Astronoomia termineid (mis ei tarvitse tuttavad olla)
|
|
- Φίλητος Αγγελίδης
- 6 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 Astronoomia termineid (mis ei tarvitse tuttavad olla) aastaparallaks Maa orbiidi raadiuse pikkusele nihkele vastav vaatesuuna muutus. Ehk teiste sõnadega: nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius vaadeldavalt objektilt vaadatuna horisondiline parallaks Maa raadiuse pikkusele nihkele vastav vaatesuuna muutus (nurk, mille all paistab Maa raadius vaadeldavalt objektilt vaadatuna). afeel ümber Päikese tiirleva objekti kõige kaugem asend Päikese suhtes ajavõrrand ei ole võrrand, vaid arv, mis näitab keskmise ja tõelise päikeseaja erinevust alumine ühendus siseplaneedi asend Maa ja Päikese vahel, kui nad on kohakuti ülemine ühendus siseplaneedi asend Maalt vaadatuna Päikese taga, kui nad on kohakuti apogee ümber Maa tiirleva objekti kõige kaugem asend Maa suhtes apotsenter ümber suvalise taevakeha tiirleva objekti kõige kaugem asend selle taevakeha suhtes asimuut nurk maapinnal põhjasuunast ida poole asimutaalne monteering teleskoobi kinnitus, mis võimaldab teda pöörata ümber vertikaalse ning horisontaalasendis telje (muutes asimuuti ja kõrgust) parallaktiline monteering teleskoobi kinnitus, kus üks telgedest on paralleelne Maa teljega (suunatud taeva põhjapoolusele), teine (käändetelg) on sellega risti. Baasjoon raadioastronoomias kasutatav mõiste, millega tähistatakse kahe teleskoobi vahelist kaugust. ekvaatorline montering sama astronoomiline ühik lüh. aü, Maa keskmine kaugus Päikesest, 149,6 milj. km Doppleri efekt heli või valguse lainepikkuse sõltuvus allika liikumisest vastuvõtja suhtes (allika lähenemisel lainepikkus väheneb (sininihe), kaugenedes suureneb (punanihe) ekliptika Päikese näiv tee tähistaevas (suurring, tekib Maa orbiidi tasandi lõikumisel taevasfääriga); on ekliptiliste koordinaatide ekvaatoriks ekstsentrilisus ellipsi lapikust väljendav parameeter e 2 = (a 2 b 2 )/a 2 ; elliptilisus = lapikus, pöördkeha kokkusurutust väljendav arv g = (b a)/a, kus b on pöördkeha ekvaatori, a aga pooluse kaugus keha keskpunktist. elongatsioon planeedi nurkkaugus Päikesest; siseplaneetidel mõeldakse tavaliselt suurimat võimalikku nurkkaugust; eristatakse idapoolset (planeet Päikesest vasakul) ja läänepoolset elongatsiooni emisioonijooned heledad spektrijooned, kus keha kiirgab rohkem kui naaber-lainepikkustel faas fookus astronoomias taevakeha valgustatud (nähtava) osa pindala suhe kogu taevakeha pindalasse. Muutub nullist (näeme ainult valgustamata külge) üheni (kogu nähtav külg on valgustatud) punkt, kuhu koonduvad kumerläätse läbinud või nõguspeeglilt peegeldunud kiired fookusekaugus fookuse kaugus läätsest või peeglist fokaaltasand läätse või peegliga paralleelne tasand, millel asub fookus gammakiirgus elektromagnetkiirgus lainepikkusega alla 0,001 nanomeetrit geostatsionaarne orbiit tehiskaaslase orbiit, mis asub ekvaatori kohal ja kus tiirlemisperiood on võrdne Maa pöörlemisperioodiga tähistaeva suhtes gravitatsioonijõud kehade vahel tekkiv tõmbejõud, võrdeline kehade massidega gravitatsioonikonstant gravitatsiooniseaduse numbriline kordaja (G = 6, Nm 2 /kg 2 ) hajusparved täheparved, kus tähti on vähe ja nad paiknevad hajusalt ja ei ole gravitatsiooniliselt seotu HR diagramm = Hertzsprung-Russelli diagramm kujutab tähe heleduse (kiirgusvõime) ja spektriklassi (värvuse, temperatuuri) vahelist seost Hubble i diagramm galaktikate klassifikatsiooni väljendav joonis, vt. valemid Hubble i seadus galaktika punanihe on võrdeline tema kaugusega Hubble i konstant võrdetegur Hubble i seaduses H = 75 km/s/mpc infrapunakiirgus elektromagnetkiirgus lainepikkustega 0,7 mikromeetrist ühe millimeetrini
2 juuliuse päevad: katkemaatu ajaarvestus päevades = ,5 JD kerasparv tihe ja massiivne (vana) täheparv, üle miljoni tähe, kerakujuline, gravitatsiooniliselt seotud keskmine päikeseaeg ka keskmise päikese aeg aeg, mida mõõdetakse piki taevaekvaatorit ühtlaselt liikuva punkti (nn. keskmise päikese) järgi; nagu tõeline Päike, teeb la keskmine täistiiru ümber Maa ühe troopilise aasta jooksul kevadpunkt (Kalade tähtkujus) taevaekvaatori ja ekliptika lõikepunkt, otsetõusu nullpunkt kosmoloogiline konstant Λ, kosmoloogilise mudeli ajast sõltumatu konstant (Ω Λ 0,7), seostatakse tumeenergiaga Kuiperi vöö Päikesesüsteemi ääreala, aü. kaugusele jääv kettakujuline piirkond, kus tiirlevad nn. Neptuuni-tagused objektid (ingl. TNO = transneptunian object) kääne otsetõus ekvaatoriline taevakoordinaat, väljendab objekti nurkkaugust taevaekvaatorist. ekvaatoriline taevakoordinaat, väljendab kevadpunkti ja vaadeldava objekti kulminatsiooniaegade vahet täheajas. Loetakse idast läände, 0 tunnist 24 tunnini Lagrange punktid tõmbetsentri ümber tiirleva objekti lähedal asuvad punktid, kuhu asetatud keha jääb selle objekti suhtes paigale lahutusvõime teleskoobi või kaamera abil eristatavate punktallikate minimaalne nurkkaugus. Sõltub kiirguse lainepikkusest ja teleskoobi läbimõõdust. Vt. valem. meteoor, meteoriit, boliid Maa atmosfääri tungiv kosmiline objekt must auk objekt, kust valgus välja ei pääse (paokiirus on võrdne valguse kiirusega) muutlik täht täht, mille heledus või värvus muutub neutrontäht täht, mida hoiab tasakaalus neutronite kvantjaotus (Fermi gaas) reflektor peegelteleskoop (objektiiviks on nõguspeegel) refraktor läätsteleskoop (objektiiviks on kumerlääts) seniit lagipunkt, mis jääb otse vaatleja pea kohale nadiir punkt, mis asub seniidist vastassuunas (otse allpool) noova uus täht, muutlik täht, mille heledus lühiajaliselt suureneb kuni korda omaliikumine tähe nihkumine taevas tema ruumliikumise tagajärjel Omaliikumist väljendatakse eraldi käändes ja otsetõusus, mõlemas kaaresekundites aasta kohta paokiirus ringkiirus parsek peegeludu peajada planeedid kiirus, mis on vajalik gravitatsiooniväljast lahkumiseks. Leitakse kineetilise ja potentsiaalse energia võrdsusest gravitatsiooniväljas ringorbiidil püsimiseks vajalik kiirus. Leitakse kesktõmbeja gravitatsioonijõu võrdusest pikkusühik tähtede vahelise kauguse määramiseks parallaksist, vastab aastaparallaksile üks kaaresekund tolmust koosnev udukogu, mis peegeldab tähevalgust piirkond HR diagrammil, kus asuvad tähed, mille energiaallikaks on vesiniku põlemine tuumas. Et see on kõige energiarikkam allikas, viibivad tähed peajadal enamiku oma elust a) Päikesesüsteemis: Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. b) eksoplaneedid planeedid teiste tähtede juures planetaarne udukogu keraja sümmeetriaga gaasudu, mis ümbritseb väga kuuma (kuni K) tähte. Väikeses teleskoobis sarnaneb planeedi kettaga pooluselähedased (tsirkumpolaarsed) tähed, mille kääne on suurem kui 90 - φ (vaatluskoha laiuskraad) ja mis kunagi ei looju. Eestikeelses kirjanduses kasutatakse sõnu mitteloojuvad tähed pulsarid kiiresti pöörlevad neutrontähed, millelt tuleb Maale katkendlik raadiokiirgus punanihe tähe spektrijoone lainepikkuse suurenemine Doppleri efekti tagajärjel (täht eemaldub) päikesekell ajamõõtja, kus aega näitab Päikese poolt valgustatud eseme (näit. varda) vari päikeselaik (-plekk) madalama temperatuuriga piirkond Päikesel, mis paistab tumedana päikesetuul Päikesest lähtuv laetud osakeste voog pärsskiirgus elektronide pidurdamisega kaasnev elektromagnetiline kiirgus
3 radiaalkiirus astronoomias alati kiirusvektori vaatesuunaline komponent (lähenemis- või kaugenemiskiirus), mõõdetakse Doppleri efekti järgi, avaldatakse km/s raskujõud tavaliselt: planeedi pinnal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud relatiivsusteooria vt. erirelatiivsusteooria valemid raadiokiirgus elektromagnetkiirgus lainepikkustega üle ühe millimeetri reliktkiirgus (reliktfoon, mikrolainefoon, taustkiirgus) maailmaruumi ühtlaselt täitev elektromagnetkiirgus, vastab soojuskiirgusele temperatuuril 2,7K Roche piir kaugus, millest lähemal olevad objektid lagunevad tsentraalkeha gravitatsiooni mõjul reflektor peegelteleskoop (objektiiviks on nõguspeegel) refraktor läätsteleskoop (objektiiviks on kumerlääts) röntgenikiirgus (ka X-kiirgus) elektromagnetkiirgus lainepikkustel 0,001 1 nanomeetrit saaros päikese- ja kuuvarjutuste kordumise periood, mis võrdub 18 aasta 11 päeva ja 8 tunniga sideeriline periood pöörlemis- või tiirlemisperiood tähistaeva suhtes sininihe tähe spektrijoone lainepikkuse vähenemine Doppleri efekti tagajärjel (täht läheneb) sõlm (orbiidi sõlm) punkt, kus planeedi või kaaslase orbiit lõikub ekliptika tasandiga. Kui objekt suundub põhjapoolkerale, on tegu tõususõlmega, kui lõunapoolkerale, siis veerusõlmega sodiaak loomaring ekliptikal asuvad 12 tähtkuju, kevadpunktist alates Kalad, Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi (sügispunkt), Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur, Kaljukits. spektriklassid tähespektrite klassifikatsioon; temperatuuri vähenedes: O(30000K)-B-A-F-G- K-M(3000K) supernoova täht, mis plahvatab, muutudes lühiajaliselt väga heledaks(kuni Päikest) sünoodiline periood pöörlemis- või tiirlemisperiood mõne muu, tähtede suhtes liikuva objekti (enamasti Päikese) suhtes tumeaine nähtamatutest osakestest koosnev hajusaine, mis on vajalik galaktikate ja galaktikaparvede koos püsimiseks tsefeiidid pulseeruvate muutlike tähtede liik, kus heleduse muutumise periood on kooskõlas tähe heledusega. tähesuurus süsteem tähtede heleduste võrdlemiseks: tähesuuruste vahe 5 tähesuurust vastab 100-kordsele heleduste erinevusele. Mida heledam on täht, seda väiksem on tema tähesuurust väljendav arv; lubatud on ka negatiivsed tähesuurused. Vt. valemid absoluutne tähesuurus (ka absoluutne heledus) vaadeldava tähe tähesuurus juhul, kui ta asuks 10 parseki kaugusel (aastaparallaks oleks 0,1 kaaresekundit) ultraviolettkiirgus elektromagnetkiirgus lainepikkustel 1 kuni 400 nanomeetrit (10-9 m) valgus ( nähtav valgus ) elektromagnetkiirgus lainepikkustel 0,4 kuni 0,7 mikromeetrit valgusaasta vahemaa, mille valgus läbib ühe troopilise aasta jooksul, 9, km valge kääbus täht, mida hoiab tasakaalus elektronide kvantjaotus. Piirmass 1,4 Päikese massi varjutus taevakeha kadumine teise taevakeha poolt tekitatud varju (ingl/lad. eclipse) või teise taevakeha taha (ingl/lad occultation). Eesti keeles on proovitud neid eristada, kasutades sõnu varjumine ja kattumine. See on oluline, kui näha on mõlemat tüüpi sündmused (näit. Jupiteri kaaslaste korral), Matemaatika algkursus. Olümpiaadiülesanded (ka noorema rühma omad) sisaldavad matemaatilisi võtteid, mida meie koolides ei õpetata. Püüan neid selgitada niivõrd, kuivõrd see on vajalik ülesannetega toime tulemiseks.
4 Aritmeetika. 1. Suured ja väikesed arvud. Kõik astronoomias kasutatavad numbrid väljendavad millegi suurust. Suurust iseloomustavate arvude taga on mõõtühikud, mis on kohaldatud igapäevaste maapealsete asjade mõõtmiseks. Kosmoses toob nende kasutamine kaasa väga suured arvud. Kui mingit arvu nendega jagada, saame üliväikese arvu. Selliste arvude üleskirjutamisel kasutame järguliiget km = 1, km = 1, m 0, = 6,67 10 l 1 a) Arvutamine paberil Selliste arvudega arvutamisel tuleb jälgida reegleid: - liitmisel (lahutamisel tuuakse järguliige sulgude ette ja liidetakse (lahutatakse) sulgudesse jäänud arvud - korrutamisel korrutatakse 10 astme ees olevad arvud, järguliikmete astendajad liidetakse - jagamisel jagatakse järguliikme ees olevad arvud, järguliikmete astendajad lahutatakse Kui palju numbreid? Käsiraamatutes on taevakehi kirjeldavad arvud üsna pikad. Nii on astronoomilise ühiku aluseks olev Maa orbiidi keskmine raadius antud 9 numbrikohaga, samal ajal muutub see vahemikus milj. km. Selge, et arvutustes pole mõtet üle kolme numbrikoha kaasa vedada. Aga siingi tuleb hoolikalt jälgida ülesannet: kui jutt on orbitaalkiiruse erinevusest orbiidi eri punktides (näiteks suvel ja talvel), võib liigne ümardamine vastuse väärtust oluliselt muuta. b) Arvutamine kalkulaatoriga Järguliikme sisestamiseks on tavaliselt klahv EXP. Sisestamisel tuleb meeles pidada, et arvu märgi muutmiseks tuleb märgivahetuse klahvi +/- vajutada enne EXP; pärast EXP vajutamist muudab see klahv järguliikme märki Sisestatud arvu näitamisel käituvad arvutid erinevalt. Paremad neist võimaldavad näidu vormi ette määrata (kas järguliikmega või ilma, mitu numbrikohta näidatakse); kehvemad teisendavad kõik arvud sundkorras tavakujusse ja hakkavad järguliiget näitama alles siis, kui arv aknasse ära ei mahu. Kalkulaatoriga arvutades tuleb jälgida, et arvuti on klahvivajutuse ära tundnud. Kasvatage harjumust enne tehteklahvile vajutamist võrrelda aknas olevat arvu sellega, mille olete sisestanud. Püüdke hinnata, kas vahetulemus on ootuspärane; kui tekib kahtlus, tehke kordusarvutus. 2. Mitte-kümnendsüsteemid. Aja- ja nurgamõõdud antakse tavaliselt mitte-kümnendarvuga (aastad, päevad, tunnid, minutid, sekundid). Viige nad enne arvutama asumist kümnendkujule. Kõige parem oleks minna kohe Rahvusvahelisse mõõdusüsteemi ( SI ): nurk radiaanideks, aeg sekunditeks. Kui olete koolis harjunud nurka mõõtma kraadides, tehke neist kümnendarv mitte , vaid 4,22278 kraadi (soovitatakse kirjutada kujul 4,22278). Sellisel kujul esitatud mõõtudega saate arvutada tavalise kümnendaritmeetika abil. Üleminek teisele ühikule (aja sekunditelt päevadele, kraadidelt radiaanidele või täispööretele) tähendab lihtsat ülekandearvuga korrutamist (1 päev = 24 x 60 x 60 = sekundit, 1 radiaan = kaaresekundit jätke see arv meelde!!). Geomeetria. 1. Kolmnurgad Kolmnurk on universaalne kujund; iga hulknurka võime jagada kolmnurkadeks. Kolmnurk on määratud tema külgede pikkustega: kolm sirglõiku määravad kolmnurga juhul, kui pikem lõikudest on väiksem ülejäänud kahe summast: c < a + b.
5 a) täisnurkne kolmnurk: üks kolmest sisenurgast on täisnurk ( C = 90, π/2 radiaani); selle nurga lähiskülgi ( a ja b ) nimetatakse kaatetiteks, vastaskülge ( c ) hüpotenuusiks. Kehtib: (Pythagorase teoreem) Lisaks on olemas nurgafunktsioonid siinus, koosinus ja tangens: millede vahel kehtivad seosed: Nurgafunktsioonide väärtused tuleb leida tabelitest või kalkulaatorilt, vajutades vastavat klahvi; seejuures hoolega jälgida kalkulaatori seadistusi milline on nurgaühik (kraad või radiaan) ja mis kujul on kraadimõõt antud (kraad kümnendmurruga või kraad-minut-sekund). Kalkulaatori abil saab arvutada ka siinuse, koosinuse ja tangensi pöördfunktsioone (nimetatakse arkusfunktsioonideks); nende leidmiseks kalkulaatoril tuleb eelnevalt vajutada klahvi INV ja seejärel funktsiooni klahvi. Võimalikud on ka teised süsteemid näiteks Täisnurkses kolmnurgas peab olema antud üks külg ja selle lähisnurk kaks külge NB! Eeldusel et me teame, kas tegu on hüpotenuusi või kaatetiga. b) tasapinnaline tavakolmnurk on määratud kolme sõltumatu elemendiga: kolm külge, kaks külge ja nende vaheline nurk, külg ja selle kaks lähisnurka. Kolm nurka ei ole sõltumatud elemendid, kuivõrd nende summa (tasandil!) on alati 180. Tavakolmnurga lahendamiseks piisab, kui teame, et: c) sfääriline tavakolmnurk on kolmnurk, mis on joonistatud kera (näiteks gloobuse) pinnale. Tasub meeles pidada, et 1) Kolmnurga külgedeks ei ole mitte suvalised jooned, vaid suurringi kaared. See tähendab, et tippusid A ja B ühendav kaar on osa ringjoonest, mille keskpunkt langeb ühte sfääri keskpunktiga. Kui on tegu geograafiliste või taevakoordinaatidega, siis meridiaanid sobivad suurepäraselt, siis paralleelid ei sobi üldse, kuna nende keskpunktid asuvad küll maakera teljel, mitte aga selle tsentris. Erandiks on ekvaator. 2) Kolmnurga sisenurkade summa ei ole 180 kraadi. Ta on sellest alati suurem, mitte kunagi aga väiksem. Seega ei saa me kolmnurga lahendamisel leida selle kolmandat nurka kahe teadaoleva kaudu. Et rakendada sfäärilise geomeetria valemeid, tuleb kaarte pikkused anda mitte joon-, vaid nurgamõõdus (kraadides või radiaanides). Et saada radiaane, piisab kaare pikkuse jagamisest
6 kera raadiusega. Kui soovime kasutada kraadimõõtu, peame radiaanid teisendame kraadideks valemiga nurk kraadides = nurk radiaanides 180 / π. Kolmnurga lahendamiseks on vaja teada kaht külge ja nende vahelist nurka. Siis leiame kolmanda, kasutades nn. koosinuslauset Kui kolmas külg teada, saab puuduvad nurgad siinuslausest Sfäärilist kolmnurka saab lahendada ka siis, kui on antud kolm külge, kolm nurka või üks külg ja selle lähisnurgad. Valemid on üsna kohmakad, neid võib vaadata Wikipediast. Arvan, et toodud kaks lihtsat valemit aitavad lahendada 90% ülesannetest. Kui selliseid ülesandeid üldse tuleb 2. Ringjoon ja ellips Lihtsad kõverad, aga vajalikud planeetide liikumise kirjeldamiseks. Minu soovitus: kui pole selget vihjet, kasutage ringorbiite ja tehke kiire lahendus. Mainige, et lähtusite ringorbiitidest. Ellipsitega saab arvutada siis, kui aega üle jääb. Anname mõned kasulikud valemid: Ellips on lapikuks surutud ringjoon. Kui vaatame paberile, millele on joonistatud ringjoon, viltu (mitte risti paberiga!), näeme ellipsit. Kui ringil on diameeter, siis ellipsi diameetrid on erinevad: lühimast (nim. lühiteljeks) kuni pikemani (pikktelg). Raadiuse asemel räägitakse pooltelgedest, tavalised tähistused on a (pikk pooltelg) ja b (lühike pooltelg). Astronoomias on ellips oluline kui planeetide ja kaaslaste orbiitide (liikumisteede) põhikuju. Kepleri seaduste kohaselt asub tõmbetsenter (näiteks Päike) orbiidiks oleva ellipsi fookuses.
7 Ellipsi sõnastik: a pikk pooltelg b lühike pooltelg F 1, F 2 fookused r p peritsentri kaugus r 1, r 2 kohavektor fookuse suhtes Θ polaarnurk ( tõeline anomaalia ) ea lineaarne ekstsentrilisus Seosed: Lapikus: ekstsentrilisus: kaugus tsentrist fookuseni peritsentri kaugus apotsentri kaugus võrrand polaarkoordinaatides võrrand ristkoordinaatides Pindala (tsentri suhtes) Ümbermõõt Ilus valem. Kui e = 0 (ringjoon), saame S = 2πR. Mida ümmargusem on ellips, seda lühem rida. Kui võtame, nagu tavaliselt, π = 3,14 (viga 0,003), siis piisab e < 0,1 korral esimesest parandusliikmest (0,01/4 = 0,0025). Teisest liikmest piisab juhul, kui e < 0,5 jne. 3. Algebra. Aste, juur, logaritm. Pöördtehted: Juur: aluse leidmine astme ja astendaja kaudu Logaritm: astendaja leidmine astme ja aluse kaudu Astmefunktsiooni omadused Sama aluse puhul astmete korrutamisel astendajad liidetakse Astme astendamisel astendajad korrutatakse
8 Siit tulenevad ka logaritmi omadused ja võimalus logaritmialust vahetada Kümnendlogaritm ja naturaallogaritm on logaritmid, mille aluseks on vastavalt 10 ja e = 2,71828 Kümnendlogaritmi on mugav kasutada kümnendarvudega rehkendamisel, kuna nende suurusjärku väljendava 10 n logaritmiks on järguliikme astendaja n. Naturaallogaritm kuulub pigem kõrgema matemaatika valdkonda, nagu ka astmealusel e põhinev astmefunktsioon e x, mida nimetatakse eksponentfunktsiooniks. See viimane on hädavajalik nende protsesside kirjeldamisel, kus mingi suuruse muutumise kiirus on võrdelises sõltuvuses sellesama suuruse väärtusest. Et logaritmi aluse muutmine on lihtne, kasutataksegi põhiliselt neid kahte logaritmi. Vektorid Vektor erineb tavalisest arvust (nimetatakse skalaariks) selle poolest, et lisaks suurusele on tal ka suund. Seda suunda saab esitada ristkoordinaatide abil: vektor jagatakse kolmeks komponendiks ruumikoordinaadiks. Vektori tähiseks on nooleke teda märkiva algebralise sümboli kohal; kolme koordinaati tähistatakse indeksitega x, y, ja z. Kui tegu on kohavektoriga (väljendab objekti asukohta koordinaatide alguspunkti suhtes), märgitakse koordinaatideks lihtsalt x, y ja z: Tehted vektoritega (arvutatakse alati koordinaatidega!) moodul liitmine-lahutamine nurgad telgedega nurk vektorite vahel sfäärilistest koordinaatidest kahe-, nelja- ja enamkomponendilised vektorid vektori graafiline kujutamine (kahemõõtmeline juht) vektorite graafiline liitmine ja lahutamine
9 Kõrgema matemaatika elemendid Tuletis määrab kõverjoone puutuja: Tuletis leitakse tabelitest Integraal määrab kõverjoone alla jääva pindala Integraal arvutatakse summana Küsimusi on? Ei ole? Tubli! Füüsika elemendid astronoomias Mehaanika Liikumisvõrrandid (ühtlaselt muutuv liikumine) Newtoni II seadus: kiirendus on võrdeline jõuga Raskusjõud: Gravitatsioonijõud: Elastsusjõud Kesktõmbejõud ringorbiidil Töö sirgliikumisel Kineetiline energia kulgliikumisel: Kineetiline energia pöörlemisel Potentsiaalne energia raskusjõu väljas gravitatsiooniväljas elektriväljas Energia jäävuse seadus Impulss ehk liikumishulk Impulssmoment ehk pöörlemishulk Impulsi jäävuse seadus
10 Soojusõpetus Ideaalse gaasi olekuvõrrand Molekuli ruutkeskmine kiirus Rõhk atmosfääris Gaasi paisumisel tehtav töö Musta keha kogukiirgus (Stefani-Boltzmanni valem) Musta keha kiirgusmaksimumi lainepikkus (Wieni valem) Kiirguskvandi energia Relatiivsusteooria Aja pikenemine Pikkuse lühenemine Kiiruste liitmine Energia ja massi ekvivalentsus Relativistlik Doppleri efekt ; Optika Valguse murdumisseadus Sfäärilise läätse fookusekaugus Sfäärilise peegli fookusekaugus Valgustatuse valem
Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραDEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS VII teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραAnalüütilise geomeetria praktikum II. L. Tuulmets
Analüütilise geomeetria praktikum II L. Tuulmets Tartu 1985 2 Peatükk 4 Sirge tasandil 1. Sirge tasandil Kui tasandil on antud afiinne reeper, siis iga sirge tasandil on selle reeperi suhtes määratud lineaarvõrrandiga
Διαβάστε περισσότερα20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραMitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKAINSTITUUT Dünaamika kodutöö nr. 1 Mitmest lülist koosnea mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine ariant ZZ Lahendusnäide Üliõpilane: Xxx Yyy Üliõpilase kood:
Διαβάστε περισσότεραVektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότεραASTRONOOMIA. põhikooli loodusteaduste õpetajatele. Peeter Tenjes
ASTRONOOMIA põhikooli loodusteaduste õpetajatele Peeter Tenjes Tartu 2008 I osa: Üldine astronoomia 1. Tähistaevas ja taevakehade liikumine 1.1 Meie asend maailmas Universum on kogu ruumi, aja, aine ja
Διαβάστε περισσότεραVektorid. A=( A x, A y, A z ) Vektor analüütilises geomeetrias
ektorid Matemaatikas tähistab vektor vektorruumi elementi. ektorruum ja vektor on defineeritud väga laialt, kuid praktikas võime vektorit ette kujutada kui kindla arvu liikmetega järjestatud arvuhulka.
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραFotomeetria. Laineoptika
Fotomeetria 1. Päikese ja Maa vaheline kaugus on 1,5 10 8 km. Kui kaua tuleb valgus Päikeselt Maale? (Vastus: 500 s) 2. Fizeau ajaloolises katses valguse kiiruse määramiseks oli 720 hambaga hammasratta
Διαβάστε περισσότεραGeomeetria põhivara. Jan Willemson. 19. mai 2000.a.
Geomeetria põhivara Jan Willemson 19. mai 2000.a. 1 Kolmnurk Kolmnurgas tasub mõelda järgmistest lõikudest ja sirgetest: kõrgused, nurgapoolitajad, välisnurkade poolitajad, külgede keskristsirged, mediaanid,
Διαβάστε περισσότερα1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus
Funktsioon, piirväärtus, pidevus. Funktsioon.. Tähistused Arvuhulki tähistatakse üldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - täisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [6.loeng] 1 Tehiskaaslaste liikumine (1) Kui Maa pinna lähedal, kõrgusel kus atmosfäär on piisavalt hõre,
Διαβάστε περισσότερα; y ) vektori lõpppunkt, siis
III kusus VEKTOR TASANDIL. JOONE VÕRRAND *laia matemaatika teemad. Vektoi mõiste, -koodinaadid ja pikkus: http://www.allaveelmaa.com/ematejalid/vekto-koodinaadid-pikkus.pdf Vektoite lahutamine: http://allaveelmaa.com/ematejalid/lahutaminenull.pdf
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραFüüsika. Mehaanika alused. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge
9.09.017 Füüsika Mehaanika alused Absoluutselt elastne tsentraalpõrge Põrkeks nimetatakse keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Kui seejuures ei teki jääkdeformatsioone, nimetatakse
Διαβάστε περισσότεραÜlesannete numbrid on võetud ülesannete kogust L.Lepmann jt. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel Tln Ül.
Ülesannete numbrid on võetud ülesannete kogust L.Lepmann jt. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel Tln.6 I kursus NÄIDISTÖÖ nr.: Astmed.. Arvutada avaldise täpne väärtus. 8 * (,8)
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότερα1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud...
Marek Kolk, Tartu Ülikool, 2012 1 Kompleksarvud Tegemist on failiga, kuhu ma olen kogunud enda arvates huvitavat ja esiletõstmist vajavat materjali ning on mõeldud lugeja teadmiste täiendamiseks. Seega
Διαβάστε περισσότεραFunktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,
Διαβάστε περισσότεραEesti LIV matemaatikaolümpiaad
Eesti LIV matemaatikaolümpiaad 31. märts 007 Lõppvoor 9. klass Lahendused 1. Vastus: 43. Ilmselt ei saa see arv sisaldada numbrit 0. Iga vähemalt kahekohaline nõutud omadusega arv sisaldab paarisnumbrit
Διαβάστε περισσότεραÜlesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus
Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραTuletis ja diferentsiaal
Peatükk 3 Tuletis ja diferentsiaal 3.1 Tuletise ja diferentseeruva funktsiooni mõisted. Olgu antud funktsioon f ja kuulugu punkt a selle funktsiooni määramispiirkonda. Tuletis ja diferentseeruv funktsioon.
Διαβάστε περισσότεραDeformatsioon ja olekuvõrrandid
Peatükk 3 Deformatsioon ja olekuvõrrandid 3.. Siire ja deformatsioon 3-2 3. Siire ja deformatsioon 3.. Cauchy seosed Vaatleme deformeeruva keha meelevaldset punkti A. Algolekusontemakoor- dinaadid x, y,
Διαβάστε περισσότερα6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad
6.6. Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 263 6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 6.6.1 Silindriline paine Kui ristkülikuline plaat on pika ristküliku kujuline
Διαβάστε περισσότεραKosmoloogia Lühikonspekt
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Kosmoloogia Lühikonspekt Liisi Räim, Romi Mankin, Tõnu Laas 016 1 Sisukord 1 Sissejuhatus...4 1.1 Mis on kosmoloogia? Kosmoloogia ajaloost kuni Newtonini...
Διαβάστε περισσότεραVektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria.
Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria. Hele Kiisel, Hugo Treffneri Gümnaasium Analüütilise geomeetria teemad on gümnaasiumi matemaatikakursuses jaotatud kaheks osaks: analüütiline geomeetria tasandil,
Διαβάστε περισσότεραTARTU ÜLIKOOL Teaduskool. STAATIKA TASAKAALUSTAMISTINGIMUSED Koostanud J. Lellep, L. Roots
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool STAATIKA TASAKAALUSTAMISTINGIMUSED Koostanud J. Lellep, L. Roots Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi
Διαβάστε περισσότεραVFR navigatsioon I (Mõisted ja elemendid I)
VFR navigatsioon I (Mõisted ja elemendid I) 1. Suunad ja nende tähistamine. 2. Maakera ja sellega seonduv. 3. Maa magnetism. 4. Kursid (suunanurkade tüübid). 5. Navigatsiooniline kiiruste kolmnurk Min
Διαβάστε περισσότεραDeformeeruva keskkonna dünaamika
Peatükk 4 Deformeeruva keskkonna dünaamika 1 Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib materiaalsete keskkondade liikumist välismõjude (välisjõudude) toimel. Uuritavaks materiaalseks keskkonnaks võib olla
Διαβάστε περισσότερα4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.
Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised
Διαβάστε περισσότεραAritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid
Marek Kolk, Tartu Ülikool Viimati muudetud : 6.. Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid Aritmeetilised operaatorid Need leiab paletilt "Calculator" ja ei vaja eraldi kommenteerimist.
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA III VOOR 6. märts 994. a. Lahendused ja vastused IX klass.. Vastus: a) neljapäev; b) teisipäev, kolmapäev, reede või laupäev. a) Et poiste luiskamise
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραArvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008
Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub
Διαβάστε περισσότεραPõhivara aines Füüsika ja tehnika
Põhivara aines Füüsika ja tehnika Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Kui inimindiviid kasutab iseenda kohta mõistet
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραsin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS III TRIGONOMEETRIA ) põhiseosed sin α + cos sin cos α =, tanα =, cotα =, cos sin + tan =, tanα cotα = cos ) trigonomeetriliste funktsioonide täpsed väärtused α 5 6 9 sin α cos α
Διαβάστε περισσότεραTallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Rakendusmehaanika õppetool. Andrus Salupere. Loengukonspekt EMR5170, EMR0020, 4,0 AP
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Rakendusmehaanika õppetool Andrus Salupere DÜNAAMIKA Loengukonspekt EMR5170, EMR0020, 4,0 AP Tallinn 2003/2004/2005 Eessõna Käesolev loengukonspekt on mõeldud
Διαβάστε περισσότεραKui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA (kaugõppele). KINEMAATIKA. Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha
Διαβάστε περισσότεραVektori u skalaarkorrutist iseendaga nimetatakse selle vektori skalaarruuduks ja tähistatakse (u ) 2 või u 2 u. u v cos α = u 2 + v 2 PQ 2
Vektorite sklrkorrutis Vtleme füüsikkursusest tuntud olukord, kus kehle mõjub jõud F r j keh teeb selle jõu mõjul nihke s Konkreetsuse huvides olgu kehks rööbsteel liikuv vgun Jõud F r mõjugu vgunile rööbstee
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότεραLOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP)
LOFY.01.087 Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP) Sissejuhatus... 1 1. Füüsika kui loodusteadus... 2 1.1. Loodus... 2 1.2. Füüsika... 3 1.3. Teaduse meetod... 4 2. Universumiõpetus... 7 3. Liikumine
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 50. täppisteaduste olümpiaad Füüsika lõppvoor. 30. märts a. Keskkooli ülesannete lahendused
Eesti koolinoorte 50. täppisteaduste olümpiaad 1. ülesanne Füüsika lõppvoor. 30. märts 2003. a. Keskkooli ülesannete lahendused Läheme kiirusega v/2 liikuvasse süsteemi. Seal on olukord sümmeetriline,
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.
Διαβάστε περισσότερα4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD
4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus optilisse spektroskoopiasse
Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse Prof. Jüri Krustok 1 Elektromagnetlainete skaala 2 Üldised spektroskoopilised meetodid, mis kasutavad elektromagnetlaineid Meetod Kasutatav lainepikkuste vahemik
Διαβάστε περισσότεραTeaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότεραEcophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397
Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus
Διαβάστε περισσότερα3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE
3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE 3.1. Loendamise põhireeglid Kombinatoorika on diskreetse matemaatika osa, mis uurib probleeme, kus on tegemist kas diskreetse hulga mingis mõttes eristatavate osahulkadega
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραSmith i diagramm. Peegeldustegur
Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραNÄIDE KODUTÖÖ TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. AAR0030 Sissejuhatus robotitehnikasse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR000 Sissejuhatus robotitehnikasse KODUTÖÖ Teemal: Tööstusroboti Mitsubishi RV-6SD kinemaatika ja juhtimine Tudeng: Aleksei Tepljakov
Διαβάστε περισσότεραKOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD
KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed
Διαβάστε περισσότεραPõhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika
Põhivara aines LOFY.01.121 Füüsika ja tehnika Maailm on keskkond, mis jääb väljapoole inimese mina-tunnetuse piire. Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Looduses toimuvaid
Διαβάστε περισσότεραMEHAANIKA. s t. kogu. kogu. s t
MLR 700 Üldfüüsika süvakursus: Katrin Teras Ettevalmistus Üldfüüsika eksamiks Aine kood: MLR 700 Eksami aeg: 05.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5 Konsultatsiooni aeg: 04.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5. Ainepunkti mõiste.
Διαβάστε περισσότεραStaatika ja kinemaatika
Staatika ja kinemaatika MHD0071 I. Staatika Leo eder Mehhatroonikainstituut Mehaanikateaduskond allinna ehnikaülikool 2016 Sisukord I Staatika 1. Sissejuhatus. 2. Newtoni seadused. 3. Jõud. 4. ehted vektoritega.
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 58. füüsikaolümpiaad
Eesti koolinoorte 58. füüsikaolümpiaad 29. jaanuar 2011. a. Piirkondlik voor. Gümnaasiumi ülesannete lahendused Eessõna Allpool on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik (mõnel juhul ka enam. Kõik alternatiivsed
Διαβάστε περισσότερα2. Optilised instrumendid
Sisukord 2. Optilised instrumendid... 2 2.0 Tutvumine mikroskoobiga... 2 2.0.1 Sissejuhatus ja teoreetiline ülevaade... 2 2.1 Pikksilma suurendus, vaateväli ja lahutusvõime... 7 2.1.1 Tööülesanne... 7
Διαβάστε περισσότερα2.1. Jõud ja pinged 2-2
1 Peatükk 2 Pinge 2.1. Jõud ja pinged 2-2 2.1 Jõud ja pinged Kehale mõjuvad välisjõud saab jagada kahte rühma. 1. Pindjõud ehk kontaktjõud on põhjustatud keha kontaktist teiste kehade või keskkondadega.
Διαβάστε περισσότεραRF võimendite parameetrid
RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne
Διαβάστε περισσότεραPõhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika
Põhivara aines LOFY.01.121 Füüsika ja tehnika Maailm on keskkond, mis jääb väljapoole inimese mina-tunnetuse piire. Loodus (lad natura) on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond.
Διαβάστε περισσότερα1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA I PÕHIVARA. Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik
FÜÜSIKA I PÕHIVARA Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik Tallinn 2003 2 1. SISSEJUHATUS. Mõõtühikud moodustavad ühikute süsteemi. Meie
Διαβάστε περισσότεραVeaarvutus ja määramatus
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead................................... 4 3.2 Tehted
Διαβάστε περισσότεραTARTU ÜLIKOOL Teaduskool. V. Väinaste. Kehade pöördliikumine
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool V. Väinaste Kehade pöördliikumine TARTU 009 1 Kehade pöördliikumine Mehaanikas eristatakse kehade liikumise kahte põhiliiki: a) kulgliikumine b) pöördliikumine Kulgliikumise korral
Διαβάστε περισσότεραREAALAINETE KESKUS JAAK SÄRAK
REAALAINETE KESKUS JAAK SÄRAK TALLINN 2006 1 DESCRIPTIVE GEOMETRY Study aid for daily and distance learning courses Compiler Jaak Särak Edited by Tallinn College of Engineering This publication is meant
Διαβάστε περισσότεραFüüsika. teemad 1-8. Karli Klaas
Füüsika teemad 1-8 Karli Klaas SI-süsteem SI-süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis NSV Liidus kehtis SI-süsteem aastast 1963.
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [4. loeng] 1 Loengu kava Dünaamika Inerts Newtoni I seadus Inertsiaalne taustsüsteem Keha mass, aine
Διαβάστε περισσότεραElastsusteooria tasandülesanne
Peatükk 5 Eastsusteooria tasandüesanne 143 5.1. Tasandüesande mõiste 144 5.1 Tasandüesande mõiste Seeks, et iseoomustada pingust või deformatsiooni eastse keha punktis kasutatakse peapinge ja peadeformatsiooni
Διαβάστε περισσότεραKordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. FÜÜSIKA 8. KLASSILE
Kordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. FÜÜSIKA 8. KLASSILE AINE TIHEDUS AINE TIHEDUSEKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja selle keha
Διαβάστε περισσότερα6 Mitme muutuja funktsioonid
6 Mitme muutu funktsioonid Reaalarvude järjestatud paaride (x, ) hulga tasandi punktide hulga vahel on üksühene vastavus, st igale paarile vastab üks kindel punkt tasandil igale tasandi punktile vastavad
Διαβάστε περισσότεραO12. Optiliste instrumentide modelleerimine. (O14)
. Tööülesanne O2. Optiliste instrumentide modelleerimine. (O4) Peeter Paris, TÜ, 200 Mikroskoobi ning Kepleri või Galilei pikksilma mudeli koostamine ning nende suurenduse määramine. 2. Eelteadmised Lisaks
Διαβάστε περισσότεραPõhivara aines LOFY Füüsikaline maailmapilt
Põhivara aines LOFY.01.002 Füüsikaline maailmapilt Maailmapilt on teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Kui inimindiviid kasutab iseenda kohta mõistet
Διαβάστε περισσότερα7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85
7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus. Kinemaatika
Sissejuhatus Enamuse füüsika ülesannete lahendamine taandub tegelikult suhteliselt äikese hulga ideede rakendamisele (öeldu kehtib ka teiste aldkondade, näiteks matemaatika kohta). Seega on aja õppida
Διαβάστε περισσότεραKoduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Διαβάστε περισσότερα