Teiseks suhteliselt kalliks avaliku arvamuse uurimise võtteks on referendum.

Μέγεθος: px
Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "Teiseks suhteliselt kalliks avaliku arvamuse uurimise võtteks on referendum."

Transcript

1 ANDMETE KOGUMINE JA KORRASTAMINE SISSEJUHATUS. ÜLDKOGUM JA VALIM Arvadmete kogume sa alguse koos esmeste rkde tekkega. Selleks, et ehtada püramde ja kaevata sutuskaaled, pd olema ülevaade tööjõust. Selleks, et määrata alamatele makse, pd valtseja teadma, ku palju maad ja pudulojused o maksumaksjal. Admed rahvastku kohta kogut juba 3. aastatuhadel e.kr. Egptuses ja Has. Ka koraas ja pbls räägtakse rahvaloedustest. Umbes 500 a. e.kr. laskud Mooses üle lugeda rahva meessoost lkmed. Kugas Taavet korraldaud 20 aastat hljem uue rahvaloeduse, et sõjalste kokkupõrgete eel parem hata võduvõmalus. Põhjalkke rahvaloedus, kus lsaks perelkmete arvule, soole, vausele ja elukohale märgt üles ka admed varaduse kohta, korraldasd Rooma kesrd. Ka müüds Jeesuse süst pdd Joosep ja Maarja mema Petlemma, et keser Augustuse käsul lasta ed üles krjutada. Statstka täapäeva mõttes sa alguse sajadl ja ta tähedas algselt rgteadust, mlles krjeldat rahvastkku, tööstust, armeed jmt. Tekkvad kdlustusfrmad vajasd täpset formatsoo meste keskmse eluea, õetusjuhtumte sageduse aga ka majaduslku rsk kohta. Statstka o teadus, ms kästleb arvadmete kogumst, töötlemst ja aalüüsmst. Arvadmed võb koguda, töödelda ja aalüüsda mtmet. Kogumsel, töötlemsel ja aalüüsmsel tehtavad vead adsd glse looduseuurjale Fracs Galtole põhjuse teravmeeltsemseks: "O olemas kolme lk valesd: esteks hädavale, ms o vabadatav, teseks alatu vale, mda e saa adestada, ja kolmadaks statstka.". Selleks et ed "kolmadat lk valesd" oleks vähem, tuleb tuda matemaatlst statstkat, s.o. teadust, ms uurb seda, mllsed järeldus atud admetest saab teha ja mllsed järeldus e saa teha. Matemaatle statstka o matemaatka haru, ms uurb statstlste admete põhjal järelduste tegemse meetoded. Matemaatlse statstka üheks aluseks o tõeäosusteoora. Statstkas o olule uurmse objekt - üldkogum. Üldkogum o kas looduse võ ühskoa ähtus võ objektde hulk, mlle kohta soovme teha teaduslkult põhjedatud järeldus. Üldkogumks võb olla äteks kogu Eest elakkod, kõk ühel aastal südud posslapsed, kõk Talla täavatel sõtvad autod, kõk Euroopa Ltu kuuluvad rgd, kõk lambvabrkus toodetud elektrprd jmt. Üldkoguml o palju teda seloomustavad tuused, ms o ühel võ tesel vsl mõõdetavad. Näteks elektrprl tema poolt krgatav valgushulk, tarbtav võmsus ja põlemsaeg; Eest elakul süaeg, sugu, hardustase, keskme sssetulek, suhtume mõesse poltlsse partesse je. Üldkogum uurmsel o kaks võmalust: Vahel metatakse statstkaks ka mlleg kohta kogutud arvadmestkku. uurtakse üldkogum kõk elemete uurtakse selle üldkogum mgt osahulka ja tehakse selle osahulga uurmse põhjal järeldus terve üldkogum kohta. Kug esmaplgul tudub, et uurda tuleks kogu üldkogumt, tehakse statstkas seda tegelkult harva. Paljudel juhtudel o üldkogum uurme seotud suurte kulutustega. Näteks rahvaloeduse läbvme o kalls ja seetõttu korraldatakse ed keskeltläb ga küme aasta tagat, mões rgs sagedam, mões vaesemas rgs harvem. Teseks suhtelselt kallks avalku arvamuse uurmse võtteks o referedum. Referedumed korraldatakse ss, ku o vaja saada kõg elake vastused rg jaoks kõge olulsematele poltlstele küsmustele. Vahel o mõe toote uurme seotud tema hävtamsega. Ku lambvabrkus kotrolltaks kõg elektrprde tööga, ss e jääks pood saatmseks ühteg pr järele. Seepärast kotrolltakse mtte kõk pre, vad ault juhuslkult valtud proovpartsd. Mõõtmseks võetud üldkogum osa metatakse valmks. Seega statstka teeb järeldus üldkogum kohta valm põhjal. Üks statstlste admete kogumse põhprobleeme o järgme: Kudas leda atud üldkogumst küllalt väke valm, et valm kohta saadud tulemused krjeldaksd ka üldkogumt psavalt häst? Näde. Presdedvalmste teses voorus jäd kokureerma kaks kaddaat: Armas Kuldsuu ja Ustav Tõelemb. Ajaleht "Eestmaa Suller" küstles kahtkümmet Talla täavatel lkuvat mest, ja sa tulemuseks et 0 % vastaust hääletab Kuldsuu poolt; 30 % Tõelemb poolt; 20 % läheb hääletama, aga e tea veel, kelle poolt; 25 % e lähe valma. Ülejääud küstletud soovtasd küstlejal "uttu tõmmata", "jalga lasta" võ hlsd mõel muul vsl tüütavast pärmsest kõrvale. Kug ajaleht "Eestmaa Suller" avaldas eed tulemused ja eustas, et Tõelemb kogub 75 % häältest ja Kuldsuu 25 %, e võetud ed tulemus tõsselt. Mks? Põhjus o väga lhte - valm e olud küllalt arvukas. Näde 2. Samade presdedkaddaatde populaarsust hdas Armas Kuldsuu partekaaslaste poolt loodud avalku arvamuse uurmsfrma "Amor". "Amor" korraldas telefoküstluse, mlles helstat 3000-l järjestkusel telefoumbrl. "Amor" sa tulemuseks et 52 % vastaust hääletab Kuldsuu poolt; 3 % Tõelemb poolt; 30 % arvas, et e lähe valma. Ülejääud vastaud arvasd, et lähevad valma, aga e tea veel, kelle poolt hääletavad.

2 Kug üüd ol psavalt palju küstletud, e olud valm moodustatud, et selle põhjal saaks järeldus teha kogu Eest kohta. Need 3000 järjestkust telefoumbrt kuulusd lmselt ühe keskjaama alla ja seetõttu e äta eed vastaud kogu Eest hääletajate arvamust, vad ault ühe prkoa telefokasutajate oma. O võmalk, et ault selles prkoas o Armas Kuldsuu populaarsem ku Ustav Tõelemb. Tulemused muutuksd usaldatavamaks, ku kõk telefoumbrd oleks valtud täest juhuslkult. Aga ka ss o tulemuste usaldusväärsus lga väke, sest kõk vastaud o telefoomakud, aga telefo ku tarbeese e ole veel kättesaadav kogu ühskoale, vad ault jõukamale ühskoa osale. Seega Valm peab olema küllalt arvukas. Igal üldkogum objektl peab olema võrde võmalus valmsse sattuda. Valmt võb moodustada juhuslkult, aga ka mg kdla plaa alusel. Juhuslku valm saame, ku koostame üldkogumst mg mekrja ja võtame sealt juhuslkult välja uurtavad objektd. Täelku juhuslkkuse saavutamseks tuleks kasutada persoaalarvut võ kalkulaator juhuarvude geeraatort võ spetsaalsed juhuarvude tabeled. Näde 3. Lollste lavaltsus tahts uurda lakodake suhtumst keskütte ha tõusu. Selleks valt la täavate mstust juhuslkult üks täav ja küstlet kõk sellel täaval elavad mes. Tulemused old ootamatud - küstletud ktsd keskkütte ha tõusu heaks. Põhjus ol lhte - sellel täaval e olud ühesk majas keskkütet. Järgmsel aastal otsustas lavaltsus küstleda elakke suhtumst maa ha tõusu. Et mtte korrata eelme kord tehtud vga, otsustat seekord küstleda ga perekoda, kes elab majas mlle umber lõpeb setsmega, korters umber 6. Tulemused old jälle ootamatud - elakke jätts ka maa ha tõus ükskõkseks. Põhjus ol lhte: maa hd huvtab eekõke eramajade omakke, aga tüüplses eramajas o alla 6 korter. Kug valmsvs ol älselt juhuslk, e saaud me kummalg juhul juhuslkku valmt. Juhuslku valmse kasutamsel o üks puudus. Ku me peame äteks valma,4 mljo Eest elaku hulgast täest juhuslkult välja 5000 skut, ss tuleks mel kkag käa küsmus estamas peaaegu kõgs Eest lades, alevtes ja valdades ja seetõttu kuluks uurmusele palju tööd, aega ja raha. Plaeertud valm korral saab uurmsele kuuluvat aega ja raha kokku hoda, aga tulemused võvad kkag tulla vajalku täpsusega. Näteks tüüplse avalku arvamuse küstluse jaoks määratakse eelevalt kdlaks, mtu la ja mtu maaelakku, mtu meest ja ast, mtu eestlast ja muulast küstletakse. Need arvud määratakse vastavalt la ja maaelakkoa, meeste ja aste, erevate rahvuste protsetuaalsele jaotusele. Seejärel jaotatakse eed arvud vastavalt la võ maakoa elake arvule. Seejärel valtakse maakoas juhuslkult välja l, alev võ küla, mlle elakke seekord küstletakse. Igast last, alevkust võ külast valtakse juhuslkult (mekrja järg) küstletav. Ku küstletavat e ole kodus võ ku ta keeldub kotakteerumast, ss o olemas reegld, mlle alusel letakse tee küsteldav. Ku valm lageb kokku üldkogumga, ss metatakse valmt kõkseks valmks. Ülaltoodud põhjustel kasutatakse kõkset valmt harva. Ku statstlse uurmuse tegja uurb valmt, ss ta saab mõõtmse võ küstluse teel admed, ms moodustavad statstlse admestku. Seda admestkku võb hoda äteks kartoteega, mlles ga uurtava objekt admed o erald kaardkesel. Ssk o otstarbekam estada ad tabela, mlle rdades o uurtavad objektd, veergudes aga ede objektde juures määratud tuused. Sellst tabelt metatakse objekttuustabelks. Järgev tabel o üheks äteks objekt-tuustabelst: Rgkatseakadeemasse astujad pdd tegema läb ssseastumskatsed. Osa katsete protokollst äg välja : Perekoa ja Sugu Vaus Keskme Test Mudr Saapa Juh- Pkkus Kaal eesm he puktd r. r. load Tarmo Tak m A 87 95,5 Paul Püss m B 75 75,5 Ma M ,05 Ka Kahur B Borja Bomm m C Kust Kuul m Ta Tääk Kot Kolt m Nagu äeme, võvad objekt-tuustabels krjas olevad tuused olla erevat laad. Tuused, mlle väärtusteks o arvud, metatakse arvtuusteks ehk kvattatvseteks tuusteks. Arvtuused o äteks pkkus, kaal, vaus, keskme he, kgaumber, rahvaarv ja rg pdala. Tuused, mlle väärtuseks e ole arvud, o mttearvulsed ehk kvaltatvsed tuused. Mttearvulsed tuused o äteks sugu, rahvus, hardus, juuste värv, perekoases, ülaltoodud tabels tuus autojuhload. Kvaltatvse tuuse väärtused e ole arvulsed, kud ed võdakse märkda arvudega, et hõlbustada ede töötlemst arvut abl. Arvtuused jaguevad omakorda a) pdevateks; b) dskreetseteks. Pdev tuus võb omadada kõk reaalarvuls väärtus mgst prkoast. Näteks kaal, kasv, aeg ja temperatuur o pdevad tuused. Dskreete tuus võb omadada vad ükstesest eraldatud väärtus. Dskreetse tuuse väärtused saadakse tavalselt loedamse teel, äteks perekoalkmete arv, õplaste arv klasss.

3 Tuuste jaotame pdevateks ja dskreetseteks o mõel juhul tglk, sest ssulselt pdev tuus (vaus) võb osutuda dskreetseks väkese mõõtmstäpsuse tõttu (vaus täsaastates). Ku aga dskreetsel tuusel o väga palju erevad väärtus (äteks erevate perekodade aastasssetulekud kroodes), ss o mõkord kasulk seda tuust vaadelda ku pdevat. Admete töötlemsel loetakse dskreetseks eamast tuus, mllel o vähe väärtus (mtte eam ku paarkümmed) ja eed o täsarvud. Mttearvulsed tuused jaguevad a) omaalseteks tuusteks; b) järjestustuusteks. Järjestustuus o tuus, mlle väärtus saab ssu põhjal järjestada. Näteks küsmusele atud hagvastused (meeldb, ole ükskõke, e meeld), hded (väga hea, hea, keskpärae, puudulk). Järjestustuuse väärtus võb estada ka arvudea, aga ede arvude suhtearvudel e ole mõtet. Näteks he "4" pole kaks korda parem hdest "2", aga kaal "4 kg" o kaks korda suurem kaalust "2 kg". Nomaaltuused erevad järjestustuustest selle poolest, et ed e ole väärtuse järg mõtet järjestada. Näteks rahvus, slmade värv, kutseala, partelsus. Nomaalsete tuuste korral ault loedatakse ühesugused väärtus. Näteks 994. a. ol 0000 Eest elakust 6386 eestlast, 2897 veelast, 269 ukralast, 57 valgeveelast, 00 soomlast, 20 juut, 24 tatarlast, 9 lätlast, 7 poolakat, 6 leedulast, 2 sakslast ja 83 muu rahvuse esdajat. O olemas veel üks lk tuused, mda mõed autord loevad omaal- aga mõed järjestustuusteks. Need o.. baarsed ehk alteratvsed tuused. Baarsel tuusel o ault kaks teetest välstavat väärtust. Tüüple baare tuus o sugu. 67. Soovt uurda uue värvflm kvalteet. Kas o mõttekas kasutada kõkset valmt? 68. Õllevabrkat tahts ee uue õllesord "Haaja hapu" müüglepaskamst uurda õllesõprade arvamust. Selleks korraldas ta õllebaars "Rohele ko" tasuta degusteermse. Kautäe uut õlut sa gaüks, kes tells kolm kau alkoholvaba õlut "Võru vese". Krjelda valmt. Kas kõke uurmus o mõeldav? 69. Mõtle välja veel mõ äde, kus terve üldkogum uurme o praktlselt võmatu, küll aga saaks üldkogumt uurda valm abl. 70. Kas Eest keskkoollõpetajate matemaatkateadmstest pld saamseks psab ühe klass õplaste testmsest? Kas psab ühe kool abturetde testmsest? Kudas o määratud üldkogum? Kudas koostada valm, et objektvse pld saaks vähmate kuludega? 7. Soovtakse uurda telesaadete populaarsust Eests. Kudas moodustaksd valm? 72. Peeter vädab, et edetabel "Tagume paar välja" eesotsas olev laul o Eests kõge populaarsem laul. Kas tal o õgus? Kas "Kuku" raado muuskasaate "Tagume paar välja" muuskahdajate valm moodustavad a) kõk Eest kodakud b) kõk Eest oored c) kõk "Kuku" raado kuulajad d) Kõk stuudosse helstajad? 73. Ms o üldkogumks ja valmks a) parlamedvalmstel; b) kohalkel valmstel? 74. Ms o üldkogum, valm ja mõõdetav tuus a) õhu temperatuur määramsel ühes lmajaamas, äteks Kuuskul; b) õhu temperatuur määramsel kõgs Eest lmajaamades; c) metsloomade ja ldude loedustel Eest metsades? 75. Määra, ms tüüp tuused o järgmste küsmuste vastused? Nm Sugu Süaasta Kodakodsus Hardustase Töökoht Kuupalk Odavske tulemus Ku tht sutsetad? Kudas saab oma tööga hakkama Eest Vabarg peamster? Hda küme pukt skaalas asambl "Veaskod" meeldvust. 76. Soovt uurda sutsetamse levkut oorte hulgas. Uurmust läbvv sotsoloog pakkus välja järgmsed vastusevaradd: a) jah b) e c) mtte ühteg sutsu päevas e harva -3 sutsu päevas peaaegu ga päev 4-0 sutsu päevas pdevalt -20 sutsu päevas üle ühe pak päevas Sõasta ga vastusevarad puhul sobv küsmus g määra tuuse tüüp. 77. Soovd uurda seda, mllst muuskat Su koolkaaslased kuulaksd kool raadost vahetu ajal. Mda küsksd, et tehtav kahetue muuskaprogramm pakuks huv võmalkult paljudele ja e muutuks tüütavaks? Mllst tüüp vastused kasutaksd? ANDMETE ETTEVALMISTAMINE TÖÖTLEMISEKS Oletame, et küstlus võ mõõtme o tehtud ja me oleme saaud admetabel. Nüüd võks kohe hakata saadud tabelst järeldus tegema, aga gaks juhuks uurme ee veel tabelt. Tabels võb olla ka vgu ja tätmata lahtred. Järgevas tabelosas märkame kahte tõeäolst vga. Ta Tääk e saa olla ault 8 cm pkkue ja Ma M e saa kaaluda 8,05 kg. Ta Tääg pkkuse ülesmärkmsel võs mõ umber jääda vahele - eu pkkus võb olla 58 cm, 68 cm, 78 cm aga ka cm.

4 Ma M kaalus tõeäoselt 80,5 kg (komavga), aga võmalk o ka kahe vea kooseseme (komavga ja ärajääud umber). Vgased väärtus e toh asedada tõeäolse õge arvuga - mood me võltsme admed ja teeme järeldus võltstud admetest. Vgased mõõtmstulemus e toh ka asedada arvuga 0. Nüüd saaksme, et Ma kaalub 0 kg ja Ta o 0 cm pkkue. See tulemus o samut absurde. Vgase mõõtmstulemusega lahtrsse tuleb jätta vastavasse kohta tühk võ spetsaale puuduva väärtuse kood. Mões programms o selleks arv , mões Perekoa ja Sugu Vaus Keskme Test Mudr Saapa Juh- Pkkus Kaal eesm he puktd r. r. load Tarmo Tak m A 87 95,5 Paul Püss m B 75 75,5 Ma M ,05 Ka Kahur B Borja Bomm m C Kust Kuul m Ta Tääk Kot Kolt m Puuduva väärtusega lahtred võb edaspdses uurmuses kokku lugeda, aga ed e võ kasutada äteks artmeetlse keskmse arvutamsel. Asedades äteks Ta pkkuse -999-ga, ltes kaheksa tabels oleva oore pkkused ja jagades 8-ga, saaksme keskmseks pkkuseks x = ( ):8 = 30,875 cm, ms o absurde. Õge keskmse pkkuse leame, ku jätame puuduva väärtuse välja: x = ( ):7 = 78 cm. Vahel o tark mõõtms- ja küstlustulemused ee edasst uurmst kodeerda. Vastuvõtukomsjo tahab vastuvõtutest tulemuse ja keskkool keskmse hde summa alusel määrata õppurkaddaatde paremusjärjestuse. Ku lta test puktd keskmsele hdele, ss o saadud summas keskmse hde osatähtsus võrreldes test tulemustega tühe. Seepärast tuleb kasutada mgt kodeermseeskrja, ms tesedaks test puktd hdeks. See võks olla äteks järgme: Puktde arv He Selle puktde kodeerme hdeks e ole auvõmalk, sest tulemus sõltub hdamsskaala valkust (äteks Saksamaal o vastupde süsteem - kõge parem he o ja halvm 5, Pratsusmaal hatakse aga 20 pall süsteems). Kodeerme o tuuste väärtuste hulga tesedame, mlles gale tuuse esalgsele väärtusele seatakse vastavusse üks uus väärtus - kood. Järjestustuused tuleb töötluseks üldjuhul kodeerda. Kooddea kasutatakse tavalselt arve. Järjestustuuse kodeermsel o mõstlk sältada ssule järjestus. Näteks vastusevaradd hagküsmusele saab kodeerda : meeldb väga meeldb ole ükskõke e meeld üldse e meeld Võmalkud o ka muud kodeermsvsd. Võb kasutada vastupdst skaalat (meeldb väga -,...,üldse e meeld - 5), skaala võb alata 0-st je. Kodeermseeskrjad võvad kaotada osa teavet. Tests kogutud puktsumma ads mele rohkem formatsoo, ku test tulemus hdea 5 pallses skaalas. Aga alat e oleg mel järelduste tegemseks palju formatsoo vaja ku test tegemsel küssme. Olgu mel äteks tuuse elukoht erevad kodeermseeskrjad. Elukoht Suurl L Väkel Alev Alevk Maa A 2 2 B Kodeermseeskr A o küll korrekte, aga kaotab osa teavet, melt erevuse suurja väkela vahel. Mõe küsmuse lahedamsel (äteks maa- ja laelake protsed määramsel) pole aga seda teavet vaja. Nomaaltuused võb kodeerda arvudea, aga e toh töödelda arvudea. Ku äteks ülaltoodud ssseastujate tabels juhlubade olemasolu kodeerda : Lube pole A B C D Ku üüd leda tulemuste artmeetle keskme, ss saame x = ( ):8 =. Seega keskmsel ssseastujal peaksd olema olemas mootorrattur load, aga tegelkult o eed ault Tarmol. Admetöötluse aluseks o admetabel ehk objekt-tuustabel, mlles osa admed võvad olla kodeertud kujul. Et see tabel oleks üheselt mõstetav töötlejale ja ka tabel koostajale, selleks peab tabelle lsama admekrjelduse. Admekrjelduses o ) tuuste med ja mede tähedused 2) tuuste tüübd; 3) kodeermseeskrjad; 4) arvtuuste korral ka mõõtühkud. Tuuse m o tuuse metus. Näteks sugu, vaus, elukoht. Vahel võb tuuse metus olla pkem tekstlõk, äteks ühes kuus tehtavad kulutused todule, alkohoolsetele jookdele ja tubakatoodetele. Ku pkka tekstlõku kasutada tabel

5 päses veeru kohal, ss läheb veerg, mlles o tavalselt kolme ku vekohale arv lga laaks ja sellsed veerge ssaldav tabel e mahu laust pd paberle, arvutekraale ja prterle. Järelkult o mõstlk tuuse mea kasutada mgt lühemat tekstlõku, äteks todukulu. Tuust, mlle meks o kulutused tööstuskaupadele, teeustele, säästudeks ja maksudeks võks üüd metada äteks muudkulud. Sellsed lühmetused lausa õuavad, et ed oleks pkemalt seletatud admekrjelduses. Mudu võb äteks küme aasta pärast seesama tabel koostaja arvata et todukulu tähedab päevast eergeetlst toduvajadust klokalortes, muudkulud aga päevast alkohol ja tubakavajadust. Et objekt-tuustabelsse mõõtühkud e märgta, ss o loomulk ka see, et admekrjelduses o arvtuustel krjas ka mõõtühkud. Kaasajal töödeldakse statstlselt admed eamast arvut abl ja kasutatakse vastavad tarkvarapakette. Arvutprogramm võmalused määravad ära kasutatavate tuuste tüübd. Need e lage pärselt kokku mee poolt varem tehtud tuuste jaotusega (arvtuused ja mttearvulsed tuused, pdevad tuused ja dskreetsed tuused, baartuused, omaal- ja järjestustuused). Arvutprogramms võb tuus olla a) tekstlõk; b) aturaalarv; c) fkseertud pkkusega reaalarv; d) kuupäev; e) tõeväärtus ( võ 0). Vmast tüüp kasutatakse baartuuste (äteks sugu) märkmseks. O loomulk, et admekrjeldus ssaldab ka tuuste kodeermsreegled. Selle admekrjeldus atab ed admed kasutada ka mõe aasta pärast, ku äteks tahetakse võrrelda erevate aastakäkude tulemus, aga keeg e mäleta eam, mda tähedasd lühedatud tuuste med ja kudas laht mõtestada arusaamatua tuduvat kodeergut. Teema lõpetuseks kõge olulsem. Selleks et koostada admestkku, peab olema selge, mda me tahame uurda. Me peame teadma, mllstele küsmustele tahame admestku abl vastused leda. Admed koguda ault selleks, et admed koguda, e ole mõtet. Admete kogume ja korrastame o vajalk eeltöö admete statstlsele töötlemsele. See eeltöö kooseb järgmstest etappdest: ) probleem püsttame ja üldkogum määratleme; 2) mõõdetavate tuuste ja mõõtmstäpsuse määrame; 3) valm suuruse määrame ja valm moodustame; 4) tuuste väärtuste mõõtme valml; 5) kodeermseeskrjade fkseerme; 6) admekrjelduse lsame admestkule. 78. Vedrkust füüskaõpetaja mõõdab õplaste teadms 0 pall skaalas. Mõtle välja sõalsed hagud tema hetele. 79. Poltkute populaarsuse ja tutuse küsmusel o vs erevat vastust: usalda täelkult, usalda, e usalda, üldse e usalda, e tue sellst. Koosta kolm erevat kodeermseeskrja. 80. Mõtle välja kahed võmalkud vastusevaradd küsmusele "Kudas suhtud oormeeste kohustuslkku sõjaväeteestusse?". Mõlemal juhul pae krja korrekte kodeermseeskr ja määra tuuse tüüp. 8. Õpetajad vädavad, et õplastel o vaba aega laalt, aga ad kasutavad seda ault logelemseks. Tee vädate vastupdst, s.t. et olete koormatud koduste ülesaetega, et vaba aega e jää. Koosta küsmustk, ms ataks välja selgtada, mlleks kulub õplase aeg keskmsel koolpäeval. Ku palju o tal vaba aega? 82. Se kool totlustamst korraldaud frma läks pakrott. Osa õplas tahaks kools supp võ praad süüa, osa lepks puhvetst saadava kohv ja saakestega, osa ärks vahetu ajal kodut kaasa toodud võlebu. Sa ku aktve abturet pead korraldama küstluse, mllest selguks: "Mllst totlustamsvs õplased eelstaksd ja ku palju o ede vaemad valms kulutama raha lapse totlustamsele kools. Koosta küsmustk ja mõtle välja küsmused, vastusevaradd küsmustele, kasutatavad tuused, ede tüübd ja kodeermsreegld. 83. Koguge ühselt oma klass kohta admestk, ms ssaldaks kdlast järgms tuused: eesm, süaasta, -kuu, -päev, vaus, kasv, kaal, jalaumber, lemmkloom, lemmkasambel, matemaatka he, füüska he, eest keele he. Admestk o hädavajalk edaspdseks tööks. See ülesae, aga ka järgmsed kaks ülesaet g ka ülesae 77. o mõeldud sesesva võ grupvslse projektülesadea, ms tuleks lahedada ädala-kahe jooksul. Sellsed ülesaded vaatleme edaspdg, ede läbtegeme aab vajalku kogemuse statstka paremaks mõstmseks.

6 ANDMETÖÖTLUS VARIATSIOONRIDA. SAGEDUSTABEL Näde. Katsemsteerum tahab kotakombaadlt tellda kõg sõdurposte jaoks saapad. Msteerum teab küll lgkaudselt sõdurte üldarvu, aga ta e tea, ku palju o vaja tellda ereva suurusega saapad. Võks mudug uurda üldkogumt, aga sel pole erlst mõtet, sest järgmsel aastal o sõjaväes juba uued posd. Lhtsam o moodustada paar sõjaväeosa juhuslkult võetud sõdurtest valm ja selle abl selgtada saabaste suhtele vajadus vastavalt umbrle. Ühe rühma sõdurposd kadsd järgmse suurusega saapad: Selle arvude järjestus o statstle rda. Statstlse rea maht o elemetde arv selles reas. Et s o toodud 40 sõdur saapaumbrd, ss rea maht o 40. Et veltveebel Mespuu e vtsud hakata es admetest ereva suurusega saabaste kadjad kokku lugema, ss käsks ta postel võtta rtta mtte pkkuse, vad hoops saapa umbr järg. Tulemuseks ol järgme admete rda Tulemuseks sa veltveebel Mespuu tuuse (saapaumber) järjestatud väärtuste rea ehk varatsoorea. Kasvavalt võ kahaevalt järjestatud tuuse väärtuste rda metatakse varatsooreaks. Saadud varatsoorea põhjal koostas veltveebel Mespuu järgmse tabel. Saapa umber Kadjad Sellst tabelt metatakse sagedustabelks. Sagedustabel ätab, mtmel korral atud tuus saab atud väärtuse. Sagedustabelst graaflse ülevaate saamseks koostatakse tulpdagramm. Selle tabel põhjal ol veltveebel Mespuule selge, et lmselt tuleb keskmse suurusega saapad (umbrd ) tellda rohkem ku väkes ja suur. Et mõõtms o 8 tehtud vähe, ss seda, ku palju tuleb tellda erevas 6 suuruses saapad, veel otsustada e saa. Katsemsteerum referet Kaelapuu lasks aga teha 4 aalooglsed uurgud ka mões teses väeosas, võtts 2 kokku saadud tulemused ja sa järgmse sagedustabel 0 Saapa umber Sagedus Tabels o 300 oore sõjamehe saapaumbrd. Joostades välja sellele tabelle vastava tulpdagramm, sa ta järgmse pld: Tulpdagrammlt e ole äha, mtu protset peab tellma mg suurusega saapad. Referet Kaelapuu otsustas vmasele tabelle lta veel ühe veeru, kus o krjas, mtu protset saapakadjast kaab atud umbrga saapad: Saapa umber Sagedus Sagedus %-des Saadud tabelt metatakse sagedus-jaotustabelks. Ku jätta vmasest tabelst ära keskme rda, ss saame jaotustabel. Jaotustabel ätab tuuse väärtuste suhtelst esemssagedust. Suhtele esemssagedus saadakse esemssageduse jagamsel kõg mõõdetud objektde arvuga. Vahel estatakse suhtele esemssagedus protsetdes. Tuuse saapa umber jaotustabel tema tüüplsel kujul äeb välja : Saapa umber Jaotus ,0367 0,67 0,22 0,26 0,2 0,3 0,033 0,0067 Jaotustabelt saab estada ka sektordagramm abl. Sektordagramm aab hea ülevaate tervku jaguemsest, aga ta e sob absoluutarvude estamseks. Arv- ja järjestustuuste puhul o eelstatavam tulpdagramm, sest selle horsotaalteljel o äha tuuse väärtuste järjestus. Nomaaltuuste puhul e ole järjestus tähts ja seetõttu kasutatakse rohkem sektordagramm. 2% 44 26% 43 Sagedustabelt saab kasutada ka pdeva tuuse erevate väärtuste pakemse ja esemse sageduse uurmseks.,3% ,7% 46 3,3% 0,3% 39 3,6% 40 22% 42,7% 4

7 Näde 2. Veltveebel Mespuu, jefretor Küüarpuu ja paljud tesed alamväelased mõõtsd väeosades kutsealuste pkkused ja saatsd tulemused Katsemsteerum referet Kaelapuule. Kaelapuul ol admed vaja selleks, et määrata, kudas jaguevad sõdurposd pkkuste järg. Tal ol melt vaja teada, ku palju peab erevat kasvu mudred tulevaks aastaks tellma. Kutsealuse pkkust ku tuust võb lugeda pdevaks. Mudr kasv ku tuus o aga dskreete - sest rätsepatöökojad õmblevad masstoodagut ault teatud kasvude kaupa. Õmblusvabrk soovtas Kaelapuul jagada kõk pkkused kaheksaks vahemkuks ja loedada gasse vahemkku sattuud pkkused. Kaelapuu tegg seda õutud vsl ja sa tulemuseks sagedustabel: Pkkus Sagedus Esta see sagedustabel tulpdagramma ja koosta vastav jaotustabel. Sagedustabel moodustamseks jaotatakse pdeva tuuse kõkvõmalke väärtuste hulk ühsosata vahemkeks ehk klassdeks. Vahemku otspukte metatakse klassprdeks. Klassprdeks valtakse eamast täsarvud, kusjuures otsmsed klassd võvad olla ka lahtsed, s.t. vähma klass alumst ja suurma klass ülemst pr määratud e ole. 84. Moodusta leheküljel 54 atud tabel admete põhjal tuuste vaus ja keskme he varatsooread. 85. Moodusta oma klass admestku põhjal tuuste pkkus, kaal ja jalaumber varatsooread. 86. Moodusta oma klass admestku põhjal tuuste sagedus ja jaotustabeld a) sükuu b) vaus c) jalaumber d) eest keele he. e) pkkus f) lemmkloom g) poste kaal 87. Jooesta oma klass admestku põhjal eelmses ülesades toodud tuuste tulpdagrammd. 88. Tulpdagramme võb kujutada ka kolmemõõtmelselt. Kas kõrvalolev tuus o pdev võ dskreete tuus? Laste arv uurtud peredes Laps pole laps 2 last 3 last 4 last üle 4 lapse KESKVÄÄRTUS. MEDIAAN. MOOD Alat pole admestku seloomustamseks vaja estada kõk statstls admed vad psab ükskutest ätajatest - karakterstkutest. Tutumad karakterstkud o keskmsed ja hajuvusmõõdud. Käesolevas teemas tutvume lähemalt keskmste ledmsega. Keskmsed, agu metusk ütleb, väljedavad atud tuuse mgt keskmst väärtust, mlle ümber tuuse väärtused pakevad. Tutumad ruutkeskme, keskmsed o geomeetrle keskme, harmoole keskme, keskväärtus, medaa ja mood. Mee kästleme skohal põhjalkumalt keskväärtust, medaa ja mood. Tuuse keskväärtuseks o tuuse väärtuste artmeetle keskme. Keskväärtust tähstatakse x. Olgu x vaadeldava tuuse väärtus esmese objekt korral, x2 tese objekt korral je g olgu mõõdetud objektde arv. Artmeetlseks keskmseks metatakse tuuse kõg väärtuste summa ja objektde arvu jagatst. x = x + x x Seda tulemust saab Leohard Euler poolt kasutusele võetud summamärg Σ (kreeka tähestku suur täht sgma) abl estada lühemalt: x = x = = x. = Summamärg abl tähstatakse lühemalt ühelaadsete suuruste summat. Näteks ak + ak a = a, kus a o summa üldlge, summeermsdeks, = k g k ja vastavalt summeermse alume ja üleme raja. 50 Näteks summa = =, aga summa 3 Seega keskväärtus x = x. = =. = x + x2 + x x = x. =

8 Vaatame veelkord pealkrja Admete ettevalmstame töötlemseks järel toodud tabelt. Tuuse pkkus väärtused old: 87, 75, 70, 64, 99, 68, 8 (mõõtmsvga), 83. Keskväärtuse ledmseks jätame vgase lähteadme vaatluse alt välja, ldame ülejääud arvud ja jagame tulemuse 7-ga: x = = 78 cm. Objektde arv, mllega jagame, o võrde valm mahuga ault ss, ku ühelg objektl vaadeldava tuuse väärtus e puudu. Ku admestkus o tühkud, ss o objektde arv mtme objekt võrra väksem, ku mtu mõõtmstulemust vaadeldaval tuusel puudub. Näde. Keemaõpetaja Mesuur teg ühel päeval kolmes paralleelklasss korraga kotrolltöö. Ta paradas tööd ära ja tahts teada, mlle o kõg tööde keskme he. Ta hakkas tulemus kalkulaatorl ltma, aga et lta ol peaaegu sada arvu, ss juhtus tal äpardus: kord jukerdas klavatuur, et hde 2 asemel ssestas ta 22; ss vajutas ta kogemata ltmse klahv asemel jagamse klahvle; ss tul see tüütu geograaf Gloobus oma tobedate aekdootdega ja ta kaotas oma järje. Iga kord tul otsast alata. "Kas kudag lhtsamalt e saa?", küss ta matemaatkaõpetajalt. "Saab küll, kasuta sagedustabelt" vastas matemaatk Abstsss ja ätas Mesuurle, kudas koostada järgmst tabelt: Nvs jätkaud ja lugeud kokku lahtrsse sattuud krpsukesed, sa proua Mesuur sagedustabel: He Sagedus "Ms ma üüd edas tee?", küss keemaõpetaja. "Nüüd korrutad ga hde tema esemssagedusega ja ldad saadud tulemused. Saadud summa jagad hete arvuga", vastas Abstsss. Teud, sa keemk järgmse tulemuse: x = = ,05. Ku objekte o palju, ss o mõstlk koostada sagedustabel ja keskväärus leda järgmse valem abl: x = x f =. S o statstlse rea objektde arv, f o väärtuse x esemse absoluute sagedus (kordade arv). Vmast valemt o mõstlk kasutada ka ss, ku tahame leda mõe pdeva tuuse keskväärtust. Näde 2. Referet Kaelapuul ol sagedustabel sõdurposte pkkustest: Pkkus Sagedus Selle tabel põhjal saab määrata atud valm pkkuse keskväärtuse. Et erevad tuuse väärtused kujutavad edast vahemkke, ss kogu vahemkku seloomustavaks väärtuseks võtame vahemku keskpukt. Näteks vahemku keskpuktks o 6. Lõpmatute lahtste vahemke (esmee ja vmae) asemel vaatleme vahemkke 5-57 ja Nede vahemke keskpuktd oleksd 54 ja 203. Seega saame x = = ,5. Eespool veedusme, et omaaltuused e ole mõtet töödelda arvudea, seega ka omaaltuuse keskväärtust pole mõtet leda. Keskväärtusel ku keskmsel o ka teatud puudused. Arvutamse tulemusea saadud väärtus e pruug se olla üks tuuse väärtustest. Näteks keskme he e ole tavalselt he, s.t. aturaalarv, vad o ratsoaalarv. Keskväärtus ku karakterstk seloomustab üldkogumt halvast ss, ku tuuse väärtuste hulgas o üks võ mtu väärtust, ms o ülejääud väärtustest palju suuremad võ palju väksemad. Näde 3. VI B klasss o kümme poss, est 9 o tavalsed kuueda klass posd, kümes o aga kolm aastat stuma jääud Leopold Lohemadu, kes o juba täsmehe kaalu ja kasvuga. Poste pkkused (cm) kasvamse järjekorras o 48, 49, 50, 5, 52, 52, 53, 53, 54, 88. Ku üüd leda ede poste kasvu keskväärtus, ss saame tulemuseks x = = 55. Seega o ede admete korral üheksa pos pkkused keskväärtusest väksemad ja ault ühe pkkus o suurem. VI B klass poste keskme pkkus o tõest 55 cm, aga keskme selle klass poss o ssk sellelst pkkusest lühem. Kogum paremaks seloomustamseks tuleb app võtta medaa. Medaa o arv, mllest suuremad ja väksemad väärtus o varatsooreas ühepalju. Medaa tähstatakse statstkas sümboltega Me.

9 Ku varatsooreas o paartu arv lkmed, ss medaaks o selle rea keskme lge. Ku varatsooreas o paarsarv lkmed, ss medaaks o kahe keskmse lkme poolsumma. Näteks VI B klass poste pkkuse varatsoorea 48, 49, 50, 5, 52, 52, 53, 53, 54, 88 medaaks o kahe keskmse lkme poolsumma, s.t. Me = = 52 cm. Leame õpetaja Mesuur poolt korraldatud keema kotrolltöö hete medaa. He Sagedus Et objekte o sagedustabels 95, ss medaaks o sellele tabelle vastava varatsoorea keskme väärtus, s.o. 48. väärtus. Suuruselt 48. väärtus kuulub tabel järg arvutades (3+24+2) kolmadasse tulpa. Seega medaa o 3. Tülkam o medaa ledme ss, ku sagedustabels o pdeva tuuse väärtused. Leame tuuse pkkus medaa järgmse sagedustabel põhjal: Pkkus Sagedus Et tabels o = 40 objekt, ss medaa o 20. ja 2. objekt artmeetle keskme. Leame eed objektd. Varatsoorea 20. ja 2. objekt kuuluvad vahemkku ja o selles vahemkus vastavalt 3. ja 4. objekt. Selle vahemku täpsed prd o vastavalt ümardamsreegltele 44,5 ja 53,5 cm. Oletades, et mõõtmstulemused pakevad vahemkus ühtlaselt (s.t. ede vahed o ühesugused), ja kasutades seda, et vahemku laus o 9, saame et mõõtmstulemuste vahed selles vahemkus o 9 2 = 0,75 ühkut. Kujutades seda vahemkku joosel, äeme, et medaa asub vahemku täpsest alumsest prst 3 0,75 = 2,25 cm kaugusel. 0,75 Me 44,5 53,5 Seega tuleb medaa ledmseks vahemku täpsele alumsele prle lsada 2,25. Seega Me = 44,5 + 2,25 = 46,75. Medaa arvutamsel vmases ätes eeldasme, et mõõtmstulemused pakevad vahemkus ühtlaselt. Paraku me e võ seda kdlast väta. Seetõttu same me tulemuseks mtte medaa täpse väärtuse, vad hoops mg lgkaudse hagu medaa väärtuse jaoks. Hagutega ol mel tegu ka sõdurte pkkuse keskväärtuse määramsel sagedustabel abl. Veel üldsemalt rääkdes, ku me leame keskväärtuse, medaa võ mõe muu karakterstku valm admete põhjal,ja mel e ole tegu kõkse valmga, ss me e saa väta, et et ledsme üldkogum keskväärtuse, medaa võ mõe muu karakterstku. Tegemst o ault üldkogum selle karakterstku haguga. N agu keskväärtust, pole ka medaa mõtet leda omaaltuuste korral. Erevalt keskväärtusest e ole medaa seotud tuuse kõg väärtustega, vad tema väärtus sõltub ault varatsoorea keskkohas oleva väärtuse võ väärtuste paar suurusest. Medaa saame, ku vskame varatsooreast välja suurma ku ka vähma väärtuse ja kordame seda protseduur kaua, ku jõuame keskeloleva väärtuse võ väärtuste paar. Seetõttu kasutatakseg ss, ku varatsooreas o üks võ mtu väärtust, ms o ülejääud väärtustest palju suuremad võ palju väksemad, keskväärtuse asemel medaa. Mood o tuuse kõge sagedam esev väärtus. Mood tähstatakse Mo. Ku tuuse väärtused o estatud varatsooreaa, ss e ole mood ledme raske, äteks veltveebel Mespuu koostatud saapaumbrte varatsooreas o moodks rühmas kõge levum saapaumber, s.o Võb juhtuda, et uurtav tuus o multmodaale (kahe mood korral bmodaale), s.t. et mtmel tuuse väärtusel o võrde, ülejääutest suurem esemssagedus. Näteks varatsooreas, mlles old VI B klass poste pkkused o kaks erevat mood, 52 cm ja 53 cm. 48, 49, 50, 5, 52, 52, 53, 53, 54, 88. Ku ühel tuusel o üle kahe võ kolme mood, ss öeldakse, et selle tuusel mood puudub. Mood tähedab atud tuuse kõge tüüplsemat väärtust. Tht kästletakse mood ku orm, äteks ormaale abellumsga, ormaale palk, ormaale vastsüdu pkkus ja kaal. Mood o aus keskme, mda saab kasutada omaaltuuste puhul. äteks pratsuse keeles tähstab mood sõa ormale.

10 Keskmste kasutamsest Ku med huvtab kõge tüüplsem väärtus, ss seda ätab kõge suurema sagedusega väärtus mood. Mood o sageduse kõrgpukt, ta e äta, kas ja ku palju o temast suuremad ja vähemad väärtus. Nomaaltuuste korral (äteks rahvus, elukutse) letakse keskmsea mood. Medaa ledmsel e arvestata tuuse väärtus vad ault suurusjärjestust. Medaa kasutatakse ss, ku o eesmärgks leda täpe admete jaotuse keskpukt, võ ku admete hulgas o ekstremaalsed väärtus, ms olulselt mõjutavad keskväärtust. Keskväärtus sõltub kõgst tuuse väärtustest, kud ta e pruug se olla tuuse väärtus. Keskväärtus võb sattuda vahemkku, kus tuusel o vähe väärtus võ eed puuduvad hoops. Ssk kasutatakse keskväärtust küllalt sagel, sest ta o aluseks teste statstlste ätajate (äteks stadardhälve, korrelatsookordaja) määramsele. Nede ledmsega tutvume edaspd. 89. Kadr Kaval seletas oma pgaabrle mood : "Vaata akast välja. Ku kõge sagedasem aste peakate o valge barett, ss järelkult valge barett o moes, seega aste peakatte mood o valge barett. Kas mood ja mood o omavahel seotud? 90. Ku ajaleht "Õtsev Eestmaa" vädab et Eest keskme palk 996. aasta oktoobrs o 320 kroo, kas see tähedab et a) kõg palkade keskväärtus o 320 kroo; b) kõge levum kuupalk o 320 kroo; c) kuupalga mõttes "keskme" eestlae saab 320 kroo kuus palka? Kudas ja kas mõjutaks keskmst palka metall- ja pudukugate, mõede pakurte, parlamedsaadkute ja kõrgete valtsusametke äkle emgreerume Eestst? 9. Mks o parlamedsaadkutele kasulk ja rahvale kahjulk, et rahvaesdajate keskme palk o seatud sõltuvusse keskmsest palgast aga mtte mmumpalgast? Et parlamedsaadkud ja kõrged rgametkud o osa rahvast, ss ede palk sõltub rahva keskmsest palgast. Seega parlamedsaadkute palk sõltub parlamedsaadkute palgast. Kas selle parlamedsaadku palga määrame o matemaatlselt korrekte? 92. Mllste tuuste puhul lk. 54 olevast ssseastumskatsete protokoll tabelst saab leda ault mood? Mllste korral keskväärtuse, medaa ja mood? 93. Lea oma klass õplaste pkkuse keskväärtus, medaa ja mood. Lea eed suurused ka poste ja tüdrukute korral erald. Võrdle poste ja tüdrukute karakterstkud; keskväärtus, medaae ja moode omavahel. 94. Lea oma klass õplaste sükuu ja süpäeva moodd. 95. Lea oma klass populaarsem lemmkloom. 96. Lea sõdurte pkkuse sagedustabel alusel (vt. lk. 63 ja 66) tuuse pkkus mood ja medaa. 97. Lea veltveebel Mespuu ja referet Kaelapuu sagedustabeltest ( lk. 6 ja 62) tuuse saapa umber medaad, moodd ja keskväärtused. HAJUVUSMÕÕDUD Näde. Kotrolltööd krjutas 50 poss ja 50 tüdrukut. Töö eest võs saada 0-80 pukt. Poste tulemuste keskväärtus ol 55 pukt ja ka tüdrukute tulemuste keskväärtus ol 55 pukt. Kõge õrgema pos tööd hat 8 puktga, kõge tublmat tööd 80 puktga. Kõg tüdrukute tööde tulemused old vahemkus pukt. Seega võb öelda, et tüdrukute tase ol ühtlasem ku poste tase. Tuuse seloomustame ault keskmste abl aab lga vähe formatsoo. Peab kasutama ka karakterstkud, ms ätavad, ku palju keskmselt ereb tuuse väärtus keskväärtusest võ medaast. Sellsed karakterstkud o hajuvusmõõdud. Hajuvusmõõdud seloomustavad tuuse väärtuste hajuvust (ehk test öeldes, kas väärtused erevad ükstesest palju võ mtte). Emkasutatavad hajuvusmõõdud o: ) mmaale ja maksmaale elemet; 2) varatsoorea ulatus; 3) alume kvartl ja üleme kvartl; 4) dspersoo ja stadardhälve; 5) varatsookordaja. Mmaale ja maksmaale elemet Tuuste hajuvuse uurmsel o kõge lhtsam leda maksmaalset ja mmaalset elemet. Mmaale elemet o tuuse väärtuste hulgas vähm ja maksmaale elemet suurm väärtus. Mmaalset ja maksmaalset elemet tähstatakse vastavalt M ja Max. Kõk ülejääud tuuse väärtused jäävad ede väärtuste vahele.

11 Mda suurem o maksmaalse ja mmaalse elemed vahele erevus, seda suurem o tavalselt ka tuuse hajuvus. Seda maksmaalse ja mmaalse elemed vahet metatakse varatsoorea ulatuseks. Suurema admekogum vaatlemsel e pruug admete ssestamsel võ mõõtmsel tehtud vead slma pasta. Ku üüd leda arvtuuste mmaalsed ja maksmaalsed elemedd, ss torkab kohe slma, et Ta Tääg pkkus o ault 8 cm ja Ma M kaal 8,05 kg. Seega mmaalse ja maksmaalse elemed ledmsest o kasu ka vgade kõrvaldamsel admestkust. Mmaalse ja maksmaalse elemed ledmsest o kasu ka ss, ku tahame leda atud üldkogum sesukohalt ebatüüpls objekte ja ed vaatluse alt välja jätta. Näde 2. VI B klasss o vstest tüdrukut. Nede pkkuse mõõtmsel ja kaalumsel saad järgmsed tulemused: Pkkus: 35, 52, 53, 54, 55, 55, 55, 56, 57, 58, 59, 60,62, 63, 64. Kaal: 30, 44, 45, 45, 45, 46, 47, 49, 50, 5, 52, 52, 54, 56, 58. Täedaval uurmsel selgus, et kõge kergem ol ühtlas ka lühm. Selleks osutus väke Ls Pöal, kes ol klassõdedest paar aastat oorem. Mmaalse ja maksmaalse elemed kasutamst hajuvuse seloomustamsel takstab see, et valm mahu suuredamsel kpub mmaale elemet väheema ja maksmaale elemet suureema. Seetõttu läheb vaja ka tes hajuvusmõõte. Alume ja üleme kvartl Alume kvartl o tuuse väärtus, mllest väksemad (võ võrdsed) lkmed o varatsooreas 4 ehk 25 %. Üleme kvartl o tuuse väärtus, mllest suuremad (võ võrdsed) lkmed o varatsooreas 4 ehk 25 %. Alumst kvartl tähstatakse Kv g ülemst kvartl Kv. Kvartld o varatsoorea alumse ja ülemse poole medaad. Alumse ja ülemse kvartl vahele jäävad pooled tuuse väärtustest. Kvartlde erevus ätab samut tuuse hajuvust. Mda suurem o kvartlde vahe, seda suurem o tuuse hajuvus. Näde 3. Vaatleme veelkord VI B klass tüdrukute pkkuste varatsoorda: glse k quarter - veerad; lada k quarta pars - eljadk. 35, 52, 53, 54, 55, 55, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 62, 63, 64. Selle rea medaa o 56 cm. 35, 52, 53, 54, 55, 55, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 62, 63, 64. Me Varatsoorea alumses ja ülemses pooles o mõlemas 7 objekt. Setmest objektst keskmseks o eljas objekt. Seega alumseks kvartlks o 54 ja ülemseks kvartlks , 52, 53, 54, 55, 55, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 62, 63, 64. Kv Me Kv Ülemse ja alumse kvartl vahe o = 6 cm. Lsaks kvartldele kasutatakse statstkas vahel ka detsle. Detslde abl jaotatakse varatsoorda kümeks osaks. Näteks esmee detsl o tuuse väärtus, mllest väksemad (võ võrdsed) lkmed o varatsooreas 0 ehk 0 %. Järgevas tabels o toodud ereva tulutasemega perede rahalsed sssetulekud ja väljamekud 994 aasta vmases kvartals ühe kuu keskmsea 2. Detsl I II III IV V VI VII VIII IX X Sssetulekud Väljamekud Toduaed Sööme väljas pool kodu Alkohol Tubakas Keskmselt laps,63 0,96,05 0,99,,08 0,94 0,92 0,78 0,59 Ku suur osa Eest peredest elas 994. aasta valtud kuul varasemate säästude arvel? Kas jõukus ja kasus kävad koos? Kes võvad lubada edale süüa sööklas ja restoras? Mllsed järeldus oskad veel selle tabel põhjal teha? 2 Tabels olevad admed o võetud 995.aasta Statstka Aastaraamatust.

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58

Διαβάστε περισσότερα

Enam kui kahe grupi keskmiste võrdlus

Enam kui kahe grupi keskmiste võrdlus Bomeetra Enam ku kahe populatsoon keskväärtuste võrdlemne dspersoonanalüüs Enam ku kahe grup keskmste võrdlus H 0 : 1 = 2 = = k H 1 : leduvad sellsed grupd,j, et Eeldustel, et j uurtav (sõltuv) tunnus

Διαβάστε περισσότερα

Ehitusmehaanika harjutus

Ehitusmehaanika harjutus Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative

Διαβάστε περισσότερα

Kompleksarvu algebraline kuju

Kompleksarvu algebraline kuju Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa

Διαβάστε περισσότερα

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori

Διαβάστε περισσότερα

MOSFET tööpõhimõte. MOS diood. Tsoonipilt. MOS diood Tüüpiline metall-oksiid-pooljuht (MOS) diood omab sellist struktuuri

MOSFET tööpõhimõte. MOS diood. Tsoonipilt. MOS diood Tüüpiline metall-oksiid-pooljuht (MOS) diood omab sellist struktuuri MOS dood Metall-okd- ooljuht (MOS) o kaaaja kroelektrooka kõge rohke kautatav re ülde! MOSET tööõhõte I Pch-off D 3 S- allka (ource), G- a (gate), D- eel (dra) -kaalga MOSET (NMOS) kautab -tüü alut 1 1

Διαβάστε περισσότερα

Segmenteerimine peidetud Markovi mudelite segude korral

Segmenteerimine peidetud Markovi mudelite segude korral Tartu Ülkool Loodus- ja täppsteaduste valdkond Matemaatka ja statstka nsttuut Matemaatlse statstka erala Segmenteermne pedetud Markov mudelte segude korral Magstrtöö 30 EAP) Autor katsmsjärgsete parandustega

Διαβάστε περισσότερα

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on

Διαβάστε περισσότερα

Funktsiooni diferentsiaal

Funktsiooni diferentsiaal Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral

Διαβάστε περισσότερα

Geomeetrilised vektorid

Geomeetrilised vektorid Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse

Διαβάστε περισσότερα

9. AM ja FM detektorid

9. AM ja FM detektorid 1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid

Διαβάστε περισσότερα

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon 2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides

Διαβάστε περισσότερα

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013 55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi

Διαβάστε περισσότερα

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS

Διαβάστε περισσότερα

ELEKTRIVÕRKUDE TALITLUSE ANALÜÜS JA JUHTIMINE

ELEKTRIVÕRKUDE TALITLUSE ANALÜÜS JA JUHTIMINE Tallnna tehnkaülkool Elektroenergeetka Insttuut Peeter Raesaar ELEKTRIVÕRKUDE TALITLUSE ANALÜÜS JA JUHTIMINE I osa TALLINN 000 . SISSEJUHATUS KIRJANDUS. Atf S. Debs. Modern Power Systems Control and Operaton.

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning

Διαβάστε περισσότερα

Lokaalsed ekstreemumid

Lokaalsed ekstreemumid Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,

Διαβάστε περισσότερα

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat

Διαβάστε περισσότερα

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D

Διαβάστε περισσότερα

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013 Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,

Διαβάστε περισσότερα

PLASTSED DEFORMATSIOONID

PLASTSED DEFORMATSIOONID PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb

Διαβάστε περισσότερα

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2 PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused

Διαβάστε περισσότερα

Kontekstivabad keeled

Kontekstivabad keeled Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,

Διαβάστε περισσότερα

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1 laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad

Διαβάστε περισσότερα

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.

Διαβάστε περισσότερα

1 Entroopia ja informatsioon

1 Entroopia ja informatsioon Kirjadus: T.M. Cover, J.A. Thomas "Elemets of iformatio theory", Wiley, 99 ja 2006. Yeug, Raymod W. "A first course of iformatio theory", Kluwer, 2002. Mackay, D. "Iformatio theory, iferece ad learig algorithms",

Διαβάστε περισσότερα

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].

Διαβάστε περισσότερα

HULGATEOORIA ELEMENTE

HULGATEOORIA ELEMENTE HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM

MATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Hindamine:

Διαβάστε περισσότερα

Analüütiline keemia II

Analüütiline keemia II Analüütlse keema kursus Analüütlne keema II loeng: LOKT.06.013 (3 EAP) semnar: LTKT.06.003 (3 EAP) [LOKT.06.014 (3 EAP)] Toetub Analüütlne keema I (LOKT.06.010) nstrumentaalmeetodte osale. St edas: Spektroskooplsed

Διαβάστε περισσότερα

Sisukord. 4 Tõenäosuse piirteoreemid 36

Sisukord. 4 Tõenäosuse piirteoreemid 36 Sisukord Sündmused ja tõenäosused 5. Sündmused................................... 5.2 Tõenäosus.................................... 8.2. Tõenäosuse arvutamise konkreetsed meetodid (üldise definitsiooni

Διαβάστε περισσότερα

Elastsusõpetus. (Lineaarne elastsusteooria)

Elastsusõpetus. (Lineaarne elastsusteooria) Tallnna Tehnkaülkool Mehaankansttuut Rakendusmehaanka õppetool ndrus Salupere Elastsusõpetus (Lneaarne elastsusteoora) Loengukonspekt Tallnn 2009-2011 1 Eessõna Käesolev loengukonspekt on eeskätt mõeldud

Διαβάστε περισσότερα

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008 Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub

Διαβάστε περισσότερα

Vedelikkromatograafia ja massispektromeetria

Vedelikkromatograafia ja massispektromeetria Vedelkkromatograafa ja massspektromeetra LOT.06.016 (4 AP) 1 Ülevaade Vaadeldakse süvendatult analüütlse keema sesukohalt vedelkkromatograafat ja massspektromeetrat ursuse põhtähelepanu on praktlstel aspektdel

Διαβάστε περισσότερα

Elastsusõpetus. Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Deformeeruva keha mehaanika õppetool. Andrus Salupere. Loengukonspekt.

Elastsusõpetus. Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Deformeeruva keha mehaanika õppetool. Andrus Salupere. Loengukonspekt. Tallnna Tehnkaülkool Mehaankansttuut Deformeeruva keha mehaanka õppetool ndrus Salupere Elastsusõpetus Loengukonspekt Tallnn 2005 1 Eessõna Käesolev loengukonspekt on mõeldud kasutamseks Tallnna Tehnkaülkool

Διαβάστε περισσότερα

Punktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist

Punktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist Loeng 2 Punktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist P2 - tuleb P1 lahendus T P~Q = { x P(x)~Q(x) = t} = = {x P(x)

Διαβάστε περισσότερα

Sisukord. 3 T~oenäosuse piirteoreemid Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32

Sisukord. 3 T~oenäosuse piirteoreemid Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32 Sisukord Sündmused ja t~oenäosused 4. Sündmused................................... 4.2 T~oenäosus.................................... 7.2. T~oenäosuse arvutamise konkreetsed meetodid (üldise definitsiooni

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline statistika ja modelleerimine

Matemaatiline statistika ja modelleerimine Matemaatiline statistika ja modelleerimine Kirjeldav statistika EMÜ doktorikool DK.7 Tanel Kaart Sagedused ja osakaalud diskreetne tunnus Mittearvuliste või diskreetsete tunnuste (erinevate väärtuste arv

Διαβάστε περισσότερα

5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE

5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE TTÜ EHHTROONKNSTTUUT HE00 - SNTEHNK.5P/ETS 5 - -0-- E, S 5. TUGEVUSRVUTUSE PNELE Staatika üesandes (Toereaktsioonide eidmine) vaadatud näidete ause koostada taade sisejõuepüürid (põikjõud ja paindemoment)

Διαβάστε περισσότερα

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad

Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA III VOOR 6. märts 994. a. Lahendused ja vastused IX klass.. Vastus: a) neljapäev; b) teisipäev, kolmapäev, reede või laupäev. a) Et poiste luiskamise

Διαβάστε περισσότερα

Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti

Διαβάστε περισσότερα

AS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR.

AS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR. AS Mõõtelabor ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR. Mõõtmised teostati 200 a mõõteriistaga... nr.... (kalibreerimistähtaeg...) pingega V vastavalt EVS-HD 384.6.61 S2:2004 nõuetele. Jaotus- Kontrollitava

Διαβάστε περισσότερα

3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE

3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE 3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE 3.1. Loendamise põhireeglid Kombinatoorika on diskreetse matemaatika osa, mis uurib probleeme, kus on tegemist kas diskreetse hulga mingis mõttes eristatavate osahulkadega

Διαβάστε περισσότερα

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem

Διαβάστε περισσότερα

Kvantstatistika klassikud. Osakeste jaotumine energiate vahel pooljuhis. Pooljuhtide tsooniteooria

Kvantstatistika klassikud. Osakeste jaotumine energiate vahel pooljuhis. Pooljuhtide tsooniteooria Pooljuhtde tsoonteoora Kvantstatsta lassud Ms mõned materjald on väga head eletrjuhd (metalld, ud mõned on solaatord? On ju n metalldel u a solaatortel väga õrge eletronde thedus (0 cm -3. Vastus petub

Διαβάστε περισσότερα

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass 2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH

Διαβάστε περισσότερα

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,

Διαβάστε περισσότερα

4 T~oenäosuse piirteoreemid Tsentraalne piirteoreem Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32

4 T~oenäosuse piirteoreemid Tsentraalne piirteoreem Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32 Sisukord 1 Sündmused ja t~oenäosused 4 1.1 Sündmused................................... 4 1.2 T~oenäosus.................................... 7 1.2.1 T~oenäosuse arvutamise konkreetsed meetodid (üldise

Διαβάστε περισσότερα

I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal

I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]

Διαβάστε περισσότερα

1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus

1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus Funktsioon, piirväärtus, pidevus. Funktsioon.. Tähistused Arvuhulki tähistatakse üldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - täisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks

Διαβάστε περισσότερα

DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.

DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka

Διαβάστε περισσότερα

Excel Statistilised funktsioonid

Excel Statistilised funktsioonid Excel2016 - Statistilised funktsioonid Statistilised funktsioonid aitavad meil kiiresti leida kõige väiksemat arvu, keskmist, koguarvu, tühjaks jäänud lahtreid jne jne. Alla on lisatud sellesse gruppi

Διαβάστε περισσότερα

Veaarvutus ja määramatus

Veaarvutus ja määramatus TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead................................... 4 3.2 Tehted

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke

Διαβάστε περισσότερα

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,

Διαβάστε περισσότερα

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad 6.6. Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 263 6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 6.6.1 Silindriline paine Kui ristkülikuline plaat on pika ristküliku kujuline

Διαβάστε περισσότερα

KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD

KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6

Διαβάστε περισσότερα

1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD

1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD 1. Reaalarvud 1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD Arvu mõiste hakkas kujunema aastatuhandeid tagasi, täiustudes ja üldistudes koos inimkonna arenguga. Juba ürgühiskonnas tekkis vajadus teatavaid hulki

Διαβάστε περισσότερα

HONDA. Έτος κατασκευής

HONDA. Έτος κατασκευής Accord + Coupe IV 2.0 16V (CB3) F20A2-A3 81 110 01/90-09/93 0800-0175 11,00 2.0 16V (CB3) F20A6 66 90 01/90-09/93 0800-0175 11,00 2.0i 16V (CB3-CC9) F20A8 98 133 01/90-09/93 0802-9205M 237,40 2.0i 16V

Διαβάστε περισσότερα

T~oestatavalt korrektne transleerimine

T~oestatavalt korrektne transleerimine T~oestatavalt korrektne transleerimine Transleerimisel koostatakse lähtekeelsele programmile vastav sihtkeelne programm. Transleerimine on korrektne, kui transleerimisel programmi tähendus säilib. Formaalsemalt:

Διαβάστε περισσότερα

Wilcoxoni astakmärgitest (Wilcoxon Signed-Rank Test)

Wilcoxoni astakmärgitest (Wilcoxon Signed-Rank Test) Peatükk 2 Wilcoxoni astakmärgitest (Wilcoxon Signed-Rank Test) 2.1 Motivatsioon ja teststatistik Wilcoxoni astakmärgitesti kasutatakse kahe s~oltuva valimi v~ordlemiseks. Oletame näiteks, et soovime v~orrelda,

Διαβάστε περισσότερα

Tuletis ja diferentsiaal

Tuletis ja diferentsiaal Peatükk 3 Tuletis ja diferentsiaal 3.1 Tuletise ja diferentseeruva funktsiooni mõisted. Olgu antud funktsioon f ja kuulugu punkt a selle funktsiooni määramispiirkonda. Tuletis ja diferentseeruv funktsioon.

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti

Διαβάστε περισσότερα

ALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan

ALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan ALGEBRA I Kevad 2013 Lektor: Valdis Laan Sisukord 1 Maatriksid 5 1.1 Sissejuhatus....................................... 5 1.2 Maatriksi mõiste.................................... 6 1.3 Reaalarvudest ja

Διαβάστε περισσότερα

Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel

Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides Magistritöö Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Ajalooline sissejuhatus iii v 1 Rühmateooria elemente 1 1.1 Substitutsioonide

Διαβάστε περισσότερα

1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud...

1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud... Marek Kolk, Tartu Ülikool, 2012 1 Kompleksarvud Tegemist on failiga, kuhu ma olen kogunud enda arvates huvitavat ja esiletõstmist vajavat materjali ning on mõeldud lugeja teadmiste täiendamiseks. Seega

Διαβάστε περισσότερα

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika

Διαβάστε περισσότερα

Lexical-Functional Grammar

Lexical-Functional Grammar Lexical-Functional Grammar Süntaksiteooriad ja -mudelid 2005/06 Kaili Müürisep 6. aprill 2006 1 Contents 1 Ülevaade formalismist 1 1.1 Informatsiooni esitus LFG-s..................... 1 1.2 a-struktuur..............................

Διαβάστε περισσότερα

Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD

Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD 1 Nõudmised krüptoräsidele (Hash-funktsionidele) Krüptoräsiks nimetatakse ühesuunaline funktsioon

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte 51. täppisteaduste olümpiaad

Eesti koolinoorte 51. täppisteaduste olümpiaad Eesti koolinoorte 5 täppisteaduste olümpiaad Füüsika lõppvoor 7 märts 2004 a Põhikooli ülesannete lahendused ülesanne (KLAASTORU) Plaat eraldub torust siis, kui petrooleumisamba rõhk saab võrdseks veesamba

Διαβάστε περισσότερα

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1 κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii

Διαβάστε περισσότερα

Suhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27

Suhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27 Suhteline salajasus Peeter Laud peeter l@ut.ee Tartu Ülikool TTÜ, 11.12.2003 p.1/27 Probleemi olemus salajased sisendid avalikud väljundid Program muud väljundid muud sisendid mittesalajased väljundid

Διαβάστε περισσότερα

Energiabilanss netoenergiavajadus

Energiabilanss netoenergiavajadus Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)

Διαβάστε περισσότερα

Mitme leviteega edastuskanal. Vaibumistega kanali mudel. Vaibumistega kanali mudel. Vaibumistega kanali mudel. Vaibumistega kanali mudel

Mitme leviteega edastuskanal. Vaibumistega kanali mudel. Vaibumistega kanali mudel. Vaibumistega kanali mudel. Vaibumistega kanali mudel datu Raylegh vaumtega kanal: uhulk ampltuud a aa tme levteega edatukanal tu levteed: vaumte tekkepõhu onoää- võ topolevl põhnevad dekanald oldekanald eldame et puudu otenähtavu aata a vatuvõta vahel ugune

Διαβάστε περισσότερα

2. HULGATEOORIA ELEMENTE

2. HULGATEOORIA ELEMENTE 2. HULGATEOORIA ELEMENTE 2.1. Hulgad, nende esitusviisid. Alamhulgad Hulga mõiste on matemaatika algmõiste ja seda ei saa def ineerida. Me võime vaid selgitada, kuidas seda abstraktset mõistet endale kujundada.

Διαβάστε περισσότερα

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a. Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud

Διαβάστε περισσότερα

Parim odav. nutitelefon

Parim odav. nutitelefon Transformer, väga eriline tahvelarvuti Samsungi relv ipadi vastu 2000 eurot maksev HP sülearvuti Kodune Logitechi helipark Nr 76, august 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Parim odav Üheksa videokaamerat. Ainult

Διαβάστε περισσότερα

Smith i diagramm. Peegeldustegur

Smith i diagramm. Peegeldustegur Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.

Διαβάστε περισσότερα

Krüptoloogia II: Sissejuhatus teoreetilisse krüptograafiasse. Ahto Buldas

Krüptoloogia II: Sissejuhatus teoreetilisse krüptograafiasse. Ahto Buldas Krüptoloogia II: Sissejuhatus teoreetilisse krüptograafiasse Ahto Buldas 22. september 2003 2 Sisukord Saateks v 1 Entroopia ja infohulk 1 1.1 Sissejuhatus............................ 1 1.2 Kombinatoorne

Διαβάστε περισσότερα

1 Reaalarvud ja kompleksarvud Reaalarvud Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju... 5

1 Reaalarvud ja kompleksarvud Reaalarvud Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju... 5 1. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, 2013-14. 1 Reaalarvud ja kompleksarvud Sisukord 1 Reaalarvud ja kompleksarvud 1 1.1 Reaalarvud................................... 2 1.2 Kompleksarvud.................................

Διαβάστε περισσότερα

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina

Διαβάστε περισσότερα

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2016

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2016 KTEGOORITEOORI Kevad 2016 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me

Διαβάστε περισσότερα

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010 KTEGOORITEOORI Kevad 2010 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me

Διαβάστε περισσότερα

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom. Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised

Διαβάστε περισσότερα

Kas Androidi ostmiseks on õige aeg? Eesti esimene võrdlustest!

Kas Androidi ostmiseks on õige aeg? Eesti esimene võrdlustest! Uus ipod Nano Nüüd kaamera ja raadioga Pentax K7 Mida arvata järjekordsest kaamerast? Odav ja hea ka Poola värk Poolakate telefoni käib kaks SIM-kaarti Säästuaeg Testis ilma jalata kuvar Kas Androidi ostmiseks

Διαβάστε περισσότερα

Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid

Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid Marek Kolk, Tartu Ülikool Viimati muudetud : 6.. Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid Aritmeetilised operaatorid Need leiab paletilt "Calculator" ja ei vaja eraldi kommenteerimist.

Διαβάστε περισσότερα

Avaliku võtmega krüptograafia

Avaliku võtmega krüptograafia Avaliku võtmega krüptograafia Ahto Buldas Motiivid Salajase võtme vahetus on tülikas! Kas ei oleks võimalik salajases võtmes kokku leppida üle avaliku kanali? 2 Probleem piiramatu vastasega! Kui vastane

Διαβάστε περισσότερα

RF võimendite parameetrid

RF võimendite parameetrid RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne

Διαβάστε περισσότερα

5. aksioom Deformeeritava keha tasakaal ei muutu, kui ta punktid jäigalt ühendada ja lugeda keha absoluutselt jäigaks.

5. aksioom Deformeeritava keha tasakaal ei muutu, kui ta punktid jäigalt ühendada ja lugeda keha absoluutselt jäigaks. . Staatka põhmõstd ja aksoomd. aksoom bsoluutslt jägal khal akdatud kaks jõudu o tasakaalus(kvvaltsd ullga) ss ja ault ss, ku ad o moodullt võdsd, mõjuvad pk sama sgt ja o suualt vastupdsd.. aksoom bsoluutslt

Διαβάστε περισσότερα

2.1. Jõud ja pinged 2-2

2.1. Jõud ja pinged 2-2 1 Peatükk 2 Pinge 2.1. Jõud ja pinged 2-2 2.1 Jõud ja pinged Kehale mõjuvad välisjõud saab jagada kahte rühma. 1. Pindjõud ehk kontaktjõud on põhjustatud keha kontaktist teiste kehade või keskkondadega.

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Square 43 LED

Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,

Διαβάστε περισσότερα

Kineetiline ja potentsiaalne energia

Kineetiline ja potentsiaalne energia Kineetiline ja potentsiaalne energia Koostanud: Janno Puks Kui keha on võimeline tegema tööd, siis ta omab energiat. Seetõttu energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Keha poolt tehtud töö ongi energia

Διαβάστε περισσότερα

Eesti LIV matemaatikaolümpiaad

Eesti LIV matemaatikaolümpiaad Eesti LIV matemaatikaolümpiaad 31. märts 007 Lõppvoor 9. klass Lahendused 1. Vastus: 43. Ilmselt ei saa see arv sisaldada numbrit 0. Iga vähemalt kahekohaline nõutud omadusega arv sisaldab paarisnumbrit

Διαβάστε περισσότερα

2. Normi piiride määramine

2. Normi piiride määramine . Normi piiride määramine 1 Teemad Kliiniliste andmete omadused Andmete liigid Skaalade liigid Objektiivsus, valiidsus (paikapidavus, täpsus), usaldusväärsus (korratavus) Variatsioon vaatlusandmetes Statistilised

Διαβάστε περισσότερα

ANTENNID JA RF ELEKTROONIKA

ANTENNID JA RF ELEKTROONIKA TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mikrolainetehnika õppetool Laboratoorne töö aines ANTENNID JA RF ELEKTROONIKA Antenni sisendtakistuse määramine Tallinn 2005 1 Eesmärk Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKALISED SUURUSED, NENDE MÕÕTMINE JA MÕÕTEMÄÄRAMATUS Lühikokkuvõte

FÜÜSIKALISED SUURUSED, NENDE MÕÕTMINE JA MÕÕTEMÄÄRAMATUS Lühikokkuvõte 0 Taia Tehikaüikoo Füüsikaistituut Marek Viiuu FÜÜSIKLISED SRSED, NENDE MÕÕTMINE J MÕÕTEMÄÄRMTS Lühikokkuvõte Mõõtiseks ietatakse atud füüsikaise suuruse x võrdeist teise saa iiki suurusega, is o võetud

Διαβάστε περισσότερα