui palju ja missuguseid motoorseid ühikuid korraga aktiveeritakse. Seljaaju A Sünapsid B Lihaskiud Motoorne ühik 1 Motoorne ühik 2 Motoneuroni keha Lihas Lihaskiud Hargnev akson Joonis 5. Motoorne ühik. (A) Motoorse ühiku moodustavad seljaajus paiknev motoneuron ja tema poolt innerveeritavad. Kõik samasse motoorsesse ühikusse kuuluvad on üht tüüpi ja kontraheeruvad alati korraga. (B) Mikrofoto, kus on näha motoneuroni hargnev akson, sünapsid ja, mida selle aksoni harude kaudu innerveeritakse. 40 SPORDI ÜLDAINED II TASE
9 ERINEVAT TÜÜPI MOTOORSETE ÜHIKUTE AKTIVEERIMINE Aktiivsete motoorsete ühikute arvu reguleeritakse vastavalt sooritatava töö intensiivsusele (arendatava jõu suurusele). Kuni liigutustegevus nõuab vaid vähese või mõõduka jõu rakendamist, aktiveeritakse peamiselt aeglased oksüdatiivsed (joonis 6). Mõõduka või suure jõupingutuse korral lülitatakse töösse ka kiired oksüdatiiv-glükolüütilised. Glükolüütilised aktiveeritakse vaid maksimaalse pingutuse korral. Siiski ei aktiveerita praktiliselt kunagi lihase kõiki motoorseid ühikuid üheaegselt, isegi mitte maksimaalse pingutuse korral. Tulenevalt kirjeldatud seaduspärasusest leiavad inimese lihastes kõige sagedamini kasutust I tüüpi udest koosnevad motoorsed ühikud, kõige harvem aga IIx tüüpi. IIx Lihasesse kuuluvaid motoorseid ühikuid ei aktiveerita lihase aktiivsuse korral üheaegselt. Aktiveeritavate motoorsete ühikute osakaal kõigi motoorsete ühikute hulgas sõltub töö intensiivsusest (pingutuse suurusest). IIa I Väike Maksimaalne jõud Joonis 6. Erinevat tüüpi motoorsete ühikute aktiveerimine lihases kehalisel tööl. Lihases olemasolevaid motoorseid ühikuid ei aktiveerita kunagi kõiki korraga. Erinevat tüüpi udest koosnevad motoorsed ühikud lülituvad töösse vastavalt vajaliku jõupingutuse astmele. Vähese koormuse korral töötavad üksnes aeglastest oksüdatiivsetest kiududest (tüüp I) koosnevad motoorsed ühikud. Koormuse suurenedes lülituvad töösse ka kiiretest oksüdatiiv-glükolüütilistest kiududest (tüüp IIa) koosnevad motoorsed ühikud. Glükolüütilistest udest (tüüp IIx) koosnevad motoorsed ühikud aktiveeritakse vaid maksimaalse või sellele väga lähedase jõupingutuse korral. PEATÜKIS ESINEVAD MÕISTED Aeglane oksüdatiivne Akson Alfamoto neuron Aktiin Endomüüsium Epimüüsium Innerveerima Kiire glükolüütiline, mille kokkutõmbe kiirus on väike ja mille energiavarustuses on suurima tähtsusega aeroobne energiatootmise süsteem. närviraku ehk neuroni pikk jätke. närvirakk, mis paikneb seljaajus ja mis oma aksoni kaudu innerveerib skeletilihases lihasrakke. üks kahest valgust, millel põhineb otseselt lihaste kokkutõmbumise võime; moodustab lihases peeneid ehk aktiinifilamente. õhuke sidekoeline kattekiht, mis ümbritseb u. suhteliselt paks sidekoeline kattekiht, mis ümbritseb lihast tervikuna. närviga varustama; närvi kaudu stimuleerima., mille kokkutõmbe kiirus on suur ja mille energiavarustuses on suurima tähtsusega anaeroobne energiatootmise süsteem. 41
10 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA Kiire oksüdatiivglükolüütiline Kontraktsioon Motoorne ühik Müofibrillid Müofilamendid Müosiin Perimüüsium Sarkolemm Sarkomeer Sarkoplasmaatiline retiikulum Sarkoplasma Sünaps Tropomüosiin Troponiin T-süsteem I tüüpi IIa tüüpi IIx tüüpi Z-liin, mille kokkutõmbe kiirus on suur ja mille energiavarustuses on oluline roll nii aeroobsel kui ka anaeroobsel energiatootmise süsteemil. lühenemine, kokkutõmbumine. alfamotoneuron ja selle innerveeritavad. valkudest koosnevad niitjad moodustised, millel põhineb lihaste kokkutõmbumise võime. müofibrillide koostisosad, viimastest peenemad valkudest koosnevad niitjad moodustised; eristatakse peeneid ehk aktiinifilamente ja jämedaid ehk müosiini filamente. üks kahest valgust, millel põhineb otseselt lihaste kokkutõmbumise võime; moodustab lihastes jämedaid ehk müosiinifilamente. sidekoeline kattekiht, mis ümbritseb ude kimpu. lihasraku membraan. lihase elementaarne funktsionaalne üksus; ehituslikult on sarkomeer müofibrilli osa, mis jääb kahe järjestikuse Z-liini vahele. lihasrakus müofibrille ümbritsev torukeste süsteem, mis sisaldab rohkesti kaltsiumiioone. lihasraku sisemust täitev viskoosne vedelik, milles paiknevad raku organellid. käesolevas kontekstis struktuur, ühenduslüli, mille kaudu erutus närviraku aksonilt kantakse üle lihasrakule; aksonis levib erutus elektrilisel teel, sünapsis kantakse see lihasrakule üle keemilisel teel. müofibrillide, täpsemini aktiinifilamendi koostisse kuuluv valk, millel on (nagu ka troponiinil) lihasraku kokkutõmbe mehhanismis regulatoorne tähtsus. müofibrillide, täpsemini aktiinifilamendi koostisse kuuluv valk, millel on (nagu ka tropomüosiinil) lihasraku kokkutõmbe mehhanismis regulatoorne tähtsus. sarkolemmi torujas sissesopistus, mis on lihaskiu suhtes ristisuunaline ja ulatub sügavale kiu sisemusse müofibrillide vahele. vt aeglane oksüdatiivne. vt kiire oksüdatiiv-glükolüütiline. vt kiire glükolüütiline. valgulise koostisega membraanjas moodustis, mis läbib müofibrille ristisuunas; Z-liinid korduvad regulaarse vahemaa tagant, mis puhkeseisundis lihaskius on ligi 2,5 μm. Kordamisküsimused: 1. Selgita sarkomeeri mõistet ja ehitust. 2. Kirjelda lihase kontraheerumise mehhanismi, kasutades selleks mõisteid müofi brill, müofilament, ristsillake ja sarkomeer. 3. Kirjelda lühidalt kolme erinevat tüüpi usid nende olulisimate tunnuste alusel. 4. Selgita motoorse ühiku mõistet, kirjelda erinevate motoorsete ühikute aktiveerimise printsiipi erineva raskusastmega kehalisel tööl. 42 SPORDI ÜLDAINED II TASE
Kompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραSPORDI ÜLDAINED I TASE
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραVASTUPIDAVUS- JA ULTRAVASTUPIDAVUS- TREENINGU FÜSIOLOOGILINE ERIPÄRA
VASTUPIDAVUS- JA ULTRAVASTUPIDAVUS- TREENINGU FÜSIOLOOGILINE ERIPÄRA Vahur Ööpik Vastupidavusliku töövõime paranemine treeningu tagajärjel põhineb peamiselt maksimaalse hapnikutarbimise võime ( max), anaeroobse
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραTREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED NOOREMTREENER TASE 4
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED NOOREMTREENER TASE 4 TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED NOOREMTREENER TASE 4 2015 Õpik vastab Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekavadele. Õpik on
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραSPORDI ÜLDAINED II TASE
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED II TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED II TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραLisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραTREENING JA TOITUMINE
TREENING JA TOITUMINE VAHUR ÖÖPIK INIMESE PEAMISED TOITUMISVAJADUSED Mitmekesine toit ja organismi vajadustega kooskõlas olev toitumine on tugeva tervise ja hea enesetunde aluseks mitte üksnes sportlasele,
Διαβάστε περισσότεραEcophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397
Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραK o Na o Cl o. K i Na i Cl i
3 Kuigi kõigi loomarakkude ümber on stabiilsed potentsiaalide erinevused, suudavad ainult teatud tüüpi mebraanid vastata potentsiaalide muutumisele aktsioonipotentsiaalide genereerimisega. Iga kord, kui
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραEcophon Square 43 LED
Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,
Διαβάστε περισσότεραAEGLASE SÕIDUKI LIIKLUSOHUTUSEST
133 AEGLASE SÕIDUKI LIIKLUSOHUTUSEST Eesti Maaülikool Sissejuhatus Liiklusohutuse teooriast on teada, et liiklusvoolu kiirusest erineva kiirusega sõitvad sõidukid (juhid) satuvad liiklusõnnetustesse sagedamini
Διαβάστε περισσότεραSümpaatiline närvisüsteem. Natali Tšivkin Sofia Zdobnõh Eva-Liisa Vinni Ingrid Kokmann STOM II kursus 2. rühm
Sümpaatiline närvisüsteem Natali Tšivkin Sofia Zdobnõh Eva-Liisa Vinni Ingrid Kokmann STOM II kursus 2. rühm Tartu 2012 Ettekande kava Vegetatiivne närvisüsteem ja selle osad Süpaatiline närvisüsteem Ehitus
Διαβάστε περισσότεραRF võimendite parameetrid
RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραI tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt?
I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραTeaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on
Διαβάστε περισσότεραF l 12. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED
1. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED Eluks on vajalik pidev aine ja energia transport (e suunatud liikumine) läbi biosfääri ja konkreetselt bioloogilise aine. Biosfäär ehk elukeskkond on Maa
Διαβάστε περισσότερα4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD
4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse
Διαβάστε περισσότερα1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD
1. Reaalarvud 1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD Arvu mõiste hakkas kujunema aastatuhandeid tagasi, täiustudes ja üldistudes koos inimkonna arenguga. Juba ürgühiskonnas tekkis vajadus teatavaid hulki
Διαβάστε περισσότεραKOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD
KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed
Διαβάστε περισσότεραArvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008
Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub
Διαβάστε περισσότεραBIOKEEMIA 10: NÄRVIBIOKEEMIA
BIOKEEMIA 10: NÄRVIBIOKEEMIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS NÄRVISÜSTEEM KESKNÄRVISÜSTEEM (KNS) PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM (PNS) Peaaju Seljaaju Perifeersed närvid Ganglionid Kraniaalnärvid Spinaalnärvid PEAAJU Närvisüsteemi
Διαβάστε περισσότεραSmith i diagramm. Peegeldustegur
Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [6.loeng] 1 Tehiskaaslaste liikumine (1) Kui Maa pinna lähedal, kõrgusel kus atmosfäär on piisavalt hõre,
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότεραKoduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Διαβάστε περισσότεραÕige vastus annab 1 punkti, kokku 2 punkti (punktikast 1). Kui õpilane märgib rohkem kui ühe vastuse, loetakse kogu vastus valeks.
PÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI HINDAMISUHEND 13. UUNI 016 Hinne 5 90 100% 68 75 punki Hinne 4 75 89% 57 67 punki Hinne 3 50 74% 38 56 punki Hinne 0 49% 15 37 punki Hinne 1 0 19% 0 14 punki Arvuuüleannee
Διαβάστε περισσότερα3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE
3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE 3.1. Loendamise põhireeglid Kombinatoorika on diskreetse matemaatika osa, mis uurib probleeme, kus on tegemist kas diskreetse hulga mingis mõttes eristatavate osahulkadega
Διαβάστε περισσότεραKujutise saamine MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFIAS (MRT) Magnetic Resonance Imaging - MRI
Kujutise saamine MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFIAS (MRT) Magnetic Resonance Imaging - MRI Mait Nigul MRT kool, 2011, ERÜ MRT baseerub füüsikalisel nähtuse tuumamagnetresonants avastasid /kirjeldasid1945 aastal
Διαβάστε περισσότεραDEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Διαβάστε περισσότεραp A...p D - gaasiliste ainete A...D osarõhud, atm K p ja K c vahel kehtib seos
LABO RATOO RNE TÖÖ 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Keemilised rotsessid võib jagada öörduvateks ja öördumatuteks. Pöördumatud rotsessid kulgevad ühes suunas raktiliselt lõuni. Selliste rotsesside
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [4. loeng] 1 Loengu kava Dünaamika Inerts Newtoni I seadus Inertsiaalne taustsüsteem Keha mass, aine
Διαβάστε περισσότεραFotosüntees. Peatükk 3.
Fotosüntees. Peatükk 3. Fotosünteesiprotsess on keerulisem kui lihtne üldvõrrand, sest valguse energiat ei saa otse H 2 O seose-elektronidele anda ja neid otse CO 2 -le üle kanda. Seetõttu vaadeldakse
Διαβάστε περισσότεραPõhivara aines Füüsika ja tehnika
Põhivara aines Füüsika ja tehnika Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Kui inimindiviid kasutab iseenda kohta mõistet
Διαβάστε περισσότερα20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Διαβάστε περισσότεραFunktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,
Διαβάστε περισσότεραKATEGOORIATEOORIA. Kevad 2016
KTEGOORITEOORI Kevad 2016 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me
Διαβάστε περισσότεραENERGEETIKA KÕIGE TÄHTSAM. Inimkond, üldisemalt kogu elusloodus,
KÕIGE TÄHTSAM ENERGEETIKA ARVI FREIBERG Maailma asju liigutavat kaks jõudu sugutung ja surmahirm. Ehkki mitte täiesti alusetu väide, pole see kaugeltki kogu tõde. Nii üks kui teine muutuvad oluliseks alles
Διαβάστε περισσότεραKui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA (kaugõppele). KINEMAATIKA. Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότερα2. HULGATEOORIA ELEMENTE
2. HULGATEOORIA ELEMENTE 2.1. Hulgad, nende esitusviisid. Alamhulgad Hulga mõiste on matemaatika algmõiste ja seda ei saa def ineerida. Me võime vaid selgitada, kuidas seda abstraktset mõistet endale kujundada.
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.
Διαβάστε περισσότεραLOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP)
LOFY.01.087 Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP) Sissejuhatus... 1 1. Füüsika kui loodusteadus... 2 1.1. Loodus... 2 1.2. Füüsika... 3 1.3. Teaduse meetod... 4 2. Universumiõpetus... 7 3. Liikumine
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud
Διαβάστε περισσότεραMOSFET tööpõhimõte. MOS diood. Tsoonipilt. MOS diood Tüüpiline metall-oksiid-pooljuht (MOS) diood omab sellist struktuuri
MOS dood Metall-okd- ooljuht (MOS) o kaaaja kroelektrooka kõge rohke kautatav re ülde! MOSET tööõhõte I Pch-off D 3 S- allka (ource), G- a (gate), D- eel (dra) -kaalga MOSET (NMOS) kautab -tüü alut 1 1
Διαβάστε περισσότεραKontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi
Kontrollijate kommentaarid 2002. a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi tööde kohta Kokkuvõtteks Uuendusena oli tänavusel piirkondlikul olümpiaadil 10.-12. klassides senise 5 asemel 6 ülesannet, millest
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραVektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Διαβάστε περισσότεραMaterjalide omadused. kujutatud joonisel Materjalide mehaanikalised omadused määratakse tavaliselt otsese testimisega,
Peatükk 7 Materjalide omadused 1 Materjalide mehaanikalised omadused määratakse tavaliselt otsese testimisega, mis sageli lõpevad katsekeha purunemisega, näiteks tõmbekatse, väändekatse või löökkatse.
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραAROMAATSUS. Kaido Viht
ARMAATSUS Kaido Viht Õppematerjal TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 018 Sisukord 1. Aromaatsus ja antiaromaatsus... 4. Aromaatsus annuleenide seerias... 6 3. Aromaatsus ioonilistes tsüklites... 8 4. Aromaatsus
Διαβάστε περισσότεραPõhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika
Põhivara aines LOFY.01.121 Füüsika ja tehnika Maailm on keskkond, mis jääb väljapoole inimese mina-tunnetuse piire. Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Looduses toimuvaid
Διαβάστε περισσότεραAnalüütilise geomeetria praktikum II. L. Tuulmets
Analüütilise geomeetria praktikum II L. Tuulmets Tartu 1985 2 Peatükk 4 Sirge tasandil 1. Sirge tasandil Kui tasandil on antud afiinne reeper, siis iga sirge tasandil on selle reeperi suhtes määratud lineaarvõrrandiga
Διαβάστε περισσότεραV.Jaaniso. Pinnasemehaanika. inseneridele
V.Jaaniso Pinnasemehaanika inseneridele 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud
Διαβάστε περισσότεραBiomakromolekulid: struktuurist omadusteni. Darja Lavõgina Keemia õppesessioon 15. jaanuar 2018
Biomakromolekulid: struktuurist omadusteni Darja Lavõgina Keemia õppesessioon 15. jaanuar 2018 Sissejuhatus 2 Biokeemia mõõtkava mm mm Inimese embrüo (6. nädal): 4 mm Suurem amööb: 0.8 mm Inimese punaverelible:
Διαβάστε περισσότεραKineetiline ja potentsiaalne energia
Kineetiline ja potentsiaalne energia Koostanud: Janno Puks Kui keha on võimeline tegema tööd, siis ta omab energiat. Seetõttu energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Keha poolt tehtud töö ongi energia
Διαβάστε περισσότεραKATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010
KTEGOORITEOORI Kevad 2010 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me
Διαβάστε περισσότεραHüdrosilindrid. Hüdrosilindrite tähtsamateks kasutus valdkondadeks on koormuste tõstmine ja langetamine, lukustus ja nihutus.
6 Hüdrosilinder ja hüdromootor on hüdrosüsteemis asendamatud komponendid, millede abil muudetakse hüdroenergia mehaaniliseks energiaks. Nagu hüdro-mootor, nii on ka hüdrosilinder ühendavaks lüliks hüdrosüsteemi
Διαβάστε περισσότεραJoonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui
Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.
Διαβάστε περισσότεραSÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM
SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM Rebeka Gabor Liina Viksi Sergei Gortšakov Mari Vanatoa Karoliina Kansi TÜ Hambaarstiteadus II 2011 VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Vegetatiivne e. autonoomne närvisüsteem reguleerib
Διαβάστε περισσότεραSild, mis ühendab uurimistööd tänapäeva füüsikas ja ettevõtlust nanotehnoloogias. Kvantfüüsika
Sild, mis ühendab uurimistööd tänapäeva füüsikas ja ettevõtlust nanotehnoloogias Kvantfüüsika Tillukeste asjade füüsika, millel on hiiglaslikud rakendusvõimalused 2. osa KVANTOMADUSED JA TEHNOLOOGIA VI
Διαβάστε περισσότεραEessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26
SISUKORD Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26 Pilvede süstemaatika ajalugu 27 Pilvede nimetamine ja pilvede
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks
Διαβάστε περισσότεραORGAANILINE KEEMIA ANDRES TALVARI
ORGAANILINE KEEMIA ANDRES TALVARI Käesolev õppevahend on koostatud mitmete varem väljaantud kõrgkooli õpikute abil ja on mõeldud Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse eriala üliõpilastele õppeaine RAKENDUSKEEMIA
Διαβάστε περισσότεραJuhistikusüsteeme tähistatakse vastavate prantsuskeelsete sõnade esitähtedega: TN-süsteem TT-süsteem IT-süsteem
JUHISTIKUD JA JUHISTIKE KAITSE Madalpingevõrkude juhistiku süsteemid Madalpingelisi vahelduvvoolu juhistikusüsteeme eristatakse üksteisest selle järgi, kas juhistik on maandatud või mitte, ja kas juhistikuga
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότεραStaatika ja kinemaatika
Staatika ja kinemaatika MHD0071 I. Staatika Leo eder Mehhatroonikainstituut Mehaanikateaduskond allinna ehnikaülikool 2016 Sisukord I Staatika 1. Sissejuhatus. 2. Newtoni seadused. 3. Jõud. 4. ehted vektoritega.
Διαβάστε περισσότεραSISSEJUHATUS TEADVUSETEADUSESSE. Teema on niivõrd põnev ja huvitav, JAAN ARU TALIS BACHMANN
SISSEJUHATUS JAAN ARU TALIS BACHMANN TEADVUSETEADUSESSE Ärgates kerkib me silme ette ümbritsev tuba koos selle ebaõnnestunud tapeedi ja osaliselt õnnestunud mööblivalikuga. Jõuame teadvusele iseendast
Διαβάστε περισσότεραVII. DNA JA KROMOSOOMIDE MOLEKULAARSTRUKTUUR
VII. DA JA KRMSMIDE MLEKULAARSTRUKTUUR 1869. a. avastas noor Šveitsi arst ja keemik-füsioloog Johann Friedrich Miescher (1844 1895) rakutuumadest ebatavaliselt kõrge lämmastiku- ja fosforisisaldusega happelise
Διαβάστε περισσότεραTemperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016
Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 016 Soojuseks (korrektselt soojushulgaks) nimetame energia hulka, mis on keha poolt juurde saadud või ära antud soojusvahetuse käigus
Διαβάστε περισσότερα; y ) vektori lõpppunkt, siis
III kusus VEKTOR TASANDIL. JOONE VÕRRAND *laia matemaatika teemad. Vektoi mõiste, -koodinaadid ja pikkus: http://www.allaveelmaa.com/ematejalid/vekto-koodinaadid-pikkus.pdf Vektoite lahutamine: http://allaveelmaa.com/ematejalid/lahutaminenull.pdf
Διαβάστε περισσότεραSõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 NÕUDED ALATES 1. JAANUARIST 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD
Διαβάστε περισσότεραKIIRGUS, INIMESED JA KESKKOND.... ülevaade ioniseerivast kiirgusest, selle mõjudest, kasutamisest ja ohutu kasutamise tagamise meetmetest
KIIRGUS, INIMESED JA KESKKOND... ülevaade ioniseerivast kiirgusest, selle mõjudest, kasutamisest ja ohutu kasutamise tagamise meetmetest Raamatu tõlkimist ja avaldamist korraldas Kiirguskeskus Rahvusvahelise
Διαβάστε περισσότερα2 Hüdraulika teoreetilised alused 2.1 Füüsikalised suurused
2 2.1 Füüsikalised suurused Mass m Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SIsüsteemis on kilogramm. Jõud F Kehade vastastikuse mehaanilise
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass
217/218. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 11. 12. klass 1. a) Vee temperatuur ei muutu. (1) b) A gaasiline, B tahke, C vedel Kõik õiged (2), üks õige (1) c) ja d) Joone õige asukoht
Διαβάστε περισσότερα