TARTU ÜLIKOOL Õppe-ja üliõpilasosakond ÕPETAMISE JA AINEKURSUSTE HINDAMINE SÜGIS 2006/KEVAD 2007 Üldaruanne Tartu 2007 1
Sisukord 1. Lühendid... 3 2. Küsimustiku ülesehitus... 4 3. Küsitluse läbiviimine... 4 4. Sissejuhatus... 5 5. Analüüs... 7 LISA 1. Õpetamise ja ainekursuste hindamise küsitlus... 22 LISA 2... 23 LISA 3... 46 2
1. Lühendid US usuteaduskond OI õigusteaduskond AR arstiteaduskond FL filosoofiateaduskond BG bioloogia-geograafiateaduskond FK füüsika-keemiateaduskond HT haridusteaduskond KK kehakultuuriteaduskond MJ majandusteaduskond MT matemaatika-informaatikateaduskond SO sotsiaalteaduskond PC Tartu Ülikooli Pärnu kolledž TC Tartu Ülikooli Türi kolledž NC Tartu Ülikooli Narva kolledž OG Tartu Ülikooli Õigusinstituut VK Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia EC Tartu Ülikooli Euroopa kolledž 3
2. Küsimustiku ülesehitus Õpetamise ja ainekursuste hindamise küsitluse ankeet sisaldab kahte osa. Ankeedis esinevad küsimused on välja toodud lisas 1. Küsimustiku A-osa sisaldab 15 küsimust ning B-osa kahte küsimust. Küsimuste teemadeks on nii õppejõu esitus, õppematerjalid, õppetundide toimumine kui ka huvi ainekursuse vastu ning aine raskusaste. 3. Küsitluse läbiviimine Nagu eelneval aastal nii toimus ka 2006/07. õppeaastal õpetamise ja ainekursuse hindamine õppeinfosüsteemis. Üliõpilased hindasid kõiki ainekursusi, mis toimusid vaadeldaval semestril (sisse ei kuulu vaid doktorantidele, arst-residentidele või täienduskoolitusele mõeldud ainekursused). Küsimustiku A-osa täitmine oli kohustuslik kõigile Tartu Ülikooli üliõpilastele, välja arvatud doktorandid, külalisüliõpilased ning välisüliõpilased, kes võisid soovi korral ankeeti siiski täita. B-osa täitmine (vastused vabas vormis) kohustuslik polnud. Tulemusi oli võimalik vaadata vaid õppejõul pärast eksami/arvestuse tulemuste selgumist. Küsitluse toimumisest antakse üliõpilasele teada meeldetuletuse kaudu ning viiakse läbi igal semestril. Küsimustiku täitmine on anonüümne ning vastuseid pole isikutega võimalik seostada. Kui ainekursusega on seotud mitu õppejõudu, siis võib üliõpilane soovi korral anda hinnangu rohkem kui ühele õppejõule. Küsitluse läbiviimise eesmärgiks on saada üliõpilastelt tagasisidet ainekursuste kohta ning parandada selle abil õppetöö kvaliteeti. 4
4. Sissejuhatus 2006/07. õppeaastal laekus ankeete 158 259, millest õigeaegselt 113 914 ja hilinenult 44 345 1. Edaspidi käsitletakse analüüsis vaid õigeaegselt laekunud vastuseid 2, kuna hilinenult saabunud võivad olla mõjutatud eksami/arvestuse tulemustest. Enim ankeedile vastanuid oli filosoofia-, arsti- ning sotsiaalteaduskonnas. Hinnatavaid õppejõude oli 2006/07. õppeaastal 2204 3 ning ainekursuseid 4385 4. Kõige rohkem hinnatavaid õppejõude oli arsti-, filosoofia- ning bioloogia-geograafiateaduskonnas. Ainekursusi seevastu oli enim filosoofia-, füüsika-keemia- ning sotsiaalteaduskonnas. Ainekursuste arv sõltuvalt semestrist oli suurem sügissemestril. Kõige rohkem ainekursusi õppejõu kohta 5 oli usu- (2.9), filosoofia- (2.6) ning haridusteaduskonnas ja Narva kolledžis (2.3), kõige vähem aga Türi kolledžis (1.1) ning arstiteaduskonnas (0.7). Tabel 1. Vastanute, õppejõudude ning ainekursuste arv teaduskondade lõikes. Teaduskond/kolledž Vastanuid Õigeaegselt vastanuid Ainekursusi semestrites arv % arv % sügis kevad Ainekursusi õppejõu kohta Usuteaduskond 2519 2 1808 2 33 94 60 46 2.9 Õigusteaduskond 10061 6 7802 7 89 104 59 64 1.2 Arstiteaduskond 16987 11 12960 11 415 297 172 173 0.7 Filosoofiateaduskond 27562 17 20675 18 367 968 598 552 2.6 Bioloogia-geograafiateaduskond 12901 8 10325 9 221 270 145 138 1.2 Füüsika-keemiateaduskond 8659 5 6035 5 211 328 199 169 1.6 Haridusteaduskond 7126 5 5246 5 116 272 187 151 2.3 Kehakultuuriteaduskond 4845 3 3423 3 58 127 76 78 2.2 Õppejõude Ainekursusi Majandusteaduskond 14874 9 10544 9 120 181 125 99 1.5 Matemaatikainformaatikateaduskond 8555 5 6147 5 159 200 103 104 1.3 Sotsiaalteaduskond 16467 10 11801 10 192 326 188 171 1.7 Pärnu Kolledž 8088 5 4871 4 87 154 93 99 1.8 Türi Kolledž 2563 2 1444 1 39 41 31 24 1.1 Narva Kolledž 6599 4 5156 5 89 208 126 101 2.3 Õigusinstituut 7429 5 4447 4 61 76 28 52 1.3 Viljandi Kultuuriakadeemia 2801 2 1137 1 93 149 29 131 1.6 Euroopa Kolledž 223 0 93 0 28 14 11 3 0.5 Kokku 158259 100 113914 100 2378 3809 2230 2155 1.6 1 Kindlat tähtaega, mis ajaks peavad hilinenud vastused olema laekunud, ei ole. Seetõttu ei pruugi antud arv sisaldada kõiki hilinenult laekunud vastuseid. (Hilinenult laekunud vastuste arv on võetud seisuga 03.09.2007). 2 Siin ja edaspidi ei mõelda vastuste ja vastanute all üliõpilaste koguarvu ülikoolis, vaid iga vastust eraldi, sest ühe üliõpilase erinevaid ainekursuste hinnanguid ei seota omavahel, vaid salvestatakse kõik eraldi. 3 Maha on arvatud erinevates teaduskondades korduvad õppejõud. 4 Maha ei ole arvatud õppeained, millel on sügis-ja kevadsemestril sama ainekood. 5 Antud juhul on tulemused esitatud üldistatud hinnanguna, sisse pole arvestatud ainekursuste mahtusid, mistõttu ei saa tulemuste põhjal teha üheselt järeldusi. 5
Õppevormi lõikes oli vastuseid päevases õppes 95 875 ning avatud ülikooli õppes 18 039 (tabel 2). Teaduskondade/kolledžite põhiselt oli enim täidetud ankeete avatud ülikoolis: Õigusinstituudis (17 %), majandusteaduskonnas (14 %) ning Pärnu kolledžis (14 %). Hinnatavate õppejõudude arv avatud ülikooli õppes oli suurim majandus-, sotsiaal- ning haridusteaduskonnas. Ainekursusi toimus avatud ülikoolis kõige rohkem Pärnu kolledžis, majandus- ning filosoofiateaduskonnas. Ainekursuste arv õppejõu kohta oli päevases õppes suurem (1.6) kui avatud ülikoolis, kus vastavus oli pea-aegu üks-ühene (1.1). Teaduskondade lõikes oli suurem koormus päevases õppes usu-, filosoofiateaduskonnas ja Narva kolledžis ning väikseim Türi kolledžis, Õigusinstituudis ja arstiteaduskonnas. Avatud ülikoolis oli kõige rohkem ainekursusi õppejõu kohta usu- ja filosoofiateaduskonnas ning Pärnu kolledžis. Väikseim oli ainekursuste arv õppejõu kohta sotsiaal- ja bioloogia-geograafiateaduskonnas. Tabel 2. Vastanute, õppejõudude ning ainekursuste arv sõltuvalt õppevormist erinevates teaduskondades ja kolledžites. Teaduskond/kolledž Vastanute arv Vastanute % Õppejõudude arv 6 Ainekursuste arv Ainekursusi õppejõu kohta PÄ AÜ PÄ AÜ PÄ AÜ PÄ AÜ PÄ AÜ Usuteaduskond 1614 194 2 1 32 13 84 21 2.6 1.6 Õigusteaduskond 5867 1935 6 11 86 48 104 43 1.2 0.9 Arstiteaduskond 12388 572 13 3 404 33 269 31 0.7 0.9 Filosoofiateaduskond 20171 504 21 3 364 49 933 79 2.6 1.6 Bioloogiageograafiateaduskond 10102 223 11 1 220 36 266 21 1.2 0.6 Füüsikakeemiateaduskond 5958 77 6 0 210 13 326 12 1.6 0.9 Haridusteaduskond 3997 1249 4 7 107 68 251 58 2.4 0.9 Kehakultuuriteaduskond 3056 367 3 2 57 28 127 25 2.2 0.9 Majandusteaduskond 7989 2555 8 14 86 90 146 84 1.7 0.9 Matemaatikainformaatikateaduskond 6079 68 6 0 158 5 198 7 1.3 1.4 Sotsiaalteaduskond 9454 2347 10 13 185 80 320 61 1.7 0.8 Pärnu kolledž 2270 2601 2 14 82 60 136 113 1.7 1.9 Türi kolledž 559 885 1 5 34 32 34 36 1.0 1.1 Narva kolledž 4069 1087 4 6 87 40 205 64 2.4 1.6 Õigusinstituut 1382 3065 1 17 33 52 31 59 0.9 1.1 Viljandi Kultuuriakadeemia 920 217 1 1 87 22 130 30 1.5 1.4 Euroopa kolledž 0 93 0 1 0 28 0 14 0.0 0.5 Kokku 95875 18039 100 100 2232 697 3560 758 1.6 1.1 6 Õppejõudude arv päevases ja avatud ülikoolis kokku on suurem kui tabelis 1 toodud üldkokkuvõttes, sest mõned õppejõud annavad tunde nii päevases kui avatud ülikooli õppes. 6
5. Analüüs Ankeedi B-osas, kus võis vabas vormis anda vastuseid küsimustele: mis meeldis/ei meeldinud antud ainekursuse juures ja mida oleks võinud teisiti teha, laekus vastuseid (vastatud oli vähemalt ühele küsimusele) õigeaegselt 11 413 ja hilinenult 4282. Seetõttu täitis ankeedi b- osa, sõltumata vastuse ajalisest laekumisest, 10 % üliõpilastest. Edaspidi on analüüsis käsitletud vaid ankeedi A-osas esinenud küsimustele antud vastuseid. 5.1. Üldine Õppeainest osavõtt 2006/2007. õppeaastal õppeinfosüsteemis ankeedile vastanutest käis 40 % enamikul, 36 % kõigil, 12 % pooltel, 8 % mõnedel üksikutel ja 3 % üliõpilastest ei osalenud ühelgi loengul/seminaril/praktikumil. Teaduskondade lõikes oli kõige suurem osakaal kõikidel õppetundides osalenutest Türi kolledžis (59 %), arstiteaduskonnas ning Narva kolledžis. Seevastu väiksem osakaal kõigis õppetundides osalenutest oli usu- ja filosoofiateaduskonnas (24 %). Samuti oli viimasena mainitud kahes teaduskonnas võrreldes teistega suurem osakaal neid üliõpilasi, kes osalesid mõnel üksikul õppetunnil või puudusid kõigist tundidest. Lisaks usu-ja filosoofiateaduskonnale oli suurem õppetundidest puudumiste osakaal ka matemaatikainformaatikateaduskonnas ning Õigusinstituudis (4 %). Võib eeldada, et loengutes/seminarides/praktikumides osalemist mõjutas see, kas tundides osalemine oli õppejõu poolt muudetud kohustuslikuks ning kui suur oli iseseisva töö osakaal aines. Vaadeldes sagedustabeleid (tabel 3.1 3.2), võib näha mõningat erinevust ainekursusest osavõtmisel semestri ja õppevormi lõikes. Selgus, et sügissemestril oli kõikidel ja enamikel õppetundidel osalemine suurem ning kevadsemestril kõigist tundidest puudumise osakaal suurem. Õppevormi lõikes võib öelda, et avatud ülikooli õppes osaleti kõikides õppetundides rohkem (vastavalt protsentides PÄ 34 % ja AÜ 48 %). Põhjuseks võib tuua asjaolu, et avatud ülikoolis on õppetundide arv väiksem. Seejuures kõigist õppetundidest puudumise osakaal oli mõlema õppevormi lõikes sama suur (3 %). Lisaks eelnevalt mainitud põhjustele oli õppetundides osalemine seotud huviga aine vastu. Üliõpilaste seas, kes külastasid kõiki loenguid, oli võrreldes teistega rohkem neid, kes 7
hindasid oma huvi õppeaine vastu suureks. Kuna tunnuste vaheline seos 7 (korrelatsioon) pole väga tugev, ei saa siiski üheselt väita, et tundides puudumise peapõhjuseks oleks vähene huvi õppeaine vastu. Teistest tugevam positiivne seos oli õppetundides osalemise ja õppejõu poolse üliõpilaste aktiivse osaluse soodustamises ning hinnangu: kõik tunniplaanis ettenähtud tunnid toimusid, vahel. Kui kõikidest tundidest osavõtnute seas nõustus 59 % täielikult, et õppejõud soodustas aktiivset osalust (tabel 3.7), siis isikute hulgas, kes osalesid ainetundides vähem, oli ka täielikult nõustunute osakaal väiksem. Võib eeldada, et ained, mille korral nõustuti rohkem õppejõu poolse aktiivse osaluse soodustamisega, sisaldasid võrreldes teiste ainekursustega rohkem seminare ja praktikume, kus kohalviibimine oli nõutav. Samuti isikud, kes käisid kõigil või enamikul tundidel kohal, olid ilmselt ka rohkem teadlikud asjaolust, kas kõik tunniplaanis ettenähtud tunnid toimusid. Õppejõud soodustas õppeaines üliõpilaste aktiivset osalust (küsimuste esitamine, diskussioon) Olen käinud loengutel/seminaridel/ praktikumidel Minu huvi antud õppeaine vastu oli suur Kõik tunniplaanis ettenähtud loengud/seminari/ praktikumid toimusid Joonis 1. Enam mõju avaldunud seosed. Huvi õppeaine vastu. Väitega: huvi õppeaine vastu on suur, nõustus Tartu Ülikooli kõigist vastajatest 35 % täielikult, 37 % üldiselt, 18 % ei suutnud oma huvi määratleda, 8 % üldiselt ei nõustunud ning 2 % vastajatest ei nõustunud üldse. Teaduskondade põhjal hinnati oma huvi kõige suuremaks usu- ning arstiteaduskonnas (46 %) ja Narva kolledžis (50 %). Väiksem väitega täielikult nõustujate osakaal oli matemaatika-informaatikateaduskonnas (21 %) ja majandusteaduskonnas (24 %). Võib öelda, et huvi aine vastu hinnati kõrgemalt teaduskondades, kus oli vähem erinevaid erialasid, millest tulenevalt ka hajusam hinnang. 7 Tunnuste vaheliste seoste olulisuse ja tugevuse vaatlemisel on kasutatud korrelatsiooni koefitsienti Kendall i τ r. Vaatluse alla on võetud statistiliselt olulised seosed ning välja toodud vaadeldavale tunnusele enam mõju avaldanud seoseid. 8
Vaadeldes ainekursuse huvi sõltuvust õppejõu esitusest, võib näha järgnevat seost: mida rohkem nõustuti väitega, et õppejõud esitas ainet loovalt ja kaasahaaravalt, seda suurem oli huvi õppeaine vastu. Tabeli 3.17 põhjal: 71 % vastanutest, kes nõustusid täielikult, et õppejõud esitas ainet loovalt ja kaasahaaravalt, hindasid ka oma huvi õppeaine vastu suuremaks. Õppejõu loova esitusega vähesema nõustumise korral oli ka väitega: huvi ainekursuse vastu suur, täielikult nõustunute osakaal väiksem. Lisaks eelnevalt mainitud seostele, järeldus ka, et mida enam nõustuti õppejõu selge ja süstematiseeritud esitusega, seda rohkem oli ka väitega: minu huvi ainekursuse vastu suur, nõustujaid (tabel 3.18). Õppejõud esitas ainet selgelt ja süstematiseeritult Minu huvi antud õppeaine vastu oli suur Õppejõud esitas ainet loovalt ja kaasahaaravalt Õppejõud selgitas aine rakendusvõimalusi ja seostas seda teiste ainetega Joonis 2. Enam mõju avaldanud seosed. Aine raskusaste Väitega, et hinnatav õppeaine oli raske, nõustus täiesti 22 %, oli üldiselt nõus 30 %, otsustada ei suutnud 27 %, üldiselt ei nõustunud 18 % ja üldse ei nõustunud 3 % vastajatest. Suurim osakaal ankeedile vastanutest, kes pidasid õppeainet raskeks oli arstiteaduskonnas (31 %), matemaatika-informaatikateaduskonnas (27 %), õigusteaduskonnas (26 %) ja Türi kolledžis (27 %). Enam oli üliõpilasi, kes väitega üldse ei nõustunud Narva kolledžis (7 %) ning haridus- ja usuteaduskonnas (5 %). Kokkuvõttes hinnati aineid üldjuhul raskemaks reaalvaldkonnas. Käsitletav tunnus: aine raskusastmele antud hinnang, eristus teistest sellega, et seosed teiste tunnustega olid minimaalsed. Enam avaldas õppeaine raskusastme määratlemisele mõju: ainepunktide vastavus töömahule (tabel 3.12). Võib öelda, et mida rohkem nõustuti, et hinnatav aine oli raske, seda rohkem oli neid, kelle arvates sai punkte vastavalt läbitud tööhulgale liiga vähe. Siiski pole tendents ühtlane, mille tõttu ka tunnustevaheline nõrk seos. Mõnevõrra üllatavaks tulemuseks oli, et aine raskusastme määratlemisel puudus tugevam seos õppejõu selge ja süstematiseeritud esituse ning õppematerjalide kättesaadavusega. 9
Hinnatav aine on minu arvates raske. Õppeaine eest antavad ainepunktid vastavad kursuse läbimiseks vajalikule tööhulgale Joonis 3. Enam mõju avaldanud seos. Õppejõu selge ja süstematiseeritud esitus Õppejõu selge ja süstematiseeritud esitusega oli enamik vastajaid täiesti ja üldiselt nõus, protsentuaalselt vastavalt 40 % ja 37 %. Oma vastust ei suutnud määratleda 17 %, üldiselt ei nõustunud väitega 5 % ja üldse ei nõustunud 1 % vastajatest. Kõige suurem osakaal väitega täielikult nõustujaid oli usuteaduskonnas (52 %), Narva kolledžis (51 %) ning arstiteaduskonnas (50 %). Kõige vähem õppejõu selge ja süsteemse esitusega täielikult nõustujaid oli majandus- (32 %) ning matemaatika-informaatikateaduskonnas (30 %). Õppejõu selgele ja süstematiseeritud esituse hinnangule avaldas positiivset mõju see, mida paremini hinnati õppejõu loovat ja kaasahaaravat esitust. Lisaks aitas õppejõu selges ja süstematiseeritud esituses veendumisele kaasa näitlikustavate materjalide abiks olek õppeaine omandamisel ning õppejõu poolne aine rakendusvõimaluste selgitamine (tabel 3.19). Õppejõud esitas ainet loovalt ja kaasahaaravalt Õppejõud esitas ainet selgelt ja süstematiseeritult Õppeaines kasutatud näitlikustavad materjalid olid abiks aine omandamisel Õppejõud selgitas aine rakendusvõimalusi ja seostas seda teiste ainetega Joonis 4. Tunnusele enam mõju avaldanud seosed. 10
Õppejõu loov ja kaasahaarav esitus Õppejõu loova ja kaasahaarava esitusega nõustus täielikult 39 %, üldiselt oli väitega nõus 31 %, vastust ei suutnud määratleda 20 %, üldiselt ei nõustunud 7 % ning üldse ei nõustunud 3 % ankeedile vastanutest. Suurim osakaal väitega nõustujaid oli usu- (53 %), arsti- (49 %) ning haridusteaduskonnas (46 %). Õppejõu loova ja kaasahaarava esitusega vähem täielikult nõustujaid oli bioloogia-geograafiateaduskonnas (32 %), majandus- (29 %) ja matemaatikainformaatikateaduskonnas (25 %). Tulemust võib põhjendada valdkonnast lähtuva ainete põhise erisusega, mistõttu kuulub mõnesse õppekavasse rohkem aineid, mis nõuavad aktiivset suhtlust ning sellest tulenevalt ka õppejõule antav kõrgem hinnang loova ja kaasahaarava esituse kohta. Vaadeldes joonist 5, on näha, et üliõpilased lähtusid õppejõu loova ja kaasahaarava esituse hindamisel ka sellest, kas õppejõud soodustas küsimuste esitamist, tutvustas aine rakendusvõimalusi ning seostas seda teiste ainetega. Tabelist 3.20 võib näha, et 70 % üliõpilastest, kes nõustusid täielikult, et õppejõud soodustas aines aktiivset osalust, hindasid ka õppejõu loovat esitust kõige kõrgemalt. Isikud, kes hindasid aktiivse osaluse soodustamist väiksemaks, olid ka vähem nõus õppejõu poolse aktiivse esituse soodustamisega. Õppejõud esitas ainet selgelt ja süstematiseeritult Õppejõud esitas ainet loovalt ja kaasahaaravalt Õppejõud selgitas aine rakendusvõimalusi ja seostas seda teiste ainetega Õppejõud soodustas õppeaines üliõpilaste aktiivset osalust (küsimuste esitamine, diskussioon) Joonis 5. Tunnusele enam mõju avaldanud seosed. Õppejõu poolne aine rakendusvõimaluste selgitamine ning teiste ainetega seostamine Õppejõu poolse õppeaine rakendusvõimaluste selgitamise ja ainete omavahelise seostamisega nõustus Tartu Ülikoolis täielikult 37 %, üldiselt 34 %, otsustada ei suutnud 23 %, üldiselt ei nõustunud 5 % ning üldse ei nõustunud väitega 1 % vastajatest. Suurim täielikult nõustumiste osakaal oli arsti- (50 %) ja haridusteaduskonnas (44 %) ning Narva kolledžis (45 %). Põhjuseks võib olla valdkondade rakenduslikum külg ning suurem seostatus õppeainete ning 11
tulevase elukutse vahel. Kui arsti- ja haridusteaduskonnas oli väitega täiesti nõus või üldiselt nõus kokku umbes 80 %, siis näiteks matemaatika-informaatika-, majandus- ja filosoofiateaduskonnas moodustas väitega täielikult ja üldiselt nõustujad kokku umbes 60 % vastajatest. Seoste tunnuste vahelisest vaatlusest selgus, et mida rohkem hinnati näitlikustavate materjalide abiks olemist ning õppejõu poolset loovat ning süstematiseeritud esitust, seda parem hinnang anti ka aine rakendusvõimaluste selgitamisele. Õppejõud esitas ainet loovalt ja kaasahaaravalt Õppejõud selgitas aine rakendusvõimalusi ja seostas seda teiste ainetega Õppejõud esitas ainet selgelt ja süstematiseeritult Õppeaines kasutatud näitlikustavad materjalid olid abiks aine omandamisel Joonis 6. Tunnusele enam mõju avaldanud seosed. Õppejõu poolne üliõpilaste erapooletu kohtlemine Õppejõu poolse üliõpilaste erapooletu kohtlemisega Tartu Ülikoolis oli täielikult nõus 59 %, üldiselt nõustus 22 %, otsustada ei suutnud 16 %, üldiselt ei nõustunud 2 % ning üldse ei nõustunud 2 % vastanutest. Teaduskondade lõikes vaadelduna võib näha, et võrreldes teiste väidetele antud vastustega, moodustas antud juhul täielikult nõustunute osakaal peaaegu kõigil juhtudel enamuse ning teiste vastusevariantide osakaalud olid väiksed. Välja võib tuua kõrgeima osakaaluga usuteaduskonna, kus nõustuti 72 % ulatuses täielikult, et õppejõud kohtles kõiki üliõpilasi erapooletult ning väikseima täielikult nõustumiste osakaalu matemaatika-informaatika teaduskonnas (51 %), kehakultuuriteaduskonnas (52 %) ning Narva kolledžis (43 %). Tunnuste vahelisi seoseid vaadates võib öelda, et õppejõu poolset erapooletut kohtlemist hinnati seda kõrgemalt, mida enam nõustuti õppejõu poolse piisava aine eesmärkide ja läbimise tingimuste selgitamisega. Asi võib olla selles, et õppejõu piisava aine läbimise tingimuste selgitamise tõttu oli vähem isikuid, kes soovisid tagantjärgi võlgnevusi likvideerida ning sellest tulenevalt ka vähem arvamusi, et õppejõud võis kohelda üliõpilasi erapoolikult. 12
Õppeaine vältel kohtles õppejõud üliõpilasi erapooletult Õppejõud selgitas õppeaine eesmärke ja aine läbimise tingimusi piisavalt Joonis 7. Tunnust enam mõjutanud seos. Õppejõu poolne üliõpilaste aktiivse osaluse soodustamine Väitega, õppejõud soodustas üliõpilaste aktiivset osalust, nõustus kõigist vastanutest 44 % täielikult, 29 % üldiselt, 20 % ei suutnud otsustada, üldiselt ei nõustunud 6 % ning üldse ei nõustunud 2 % vastanutest. Teaduskondade lõikes oli üle poole vastanutest täielikult nõus arstiteaduskonnas, haridusteaduskonnas ning Viljandi Kultuuriakadeemias. Antud valdkondades moodustab inimestega suhtlemine olulise osa, mistõttu sisaldasid ained seetõttu ka rohkem diskussioone ja arutlusi. Vähem õppejõu poolse aktiivse osaluse soodustamisega nõustuti bioloogia-geograafia- (31 %) ning matemaatika-informaatikateaduskonnas (33 %). Jooniselt 8, kus on esitatud vaadeldavale tunnusele enam mõju avaldanud seosed, võib näha, et aine rakendusvõimaluste tutvustamine, näitlikustavad materjalid ning õppejõu poolne kaasahaarav esitus mõjusid positiivselt aktiivse osaluse soodustamise hinnangule. Õppejõud esitas ainet loovalt ja kaasahaaravalt Õppejõud soodustas õppeaines üliõpilaste aktiivset osalust (küsimuste esitamine, diskussioon) Õppejõud selgitas aine rakendusvõimalusi ja seostas seda teiste ainetega Õppeaines kasutatud näitlikustavad materjalid olid abiks aine omandamisel Joonis 8. Tunnusele enam mõju avaldanud seos. 13
Näitlikustavate materjalide kasulikkus Kõigist vastanutest 47 % ehk umbes pooled vastanutest nõustusid täielikult, et kasutatud näitlikustavad materjalid olid abiks aine omandamisel, 31 % oli sellega üldiselt nõus, 18 % ei suutnud otsustada, 3 % ei nõustunud üldiselt ning 1 % ei nõustunud üldse väitega. Suurim väitega täielikult nõustunute osakaal oli usu- (61 %) ja arstiteaduskonnas (59 %) ning Viljandi Kultuuriakadeemias (55 %). Kõige vähem väitega nõustunuid oli majandus- (38 %) ja matemaatika-informaatikateaduskonnas. Suurte osakaalude vahe põhjuseks erinevates teaduskondades võib olla asjaolu, et mõnes valdkonnas on sobivaid näitlikustavaid materjale seoses käsitletava teemaga lihtsam leida ja käsitleda. Joonise 9 põhjal, kus on kirjeldatud enam mõju avaldanud tunnuseid, võib väita, et näitlikustavate materjalide kasulikkusega nõustuti seda rohkem, mida selgemalt ja kaasahaaravamalt esitas õppejõud oma ainet ning selgitas õppeaine eesmärke ja aine läbimise tingimusi. Õppejõud esitas ainet selgelt ja süstematiseeritult Õppeaines kasutatud näitlikustavad materjalid olid abiks aine omandamisel Õppejõud esitas ainet loovalt ja kaasahaaravalt. Õppejõud selgitas õppeaine eesmärke ja aine läbimise tingimusi piisavalt Joonis 9. Vaadeldavale tunnusele enam mõju avaldanud seosed. Aine läbimistingimuste selgitamine Õppejõu poolse piisava ainekursuse eesmärkide selgitamisega nõustus täielikult 48 %, oli üldiselt nõus 32 %, oma arvamust ei suutnud määratleda 15 %, üldiselt ei nõustunud 3 % ja üldse ei nõustunud 1 % vastajatest. Kõige suurem väitega nõustujate osakaal oli usu- (58 %), arsti- (57 %) ning haridusteaduskonnas (55 %). Väikseim üliõpilaste osakaal, kes nõustusid väitega täielikult, oli bioloogia-geograafia- (40 %), matemaatika-informaatikateaduskonnas (43 %) ja Õigusinstituudis. Aine läbimistingimuste piisav selgitustöö sõltub õppejõust isiklikult, mistõttu pole võimalik teha üldistusi teaduskondade kohta, miks osakaal on mõnes teaduskonnas suurem. Mõningal määral võib põhjuseks olla asjaolu, et tundides rohkem kohal käinud üliõpilased nõustusid enam, et õppejõu poolne selgitustöö on olnud piisav. 14
Õppejõud esitas ainet selgelt ja süstematiseeritult Õppejõud selgitas õppeaine eesmärke ja aine läbimise tingimusi piisavalt Õppejõud selgitas aine rakendusvõimalusi ja seostas seda teiste ainetega Õppeaines kasutatud näitlikustavad materjalid olid abiks aine omandamisel Joonis 9. Tunnusele enam mõju avaldanud seosed. Õppetundide ettenähtud algus/lõpp Õppetundide ettenähtud aegadel algamise/lõppemisega oli täiesti nõus 58 % vastanutest, üldiselt nõus 27 %, oma otsust ei suutnud määratleda 12 %, üldiselt ei nõustunud 2 % ning üldse ei nõustunud 1 % vastanutest. Üliõpilaste vastuste põhjal selgus, et kõige täpsemad õppejõud seoses tundide õigeaegse alustamise ja lõpetamisega olid haridus-, arsti- ja usuteaduskonnas. Vähem täpsemateks hinnati õppejõudude tundide alustamist/lõpetamist (st. üliõpilaste osakaal, kes nõustusid väitega täielikult, oli võrreldes teiste teaduskondadega väikseim) kehakultuuri-, matemaatika-informaatika- ning bioloogia-geograafiateaduskonnas. Antud küsimus oli teiste tunnustega seotud vaid minimaalselt. Siiski avaldas teistest mõnevõrra rohkem mõju tunnus: kõik tunniplaanis ettenähtud loengud/seminarid toimusid. Seetõttu mida rohkem nõustuti, et kõik tunniplaanis ettenähtud loengud/seminarid/praktikumid toimusid, seda parem hinnang anti ka väitele, et tunnid algasid/lõppesid ettenähtud ajal. Loengud/seminarid/ praktikumid algasid/lõppesid ettenähtud aegadel Kõik tunniplaanis ettenähtud loengud/seminarid/ praktikumid toimusid Joonis 10. Enam tunnusele mõju avaldanud seos 15
Kõigi õppetundide toimumine Kõigi tunniplaanis ettenähtud õppetundide toimumisega nõustus täielikult enamus vastanutest - 60 %, üldiselt 24 %, oma vastust ei määratlenud 12 %, üldiselt ei nõustunud 3 % ja üldse ei nõustunud 1 % vastanutest. Väitega täielikult nõustumise osakaal oli kõrge kõigis teaduskondades ja kolledžites. Välja võib tuua suurima täieliku nõustumise osakaaluga arsti- (72 %) ja haridusteaduskonna (70 %) ning Türi kolledži (71 %). Kõige väiksem väitega täielikult nõustujate osakaal oli bioloogia-geograafia-, matemaatika-informaatika- (54 %) ning filosoofiateaduskonnas (50 %). Ainuke rohkem mõju avaldanud seos oli eelmises lõigus käsitletud väide: tundide õigeaegne algus ja lõpp. Vajalike õppematerjalide kättesaadavus Õppeaines vajalike õppematerjalide kättesaadavusega nõustus täielikult 55 % vastanutest, väitega oli üldiselt nõus 27 %, otsustada ei suutnud 13 %, üldiselt ei nõustunud väitega 4 % ja üldse ei nõustunud väitega 1 % vastanutest. Kõige rohkem olid õppematerjalide kättesaadavusega nõus Viljandi Kultuuriakadeemia (64 %), usu- (63 %) ja arstiteaduskonna (60 %) üliõpilased. Väikseim täielikult nõustunute osakaal oli bioloogia-geograafia- ja kehakultuuriteaduskonnas, vastavalt protsentuaalselt 49 % ja 48 %. Õppematerjalide kättesaadavuse põhjusteks võib olla nii õppejõud - milliseid õppematerjale ta käsitleb ning kuidas need kättesaadavaks teeb (loengus jagatavad lehed, ÕIS-s olev õppematerjal, raamatud, jne) kui ka näiteks ainele registreerunud isikute arv. Käsitletavatest küsimustest avaldas teistest enam mõju see, kuidas hinnati õppeaines kasutatud näitlikustavate materjalide abiks olemist aine omandamisel. Ehk siis üliõpilased, kes hindasid õppeaines kasutatud näitlikustavate vahendite abiksolemist kõrgelt, nõustusid ka enam, et õppeaineks vajalikud õppematerjalid olid neile kättesaadavad. Õppeaines vajalikud õppematerjalid olid mulle kättesaadavad Õppeaines kasutatud näitlikustavad materjalid olid abiks aine omandamisel Joonis 11. Tunnusele enam mõju avaldanud seos, r = 0.5. 16
Ainepunktide vastavus läbitud töömahule Õppeaine eest antavate ainepunktide vastavust läbitud töömahule hindas 74 % kõigist vastanutest õiglaseks, 11 % üliõpilaste arvates sai punkte liiga vähe, 3 % arvates sai punkte liiga palju ning 11 % üliõpilastest ei suutnud oma arvamust määratleda. Teaduskondade/kolledžite lõikes hinnati ainepunktide vastavust õiglaseks kõikjal ühtlaselt. Kõige suurem osakaal neid, kelle arvates sai punkte liiga vähe vastavalt läbitud töömahule, oli bioloogia-geograafia- (14 %) ja matemaatika-informaatikateaduskonnas (14 %) ning Türi kolledžis (13 %) ja Õigusinstituudis (13 %). Tunnuse: ainepunktide vastavus läbitud töömahule, seosed teistega olid minimaalsed, mis tähendab, et teistele küsimustele antud vastused ei mõjutanud oluliselt seda, milline hinnang ainepunktide vastavusele seoses läbitud töömahuga anti. Seetõttu on ka vaid vähesel määral seotud aine raskusastme määratlemine ning ainepunktide vastavus läbitud töömahule (tabel 3.12). Enamus vastajatest hindas ainepunktide vastavust töömahule õiglaseks sõltumata sellest kui raske aine oli. Ainekursuse hinnang Läbitud ainekursusi hinnati kõigi ankeedi täitnute poolt võrdselt 34 % ulatuses hinnetega A ja B (arvuliselt hinnati hindega B mõnevõrra rohkem). Hinde C vääriliseks hindas 18 % vastanutest, hinde D andis 6 %, hinde E andis 2 %, hinde F andis 1 % vastanutest ning hinnangut ainekursusele ei suutnud anda 5 % vastanutest. Teaduskondade/kolledžite lõikes oli suurim hinde A osakaal usuteaduskonnas (50 %) ja Narva kolledžis (48 %). Väikseim hinde A osakaal oli bioloogia-geograafia- (28 %), matemaatika-informaatika- (25 %) ja majandusteaduskonnas (24 %). Suurim õppeainele antud hinnete E ja F osakaal oli matemaatika-informaatikateaduskonnas, majandusteaduskonnas, Pärnu kolledžis ja Türi kolledžis. Hinnangud õppeainetele sõltusid mitmetest eelnenud küsimustele antud vastustest, seega oli arvatav, et teaduskondades, mis eristusid teistest eelnevates küsimustes paremate tulemustega oli ka kokkuvõtlik hinnang ainele parem. Kõige rohkem avaldas ainekursuse hinnangule positiivset mõju see, mida enam nõustuti õppejõu loova ja kaasahaarava ning selge ja süstematiseeritud esitusega. Samuti ka see mida enam nõustuti õppejõu poolse aine rakendusvõimaluste selgitamisega. Huvi määratlemise ning õppeainele antava kokkuvõtva hinnangu positiivsest seosest võib näha (tabel 3.16), et üliõpilastest, kes nõustusid täielikult, et huvi õppeaine vastu oli suur, andis 65 % ainele hinnanguks A. Isikud, kes olid üldiselt nõus, et huvi ainekursuse vastu oli 17
suur, andsid enamuses (48 % isikutest) hinnanguks B. Üliõpilased, kes ei suutnud oma huvi suurust määratleda ja need, kes üldiselt väitega ei nõustunud andsid enamuses hinnanguks C. Üliõpilaste seas, kes hindasid huvi õppeaine vastu madalalt, oli suurim osakaal neid, kes andsid hinnanguks E 23 %. Õppeainele antava kokkuvõtliku hinnangu ning õppeaine raskusastme määratlemise vahel esines küll oluline negatiivne seos (raskema ainekursuse korral anti ainele ka rohkem halvemaid tulemusi), kuid et kahe tunnuse vaheline seos oli siiski nõrk (r = -0.073), võib tabelist (3.14) näha, et üldjuhul anti ainekursusele hinnanguks A ja B ka siis, kui ainet hinnati raskeks. Küll aga oli juhtudel, kus ainekursust hinnati raskeks, hinnete skaala hajusam, see tähendab, et hinnete C, D ja E osakaal oli suurem. Positiivne seos oli ka õppejõu poolses üliõpilaste erapooletus kohtlemises ning ainekursusele antava hinnangu vahel, mis tähendab, et kui üliõpilased nõustusid, et õppejõud kohtles üliõpilasi ainekursuse vältel erapooletult, siis anti ainekursusele kokkuvõttes ka parem hinnang. Õppejõud soodustas õppeaines üliõpilaste aktiivset osalust (küsimuste esitamine, diskussioon) Minu huvi antud õppeaine vastu oli suur Kõike kokkuvõttes hindan antud õppeainet hindega Õppejõud esitas ainet selgelt ja süsteemselt Õppejõud esitas ainet loovalt ja kaasahaaravalt Õppejõud selgitas õppeaine eesmärke ja aine läbimise tingimusi piisavalt Õppeaines kasutatud näitlikustavad materjalid olid abiks aine omandamisel Õppejõud selgitas aine rakendusvõimalusi ja seostas seda teiste ainetega Joonis 12. Enam mõju avaldanud seosed, (0.5<r<0.7). Kokkuvõte: Erinevate küsimuste võrdluses oli täielikult nõustujate osakaal suurim järgnevate küsimuste korral: 60 % ulatuses nõustuti täielikult, et kõik tunniplaanis ettenähtud õppetunnid toimusid, 59 % ulatuses nõustuti, et õppejõud kohtles ainekursuse vältel üliõpilasi õiglaselt ja erapooletult ning 58 % vastajatest nõustus, et õppetunnid algasid/lõppesid ettenähtud ajal. 18
5.2. Keskmine hinnang Küsimuste üldine keskmine terves ülikoolis oli suurim 8 järgnevate väljatoodud küsimuste korral. Küsimus 12: kõik tunniplaanis ettenähtud loengud toimusid, küsimus 11: loengud algasid/lõppesid ettenähtud aegadel, küsimus 7: ainekursuse vältel kohtles õppejõud üliõpilasi võrdselt ning küsimus 13: vajalikud õppematerjalid olid kättesaadavad. Kogu ülikooli keskmine hinnang õppeainele oli 3.96 9. Keskmine hinnang ainepunktide vastavusele seoses läbitud töömahule (küsimus 14) oli -0.08, mis tähendab, et keskmiselt hinnati ainepunktide vastavust töömahule õiglaseks. Madalaim keskmine hinnang, jättes välja küsimused 14 ja 3 10, oli nõustumisel väidetega: õppejõud esitas ainet loovalt ja kaasahaaravalt (0.98) ning õppejõud selgitas aine rakendusvõimalusi ja seostas seda teiste ainetega, nõustumisel (1.01). Keskmine hinnang teaduskondade lõikes Teaduskondade põhine kõrgeim keskmine hinnang kõigi väidete kohta anti arstiteaduskonnas nõustumisel, et kõik tunniplaanis ettenähtud loengud/seminarid/praktikumid toimusid. Madalaim keskmine hinnang teaduskondade lõikes anti matemaatikainformaatikateaduskonnas seoses oma huvi määratlemisel ainekursuse vastu, kus keskmine hinnang oli 0.6. Küsimuste (4-10) üldine keskmine hinnang oli 1.1. Seega anti keskmiselt erinevatele küsimustele hinnanguks: üldiselt nõus. Teaduskondade lõikes oli tulemus kõrgeim aga usu-, arsti- ning haridusteaduskonnas (1.3). Madalaim oli keskmine hinnang bioloogia-geograafia- (1.0) ning matemaatika-informaatikateaduskonnas (0.9). Küsimuste (2-13) keskmine tulemus terves ülikoolis kokku oli samuti 1.1. Keskmine hinnang semestri lõikes Enamikel juhtudel anti kevadsemestril küsimustele kõrgemaid hinnanguid kui sügissemestril. Semestritevahelises võrdluses võib suurima erinevusega kahe hinnangu vahel välja tuua: õppejõu poolse üliõpilaste erapooletu kohtlemisega nõustumise. Uurides erinevatele tunnustele antud vastuste sõltuvust semestrist statistiliselt oluliselt, selgus, et enamike tunnuste korral olid antud vastused semestrist sõltumatud. Vaid järgnevate tunnuste korral: õppejõu poolne üliõpilaste erapooletu kohtlemine, õppeaine eest antavad ainepunktid 8 Välja on arvatud küsimused 1, 3, 14, 15. 9 Hinnati järgneva süsteemi alusel: A 5, B 4, C 3, D 2, E 1, F 0 10 Ankeedi küsimused on välja toodud lisas 1. 19
vastavad kursuse läbimiseks vajalikule tööhulgale ning õppeaines vajalikud õppematerjalid olid kättesaadavad, pole võimalik väita, et vastused oleksid semestrist sõltumatud 11. Keskmine hinnang õppevormi lõikes Võrreldes avatud ülikooli ja päevase õppe tulemusi, selgus, et enamike väidetega nõustumiste keskmine hinnang oli suurem avatud ülikoolis. Sellest lähtuvalt hinnati avatud ülikoolis oma huvi õppeainete vastu suuremaks ent seejuures ka õppeaineid raskemateks. Lisaks hindasid avatud ülikooli tudengid päevases õppes olevatest üliõpilastest vähem näitlikustavate materjalide abiks olemist. Mõningad võimalikud põhjused: seoses avatud ülikoolis olevate õppurite kõrgema keskmise vanusega, võib arvata, et lähtuvalt omandatud kogemustest ning töökohast teatakse täpsemalt, mida soovitakse õppida ning sellest tulenevalt ka suurem huvi ainete vastu. Et avatud ülikoolis on aga iseseisva töö maht päevases õppes olevast suurem ning arvestades, et viimase haridustaseme saavutamisest on möödunud pikem aeg siis võivad just need olla põhjused, miks avatud ülikoolis hinnatakse õppeaineid raskemaks. Lisaks võib väiksem tundide arv olla põhjuseks, miks avatud ülikoolis hinnatakse näitlikustavate materjalide kasulikkust madalamalt. Õppetundides ei pruugi jätkuda piisavalt aega, et käsitleda näitlikustavaid materjale, mistõttu tutvutakse nendega iseseisvalt. Veel nõustusid avatud ülikoolis õppijad mõnevõrra vähem punktide õiglase vastavusega töömahule. See tähendab, et avatud ülikooli üliõpilased leidsid päevases õppes olijatest rohkem, et saadud punktide hulk oli liiga väike võrreldes läbitud töömahuga. Sõltuvalt sellest, et mitmete eelnevate väidete korral oli nõustumiste keskmine kõrgem avatud ülikoolis, anti kokkuvõttes ka hinnang õppeainele avatud ülikooli õppes mõnevõrra kõrgem. Suurim erinevus päevase õppe ja avatud ülikoolis antud hinnangute vahel oli nõustumisel väitega, et kõik tunniplaanis ettenähtud loengud, seminarid, praktikumid toimusid. Keskmine väitega nõustumine päevases õppes oli 1.31 ning avatud ülikoolis 1.55. Kontrollides küsimuste vastuste sõltuvust õppevormi liigi lõikes, selgus, et erandiks oli küsimus: õppejõud selgitas õppeaine eesmärke ja aine läbimise tingimusi piisavalt, mille korral pole vastused õppevormi liigi lõikes üksteisest sõltumatud, kuid ei saa ka kinnitada ilma täiendavate uuringuteta, et vastused oleks sõltuvad. 11 Usaldusnivool α=0.95 20
Keskmine hinnang vastuse ajalise saabumisperioodi lõikes Vaadeldes hinnanguid lähtudes sellest, kas ankeedile vastati õigeaegselt või hilinenult, selgus, et enamikel juhtudel olid hilinenud nõustumiste keskmised õigeaegselt laekunutest madalamad. Siiski pole võimalik üheselt väita, et hilinenud hinnangute tulemused oleksid seotud ainekursuselt saadud hindega, kuna pole võrreldud aine eksami/arvestuse toimumise aega ning hilinenult saabunud vastuse kuupäeva (see tähendab üliõpilane võis hinnata ainekursust ka hilinenult enne eksami/arvestuse sooritamist). 4,60 4,40 4,20 4,00 Õigeaegne 3,80 Hilinenud 3,60 3,40 3,20 US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OG VK EC TÜ Joonis 13. Kõike kokkuvõttes õppeainele antud keskmine hinnang. 4,50 4,00 3,50 3,00 2,50 2,00 1,50 1,00 0,50 0,00-0,50 Küs. 2 Küs. 3 Küs. 4 Küs. 5 Küs. 6 Küs. 7 Küs. 8 Küs. 9 Küs. 10 Küs. 11 Küs. 12 Küs. 13 Küs. 14 Küs. 15 Joonis 14. Erinevate küsimuste keskmine nõustumine, (küsimused on välja toodud lisas 1). 21
LISA 1. Õpetamise ja ainekursuste hindamise küsitlus A-osa 1. Olen käinud loengutel/seminaridel/praktikumidel _kõikidel _ enamikul; _ pooltel; _ mõnedel üksikutel. _ Ei osalenud ühelgi loengul/praktikumil/seminaril 2. Minu huvi antud ainekursuse vastu oli suur _ täiesti nõus; _ üldiselt nõus; _ raske öelda; _ üldiselt ei nõustu; _ üldse ei nõustu. 3. Hinnatav aine on minu arvates raske _ täiesti nõus; _ üldiselt nõus; _ raske öelda; _ üldiselt ei nõustu; _ üldse ei nõustu. 4. Õppejõud esitas ainet selgelt ja süstematiseeritult _ täiesti nõus; _ üldiselt nõus; _ raske öelda; _ üldiselt ei nõustu; _ üldse ei nõustu. 5. Õppejõud esitas ainet loovalt ja kaasahaaravalt _ täiesti nõus; _ üldiselt nõus; _ raske öelda; _ üldiselt ei nõustu; _ üldse ei nõustu. 6. Õppejõud selgitas aine rakendusvõimalusi ja seostas seda teiste ainetega _ täiesti nõus; _ üldiselt nõus; _ raske öelda; _ üldiselt ei nõustu; _ üldse ei nõustu. 7. Ainekursuse vältel kohtles õppejõud üliõpilasi erapooletult _ täiesti nõus; _ üldiselt nõus; _ raske öelda; _ üldiselt ei nõustu; _ üldse ei nõustu. 8. Õppejõud soodustas ainekursusel üliõpilaste aktiivset osalust (küsimuste esitamine, diskussioon) _ täiesti nõus; _ üldiselt nõus; _ raske öelda; _ üldiselt ei nõustu; _ üldse ei nõustu. 9. Ainekursusel kasutatud näitlikustavad materjalid olid abiks aine omandamisel _ täiesti nõus; _ üldiselt nõus; _ raske öelda; _ üldiselt ei nõustu; _ üldse ei nõustu. 10. Õppejõud selgitas ainekursuse eesmärke ja aine läbimise tingimusi piisavalt _ täiesti nõus; _ üldiselt nõus; _ raske öelda; _ üldiselt ei nõustu; _ üldse ei nõustu. 11. *Loengud/seminarid/praktikumid algasid/lõppesid ettenähtud aegadel _ täiesti nõus; _ üldiselt nõus; _ raske öelda; _ üldiselt ei nõustu; _ üldse ei nõustu. 12. *Kõik tunniplaanis ettenähtud loengud/seminarid/praktikumid toimusid _ täiesti nõus; _ üldiselt nõus; _ raske öelda; _ üldiselt ei nõustu; _ üldse ei nõustu. 13. Ainekursusel vajalikud õppematerjalid olid mulle kättesaadavad _ täiesti nõus; _ üldiselt nõus; _ raske öelda; _ üldiselt ei nõustu; _ üldse ei nõustu. 14. Ainekursuse eest antavad ainepunktid vastavad kursuse läbimiseks vajalikule tööhulgale (arvestades, et 1AP=40 tundi üliõpilase tööd) _ vale, sest punkte saab liiga palju; _ õige; _ vale, sest punkte saab liiga vähe _ raske öelda. 15. Kõike kokku võttes hindan antud ainekursust hindega _ A; _ B; _ C; _ D; _ E; _ F _ raske öelda. * - küsimus lisandus ankeeti alates 2006/2007. õppeaastast B-osa Järgnevatele küsimustele vastamine ei ole kohustuslik Tulemusi loeb ainult õppejõud pärast eksami/arvestuse tulemuste selgumist 1. Mis Teile antud ainekursuse juures meeldis/ei meeldinud? 2. Mida oleks võinud teisiti teha? 22
LISA 2. 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 % TÜ kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OG VK EC mõnedel üksikutel pooltel enamikul kõikidel ei osalenud ühelgi loengul/praktikumil/seminaril Joonis 2.1 Olen käinud loengutel/seminaridel/praktikumidel Tabel 2.1 Olen käinud loengutel/seminaridel/praktikumidel TÜ kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % mõnedel üksikutel 9586 8 242 13 724 9 318 2 2352 11 1235 12 566 9 248 5 184 5 932 9 785 13 pooltel 14051 12 308 17 966 12 730 6 2803 14 1578 15 701 12 445 8 386 11 1551 15 980 16 enamikul 45846 40 760 42 2982 38 4539 35 9905 48 3741 36 2126 35 2046 39 1371 40 4372 41 2441 40 kõikidel 41438 36 426 24 2896 37 7201 56 4890 24 3491 34 2520 42 2430 46 1431 42 3435 33 1717 28 ei osalenud ühelgi loengul/praktikumil/seminaril 2993 3 72 4 234 3 172 1 725 4 280 3 122 2 77 1 51 1 254 2 224 4 Kokku 113914 100 1808 100 7802 100 12960 100 20675 100 10325 100 6035 100 5246 100 3423 100 10544 100 6147 100 23
Tabel 2.1 Olen käinud loengutel/seminaridel/praktikumidel SO PC TC NC OG VK EC Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % mõnedel üksikutel 1263 11 200 4 42 3 104 2 363 8 25 2 3 3 pooltel 1964 17 474 10 93 6 288 6 686 15 89 8 9 10 enamikul 4854 41 2132 44 418 29 1873 36 1712 38 547 48 27 29 kõikidel 3330 28 1981 41 853 59 2819 55 1512 34 461 41 45 48 ei osalenud ühelgi loengul/praktikumil/seminaril 390 3 84 2 38 3 72 1 174 4 15 1 9 10 Kokku 11801 100 4871 100 1444 100 5156 100 4447 100 1137 100 93 100 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 % TÜ kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OG VK EC täiesti nõus üldiselt nõus raske öelda üldiselt ei nõustu üldse ei nõustu Joonis 2.2 Minu huvi antud õppeaine vastu oli suur 24
Tabel 2.2 Minu huvi antud õppeaine vastu oli suur TÜ kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % täiesti nõus 39578 35 827 46 2556 33 5944 46 7584 37 2617 25 1722 29 2133 41 1386 40 2545 24 1285 21 üldiselt nõus 41923 37 616 34 3097 40 4422 34 7206 35 4010 39 2177 36 2065 39 1265 37 4223 40 2195 36 raske öelda 20887 18 243 13 1374 18 1741 13 3685 18 2491 24 1387 23 718 14 588 17 2273 22 1653 27 üldiselt ei nõustu 8943 8 103 6 595 8 641 5 1668 8 980 9 578 10 266 5 149 4 1177 11 733 12 üldse ei nõustu 2583 2 19 1 180 2 212 2 532 3 227 2 171 3 64 1 35 1 326 3 281 5 Kokku 113914 100 1808 100 7802 100 12960 100 20675 100 10325 100 6035 100 5246 100 3423 100 10544 100 6147 100 SO PC TC NC OG VK EC Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % täiesti nõus 4187 35 1660 34 516 36 2579 50 1546 35 454 40 37 40 üldiselt nõus 4453 38 1800 37 590 41 1632 32 1724 39 418 37 30 32 raske öelda 1998 17 814 17 248 17 708 14 758 17 192 17 16 17 üldiselt ei nõustu 944 8 470 10 72 5 168 3 339 8 50 4 10 11 üldse ei nõustu 219 2 127 3 18 1 69 1 80 2 23 2 0 0 Kokku 11801 100 4871 100 1444 100 5156 100 4447 100 1137 100 93 100 25
100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 % TÜ kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OG VK EC täiesti nõus üldiselt nõus raske öelda üldiselt ei nõustu üldse ei nõustu Joonis 2.3 Hinnatav õppeaine on minu arvates raske Tabel 2.3 Hinnatav õppeaine on minu arvates raske TÜ kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % täiesti nõus 24997 22 262 14 2025 26 4039 31 3848 19 2015 20 1529 25 1003 19 651 19 2083 20 1643 27 üldiselt nõus 34242 30 454 25 2857 37 3708 29 5813 28 3216 31 1871 31 1403 27 1023 30 3401 32 1812 29 raske öelda 30625 27 567 31 1935 25 2770 21 5868 28 3405 33 1531 25 1340 26 970 28 2799 27 1581 26 üldiselt ei nõustu 20117 18 438 24 863 11 2012 16 4254 21 1499 15 935 15 1225 23 629 18 1934 18 921 15 üldse ei nõustu 3932 3 87 5 121 2 431 3 892 4 190 2 169 3 275 5 150 4 327 3 190 3 Kokku 113913 100 1808 100 7801 100 12960 100 20675 100 10325 100 6035 100 5246 100 3423 100 10544 100 6147 100 26
Tabel 2.3 Hinnatav õppeaine on minu arvates raske SO PC TC NC OG VK EC Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % täiesti nõus 2221 19 905 19 388 27 1244 24 944 21 189 17 8 9 üldiselt nõus 3578 30 1333 27 482 33 1452 28 1503 34 316 28 20 22 raske öelda 3359 28 1313 27 358 25 1355 26 1177 26 277 24 20 22 üldiselt ei nõustu 2333 20 1104 23 185 13 728 14 730 16 290 26 37 40 üldse ei nõustu 310 3 216 4 31 2 377 7 93 2 65 6 8 9 Kokku 11801 100 4871 100 1444 100 5156 100 4447 100 1137 100 93 100 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 % TÜ kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OG VK EC täiesti nõus üldiselt nõus raske öelda üldiselt ei nõustu üldse ei nõustu Joonis 2.4 Õppejõud esitas ainet selgelt ja süstematiseeritult 27
Tabel 2.4 Õppejõud esitas ainet selgelt ja süstematiseeritult TÜ kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % täiesti nõus 45109 40 941 52 2937 38 6512 50 8205 40 3466 34 2251 37 2378 45 1398 41 3340 32 1823 30 üldiselt nõus 41618 37 539 30 3031 39 4282 33 7075 34 4051 39 2116 35 1916 37 1274 37 4455 42 2362 38 raske öelda 19770 17 262 14 1334 17 1539 12 3884 19 2204 21 1216 20 677 13 585 17 1887 18 1469 24 üldiselt ei nõustu 5735 5 53 3 374 5 446 3 1189 6 476 5 332 6 221 4 136 4 670 6 388 6 üldse ei nõustu 1681 1 13 1 125 2 181 1 322 2 128 1 120 2 54 1 30 1 192 2 105 2 Kokku 113913 100 1808 100 7801 100 12960 100 20675 100 10325 100 6035 100 5246 100 3423 100 10544 100 6147 100 SO PC TC NC OG VK EC Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % täiesti nõus 4632 39 1905 39 558 39 2611 51 1602 36 513 45 37 40 üldiselt nõus 4469 38 1765 36 547 38 1578 31 1728 39 402 35 28 30 raske öelda 1994 17 794 16 230 16 752 15 773 17 152 13 18 19 üldiselt ei nõustu 576 5 294 6 87 6 149 3 280 6 54 5 10 11 üldse ei nõustu 130 1 113 2 22 2 66 1 64 1 16 1 0 0 Kokku 11801 100 4871 100 1444 100 5156 100 4447 100 1137 100 93 100 28
100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 % TÜ kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OG VK EC täiesti nõus üldiselt nõus raske öelda üldiselt ei nõustu üldse ei nõustu Joonis 2.5 Õppejõud esitas ainet loovalt ja kaasahaaravalt Tabel 2.5 Õppejõud esitas ainet loovalt ja kaasahaaravalt TÜ kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % täiesti nõus 44350 39 964 53 2961 38 6410 49 8417 41 3294 32 2031 34 2426 46 1417 41 3100 29 1531 25 üldiselt nõus 35864 31 484 27 2468 32 3854 30 6078 29 3439 33 1897 31 1712 33 1125 33 3788 36 1875 31 raske öelda 22789 20 276 15 1528 20 1824 14 4167 20 2625 25 1497 25 771 15 644 19 2318 22 1888 31 üldiselt ei nõustu 8025 7 65 4 624 8 623 5 1483 7 719 7 428 7 268 5 176 5 996 9 591 10 üldse ei nõustu 2886 3 19 1 221 3 249 2 530 3 248 2 182 3 69 1 61 2 342 3 262 4 Kokku 113914 100 1808 100 7802 100 12960 100 20675 100 10325 100 6035 100 5246 100 3423 100 10544 100 6147 100 29
Tabel 2.5 Õppejõud esitas ainet loovalt ja kaasahaaravalt SO PC TC NC OG VK EC Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % täiesti nõus 4847 41 1881 39 516 36 2404 47 1616 36 500 44 35 38 üldiselt nõus 3691 31 1550 32 502 35 1531 30 1495 34 352 31 23 25 raske öelda 2138 18 845 17 279 19 940 18 844 19 183 16 22 24 üldiselt ei nõustu 875 7 432 9 115 8 180 3 362 8 76 7 12 13 üldse ei nõustu 250 2 163 3 32 2 101 2 130 3 26 2 1 1 Kokku 11801 100 4871 100 1444 100 5156 100 4447 100 1137 100 93 100 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 % TÜ kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OG VK EC täiesti nõus üldiselt nõus raske öelda üldiselt ei nõustu üldse ei nõustu Joonis 2.6 Õppejõud selgitas aine rakendusvõimalusi ja seostas seda teiste ainetega 30
Tabel 2.6 Õppejõud selgitas aine rakendusvõimalusi ja seostas seda teiste ainetega TÜ kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % täiesti nõus 41677 37 781 43 2900 37 6534 50 6924 33 3038 29 2210 37 2305 44 1382 40 3083 29 1498 24 üldiselt nõus 38788 34 500 28 2789 36 4025 31 6320 31 3848 37 2031 34 1868 36 1152 34 4126 39 2048 33 raske öelda 26499 23 452 25 1691 22 1884 15 5900 29 2891 28 1447 24 876 17 749 22 2510 24 1950 32 üldiselt ei nõustu 5375 5 58 3 326 4 373 3 1168 6 446 4 257 4 161 3 109 3 681 6 476 8 üldse ei nõustu 1574 1 17 1 95 1 144 1 363 2 102 1 90 1 36 1 31 1 144 1 175 3 Kokku 113913 100 1808 100 7801 100 12960 100 20675 100 10325 100 6035 100 5246 100 3423 100 10544 100 6147 100 SO PC TC NC OG VK EC Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % täiesti nõus 4296 36 1836 38 544 38 2331 45 1567 35 412 36 36 39 üldiselt nõus 4216 36 1725 35 531 37 1574 31 1619 36 390 34 26 28 raske öelda 2605 22 965 20 285 20 1040 20 992 22 240 21 22 24 üldiselt ei nõustu 572 5 244 5 70 5 141 3 221 5 64 6 8 9 üldse ei nõustu 112 1 101 2 14 1 70 1 48 1 31 3 1 1 Kokku 11801 100 4871 100 1444 100 5156 100 4447 100 1137 100 93 100 31
100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 % TÜ kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OG VK EC täiesti nõus üldiselt nõus raske öelda üldiselt ei nõustu üldse ei nõustu Joonis 2.7 Õppeaine vältel kohtles õppejõud üliõpilasi õiglaselt ja erapooletult Tabel 2.7 Õppeaine vältel kohtles õppejõud üliõpilasi õiglaselt ja erapooletult TÜ kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % täiesti nõus 66826 59 1305 72 4704 60 8093 62 12296 59 5685 55 3441 57 3295 63 1795 52 5950 56 3152 51 üldiselt nõus 25459 22 247 14 1895 24 2513 19 4218 20 2340 23 1351 22 1191 23 867 25 2824 27 1536 25 raske öelda 17751 16 234 13 1029 13 1691 13 3396 16 2002 19 1041 17 587 11 559 16 1490 14 1249 20 üldiselt ei nõustu 2143 2 14 1 113 1 292 2 451 2 173 2 110 2 125 2 99 3 169 2 113 2 üldse ei nõustu 1734 2 8 0 61 1 371 3 313 2 125 1 92 2 48 1 103 3 111 1 97 2 Kokku 113913 100 1808 100 7802 100 12960 100 20674 100 10325 100 6035 100 5246 100 3423 100 10544 100 6147 100 32
Tabel 2.7 Õppeaine vältel kohtles õppejõud üliõpilasi õiglaselt ja erapooletult SO PC TC NC OG VK EC Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % täiesti nõus 7405 63 3034 62 937 65 2209 43 2712 61 749 66 64 69 üldiselt nõus 2574 22 1112 23 299 21 1273 25 975 22 228 20 16 17 raske öelda 1600 14 551 11 164 11 1348 26 678 15 121 11 11 12 üldiselt ei nõustu 142 1 87 2 22 2 167 3 48 1 17 1 1 1 üldse ei nõustu 80 1 87 2 22 2 159 3 34 1 22 2 1 1 Kokku 11801 100 4871 100 1444 100 5156 100 4447 100 1137 100 93 100 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 % TÜ kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OG VK EC täiesti nõus üldiselt nõus raske öelda üldiselt ei nõustu üldse ei nõustu Joonis 2.8 Õppejõud soodustas õppeaines üliõpilaste aktiivset osalust 33