Analüütiline mehaanika

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Μέγεθος: px
Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "Analüütiline mehaanika"

Transcript

1 Tartu Ülikool FÜÜSIKA INSTITUUT Loengukonspekt aines Analüütiline mehaanika LOFY Hardi Veermäe, Teet Örd 19. oktoober a.

2 Sisukord 0 Eessõna 3 1 Newtoni mehaanika Liikumine eukleidilises ruumis Eukleidilise ruumi mõiste Koordinaatsüsteemid Punktosakese kinemaatika Tasase absoluutse ruumi rakendatavuse piirid* Inertsiaalne taustsüsteem Newtoni aksioomid (seadused) Liikumisvõrrandid Galilei teisendused Galilei relatiivsusprintsiip Liikumisintegraalid Osakeste süsteem Lagrange'i formalism Seosed ja reaktsioonijõud Virtuaalne nihe Virtuaalse töö printsiip d'alembert'i printsiip Liikumisvõrrandid üldistatud koordinaatides Üldistatud impulss ja üldistatud energia Üldistatud impulss ja selle jäävus Üldistatud energia ja selle jäävus Näide: punktmass konservatiivses jõuväljas Kiirusest sõltuv üldistatud potentsiaal. Laetud osake elektromagnetväljas Dissipatsioon

3 3 Vähima mõju printsiip Sissejuhatus Lagrange võrrandite tuletamine vähima mõju printsiibist Meenutus funktsiooni ekstreemumpunktide leidmisest Mõjufunktsionaali varieerimine Klassikaliste osakeste süsteemi Lagrange'i funktsioon Vaba klassikalise osakese Lagrange'i funktsioon Klassikaliste osakeste suletud süsteemi Lagrange'i funktsioon Klassikaliste osakeste avatud süsteemi Lagrange'i funktsioon Noetheri teoreem mehaanikas Impulsi jäävuse seadus ja sümmeetria ruumiliste nihete suhtes Impulsimomendi jäävuse seadus ja sümmeetria pöörete suhtes* Energia jäävuse seadus ja sümmeetria ajaliste nihete suhtes Kiirusest sõltuvad seosed Hamiltoni formalism Üldised kaalutlused Legendre'i teisendus ja Hamiltoni võrrandid Näide: ühemõõtmeline harmooniline ostsillaator erinevates formalismides Kanoonilised teisendused Kanooniline teisendus genereeriva funktsiooni abil Ajast sõltumatu kanooniline teisendus Hamilton-Jacobi võrrand Poisson'i sulud Poisson'i sulgude omadused Jäävusseaduste esitamine Poisson'i sulgude abil Hamiltoni võrrandite esitamine Poisson'i sulgude abil A Ülesanded 55 A.1 Harjutustund A.2 Harjutustund A.3 Harjutustund A.4 Harjutustunnid 4 ja A.5 Harjutustund Indeks69 2

4 Mõningad tähistused N - osakeste arv süsteemis n - osakese indeks, n = 1, 2,..., N k - seoste arv α - seose indeks, α = 1, 2,..., k s - üldistatud koordinaatide arv, s = 3N k j - üldistatud koordinaatide indeks, j = 1, 2,..., s r - vektor 0 Eessõna Käesolevas kursuses võetakse kokku klassikalise mehaanikateooria areng veidi rohkema kui kolme sajandi jooksul alustades Newtonist ( ) jätkates Euleri ( ), d'alembert'i ( ), Lagrange'i ( ), Legendre'i ( ), Jacobi' ( ), Hamiltoni ( ), Noetheri ( ) ja veel paljude füüsikutega, kelle nimesid siinkohal ette pole loetud. Kursus on jagatud nelja ossa: 1. peatükk kujutab endast ülevaadet Newtoni mehaanikast, millega kuulaja on eeldatavasti osaliselt tuttav. 2. peatükis formuleeritakse d'alembert'i printsiip, mille abil tuletatakse Lagrange'i võrrandid, juhatades seeläbi sisse Lagrange'i formalism. Vaadeldakse Lagrange'i võrrandite rakendusi ning üldistusi. 3. peatükis käsitletakse Lagrange'i formalismi, lähtudes vähima mõju printsiibist. Samuti tutvutakse siin Noetheri teoreemiga. 4. peatükk annab ülevaate Hamiltoni meetodist. Konspekti ülesehitus pole täiesti lineaarne. Antud kursuse matemaatiline materjal on koondatud konspekti lõpus asuvatesse matemaatilistesse lisadesse. Kuigi põhitekstis, mis keskendub valdavalt füüsikateooriale, on üritatud suuri lünki vältida, on seal tarvilik matemaatilise aparatuuri lahtiseletamisele minimaalselt ruumi kulutatud. 3

5 1 Newtoni mehaanika Käesolev peatükk võtab kokku teooria baasi klassikalises mehaanikas. Peatükk algab lühikokkuvõttega kinemaatikast. Edasi käsitletakse Galilei relatiivsusprintsiipi, Newtoni seaduseid ja nende rakendamist ühe ja mitme osakese süsteemide dünaamika kirjeldamiseks. Vaadeldakse energia, impulsi ja impulsimomendi jäävust Newtoni mehaanika kontekstis. Newtoni mehaanika all mõistetakse siin liikumisvõrrandite esitamist lähtudes Newtoni seadustest Liikumine eukleidilises ruumis Eukleidilise ruumi mõiste Enne, kui saab rääkida liikumise kirjeldamisest ehk kinemaatikast, tuleb selgitada, kuidas kirjeldatakse keha asukohta. Unustame hetkel, et füüsikalised objektid on lõpliku suurusega, et neil on kuju ja orientatsioon ning mõlemad omadused võivad ajas muutuda. Antud alajaotuses käsitleme vaid abstraktseid punktisarnaseid objekte. Füüsikaliselt võivad sellisteks objektides olla kehad, mille mõõtmed on uuritavat protsessi iseloomustaval skaalal tühiselt väikesed, näiteks planeetide tiirlemisel ümber Päikese võib planeete lugeda punktmassideks. Samuti võime kehade asukoha all mõista neile mõne iseloomuliku punkti nagu massi- või raskuskeskme asukohta ja ignoreerida kehade ruumilisest ulatusest tulenevad efekte, kui nende mõju on uuritava olukorra jaoks ebaoluline. Keha asukohta on võimalik määrata mõõtes keha kaugust kseeritud objektidest ja/või nurki teatud kseeritud suundade vahel. Füüsikalise ruumi all võib mõista kõikvõimalike asukohtade kogumit, ent sisukas kvantitatiivne füüsikalise ruumi mudel peab võimaldama ka kauguste ja nurkade arvutamist. Kolmedimensionaalses ruumis saab asukohti kirjeldada arvukolmikuna (x 1, x 2, x 3 ). Neid arve nimetatakse punkti koordinaatideks ja see, millise tõlgenduse me neile arvudele anname sõltub koordinaadisüsteemi valikust. Koordinaat ise ei pruugi omada mingisugust füüsikalist sisu, see on lihtsalt üks viis keha asukoha tähistamiseks. Klassikalises füüsikas on ruum pidev ja tasane ning seega ka ühesugune igas suunas (isotroopne) ja igas punktis (homogeenne). Matemaatiliselt kirjeldab sellist füüsikalist ruumi eukleidiline ruum, mille denitsioon võiks kõlada järgmiselt: Eukleidiline ruum on lõplikumõõtmeline skalaarkorrutisega vektorruum üle reaalarvude. Et füüsikaline ruum on kolmemõõtmeline, siis vaatame edaspidi vaid kolmemõõtmelisi eukleidilisi ruume. Proovime ülaltoodud denitsiooni lühidalt lahti mõtestada: vektorruumi mõistega peaks lugeja juba tuttav olema. Väljend üle reaalarvude tähendab lihtsalt seda, et vektori komponentideks (või punkti koordinaatideks) on reaalarvud. Vektorruumist saab eukleidiline ruum, kui viimane on varustatud skalaarkorrutisega, mis seab kahele vektorile teatud kindlal viisil vastavusse reaalarvu. Skalaarkorrutis sisaldab informatsiooni ruumi geomeetria kohta - see võimaldab määrata kauguseid ja nurki, mida saab interpreteerida vastavalt füüsikaliste kauguste ja nurkadena. 1 Liikumisvõrrandid määrab Newtoni II seadus: ma = F 4

6 1.1.2 Koordinaatsüsteemid Punkti asukohta eukleidilises ruumis on lähtuvalt selle vektorruumi struktuurist loomulik kirjeldada kohavektoriga, mille komponendid on määratud mõnes ristkoordinaadistikus ehk Cartesiuse koordinaadistikus. Ristkoordinaadistiku määramiseks tuleb kseerida koordinaadistiku alguspunkt ja ortogonaalsed baasivektorid e x e 1 = (1, 0, 0), e y e 2 = (0, 1, 0), e z e 3 = (0, 0, 1), mis määravad koordinaattelgede suuna. Kohavektor on seega esitatav kujul 2 r = (x, y, z) = xe x + ye y + ze z, (1.1.1) kus koordinaadid x, y, z on vastavale koordinaatteljele projitseeritud kohavektori pikkused: x = r e x, y = r e y, z = r e z. (1.1.2) Punktide r 1 ja r 2 vaheline kaugus d(r 1, r 2 ) avaldub ristkoordinaadistikus lähtuvalt Pythagorase teoreemist kujul d(r 1, r 2 ) = r 1 r 2 = (x 1 x 2 ) 2 + (y 1 y 2 ) 2 + (z 1 z 2 ) 2 (1.1.3) ja vektorite v ning w vaheline nurk θ (v, w) määratakse seosest cos(θ) = v w v w. (1.1.4) Ülemineku ühest ristkoordinaadistikus teise saab alati teostada alguspunkti nihke ja koordinaattelgede pööramise kaudu. Üleminekul uude koordinaadisüsteemi, mille alguspunkt vanas koordinaadistikus on r 0 ja uus baas on e j = i O jie i, kus O ij on ortogonaalmaatriks (st rahuldab tingimust i O iko jk = δ ij ), teiseneb kohavektor r järgmiselt: r r = O(r r 0 ). (1.1.5) Ristkoordinaatide kõrval on mõnikord otstarbekam kasutada kõverjoonelisi koordinaate. Enim kasutatakse sfäärilisi koordinaate (nt. tsentraalsümmeetrilise potentsiaaliga probleemide korral) ja silindrilisi koordinaate (nt. telgsümmeetriliste potentsiaalidega probleemides). Juhul, kui pole öeldud vastupidist, peetakse edaspidises koordinaadisüsteemi all vaikimisi silmas just Cartesiuse koordinaadistikku Punktosakese kinemaatika Punktosakese liikumist kirjeldab selle trajektoor - tee, mida osake aja möödudes ruumis läbib. Trajektoori võib kirjeldada parameetrilise joonena, st kohavektori funktsioonina ajast: r(t) = (x(t), y(t), z(t)). (1.1.6) Punktosakese kiirusvektor on vastavalt kohavektori esimene tuletis aja järgi 3 : 2 Edaspidises kasutatakse ka tähistust r = (x 1, x 2, x 3 ). 3 Punkt tähistab aja järgi täistuletise võtmist (ẋ dx dt ). v(t) = ṙ(t) = (ẋ(t), ẏ(t), ż(t)) (1.1.7) 5

7 tuletis aja järgi: 4 a(t) = v(t) = r(t) = (ẍ(t), ÿ(t), z(t)). (1.1.8) Kiirusvektori pikkust v(t) v(t) nimetatakse kiiruseks. Kiirendusvektori annab kohavektori teine tuletis aja järgi või samaväärselt kiiruse esimene Kiirendusvektori pikkust a(t) a(t) nimetatakse kiirenduseks. Kiiruse ja kiirenduse võib lahti kirjutada kaasaliikuvas ehk lokaalses koordinaadistikus, kui v = vt, a = a τ t + a n n, (1.1.9) a τ = v on tangentsiaalkiirendus, t = v/v on trajektoori puutujavektor, a n = v ṫ on normaalkiirendus ja n = ṫ/ ṫ on peanormaalvektor. Kehtib a = a 2 τ + a 2 n ja a n = v 2 /R, R on kõverusraadius. Vektorid t, n, b moodustavad osakesega kaasaliikuva koordinaadistiku ortonormaalse baasi, kusjuures kaasaliikuva koordinaadistiku nullpunktiks on osakese kohavektor r. Vektorit b def = t n nimetatakse binormaalvektoriks. Innitesimaalse ajavahemiku dt jooksul läbib punktosake innitesimaalse teepikkuse ds = v dt. Ajavahemikul t 0 kuni t 1 läbib punktosake teepikkuse s = t1 t 0 v dt. (1.1.10) Tasase absoluutse ruumi rakendatavuse piirid* Nagu mainitud on kaugused (1.1.3) (d(r 1, r 2 )) ja nurgad (1.1.4) ( (v, w)) on vahetult mõõdetavad suurused ning nende mõõtmine võimaldab hinnata kasutatava füüsikalise ruumi mudeli (antud juhul eukleidiline ruum) õigsust. Näiteks võib ette kujutada olukorda, kus me liigume alguses x meetrit otse, pöörame end seejärel 90 paremale, kordame sama tegevust kaks korda ning liigume veel x meetrit edasi. Eukleidilises (tasases) ruumis läbiksime me nii ruudukujulise trajektoori ning jõuaksime teekonna lõpuks alati alguspunkti tagasi. Mitteeukleidilises (kõveras) ruumis me neid juhised järgides üldjuhul teekonna alguspunkti tagasi ei jõuaks 5. Üldrelatiivsusteooria järgi tasase eukleidilise ruumi mudel tugevas gravitatsiooniväljas ei kehti. Samuti pole ruum ja aeg relatiivsusteoorias absoluutsed, need on ühendatud ühtseks aegruumiks, st erinevad vaatlejad võivad samade nähtuste kestust, ruumilist ulatust ning isegi samaaegsust erinevalt hinnata. Kuigi antud kursus piirdub vaid klassikalise füüsikaga, milles aeg ja ruum on üksteisest eraldiseisvad absoluutsed objektid, on edaspidises kasutatav matemaatiline kirjelduskeel (nt. variatsioonarvutus) ja füüsikalised printsiibid (nt. vähima mõju printsiip) üldistatavad ka relativistlikule füüsikale. Selles kursuses esitatu kehtib hästi nõrga gravitatsiooni ja valguse kiirusest tunduvalt väiksemate kiiruste korral - seega pea kõikides igapäevastes situatsioonides. 4 Täpsemalt tuleks rääkida osakese kiirusest ja kiirendusest punktis r(t), st v(t) = (r(t); ẋ(t), ẏ(t), ż(t)), a(t) = (r(t); ẍ(t), ÿ(t), z(t)). 5 Viimase reegli rikkumist on lihtne kujutada liikumisel kõveral pinnal. Kujutage näiteks sama teekonda maapinnal (mille võib ligikaudselt sfääriks lugeda), kui x km ja kui te pöörete vahel nii otse liigute, kui maapinnal võimalik. 6

8 Ülesanne Näidata, et punktis deneeritud vektorid t, n, b on ühikvektorid ja üksteise suhtes ortogonaalsed, st moodustavad ortonormaalse baasi. 1.2 Inertsiaalne taustsüsteem Deneerime taustsüsteemi kui koordinaadisüsteemi ruumis asukoha määramiseks 6 koos kellaga aja mõõtmiseks. Klassikalise mehaanikas on erilisel kohal taustsüsteemid, kus kehade vaba liikumine toimub konstantse kiirusega. Selliseid taustsüsteeme nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Ehk teisiti, isoleeritud punkti (vaba osakese) kohavektor r muutub inertsiaalses taustsüsteemis lineaarselt ajaga, r(t) = vt + r(0), (1.2.1) kus v = const. (1.2.2) on osakese kiirus selle taustsüsteemi suhtes. Kui kaks taustsüsteemi liiguvad üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt ning kui üks neist on inertsiaalne, siis on ka teine taustsüsteem inertsiaalne. Sel viisil on olemas lõpmatu arv inertsiaalseid taustsüsteeme, mis kõik liiguvad üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 1.3 Newtoni aksioomid (seadused) Klassikalise mehaanika alused võib sõnastada 7 kolme Newtoni seaduse abil. Newtoni aksioomid kehtivad inertsiaalsetes taustsüsteemides. Lex prima. Kui osakesele ei mõju mingeid jõude (või üldisemalt, osakesele mõjuv summaarne jõud F võrdub nulliga), siis liigub see osake ühtlaselt ja sirgjooneliselt, st kui F = 0, siis v = const., (1.3.1) kus v on osakese kiirusvektor. Selle aksioomi saab taandada väitele: eksisteerivad inertsiaalsed taustsüsteemid. Lex secunda. Osakese kiirendus a on mõjuva jõuga F võrdeline ja samasuunaline; võrdeteguriks on keha mass m. Matemaatiliselt väljendab seda seos am = F, (1.3.2) kus a on osakese kiirendusvektor. Mass loetakse sõltumatuks kiirusest ja ajast 8. Tuues sisse osakese impulsi p = mv, (1.3.3) 6 Seoses aja absoluutse iseloomuga klassikalises füüsikas jäetakse taustsüsteemiga seotud kell siin sageli ka kõrvale. 7 Nagu hiljem näeme, siis saab neid aluseid sõnastada ka teistel samaväärsetel viisidel. (vt. punkte 2.4, 3) 8 Jätame siin kõrvale ülesanded muutuva massiga kehade liikumisest. 7

9 võime valemi (1.3.2) esitada ka kujul 9 dp dt = F. (1.3.4) Lex tertia. Jõud, millega kaks osakest mõjutavad teineteist, on absoluutväärtuselt võrdselt ja vastassuunalised piki neid osakesi ühendavat sirget 10, st F 12 = F 21. (1.3.5) Ülesanded Ülesanne Tuletage avaldis (1.2.1) vaba osakese (F = 0) trajektoori jaoks Newtoni II seadusest (1.3.2). 1.4 Liikumisvõrrandid Olles sõnastanud Newtoni kolm seadust, saab rääkida liikumise põhjustest. Nagu mainitud punktis 1.2 liigub vaba osake (või osake, millele mõjuv summaarne jõud on null) inertsiaalses taustsüsteemis ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Sellist liikumist nimetatakse inertsiaalseks liikumiseks. Et osake liiguks mitteinertsiaalselt, peab sellele osakesele mõjuv summaarne jõud erinema nullist. Osakese trajektoor määratakse (üldjuhul teist järku) diferentsiaalvõrrandeist, mida nimetatakse osakese liikumisvõrrandeiks. Liikumisvõrrandid määrab Newtoni II seadust väljendav valem (1.3.4): m r = F(r, ṙ, t), (1.4.1) kus osakesele mõjuv jõud sõltub üldiselt nii osakese kohavektorist, kiirusest kui ka ajast. Lihtsustavalt (üldiselt rääkides teatava lähendusena) on eeldatud, et osakesele mõjub etteantud jõud, st meil ei ole tegemist interakteeruvate osakeste liikumisvõrrandite süsteemiga. Mõned näited osakesele mõjuvast jõust. (i) Kolmedimensionaalne isotroopne harmooniline ostsillaator. F(r) = κ(r l) r r, (1.4.2) kus r = r, κ > 0 on elastsuskoetsient ja parameeter l määrab ostsillaatori tasakaaluasendi. 9 Erirelatiivsusteoorias annab võrdus (1.3.4) seose kolmemõõtmelise jõu ning kolmemõõtmelise kiirenduse ja kiiruse vahel, kui teha impulsi avaldises (1.3.3) asendus ) 1/2 m m (1 v2 c 2, kus c on valguse kiirus vaakumis. 10 Nõudmist, et osakestevahelise vastastikmõju jõud on suunatud piki kahte osakest ühendavat sirget, nimetatakse ka Newtoni III seaduse tugevamaks versiooniks. 8

10 (ii) Coulomb'i jõud või gravitatsioonijõud, mis mõjub osakesele temast palju massiivsema koordinaatide alguspunktis paikneva keha poolt. kus k e 1 e 2 (e 1,2 on laengud) või k m 1 m 2 (m 1,2 on massid). F(r) = k r r 3, (1.4.3) (iii) Elektromagnetväljas liikuvale laengule e mõjuv jõud (Lorentzi jõud). F(r, ṙ, t) = e {E(r, t) + [ṙ B(r, t)]}, (1.4.4) kus E(r, t) on elektrivälja tugevus ja B(r, t) on magnetvälja induktsioon ruumipunktis r (osakese asukohas) ajahetkel t. (iv) Keskkonna takistusjõud (hõõrdejõud). F(ṙ) = ηṙ, (1.4.5) kus η on hõõrdetegur ja ṙ on osakese kiirus taustsüsteemis, kus keskkond on paigal. 1.5 Galilei teisendused Galilei teisendused määravad üleminekureeglid ühest inertsiaalsest taustsüsteemist teise. Mitterelativistlikus mehaanikas on need fundamentaalse tähtusega. Vaatleme kahte inertsiaalset taustsüsteemi K ja K. Olgu neis mõlemas antud Descartes'i koordinaatsüsteemid (x, y, z) ja (x, y, z ) (vt joonis 1). Süsteemis K on punkti P kohavektoriks r P r r' y' v 0 y z' x' z x Joonis 1: Descartes'i koordinaatsüsteemid inertsiaalsetes taustsüsteemides K ja K 9

11 ja süsteemis K on selle punkti kohavektoriks r. Liikugu süsteem K süsteemi K suhtes kiirusega v 0. Olgu koordinaatteljed süsteemides K ja K paralleelsed ning langegu koordinaatsüsteemide alguspunktid ajahetkel t = 0 kokku. Siis on kohavektorid r ja r suvalisel ajahetkel t seotud järgmiselt: r = r v 0 t. (1.5.1) Lisaks kehtib tingimus t = t, (1.5.2) mis väljendab asjaolu, et aeg on klassikalises mehaanikas absoluutne suurus. Valemeid (1.5.1) ja (1.5.2) nimetatakse Galilei teisendusteks ruumikoordinaatide ja aja jaoks. Võttes võrdusest (1.5.1) tuletise aja järgi saame v = v v 0, (1.5.3) kus v = dr/dt on punkti P kiirus taustsüsteemi K suhtes ja v = dr /dt on selle punkti kiirus taustsüsteemi K suhtes. Tulemuseks on kiiruse teisenduseeskiri üleminekul ühest inertsiaalsest taustsüsteemist teise. Teisendusvalemist (1.5.3) järeldub, et kiirendus ei muutu üleminekul ühest inertsiaalsest taustsüsteemist teise, a = a, (1.5.4) kus a = dv/dt ja a = dv /dt 1.6 Galilei relatiivsusprintsiip Eelnevalt rõhutati korduvalt, et inertsiaalsetel taustsüsteemidel on klassikalises mehaanikas eriline koht. Viimane asjaolu tuleneb Galilei relatiivsusprintsiibist, mis väidab: mehaanikaseadused on ühesugused kõigis inertsiaalsetes taustsüsteemides. Seega on inertsiaalses taustsüsteemis K Newtoni II seadus kujuga ma = F (1.6.1) ja inertsiaalses taustsüsteemis K kujuga m a = F. (1.6.2) Võttes arvesse, et mass on invariantne suurus, m = m, (1.6.3) ja et valemi (1.5.4) kohaselt a = a, saame jõu jaoks F = F. (1.6.4) Järelikult jõud ei muutu üleminekul ühest inertsiaalsest taustsüsteemist teise. 10

12 Ülesanded Ülesanne Keskkonna takistusjõud on kiirusest sõltuv jõud, mida kirjeldab valem (1.4.5). Kas Galilei relatiivsusprintsiip kujul (1.6.4) kehtib ka selle jõu jaoks? Põhjendada! 1.7 Liikumisintegraalid Eksisteerivad osakese kohavektori r ja kiiruse ṙ sellised funktsioonid, mis teatud tingimustel osakese liikumise käigus ei muutu, st. ei sõltu ajast. Neid funktsioone nimetatakse liikumisintegraalideks (täpsemalt, liikumisvõrrandi esimesteks integraalideks ). Seega on liikumisintegraal jääv suurus. Tuleb rõhutada, et jääva suuruse mõiste on liikumisintegraali mõistest üldisem (ja veidi ebamäärasem), sest jäävaks suuruseks võib nimetada näiteks ka osakese massi, kui viimane ajas ei muutu. Vaatleme seoses osakese liikumisintegraalidega kolme juhtu. (i) Vaba osake (või üldisemalt, osake, millele mõjuv summaarne jõud võrdub nulliga). Siis on liikumisintegraaliks osakese impulss, dp(ṙ) dt = 0. (1.7.1) (ii) Osake, millele mõjub statsionaarne konservatiivne jõud. Sellisel juhul sõltub jõud ainult osakese koordinaatidest, kusjuures selle võib esitada kujul 11 F(r) = U(r). (1.7.2) Funktsiooni U(r) nimetatakse osakese potentsiaalseks energiaks. Toome sisse ka osakese kineetilise energia ja osakese koguenergia Leiame energiast täistuletise aja järgi, T (ṙ) = mṙ2 2 (1.7.3) E(r, ṙ) = T (ṙ) + U(r). (1.7.4) de(r, ṙ) dt Liidetavate jaoks võrduse paremal poolel saame 11 Konservatiivne jõud rahuldab tingimust dt (ṙ) dt du(r) dt = dt (ṙ) dt + du(r) dt. (1.7.5) = mṙ r, (1.7.6) = ( U(r)) ṙ. (1.7.7) F(r) = 0, kuna rootor gradiendist on alati võrdne nulliga. Siit järeldub omakorda, et konservatiivse jõu töö mööda suvalist kinnist kontuuri on võrdne nulliga (vt ülesanne 1.7.1), F(r)ds = 0, ehk punktist A punkti B liikumisel tehtud töö ei sõltu trajektoori kujust. 11

13 Võttes nüüd arvesse, et valemite (1.7.2) ja (1.4.1) kohaselt U(r) = m r, on tulemuseks de(r, ṙ) dt Järelikult on antud juhul liikumisintegraaliks osakese energia. = 0. (1.7.8) (iii) Osake statsionaarses tsentraalsümmeetrilises väljas. Tsentraalsümmeetrilises väljas sõltub osakese potentsiaalne energia (välja potentsiaal) ainult osakese ja välja tsentri vahelisest kaugusest, U(r) = U(r), (1.7.9) kus r = r ja välja tsentriks on valitud koordinaatide alguspunkt 12. Näitame, et sellise osakesele mõjuva potentsiaalse jõu erijuhul on liikumisintegraaliks lisaks energiale ka osakese impulsimoment L(r, ṙ) = r p(ṙ). (1.7.13) Impulsimomendi tuletis aja järgi avaldub dl(r, ṙ) dt = m [ṙ ṙ] + m [r r]. (1.7.14) Esimene liidetav viimase võrduse paremal poolel on alati võrdne nulliga, teine liidetav üldiselt aga mitte. Erandiks on osakesele mõjuv tsentraalsümmeetriline jõud, mille korral suvalisel ajahetkel (vt ülesanne 1.7.6) ja järelikult r r = 0 (1.7.15) dl(r, ṙ) dt = 0. (1.7.16) Seega statsionaarses tsentraalsümmeetrilises väljas on nii osakese energia kui ka impulsimoment jäävad suurused. 12 Tsentraalsümmeetriliste potentsiaalide hulka kuuluvad näiteks: Kolmedimensionaalse isotroopse harmoonilise ostsillaatori potentsiaal, vt ka valem (1.4.2) vastava jõu jaoks. Coulomb'i ja Newtoni potentsiaalid, vt ka valem (1.4.3) vastava jõu jaoks. Yukawa potentsiaal (ekraneeritud Coulomb'i potentsiaal) kus g = const. > 0 ja µ = const. > 0. U(r) = κ(r l) 2, (1.7.10) U(r) = k r, (1.7.11) U(r) = g exp( µr) r, (1.7.12) 12

14 Ülesanded Ülesanne Näidake, et potentsiaalse jõu töö mööda suvalist kinnist kontuuri on võrdne nulliga. Ülesanne Tuletage võrdus (1.7.7). Ülesanne Tuletage potentsiaalist (1.7.10) jõu avaldis (1.4.2). Ülesanne Tuletage potentsiaalist (1.7.11) jõu avaldis (1.4.3). Ülesanne Leidke jõud, mis mõjub Yukawa potentsiaalil liikuvale osakesele. Ülesanne Näidake, et kui osake liigub tsentraalsümmeetrilisel potentsiaalil, siis kehtib võrdus (1.7.15). Ülesanne Tsentraalsümmeetrilise jõuvälja üldine kuju on F = (r r 0 )f( r r 0 ), (1.7.17) kus r 0 on jõuvälja tsenter ja f vabalt valitav funktsioon. Näidata, et iga selline jõuväli on konservatiivne, st leidub potentsiaal U, et F = U. (1.7.18) 1.8 Osakeste süsteem Praktikas ei rakendata klassikalist mehaanikat kunagi jagamatutele või ideaalselt punktisarnastele osakestele 13, vaid keerukatele süsteemidele, mida saab teatud probleemides lähendada punktosakestega. Antud punktis antakse ülevaade suurustest, mis iseloomustavad osakeste süsteemi kui tervikut, ning näidatakse, et osakeste süsteemi jaoks saab määratleda sisemise ja välimise struktuuri, kusjuures mitmest punktmassist koosneva süsteemi sisemise struktuuri dünaamika sarnaneb ühe osakese dünaamikaga. Vaatleme N punktmassist koosnevat süsteemi. Nummerdame punktmassid 1-st N-ni ja tähistame neid indeksiga n {1, 2,..., N}. n-nda punktmassi kohavektor on seega r n, mass m n jne. Summeerimist üle kõigi osakeste tähistame lühidalt sümboliga n N n=1. Osakeste süsteemi koguimpulss on P = n p n = MV, (1.8.1) kus M def = n m n (1.8.2) 13 Tuntud füüsikalistest objektidest, mis võiksid rahuldada jagamatuse või punktisarnasuse ideaali, ei suuda klassikaline füüsika nii või teisiti realistlikku pilti anda. Selliste objektide kirjeldamiseks on tarvis kvantfüüsikat. 13

15 on süsteemi kogumass, R def = n m nr n n m n (1.8.3) on süsteemi massikeskme kohavektor ja V Ṙ massikeskme kiirus. Alati saab valida taustsüsteemi, kus V = 0 ja mille koordinaatide alguspunkt asub massikeskmes. Sellises taustsüsteemis kehtib seega R = 0, P = 0 ja seda nimetatakse massikeskme taustsüsteemiks. Märkigem, et kui süsteemi massikeskme liikumine pole inertsiaalne (V const.), pole ka massikeskme taustsüsteem inertsiaalne. Osakeste süsteemi koguimpulsimoment on L = n r n p n = L 0 + R P, (1.8.4) kus L 0 def = n ) (r n R) m n (ṙ n Ṙ (1.8.5) on süsteemi sisemine impulsimoment - süsteemi impulsimoment massikeskme taustsüsteemis. kus Osakeste süsteemi kineetiline energia on T = 1 m n vn 2 = T MV2, (1.8.6) n T 0 def = 1 2 m n (v n V) 2 (1.8.7) n on süsteemi sisemine kineetiline energia - süsteemi kineetiline energia massikeskme taustsüsteemis. Valemeist (1.8.1), (1.8.4), (1.8.6) on näha, et paljudest osakesest koosnevat süsteemi saab kirjeldada sarnaselt punktosakesega, mille kohavektoriks on süsteemi massikeskme kohavektor R ja massiks süsteemi kogumass M. Siiski erinevalt punktosakesest, millel puudub sisemine struktuur, tuleb osakeste süsteemi puhul üldjuhul arvestada ka selle sisemise energia (1.8.7) ja impulsimomendiga (1.8.5). Osakeste süsteemi ajalise käitumise uurimiseks tuleb pilk pöörata dünaamikale. Vastavalt Newtoni II seadusele on nüüd liikumisvõrrandite üldiseim kuju m n r n = F n (r 1,..., r N, ṙ 1,..., ṙ N, t) ; n = 1, 2,..., N, (1.8.8) kus F n on osakesele massiga m n mõjuv summaarne jõud. Osakesele n mõjuvad jõud võib omakorda jagada väliseks jõuks F (v) n ja osakese n ja n vastastikmõjust tingitud jõuks F nn 14. Seega osakesele n mõjuva summaarse jõu F n saab kirja panna kujul F n = F (v) n + n n n F nn (1.8.9) 14 Praktikas on kolme ja rohkema osakese vaheline vastastikmõju pea alati taandatav osakeste paaride vahelisele vastastikmõjule. 14

16 Liikumisvõrrandite (1.8.8) summa üle kõigi osakeste annab Newtoni II seaduse analoogi osakeste süsteemi jaoks: Ṗ = n F (v) n + n,n n n F nn } {{ } =0 = n F (v) n = F (v), (1.8.10) kus F (v) on summaarne väline jõud ja teine summa võetakse üle üle kõikide mittevõrdsete indeksite n n. Viimane liidetav kaob, sest Newtoni III seaduse (F nn = F n n) tõttu kompenseerivad osakestevahelised vastastikmõjud teineteist. Seega väliste jõudude puudumisel on osakeste süsteemi koguimpulss jääv. Märkigem, et väliste jõudude puudumisel on massikeskme taustsüsteem inertsiaalne ja seetõttu loomulikuks taustsüsteemiks osakestevahelisest vastastikmõjust põhjustatud liikumise (süsteemi sisemise dünaamika) uurimiseks. Näitame, et süsteemi koguimpulsimomendi ajaline tuletis võrdub välisjõudude summaarse jõumomendiga: L = n r n ṗ n + ṙ n p }{{ n = } n =0 M (v) n + n<n r nn F nn } {{ } =0 kus M (v) on väliste jõudude summaarne jõumoment, r nn = n M (v) n M (v), (1.8.11) def = r n r n ja M (v) n = r n F (v) n on osakesele n mõjuva välise jõu moment. Teisel sammul kasutati Newtoni III seadust (F nn = F n n). Viimane liidetav kaob kui kasutada Newtoni III seaduse tugevamat versiooni, mis nõuab, et jõud, millega kaks osakest teineteist mõjutavad, on suunatud piki neid osakesi ühendavat sirget. Seega F nn r nn ja vektorkorrutis kaob. Juhul, kui välised jõud on tsentraalsümmeetrilised (F (v) n süsteemi koguimpulsimoment on jääv suurus (vt ka ülesannet 1.8.2). r n ), kaob välisjõudude moment ja Väliste jõudude puudumisel 15 on konstantse massiga (Ṁ = 0) osakeste süsteemi massikeskme kiirus konstantne (valemid (1.8.1), (1.8.10)) ja sellest tulenevalt on jäävaks suuruseks nii süsteemi sisemine impulsimoment L 0 kui ka välimine impulsimoment R P: L 0 = const., R P = const. (1.8.12) Vaatleme veel energia jäävust osakeste süsteemi korral. Olgu sisemised jõud konservatiivsed F nn (r n, r n ) = n U nn (r nn ), (1.8.13) kus U nn = U n n. Välisjõudude poolt innitesimaalsel ajavahemikul dt tehtav töö on dw = n F (v) n dr n = n ṗ n dr n n,n F nn dr n = n m n v n v n dt + n,n m U nn d(r nn ) = n n = n d n<n ( mn vn 2 ) + 2 n,n n<n du nn = d(t + U 0 ), 15 Märkigem, et väliste jõudude puudumine on tsentraalsümmeetriliste välisjõudude erijuht. 15

17 kus U 0 = 1 2 n n U nn on süsteemi sisemiste jõudude potentsiaalne energia. Kordaja 1/2 tuleb asjaolust, et iga potentsiaal U nn esineb summas 2 korda. Välisjõudude puudumisel on konstantse massiga (Ṁ = 0) osakeste süsteemi massikeskme kiirus konstantne (valemid (1.8.1), (1.8.10)) ja sellest tulenevalt on eraldi jäävad nii osakeste süsteemi sisemine koguenergia kui selle süsteemi välimine kineetiline energia: T 0 + U 0 = const. 1 2 MV2 = const. Kui ka välisjõud on konservatiivsed, siis saab rääkida osakeste süsteemi koguenergiast (sisemisele koguenergia + välimine kineetilisele energia + väliste jõudude potentsiaalne energia). Ka selle süsteemi koguenergia on jääv suurus (vt ülesanne 1.8.3), kuigi sisemine ja välimine energia ei pruugi sel juhul enam eraldi jäävad olla. Ülesanded Ülesanne Jäiga keha puhul on punktmasside vahelised kaugused ajas muutumatud r ij = def const., kus r ij = r i r j. Näidata, et ajas ei muutu ka punktmasside vahelised nurgad (r ij, r ik ) = ajas ei muutu punktmasside kaugus massikeskmest R r ij r ik = const (1.8.14) r ij r ik r i R = const. (1.8.15) Vihje: kasulikuks võib osutuda seos u v = 1 ( u + v u v ). (1.8.16) 2 Ülesanne Olgu süsteemile mõjuvad välised jõud on tsentraalsümmeetrilised: kus r 0 on jõuvälja tsenter. Näidata, et F (v) n = (r n r 0 )f n ( r n r 0 ), (1.8.17) süsteemi väliste jõudude summaarse momendi punkti r 1 jaoks kehtib võrdus (r n r 1 ) F (v) n = (r 0 r 1 ) F (v). n osakeste süsteemi koguimpulsimoment jõuvälja tsentri suhtes on jääv suurus. kui jõuvälja tsenter asub massikeskmes (r 0 = R), siis on jäävad suurused nii L 0 kui R P. 16

18 Ülesanne Näidata, et kui ka osakeste süsteemile mõjuvad välisjõud on konservatiivsed F n = n U n, siis on süsteemi koguenergia jääv suurus. T + n U n U nn (1.8.18) n,n n n Ülesanne Vaatame kahest osakesest koosnevat süsteemi: Tuletada valemid (1.8.10), (1.8.11) ja (1.8.14) selle süsteemi jaoks. Näidata, lähtudes impulsimomendi jäävusest, et välisjõudude puudumisel (F (v) 1 = 0, F (v) 2 = 0) on osakeste liikumine massikeskme taustsüsteemis planaarne, st mõlema osakese trajektoorid asuvad kseeritud tasandis. 17

19 2 Lagrange'i formalism 2.1 Seosed ja reaktsioonijõud Paljud mehaanikaülesanded taanduvad liikumisvõrrandite (1.8.8) lahendamisele: m n r n = F n (r 1,..., r N, ṙ 1,..., ṙ N, t) ; n = 1, 2,..., N, (2.1.1) kus jõud F n loetakse osakeste kohavektorite ja kiiruste teadaolevaks funktsiooniks. Nimetame neid jõude F n etteantud jõududeks. Võrrandite (2.1.1) algtingimustele mingid piirangud ei rakendu. Kuid on olemas ka teistsugune ülesannete klass 16, kus osakeste asukohtadele ja kiirustele pannakse peale kas geomeetrilise või kinemaatilise iseloomuga piirangud, mis ei ole määratud etteantud jõududega. Nimetame neid piiranguid seosteks. Lihtsateks näideteks seostega mehaanikaülesandest on (i) osake, mis saab liikuda mööda kseeritud joont või pinda, (ii) kaks ühel või teistsugusel viisil (näiteks varda või niidiga) seotud osakest. Ülesande algtingimused peavad olema nüüd kooskõlas seostega. Seoseid, mis on esitatavad kujul f α (r 1,..., r N, t) = 0 ; α = 1, 2,..., k (2.1.2) nimetatakse holonoomseteks. Arvatavasti on lihtsaimad näited holonoomsetest seostest osakesed, mis moodustavad jäiga keha. Sel juhul on osakeste vahelised kaugused kseeritud ja seosed võtavad kuju r n r n d nn = 0, kus d nn on osakeste n ja n vaheline ette antud kaugus. Teiseks näiteks holonoomse seosega mehaanikaülesandest on osake, mille liikumine toimub mõnel joonel või pinnal, mis võib ka etteantud viisil sõltuda ajast. Märkigem, et sel juhul on seosteks antud pinna või joone võrrandid. 17. Seoseid, mida valemi (2.1.2) tüüpi tingimustega anda ei saa, nimetatakse mitteholonoomseteks. Näitena mitteholonoomsetest seostest võib tuua olukorra, kus......funktsioonid f α sõltuvad ka osakeste kiirustest (seda juhtu käsitletakse punktis 3.5) või ka kohavektorite kõrgematest tuletistest....seosed sisaldavad võrratusi. Näiteks kui yz-tasand on kaetud seinaga, mida osake läbida ei saa, siis osakese x koordinaat piiratud seosega kujul x > 0, (2.1.3) kui ka algtingimused rahuldavad viimast võrratust. Käesolevas peatükis mitteholonoomseid seoseid ei käsitleta. 16 Selliste ülesannete lahendusmeetod formuleeriti algselt d'alembert'i poolt a. ja arendati lõplikult välja Lagrange'i poolt a. 17 Seostele (2.1.2) saab ka üldjuhul anda lihtsa geomeetrilise tõlgenduse: nimelt määravad need ajast sõltuva abstraktse pinna 3N mõõtmelises ruumis, kusjuures antud pinna dimensioon on 3N k. Võrranditega (2.1.1) määratud osakeste süsteemile seoste (2.1.2) rakendamine piirab osakeste asukohad sellele abstraktsele pinnale. 18

20 Juhul, kui seos ajast ilmutatud kujul ei sõltu, nimetatakse seda statsionaarseks. Seosed põhjustavad ülesandes kahte tüüpi modikatsioone: (i) Osakeste 3N koordinaati r n = (x n, y n, z n ) ei ole enam kõik sõltumatud. Tingituna seostest on sõltumatuid koordinaate on nüüd 3N k, st. süsteemi vabadusastmete arv on mitte 3N vaid 3N k. Teineteisest sõltuvate koordinaatide kasutamine on tihti tülikas, mistõttu on otstarbekam üle minna uutele 3N k sõltumatule üldistatud koordinaadile q j (vt punkt 2.5), r n = r n (q 1,..., q 3N k, t) ; n = 1, 2,..., N. (2.1.4) Märkus: Üldistatud koordinaatide valikul on meil üsnagi suur vabadus. Nende all mõistetakse kõiki selliseid sõltumatuid suurusi, mille abil on võimalik üheselt määrata süsteemi paiknemist ruumis nii seoste olemasolu korral kui ka viimaste puudumisel. Üldistatud koordinaatide hulka kuuluvad erijuhuna ka Descartes'i koordinaadid ning erinevad kõverjoonelised koordinaadid (sfäärilised, silindrilised jt). (ii) Seoste olemasolu kajastub osakestele mõjuvates reaktsioonijõududes R n, mis ei ole erinevalt etteantud jõududest teada, ning need tuleb ülesande lahendamise käigus määrata (või elimineerida). Näiteks varda külge kinnitatud kuuli puhul tuleks arvestada ka varda reaktsiooniga, st. jõuga, millega varras kuuli mõjutab. Seega on meil liikumisvõrrandite (2.1.1) asemel 3N võrrandit m n r n = F n + R n ; n = 1, 2,..., N (2.1.5) koos k seosevõrrandiga. Tundmatuid on ülesandes 6N, vektorite r n ja R n komponendid. 2.2 Virtuaalne nihe Virtuaalseks nihkeks nimetatakse suvalise süsteemi kuuluva osakese kujutletavat innitesimaalset nihet δr n, mis on kooskõlas seostega kseeritud ajahetkel. Olgu meil tegemist holonoomsete seostega. Seosevõrrandite (2.1.2) alusel rahuldavad ajavahemiku dt jooksul tehtavad võimalikud nihked dr n diferentsiaalvõrrandeid kus n df α = N n=1 n f α dr n + f α dt = 0 ; α = 1, 2,..., k, (2.2.1) t = ( / x n, / y n, / z n ). Fikseerides aja (nõudes, et dt = 0) saame siit tingimused virtuaalsete nihete jaoks: N n f α δr n = 0 ; α = 1, 2,..., k. (2.2.2) n=1 See põhimõttelise tähtsusega võrdus leiab kasutamist järgmises ja ülejärgmises punktis. 19

21 2.3 Virtuaalse töö printsiip Oletame esialgu, et süsteem on tasakaaluolekus. Siis on liikumisvõrrandite (2.1.5) parem pool võrdne nulliga, F n + R n = 0 ; n = 1, 2,..., N. (2.3.1) Seega võrdub suvalise virtuaalse nihke δr i korral nulliga ka virtuaalne töö (F n + R n )δr n = 0. Siit saame, et kehtib N (F n + R n ) δr n = n=1 N N F n δr n + R n δr n = 0. (2.3.2) n=1 Edasi piirdume süsteemidega, kus seostest tingitud reaktsioonijõudude summaarne virtuaalne töö on võrdne nulliga, n=1 N R n δr n = 0. (2.3.3) n=1 Selliseid seoseid nimetatakse ideaalseteks 18. Oleme tuletanud tingimuse: kui süsteem on tasakaalus, siis etteantud jõudude virtuaalne töö on võrdne nulliga, N F n δr n = 0. (2.3.4) n=1 Rõhutame, et viimase võrduse vasakul poolel etteantud jõud ise ei ole võrdsed nulliga. Valemit (2.3.4) nimetatakse sageli virtuaalse töö printsiibiks. Pole raske veenduda, et holonoomsed seosed on ka ideaalsed, kui eeldada 19, et seose f α mõju osakese n dünaamikale väljendub reaktsioonijõus kujul R nα = λ α n f α, (2.3.5) kus λ α on tundmatu võrdetegur, mis väljendab asjaolu, et ülalantud seosed kehtivad vaid teatava kordaja täpsusega. Osakesele n mõjuv summaarne reaktsioonijõud on R n = k R nα = α=1 k λ α n f α, (2.3.6) Asendame valemi (2.3.3) vasakule poolele reaktsioonijõu avaldisest (2.3.6). See annab N R n δr i = n=1 N α=1 n=1 α=1 k λ α n f α δr n. (2.3.7) Vahetades võrduse paremal poolel summeerimised ning arvestades valemiga (2.2.2) saamegi tulemuseks, et holonoomsete reaktsioonijõudude summaarne virtuaalne töö on võrdne nulliga. 18 On olemas ka lähenemisviis, mille kohaselt jõude, mis ei rahulda ideaalsuse kriteeriumit, peaks püüdma käsitleda etteantutena, mitte aga neid lugema reaktsioonijõudude hulka (vt näiteks M. G. Calkin Lagrangian and Hamiltonian Mechanics, World Scientic, 2010; W. Greiner Classical Mechanics, Springer, 2010) 19 Põhjenduse sellele eeldusele leiab peatükist 3.5, kui piirduda valemis (3.5.1) vaid üldistatud koordinaatidest sõltuvate, st. holonoomsete seostega. 20

22 2.4 d'alembert'i printsiip Saadud tulemus, virtuaalse töö printsiip (2.3.4), ei sisalda enam mitteteadaolevaid reaktsioonijõude, kuid kirjeldab see siiski vaid tasakaalus olevat süsteemi, st. staatikat. Tahaksime aga jõuda üldisema tulemuseni, mis kirjeldaks ka süsteemi dünaamikat. Selleks kasutame James Bernoulli ja Jean le Rond d'alembert'i lähenemisviisi. Võrrandite (2.1.5) m n r n = F n + R n ; n = 1, 2,..., N (2.4.1) korrutamin virtuaalse nihkega ja summeerimine annab N N m n r n δr n = (F n + R n ) δr n. (2.4.2) n=1 n=1 Eeldades, et seosed on ideaalsed, saame valemi (2.3.4) üldistusena, et kõikide virtuaalsete nihete jaoks peab olema rahuldatud seos: N (F n m n r n ) δr n = 0. (2.4.3) n=1 See võrdus on tuntud d'alembert'i printsiibina. 2.5 Liikumisvõrrandid üldistatud koordinaatides Leitud tingimus (2.4.3) ei ole veel kujul, mille alusel saaks välja kirjutada süsteemi liikumisvõrrandid. Olukorra muudab keerukaks asjaolu, et kohavektorite r n komponentideks olevatelt süsteemi kuuluvate osakeste koordinaadid x n, y n, z n pole seoste (2.1.4) tõttu sõltumatud ja seega pole (lineaarselt) sõltumatud ka virtuaalsed nihked δr n. Otstarbekam on väljendada võrdust (2.4.3) 3N k sõltumatu koordinaadi kaudu. Selleks asendame 3N osakeste koordinaati x n, y n, z n 3N k üldistatud koordinaadiga q j : x 1, y 1, z 1,..., x N, y N, z N q 1,..., q 3N k, (2.5.1) kuhu on seoste olemasolu juba vaikimisi sisse kirjutatud. Saab näidata, et kui virtuaalseid nihkeid väljendada üldistatud koordinaatide kaudu, siis on need 3N k nihet δq j lineaarselt sõltumatud. Suvalise osakese kohavektori virtuaalne nihe δr n avaldub üldistatud koordinaatide virtuaalsete nihete δq j kaudu kujul δr n = j r n q j δq j. (2.5.2) Nii nagu varemgi omandavad indeksid siin ja edaspidi väärtusi n = 1,..., N ja j = 1,..., 3N k, ilma et me sellele iga kord eraldi osutaksime. Meenutagem, et tingimus (2.4.3) peab kehtima kõikvõimalike virtuaalsete nihete korral. Kuna δq j on nüüd lineaarselt sõltumatud, siis peavad tingimuses (2.4.3) nihete δq j ees olevad kordajad igaüks eraldi nulliga võrduma. Need tingimused annavadki süsteemi liikumisvõrrandid. Seega 21

23 peame leidma viisi võrduse (2.4.3) väljendamiseks üldistatud koordinaatides. Selleks asendame seose (2.5.2) d'alembert'i printsiibi avaldisse (2.4.3): (F n m n r n ) δr n = (F n m n r n ) r n δq j. (2.5.3) q n n j Sellega oleme võrrandid (2.4.3) avaldanud virtuaalsete nihete δq j lineaarkombinatsioonina. Viimast avaldist on aga otstarbekas viia kujule, kus kohavektorite täistuletised aja järgi oleks asendatud üldistatud koordinaatide tuletistega. Järgnevalt lihtsustame seose (2.5.3) vasaku poole mõlemaid liikmeid eraldi: j Esmalt vaatame avaldist F n r n δq j, q j mille viimiseks kompaktsemale kujule deneerime üldistatud jõud n j Q j = n F n r n q j. (2.5.4) Seega F n δr n = n j Q j δq j. (2.5.5) Viimane võrdus õigustabki seda, et suurusi Q j tuleks interpreteerida üldistatud jõududena. Järgnevalt vaatame seose (2.5.3) teist liiget n m n r n r n q j, (2.5.6) Kaotamaks kohavektorite teist täistuletist aja järgi viime selle avaldise Leibnizi valemi abil kujule n m n r n r n q j = n [ ( d m n ṙ n r ) n m n ṙ n d dt q j dt ( )] rn. (2.5.7) q j Teades, et r n = r n (q j (t), t), avalduvad osakeste kiirused v n üldistatud koordinaatides kui v n ṙ n = j r n q j q j + r n t, (2.5.8) kus üldistatud koordinaatide täistuletisi aja järgi q j dq j dt (2.5.9) nimetatakse üldistatud kiirusteks. Märgime veel, et statsionaarsete seoste korral valemis (2.5.8) r n / t = 0. Käsitleme üldistatud kiirust uue muutujana ja võtame võrdusest (2.5.8) osatuletise üldistatud kiiruse q j järgi. See annab seose v n q j = r n q j. (2.5.10) 22

24 Seega m n v n r n q j = m n v n v n q j = q j ( mn vn 2 ), (2.5.11) 2 kus üldistatud kiiruse osatuletise märgi all tunneme ära osakese n kineetilise energia. Edasi näitame, et kehtib d dt ( ) rn q j st võime antud avaldises vahetada osatuletise järjekorra. Selleks kirjutame lahti võrduse mõlemad pooled: ( ) d rn dt q j = v n q j, (2.5.12) q j ja täistuletise d dt = j 2 r n q j q j q j + 2 r n t q j ja v n = ( ) rn q j + 2 r n q j q j q j j q j t. Arvestades, et q j q j = 0, ja vahetades osatuletiste võtmise järjekorra, leiamegi, et võrdus (2.5.12) kehtib. Seega m n ṙ n d dt ( ) rn q j = m n v n v n q j = q j ( mn vn 2 ) 2 (2.5.13) kus üldistatud koordinaadi osatuletise märgi all tunneme jällegi ära osakese n kineetilise energia. Kuna võrduses (2.5.3) summeeritakse üle kõikide osakeste, toome sisse süsteemi kuuluvate osakeste summaarse kineetilise energia T = n m n v 2 n 2. (2.5.14) Asendades nüüd võrdused (2.5.11) ja (2.5.13) avaldisse (2.5.7) saame lihtsustatava avaldise (2.5.6) viia kujule n m n r n r n q j = n [ ( d dt q j ( mn vn 2 )) 2 q j ( mn vn 2 )] = d ( ) T T, (2.5.15) 2 dt q j q j Märgime veel, et kuna meie eesmärk on formuleerida d'alembert'i printsiipi (2.4.3) üldistatud koordinaatides ja kiirustes, siis tuleb nendes muutujates kirja panna ka süsteemi kineetiline energia T. Seda võimaldab seos (2.5.8). Võrduste (2.5.5) ja (2.5.15) abil saame kirjutada d'alembert'i printsiibi (2.4.3) üles nüüd selliselt j { ( ) d T T } Q j δq j = 0. (2.5.16) dt q j q j Kuna on virtuaalsed nihked δq j on lineaarselt sõltumatud, siis peavad kehtima tingimused ( ) d T T = Q j ; j = 1, 2,... s, (2.5.17) dt q j q j 23

25 kus s = 3N k on süsteemi vabadusastmete arv. Võrrandid (2.5.17) ongi süsteemi liikumisvõrranditeks. Olgu etteantud jõud on konservatiivsed, st F n = n U, (2.5.18) kus U on süsteemi potentsiaalne energia. Üldistatud jõud (2.5.4) avalduvad siis Q j = U q n, (2.5.19) Võttes arvesse, et potentsiaal U ei sõltu üldistatud kiirustest 20 q j, võime anda liikumisvõrranditele (2.5.17) kuju 21 d dt kus ( L q j ) L q j = 0 ; j = 1, 2,... s, (2.5.21) L = T U. (2.5.22) on Lagrange'i funktsioon. Võrrandeid (2.5.21) tuntakse Lagrange'i võrranditena. Ülesanded Ülesanne Näidake, et kui etteantud jõud on potentsiaalsed, siis kehtib üldistatud jõudude jaoks võrdus (2.5.19). Ülesanne Näidake, et üldjuhul sõltub kineetiline energia ilmutatud kujul üldistatud kiiruste kõrval ka üldistatud koordinaatidest ja ajast: T = T (q j, q j, t). Ülesanne Tuletage Newtoni II seadus potentsiaalses jõuväljas liikuva osakese Lagrange'i võrranditest. 20 See on nii denitsiooni kohaselt. 21 Üldjuhul, kui süsteemile mõjuvad nii konservatiivsed kui mittekonservatiivsed jõud, on liikumisvõrrandite kuju ( ) d L L = Q j ; j = 1, 2,... s, (2.5.20) dt q j q j kus Lagrange'i funktsioon L = T U sisaldab konservatiivsete jõudude panust ja mittekonservatiivsete panus sisaldub üldistatud jõududes Q j. 24

26 2.6 Üldistatud impulss ja üldistatud energia Käesolevas punktis deneerime Lagrange'i formalismis Newtoni mehaanika impulsi ja energia üldistused ning teeme lähtudes Lagrange'i võrranditest kindlaks nende suuruste jäävuseks vajalikud tingimused Üldistatud impulss ja selle jäävus Üldistatud koordinaadile q j (ja üldistatud kiirusele q j ) vastavaks üldistatud impulsiks nimetatakse suurust Lagrange'i võrrandid (2.5.21) saab nüüd esitada kujul Siit järeldub, et üldistatud impulss p j on jääv, kui p j = L q j. (2.6.1) dp j dt = L q j ; j = 1, 2,... s. (2.6.2) dp j dt = 0, (2.6.3) L q j = 0, (2.6.4) st kui Lagrange'i funktsioon ei sõltu ilmutatud kujul üldistatud koordinaadist q j. Niisugust koordinaati nimetatakse tsükliliseks. Seega, kui üldistatud koordinaat q i on tsükliline (st on täidetud tingimus (2.6.4)), siis on vastav üldistatud impulss p j Lagrange'i võrrandite esimeseks integraaliks Üldistatud energia ja selle jäävus Järgnevas tuletame energia üldistuse Lagrange'i mehaanikas. Selleks uurime, kuidas käitub Lagrange'i funktsiooni L(q j, q j, t) täisdiferentsiaal dl dt = s j=1 ( L q j + L ) q j + L q j q j t (2.6.5) Kui osakeste trajektoor q j (t) kirjeldab süsteemi füüsikalist liikumist, siis peab see rahuldama Lagrange'i võrrandeid (2.5.21): d dt ( ) L q j millele tuginedes saab avaldise (2.6.5) viia kujule dl dt = s j=1 ( d dt ( ) L q j = L q j, q j + L ) q j + L q j t = d dt s L q j q j j=1 + L t. (2.6.6) 25

27 Täistuletiste viimine samale poole võrdusmärki annab kus H = dh dt = L t, (2.6.7) s j=1 L q j q j L. (2.6.8) Üldistatud koordinaatide, kiiruste ja aja funktsiooni H nimetatakse üldistatud energiaks 22. Võrrandist (2.6.7) järeldub, et kui Lagrange'i funktsioon ei sõltu ilmutatud kujul ajast, st. kui siis on üldistatud energia on jääv suurus L t = 0, (2.6.9) dh dt = 0. (2.6.10) Seega, kui on täidetud tingimus (2.6.9), on üldistatud energia H Lagrange'i võrrandite esimeseks integraaliks. 2.7 Näide: punktmass konservatiivses jõuväljas Järgnevalt vaatleme, kuidas töötab Lagrange'i formalism konservatiivses jõuväljas liikuva osakese juhul. Meenutagem, et jõud F oli konservatiivne parajasti siis, kui seda sai esitada mõne skalaarse funktsiooni U(r) (jõule vastava potentsiaalse energia) gradiendi kaudu: Selle osakese Lagrange'i funktsioon (2.5.22) on F(r) = U(r). L = mv2 2 U(r). (2.7.1) Valime antud probleemi jaoks sobivad üldistatud koordinaadid. Üldistatud koordinaatide valikul tuleb lähtuda nõudest, et nende abil peab saama üheselt määrata osakese asukohta ruumis. Kuna antud probleemis seosed puuduvad, siis täidavad viimast tingimust ka ristkoordinaadid x 1 x, x 2 y, x 3 z. Üldjuhul sobivad üldistatud koordinaatideks suvalised kõverjoonelised koordinaadid. Hetkel piirdume rist-, silindriliste ja sfääriliste koordinaatidega. Kirjeldame süsteemi alustuseks ristkoordinaatides. Sel triviaalsel juhul on süsteemi Lagrange'i funktsioon lahti kirjutatuna L = m 2 (ẋ2 + ẏ 2 + ż 2) U(x, y, z) (2.7.2) Lagrange'i võrrandid (2.5.21) annavad nüüd kolm liikumisvõrrandit d L dt ẋ L U x = mẍ + x = 0, d L dt ẏ L U y = mÿ + y = 0, d dt L ż L z U = m z + z = 0. (2.7.3) 22 Saadud avaldist (2.6.8) võib kasutada ka süsteemi koguenergia deneerimiseks, pidades silmas, et eelkõige omab mõtet energia kui jääva suuruse sissetoomine. 26

28 Arvestades, et jõud avaldub potentsiaali gradiendina ja esitades viimase võrrandisüsteemi vektorkujul, saame Newtoni II seaduse m r = F, mida oli ka oodata, sest antud juhul sai Newtoni mehaanika probleem esitatud lihtsalt teistsuguses formalismis, mistõttu peab osakese liikumine alluma samadele liikumisvõrranditele, mis Newtoni mehaanikaski. Järgnevalt vaatame, kuidas avalduvad süsteemi üldistatud energia (2.6.8) ja üldistatud impulsid (2.6.1). Ette rutates võib öelda, et ka siin ei oota meid midagi uut. Kuid arvutame: üldistatud impulsid on p x L ẋ = mẋ, p y L ẏ = mẏ, p z L ż = mż, (2.7.4) st ristkoordinaadile vastav üldistatud impulss on antud juhul lihtsalt impulsivektori vastav komponent. Üldistatud energia jaoks leiame, et H = L ẋ ẋ + L ẏ ẏ + L ż ż L = ( m = mẋ 2 + mẏ 2 + mż 2 (ẋ2 + ẏ 2 + ż 2) U(x, y, z)) 2 = = m 2 (ẋ2 + ẏ 2 + ż 2) + U(x, y, z), üldistatud energia langeb kokku selle süsteemi koguenergiaga - kineetilise ja potentsiaalse energia summaga. Nagu öeldud, pole ka siin midagi uut, kuid tasub tähele panna, et kuna vaadeldav Lagrange'i funktsioon (2.7.1) ei sõltu ilmutatud kujul ajast, st. L t = 0, siis tuleb lähtudes Lagrange'i formalismist (vt valem (2.6.7)) väga lihtalt välja, et osakese koguenergia on antud juhul jääv suurus. Edasi käsitleme silindriliste koordinaatide juhtu. Selle näite eesmärgiks on kirjeldada üldistatud impulsi mõistet. Silindrilised koordinaadid (r,θ,z) ja ristkoordinaadid (x,y,z) on teineteisega seotud järgmiselt: x = r cos(θ), y = r sin(θ), z = z. (2.7.5) Lagrange'i funktsioon on peale antud teisendusi kujul L = m ( ṙ 2 + (r 2 θ) 2 + ż 2) U(r, θ, z). Nurgale vastavaks üldistatud kiirus θ on nurkkiirus. Leiame nurgale vastava üldistatud impulsi: p θ L θ = mr2 θ, saadud suuruses tunneme ära impulsimomendi z-telje suunalise komponendi. Seega on nurgale vastavaks üldistatud impulsiks impulsimoment. Viimasest näitest selgub, et üldistatud impulsid on erinevatel koordinaatide valikul üldiselt erineva füüsikalise tähendusega suurused. Üldistatud impulss ja impulss Newtoni mehaanikas ei pruugi kokku langeda ka siis, kui üldistatud koordinaatideks on ristkoordinaadid. Viimane lahknevus esineb siis, kui potentsiaal sõltub ka osakeste kiirustest Näiteks elektromagnetväljas liikuvat laetud osakest kirjeldab potentsiaal (2.8.6), kusjuures vastav Lagrange'i funktsioon on (2.8.8) (mitterelativistlikul juhul). Ristkoordinaatidele vastav üldistatud impulss on siis ( L p = ẋ, L ẏ, L ) = mṙ + ea. (2.7.6) ż 27

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58

Διαβάστε περισσότερα

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja

Διαβάστε περισσότερα

Kompleksarvu algebraline kuju

Kompleksarvu algebraline kuju Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa

Διαβάστε περισσότερα

Funktsiooni diferentsiaal

Funktsiooni diferentsiaal Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral

Διαβάστε περισσότερα

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1 κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii

Διαβάστε περισσότερα

Deformeeruva keskkonna dünaamika

Deformeeruva keskkonna dünaamika Peatükk 4 Deformeeruva keskkonna dünaamika 1 Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib materiaalsete keskkondade liikumist välismõjude (välisjõudude) toimel. Uuritavaks materiaalseks keskkonnaks võib olla

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika täiendusõpe YFR0080

Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [4. loeng] 1 Loengu kava Dünaamika Inerts Newtoni I seadus Inertsiaalne taustsüsteem Keha mass, aine

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke

Διαβάστε περισσότερα

PLASTSED DEFORMATSIOONID

PLASTSED DEFORMATSIOONID PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb

Διαβάστε περισσότερα

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil. 8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,

Διαβάστε περισσότερα

Staatika ja kinemaatika

Staatika ja kinemaatika Staatika ja kinemaatika MHD0071 I. Staatika Leo eder Mehhatroonikainstituut Mehaanikateaduskond allinna ehnikaülikool 2016 Sisukord I Staatika 1. Sissejuhatus. 2. Newtoni seadused. 3. Jõud. 4. ehted vektoritega.

Διαβάστε περισσότερα

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1 laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad

Διαβάστε περισσότερα

2.1. Jõud ja pinged 2-2

2.1. Jõud ja pinged 2-2 1 Peatükk 2 Pinge 2.1. Jõud ja pinged 2-2 2.1 Jõud ja pinged Kehale mõjuvad välisjõud saab jagada kahte rühma. 1. Pindjõud ehk kontaktjõud on põhjustatud keha kontaktist teiste kehade või keskkondadega.

Διαβάστε περισσότερα

3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA

3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3. Impulss Impulss, impulsi jääus Impulss on ektor, mis on õrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega p r r = m. Mehaanikas nimetatakse

Διαβάστε περισσότερα

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. STAATIKA TASAKAALUSTAMISTINGIMUSED Koostanud J. Lellep, L. Roots

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. STAATIKA TASAKAALUSTAMISTINGIMUSED Koostanud J. Lellep, L. Roots TARTU ÜLIKOOL Teaduskool STAATIKA TASAKAALUSTAMISTINGIMUSED Koostanud J. Lellep, L. Roots Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi

Διαβάστε περισσότερα

Kui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist

Kui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA (kaugõppele). KINEMAATIKA. Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha

Διαβάστε περισσότερα

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid. KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks

Διαβάστε περισσότερα

Mitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine

Mitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKAINSTITUUT Dünaamika kodutöö nr. 1 Mitmest lülist koosnea mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine ariant ZZ Lahendusnäide Üliõpilane: Xxx Yyy Üliõpilase kood:

Διαβάστε περισσότερα

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika

Διαβάστε περισσότερα

9. AM ja FM detektorid

9. AM ja FM detektorid 1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid

Διαβάστε περισσότερα

Kontekstivabad keeled

Kontekstivabad keeled Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,

Διαβάστε περισσότερα

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008 Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika. teemad 1-8. Karli Klaas

Füüsika. teemad 1-8. Karli Klaas Füüsika teemad 1-8 Karli Klaas SI-süsteem SI-süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis NSV Liidus kehtis SI-süsteem aastast 1963.

Διαβάστε περισσότερα

Browni liikumine magnet- ja elektriväljas anisotroopse keskkonna juhul

Browni liikumine magnet- ja elektriväljas anisotroopse keskkonna juhul Tartu Ülikool Füüsika-keemiateaduskond Teoreetilise füüsika instituut Niina Voropajeva Browni liikumine magnet- ja elektriväljas anisotroopse keskkonna juhul Magistritöö teoreetilises füüsikas Juhendaja:

Διαβάστε περισσότερα

1 MTMM Kõrgem matemaatika, eksamiteemad 2014

1 MTMM Kõrgem matemaatika, eksamiteemad 2014 1 MTMM.00.188 Kõrgem matemaatika, eksamiteemad 2014 Eksamitöö annab kokku 80 punkti ja ülesanded jagunevad järgmisse kuude gruppi: P1 ( 10p ) - ülesanded I kontrolltöö põhiteemade peale; P2 ( 10p ) - ülesanded

Διαβάστε περισσότερα

Sirgete varraste vääne

Sirgete varraste vääne 1 Peatükk 8 Sirgete varraste vääne 8.1. Sissejuhatus ja lahendusmeetod 8-8.1 Sissejuhatus ja lahendusmeetod Käesoleva loengukonspekti alajaotuses.10. käsitleti väändepingete leidmist ümarvarrastes ja alajaotuses.10.3

Διαβάστε περισσότερα

Põhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika

Põhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika Põhivara aines LOFY.01.121 Füüsika ja tehnika Maailm on keskkond, mis jääb väljapoole inimese mina-tunnetuse piire. Loodus (lad natura) on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond.

Διαβάστε περισσότερα

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad 6.6. Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 263 6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 6.6.1 Silindriline paine Kui ristkülikuline plaat on pika ristküliku kujuline

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs IV praktikumiülesannete kogu a. kevadsemester

Matemaatiline analüüs IV praktikumiülesannete kogu a. kevadsemester Matemaatiline analüüs IV praktikumiülesannete kogu 4. a. kevadsemester . Alamhulgad ruumis R m. Koonduvad jadad. Tõestage, et ruumis R a) iga kera s.o. ring) U r A) sisaldab ruutu keskpunktiga A = a,b),

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika täiendusõpe YFR0080

Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [6.loeng] 1 Tehiskaaslaste liikumine (1) Kui Maa pinna lähedal, kõrgusel kus atmosfäär on piisavalt hõre,

Διαβάστε περισσότερα

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna

Διαβάστε περισσότερα

Elastsusteooria tasandülesanne

Elastsusteooria tasandülesanne Peatükk 5 Eastsusteooria tasandüesanne 143 5.1. Tasandüesande mõiste 144 5.1 Tasandüesande mõiste Seeks, et iseoomustada pingust või deformatsiooni eastse keha punktis kasutatakse peapinge ja peadeformatsiooni

Διαβάστε περισσότερα

Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise.

Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. KOOLIÜÜSIKA: MEHAANIKA (kaugõppele). DÜNAAMIKA. Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu avutada keha liikumise. Newtoni

Διαβάστε περισσότερα

Põhivara aines LOFY Füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines LOFY Füüsikaline maailmapilt Põhivara aines LOFY.01.002 Füüsikaline maailmapilt Maailmapilt on teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Kui inimindiviid kasutab iseenda kohta mõistet

Διαβάστε περισσότερα

YMM3740 Matemaatilne analüüs II

YMM3740 Matemaatilne analüüs II YMM3740 Matemaatilne analüüs II Gert Tamberg Matemaatikainstituut Tallinna Tehnikaülikool gert.tamberg@ttu.ee http://www.ttu.ee/gert-tamberg G. Tamberg (TTÜ) YMM3740 Matemaatilne analüüs II 1 / 29 Sisu

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus. Kinemaatika

Sissejuhatus. Kinemaatika Sissejuhatus Enamuse füüsika ülesannete lahendamine taandub tegelikult suhteliselt äikese hulga ideede rakendamisele (öeldu kehtib ka teiste aldkondade, näiteks matemaatika kohta). Seega on aja õppida

Διαβάστε περισσότερα

T~oestatavalt korrektne transleerimine

T~oestatavalt korrektne transleerimine T~oestatavalt korrektne transleerimine Transleerimisel koostatakse lähtekeelsele programmile vastav sihtkeelne programm. Transleerimine on korrektne, kui transleerimisel programmi tähendus säilib. Formaalsemalt:

Διαβάστε περισσότερα

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Rakendusmehaanika õppetool. Andrus Salupere. Staatika /EMR0010/ Loengukonspekt

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Rakendusmehaanika õppetool. Andrus Salupere. Staatika /EMR0010/ Loengukonspekt Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Rakendusmehaanika õppetool Andrus Salupere Staatika /EMR0010/ Loengukonspekt Tallinn 2006 Eessõna Käesolev loengukonspekt on mõeldud kasutamiseks Tallinna Tehnikaülikooli

Διαβάστε περισσότερα

Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria.

Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria. Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria. Hele Kiisel, Hugo Treffneri Gümnaasium Analüütilise geomeetria teemad on gümnaasiumi matemaatikakursuses jaotatud kaheks osaks: analüütiline geomeetria tasandil,

Διαβάστε περισσότερα

ALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan

ALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan ALGEBRA I Kevad 2013 Lektor: Valdis Laan Sisukord 1 Maatriksid 5 1.1 Sissejuhatus....................................... 5 1.2 Maatriksi mõiste.................................... 6 1.3 Reaalarvudest ja

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATILINE ANAL U US II Juhend TT U kaug oppe- uli opilastele

MATEMAATILINE ANAL U US II Juhend TT U kaug oppe- uli opilastele MATEMAATILINE ANALÜÜS II Juhend TTÜ kaugõppe-üliõpilastele TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatikainstituut MATEMAATILINE ANALÜÜS II Juhend TTÜ kaugõppe-üliõpilastele Tallinn 24 3 MATEMAATILINE ANALÜÜS II

Διαβάστε περισσότερα

Formaalsete keelte teooria. Mati Pentus

Formaalsete keelte teooria. Mati Pentus Formaalsete keelte teooria Mati Pentus http://lpcs.math.msu.su/~pentus/ftp/fkt/ 2009 13. november 2009. a. Formaalsete keelte teooria 2 Peatükk 1. Keeled ja grammatikad Definitsioon 1.1. Naturaalarvudeks

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte 26. füüsika lahtine võistlus

Eesti koolinoorte 26. füüsika lahtine võistlus Eesti koolinoorte 6. füüsika lahtine võistlus 8. november 05. a. Vanema rühma ülesannete lahendused. (RONGIVILE) Tähistagu L veduri kaugust jaamaülemast hetkel, mil vedurijuht alustab vile laskmisega.

Διαβάστε περισσότερα

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. V. Väinaste. Kehade pöördliikumine

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. V. Väinaste. Kehade pöördliikumine TARTU ÜLIKOOL Teaduskool V. Väinaste Kehade pöördliikumine TARTU 009 1 Kehade pöördliikumine Mehaanikas eristatakse kehade liikumise kahte põhiliiki: a) kulgliikumine b) pöördliikumine Kulgliikumise korral

Διαβάστε περισσότερα

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika. I kursus Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. 1. Sissejuhatus füüsikasse. Õppesisu

Füüsika. I kursus Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. 1. Sissejuhatus füüsikasse. Õppesisu Füüsika Gümnaasiumi 10. klassi füüsikaõpe koosneb kolmest kursusest Esimese kursuse Füüsikalise looduskäsitluse alused põhifunktsioon on selgitada, mis füüsika on, mida ta suudab ja mille poolest eristub

Διαβάστε περισσότερα

M E H A A N I K A KINEMAATIKA Sirgjooneline liikumine

M E H A A N I K A KINEMAATIKA Sirgjooneline liikumine M E H A A N I K A KINEMAATIKA Sirgjooneline liikumine 1. Auto sõitis Tallinnast Tartusse. Esimese poole teest läbis ta kiirusega 80 km/h ja teise poole kiirusega 120 km/h. Tagasiteel liikus auto poole

Διαβάστε περισσότερα

Suhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27

Suhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27 Suhteline salajasus Peeter Laud peeter l@ut.ee Tartu Ülikool TTÜ, 11.12.2003 p.1/27 Probleemi olemus salajased sisendid avalikud väljundid Program muud väljundid muud sisendid mittesalajased väljundid

Διαβάστε περισσότερα

4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD

4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD 4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse

Διαβάστε περισσότερα

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS

Διαβάστε περισσότερα

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina

Διαβάστε περισσότερα

2 tähendab siin ühikuid siduvat

2 tähendab siin ühikuid siduvat 5. Eneia 5.1. Eneia ja eneia jäävuse seadus Eneia (k. k. eneos: aktiivne) on füüsika keskne mõiste, mis ühendab kõiki füüsika valdkondi. Tänu Newtoni autoiteedile oli sellel väljapaistval positsioonil

Διαβάστε περισσότερα

3. Peatükk. KLASSIKALISE ÜLDFÜÜSIKA MÕISTED LIIKUMINE: KINEMAATIKA

3. Peatükk. KLASSIKALISE ÜLDFÜÜSIKA MÕISTED LIIKUMINE: KINEMAATIKA 3. Peatükk. KLASSIKALISE ÜLDFÜÜSIKA MÕISTED LIIKUMINE: KINEMAATIKA Füüsika osa nimega mehaanika on teadus mis käsitleb kehade liikumist ja tasakaalu jõudude mõjul. Klassikaline mehaanika põhilähendused:

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte 51. täppisteaduste olümpiaad

Eesti koolinoorte 51. täppisteaduste olümpiaad Eesti koolinoorte 5 täppisteaduste olümpiaad Füüsika lõppvoor 7 märts 2004 a Põhikooli ülesannete lahendused ülesanne (KLAASTORU) Plaat eraldub torust siis, kui petrooleumisamba rõhk saab võrdseks veesamba

Διαβάστε περισσότερα

Geomeetria põhivara. Jan Willemson. 19. mai 2000.a.

Geomeetria põhivara. Jan Willemson. 19. mai 2000.a. Geomeetria põhivara Jan Willemson 19. mai 2000.a. 1 Kolmnurk Kolmnurgas tasub mõelda järgmistest lõikudest ja sirgetest: kõrgused, nurgapoolitajad, välisnurkade poolitajad, külgede keskristsirged, mediaanid,

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte 26. füüsika lahtine võistlus

Eesti koolinoorte 26. füüsika lahtine võistlus Eesti koolinoorte 26. füüsika lahtine võistlus 28. november 2015. a. Noorema rühma ülesannete lahendused 1. (KLAAS VEEGA) Võtame klaasi põhja pindalaks S = π ( d tiheduseks ρ. Klaasile mõjuvad jõud: raskusjõud

Διαβάστε περισσότερα

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud

Διαβάστε περισσότερα

LOOGIKA ELEMENTE MATEMAATIKAS. GEOMEETRIA AKSIOMAATILISEST ÜLESEHITUSEST. Koostanud Hilja Afanasjeva

LOOGIKA ELEMENTE MATEMAATIKAS. GEOMEETRIA AKSIOMAATILISEST ÜLESEHITUSEST. Koostanud Hilja Afanasjeva LOOGIKA ELEMENTE MATEMAATIKAS. GEOMEETRIA AKSIOMAATILISEST ÜLESEHITUSEST EESSÕNA Koostanud Hilja Afanasjeva Enne selle teema käsitlemist avame mõned materjalist arusaamiseks vajalikud mõisted hulgateooriast.

Διαβάστε περισσότερα

Põhimõisted: loodus, loodusteadus, füüsika, vaatleja, nähtavushorisont, makro-, mikro- ja megamaailm.

Põhimõisted: loodus, loodusteadus, füüsika, vaatleja, nähtavushorisont, makro-, mikro- ja megamaailm. FÜÜSIKA ainekava IV kooliaste 10.klass ÕPETAMISE EESMÄRGID Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja

Διαβάστε περισσότερα

Smith i diagramm. Peegeldustegur

Smith i diagramm. Peegeldustegur Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA I PÕHIVARA. Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik

FÜÜSIKA I PÕHIVARA. Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik FÜÜSIKA I PÕHIVARA Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik Tallinn 2003 2 1. SISSEJUHATUS. Mõõtühikud moodustavad ühikute süsteemi. Meie

Διαβάστε περισσότερα

Keerukusteooria elemente

Keerukusteooria elemente Keerukusteooria elemente Teema 5 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Keerukusteooria elemente 1 / 45 Sisukord 1 Algoritmi keerukus 2 Ülesannete keerukusklassid Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Keerukusteooria

Διαβάστε περισσότερα

Energiabilanss netoenergiavajadus

Energiabilanss netoenergiavajadus Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)

Διαβάστε περισσότερα

LOFY Füüsika kui loodusteadus (2 EAP)

LOFY Füüsika kui loodusteadus (2 EAP) LOFY.01.108 Füüsika kui loodusteadus (2 EAP) 1. Sissejuhatus... 1 I. Teoreetilised alused... 4 2. Mõtlemisviisid... 4 3. Teaduslik mõtlemisviis... 5 4. Loodusteadusliku mõtlemisviisi kujundamine... 6 Kirjandus...

Διαβάστε περισσότερα

5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE

5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE TTÜ EHHTROONKNSTTUUT HE00 - SNTEHNK.5P/ETS 5 - -0-- E, S 5. TUGEVUSRVUTUSE PNELE Staatika üesandes (Toereaktsioonide eidmine) vaadatud näidete ause koostada taade sisejõuepüürid (põikjõud ja paindemoment)

Διαβάστε περισσότερα

MÕÕTETEHNIKA ALUSED AAR3450 2,5 AP Eksam

MÕÕTETEHNIKA ALUSED AAR3450 2,5 AP Eksam MÕÕTETEHNIKA ALUSED AAR3450 2,5 AP 2-1-0 Eksam 1(10) Tunniplaan iga nädal paaritul nädalal paaris nädalal AAR3450 Esmaspäev 14.00 VII-430 Loeng Rühmad: AAAB51, AAAB52 AAR3450 Teisipäev 12.00 VII-429 Harjutus

Διαβάστε περισσότερα

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Deformeeruva keha mehaanika õppetool. Andrus Salupere STAATIKA ÜLESANDED

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Deformeeruva keha mehaanika õppetool. Andrus Salupere STAATIKA ÜLESANDED Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Deformeeruva keha mehaanika õppetool Andrus Salupere STAATIKA ÜLESANDED Tallinn 2004/2005 1 Eessõna Käesolev ülesannete kogu on mõeldud kasutamiseks eeskätt Tallinna

Διαβάστε περισσότερα

LOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP)

LOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP) LOFY.01.087 Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP) Sissejuhatus... 1 1. Füüsika kui loodusteadus... 2 1.1. Loodus... 2 1.2. Füüsika... 3 1.3. Teaduse meetod... 4 2. Universumiõpetus... 7 3. Liikumine

Διαβάστε περισσότερα

2 Hüdraulika teoreetilised alused 2.1 Füüsikalised suurused

2 Hüdraulika teoreetilised alused 2.1 Füüsikalised suurused 2 2.1 Füüsikalised suurused Mass m Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SIsüsteemis on kilogramm. Jõud F Kehade vastastikuse mehaanilise

Διαβάστε περισσότερα

9. LIIKUMISVÕRRAND. Hüdrodünaamikas jaotatakse vedelikes või gaasides mõjuvad jõud massijõududeks ja pinnajõududeks.

9. LIIKUMISVÕRRAND. Hüdrodünaamikas jaotatakse vedelikes või gaasides mõjuvad jõud massijõududeks ja pinnajõududeks. 07-05-04, 09:9, \\Cumulus\NETDATA\Mei-atm_NETDATA\A-mf-9_liik_vo.doc 9.1. Massi- ja pinnajõud 9. LIIKUMISVÕRRAND Hüdodünaamikas jaotatakse vedelikes või gaasides mõjuvad jõud massijõududeks ja pinnajõududeks.

Διαβάστε περισσότερα

KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II

KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II ÜHIKANALÜÜS II Füüsikalise Suuruse Dimensioon Füüsikalise suuruse dimensioon on avaldis astmes üksikliikme kujul, mis koosneb erinevates astmetes põhisuuruste sümbolite

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika KLASS 11 TUNDIDE ARV 35

Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid. Sündmus. Sündmuste liigid. Klassikaline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus. Sündmuste liigid: sõltuvad ja

Διαβάστε περισσότερα

TARTU ÜLIKOOL. Teaduskool. Magnetism. Koostanud Urmo Visk

TARTU ÜLIKOOL. Teaduskool. Magnetism. Koostanud Urmo Visk TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Magnetism Koostanud Urmo Visk Tartu 2007 Sisukord Voolude vastastikune mõju...2 Magnetinduktsioon...3 Ampere'i seadus...6 Lorentzi valem...9 Tsirkulatsiooniteoreem...13 Elektromagnetiline

Διαβάστε περισσότερα

Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.

Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev

Διαβάστε περισσότερα

RF võimendite parameetrid

RF võimendite parameetrid RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne

Διαβάστε περισσότερα

Kujutise saamine MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFIAS (MRT) Magnetic Resonance Imaging - MRI

Kujutise saamine MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFIAS (MRT) Magnetic Resonance Imaging - MRI Kujutise saamine MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFIAS (MRT) Magnetic Resonance Imaging - MRI Mait Nigul MRT kool, 2011, ERÜ MRT baseerub füüsikalisel nähtuse tuumamagnetresonants avastasid /kirjeldasid1945 aastal

Διαβάστε περισσότερα

IKT vahendite kasutamisest gümnaasiumi matemaatikakursuste õpetamisel

IKT vahendite kasutamisest gümnaasiumi matemaatikakursuste õpetamisel IKT vahendite kasutamisest gümnaasiumi matemaatikakursuste õpetamisel Allar Veelmaa, Loo Keskkool Gümnaasiumi riiklik õppekava 1 (edaspidi GRÕK) järgi võib õpilane valida kitsa ja laia matemaatikakursuse

Διαβάστε περισσότερα

5. OPTIMEERIMISÜLESANDED MAJANDUSES

5. OPTIMEERIMISÜLESANDED MAJANDUSES 5. OPTIMEERIMISÜLESNDED MJNDUSES nts asma Sissejuhatus Majanduses, aga ka mitmete igapäevaste probleemide lahendamisel on piiratud võimalusi arvestades vaja leida võimalikult kasulik toimimisviis. Ettevõtete,

Διαβάστε περισσότερα

2. FÜÜSIKALISE SUURUSE MÕISTE

2. FÜÜSIKALISE SUURUSE MÕISTE Soojusõpetus 2 1 2. FÜÜSIKALISE SUURUSE MÕISTE 2.1. Mõõtmisteooria Füüsikalise suuruse üldise mõiste avab mõõtmisteooria. Mõõtmisteooria loogiline koht on enne füüsikakursust. Probleemide komplitseerituse

Διαβάστε περισσότερα

Kontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi

Kontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi Kontrollijate kommentaarid 2002. a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi tööde kohta Kokkuvõtteks Uuendusena oli tänavusel piirkondlikul olümpiaadil 10.-12. klassides senise 5 asemel 6 ülesannet, millest

Διαβάστε περισσότερα

PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine

PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL 5.1 Koormuse iseloom (1) P Projekt peab arvestama asjaolu, et lumi võib katustele sadestuda paljude erinevate mudelite kohaselt. (2) Erinevate mudelite rakendumise põhjuseks

Διαβάστε περισσότερα

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Füüsikalise looduskäsitluse alused Eesti Füüsika Selts Füüsikalise looduskäsitluse alused õpik gümnaasiumile autorid: Indrek Peil ja Kalev Tarkpea Tartu 2012 1 1. Sissejuhatus füüsikasse... 4 1.1. Maailm, loodus ja füüsika... 4 1.1.1. Füüsika

Διαβάστε περισσότερα

Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD

Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD 1 Nõudmised krüptoräsidele (Hash-funktsionidele) Krüptoräsiks nimetatakse ühesuunaline funktsioon

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile

Füüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile Füüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile Õppesisu FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED 1. Sissejuhatus füüsikasse (3 tundi) 1) Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule kogemusele. Inimene kui vaatleja.

Διαβάστε περισσότερα

ELEKTRIMÕÕTMISTE TÄIENDKOOLITUS

ELEKTRIMÕÕTMISTE TÄIENDKOOLITUS Meede 1.1 projekt nr 1.0101-0386/IN660 Elektrotehnilise personali täiendkoolitussüsteemi väljaarendamine ELEKTRIMÕÕTMISTE TÄIENDKOOLITUS Täiendkoolituse õppematerjal Koostanud Raivo Teemets Tallinn 2007

Διαβάστε περισσότερα

Eesti Füüsika Selts. ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile. Kalev Tarkpea Henn voolaid

Eesti Füüsika Selts. ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile. Kalev Tarkpea Henn voolaid Eesti Füüsika Selts ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile Kalev Tarkpea Henn voolaid 1. Elektriväli ja magnetväli... 4 1.1 Elektromagnetismi uurimisaine... 4 1.1.1. Sissejuhatus elektromagnetnähtuste

Διαβάστε περισσότερα

Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused

Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused Ettevalmistus kontrolltööks 1. Missugustel väidetel põhineb molekulaarkineetiline teooria? Aine koosneb molekulidest Osakesed on pidevas liikumises Osakestele

Διαβάστε περισσότερα

Praktilised tööd, IKT rakendamine, soovitused õpetajale. Õpitulemused

Praktilised tööd, IKT rakendamine, soovitused õpetajale. Õpitulemused 10. klass I kursus Füüsikalise looduskäsitluse alused, 35 tundi Õppesisu koos soovitusliku tunnijaotusega 1. Sissejuhatus füüsikasse. (3 tundi) Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule kogemusele. Inimene

Διαβάστε περισσότερα

3. Elektromagnetism. 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi

3. Elektromagnetism. 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi 3. Elektromagnetism 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi Magnetism on nähtuste kogum, mis avaldub kehade magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu. Magnetväli on suuremal või väiksemal määral

Διαβάστε περισσότερα

8. KEEVISLIITED. Sele 8.1. Kattekeevisliide. Arvutada kahepoolne otsõmblus terasplaatide (S235J2G3) ühendamiseks. F = 40 kn; δ = 5 mm.

8. KEEVISLIITED. Sele 8.1. Kattekeevisliide. Arvutada kahepoolne otsõmblus terasplaatide (S235J2G3) ühendamiseks. F = 40 kn; δ = 5 mm. TTÜ EHHATROONIKAINSTITUUT HE00 - ASINATEHNIKA -, 5AP/ECTS 5 - -0-- E, S 8. KEEVISLIITED NÄIDE δ > 4δ δ b k See 8.. Kattekeevisiide Arvutada kahepoone otsõmbus teraspaatide (S5JG) ühendamiseks. 40 kn; δ

Διαβάστε περισσότερα

MUDELLENNUKI TASAKAAL JA PÜSIVUS

MUDELLENNUKI TASAKAAL JA PÜSIVUS MUDELLENNUKI TASAKAAL JA PÜSIVUS Mudellennuki tasakaaluks normaallennus nimetatakse tema niisugust olukorda, kus mudellennukile mõjuvad jõud ei põhjusta tema asendi muutusi (ei pööra mudellennukit). Nagu

Διαβάστε περισσότερα

Koormus 14,4k. Joon

Koormus 14,4k. Joon + U toide + 15V U be T T 1 2 I=I juht I koorm 1mA I juht Koormus 14,4k I juht 1mA a b Joon. 3.2.9 on ette antud transistori T 1 kollektorvooluga. Selle transistori baasi-emitterpinge seadistub vastavalt

Διαβάστε περισσότερα

Lõppvoor. 7. märts a. Gümnaasiumi ülesannete lahendused

Lõppvoor. 7. märts a. Gümnaasiumi ülesannete lahendused Eesti kooinoorte 56 füüsikaoümpiaad Lõppvoor 7 märts 009 a Gümnaasiumi üesannete ahendused (NÜRINENUD KÄÄRID) α N F h α Hõõrdejõud peab tasakaaustama toereaktsiooni kääride teje sihiise komponendi (joonis)

Διαβάστε περισσότερα

ANTENNID JA RF ELEKTROONIKA

ANTENNID JA RF ELEKTROONIKA TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mikrolainetehnika õppetool Laboratoorne töö aines ANTENNID JA RF ELEKTROONIKA Antenni sisendtakistuse määramine Tallinn 2005 1 Eesmärk Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda

Διαβάστε περισσότερα

Astronoomia termineid (mis ei tarvitse tuttavad olla)

Astronoomia termineid (mis ei tarvitse tuttavad olla) Astronoomia termineid (mis ei tarvitse tuttavad olla) aastaparallaks Maa orbiidi raadiuse pikkusele nihkele vastav vaatesuuna muutus. Ehk teiste sõnadega: nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius vaadeldavalt

Διαβάστε περισσότερα

F l 12. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED

F l 12. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED 1. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED Eluks on vajalik pidev aine ja energia transport (e suunatud liikumine) läbi biosfääri ja konkreetselt bioloogilise aine. Biosfäär ehk elukeskkond on Maa

Διαβάστε περισσότερα

Diskreetne matemaatika 2016/2017. õ. a. Professor Peeter Puusemp

Diskreetne matemaatika 2016/2017. õ. a. Professor Peeter Puusemp Diskreetne matemaatika 2016/2017. õ. a. Professor Peeter Puusemp http://www.staff.ttu.ee/ puusemp/ Sellel kodulehe aadressil asub alajaotuse Diskreetne matemaatika all elektrooniline õpik ja ülesannete

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid

Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid Alustame nüüd Exceli põhiliste töövahenditega - funktsioonidega. Võtame esimesena sihikule Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid. Kuigi kogu

Διαβάστε περισσότερα

MateMaatika õhtuõpik

MateMaatika õhtuõpik Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline

Διαβάστε περισσότερα