Loeng 4. ISLM MUDEL. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž

Transcript

1 Loeng 4. ISLM MUDEL

2 Sissejuhatus

3 Sissejuhatus 1. ISLM mudelit peetakse Keynesi teooia kokkuvõtteks. Kokkuvõtte koostasid juba tema õpilased. 2. ISLM mudel laiendab sissetulekute kulutuste (Q/E) mudelit lisades viimasele ahatuud. 3. ISLM mudel pakub häid võimalusi majanduse esemelise ja ahalise sektoi kombineeimiseks ja sidumiseks. Mudelit võib pidada sissetuleku-kulutuste mudeli edasiaenduseks. 4. ISLM mudeli peamine eelis peitub avatavasti selles, et ta on kontseptuaalselt lihtne, kuid võimaldab analüüsida mitmeid lihtsaid, kuid olulisi majanduspoliitilisi situatsioone. Slaid 3

4 ISLM mudel konstueeimine Esimene ülesanne on koostada LM kõve e. intessimääa ja eaalse sissetuleku gaafik kooskõlas tasakaaluga tuul. Teiseks koostatakse IS kõve, e. intessimääade ja autonoomsete kulutuste seos. Intessi suuuse laenuandjale määab: 1. Riskid 2. Eeldatav inflatsioon 3. Nõudluse ja pakkumise suhe 4. Raha hind Tabijale vastuvõetava intessi määab: 1. Investeeingu või äiidee tulusus 2. Inflatsioon Intessimää on väga tundlik majanduslik muutuja. Intessimääa loetakse ühenduslüliks oleviku ja tundmatu tuleviku vahel. Kolmandaks ühendatakse need illusteeimaks monetaa- ja fiskaalpoliitikat ning majanduse mõningaid isekoigeeivaid omadusi. Slaid 4

5 Raha pakkumine Raha saab pakkuda siis kui teda on palju (hoiused ja laenud kommetspankades). LM kõvea konstueeimist alustame aha pakkumise analüüsist. Selleks, et tagada hoiuste intesside väljamaksmine tuleb aha panna aha teenima ehk välja laenata. Reaalne (M S ) ja nominaalne (M 0 ) ahapakkumine. Reaalne () ja nominaalne (i) intess. Nominaalne ahapakkumine ei avesta hinnaindeksit. Reaalne ahapakkumine on nominaalne ahapakkumine koigeeitud hinnaindeksiga, seega: M S = M 0 / P (1) M s 0 M s 1 Kui aga eeldada, et aha pakkumine on eksogeenne, e. ei sõltu majanduslikust aktiivsusest, siis: M s / P = M 0 / P (2) Rahapakkumise suuenemine nihutab joont väljapoole. 100 Slaid 5. Eksogeenne aha pakkumine 200 M/P

6 Äitehingute ahanõudlus Raha nõudlus Finantsmotiivid Ettevaatusmotiiv ahanõudlusena Vastand: sukasää - paaku võib sulaaha sukasääes hoidmisega ilma jääda finantsinvesteeingute potentsiaalsest tulust. Spekulatiivne motiiv tugineb likviidsusele Likviidsus tähendab vaba sulaaha või vaa, mida saab kiiesti ahaks muuta. Likviidsusida: aha, jooksvad hoiused, väätpabeid,, kinnisvaa. Raha paigutusel tuleb teha kompomiss likviidsuse eeliste ja finantsaktivatest saadava tulu vahel. Kas hoida aha deposiidina, väätpabeitena või kinnisvaana sõltub intessimääast ja kinnisvaa tuuhindadest. Slaid 6

7 Äitehingute aha nõudlus Äitehinguteks kasutatav aha on sissetulekute kasvav funktsioon, kuna eaalse sissetuleku kasv toob endaga kaasa soovi omada ohkem aha avetel. Hinnatõus põhjustab suuema aha vajaduse säilitamaks äitehinguid endisel tasemel. Äitehingute ahanõudlus funktsioon oleks seega: M T / P = L 1 (Q); L 1 > 0, (3) Eeldame, et äitegevuse ahanõudlus on lineaane moodustades poole sissetulekutest Q, siis: M T / P = 0,5Q. (4) Saadud võandit saame gaafiliselt kujutada kahes vesioonis einevatel tasapindadel. Q a M T /P = 0.5Q b Q=1000 Q=2000 Eeldasime, et äitehingutest tingitud nõudlus on sõltumatu intessimääast, seega on tegemist vetikaalse joonega, kusjuues kõgem sissetulek nihutab joont intessimääa teljest kaugemale M/P M/P Slaid 7. Äitegevuse nõudluse sõltuvused.

8 Väätpabeite hinnad ja intessimääad Raha nõudluse ühe põhjusena mainisime eelpool spekulatiivset motiivi. Finantsinvesteeingute alaste otsuste langetamiseks on vaja tunda finantsanalüüsi aluseid. Põhiküsimuseks oli, on ja jääb, kas ning millise hinnaga osta aktsia või võlakii? 1. Aktsiate ostmine on alati oluliselt kõgema iskiga kui võlakijade ostmine, kuna saadav tulu sõltub aktsiatuu tõusudest ja mõõnadest. 2. Võlakii tagab konkeetse sissetuleku võlakija kehtivuse ajal. Reeglina müüakse võlakiju kindla lunastamistähtajaga. Levinumad on kupong- ja diskontovõlakijad. Slaid 8

9 KUPONGVÕLAKIRI Kupongvõlakijade hinna leidmiseks tuleb teada: 1. Nimiväätust 2. Intessimaksete suuust või lepingulist intessimääa 3. Maksete sagedust 4. Võlakija kustutustähtaega 5. Nõutavat tulumääa (teiste võlakijade keskmine intess) DISKONTOVÕLAKIRI Diskontovõlakijade hinna leidmiseks tuleb teada: 1. Nimiväätust 2. Nõutav tulumää 3. Tagasiostu kuupäev NB! Võlakijade hinna leidmisel on teoeetiliseks aluseks aha nüüdisja tulevikuväätuse kontseptsioon. Slaid 9

10 Võlakija ja aha nüüdisväätuse mõiste Kui me tahame leida kupongvõlakija tänast väätust, siis: PVv = C / (1 +) + C / ( 1 + ) 2 + C / ( 1 + ) (C + F) / ( 1 + ) n, (5) Kus PVv väätpabei tänane hind; C - aastane kupongitasu; F maksutähtajal tagasimakstav summa (nimiväätus); väätpabei intessimää või üldse intessimää; n aastate (peioodide) av. Diskontovõlakija hinna ehk aha nüüdisväätuse võime välja avutada lihtsustatud valemi abil: PV aha nüüdisväätus; PV = FV / (1 + ) n (6) FV - aha tulevikuväätus; intessimää; n aastate (peioodide) av. Slaid 11

11 Raha tulevikuväätuse mõiste. Raha tulevikuväätus (FV) leitakse üldjuhul jägmise valemi abil: kus PV algsumma; intessimää; n aastate (peioodide) av. FV = PV (1 + ) n, (7) Raha nüüdis- ja tulevikuväätust saab avutada ka vastavate tabelite abil. Slaid 11

12 Likviidsuseelistus ja spekulatiivne nõudlus on oma olemuselt suuel määal ebamääased, kusjuues spekulatiivne nõudlus on pöödvõdeliselt seotud intessimääaga ning algebaliselt võib seda iseloomustada jägmiselt: Spekulatiivse nõudluse puhul on veel pobleemiks inimeste iatsionaalsus. M sp / P = L 2 (), L 2 < 0 (8) Ratsionaalne inimene ei hoia oma aha kasutult, ilma et see mingit tulu tooks. Intesside tõusu puhul loobutakse isegi säästu ja tähtajaliste hoiuste kasutamisest või siis püütakse neid äämiselt vähe kasutada. Sellist situatsiooni nimetatakse atsionaalsete inimeste poolt kalkuleeitud optimaalseks ahavauks. Slaid 12

13 * 1. Spekulatiivne nõudlus eeldab, et on * nomaalne intessimää, mille juues inimesed kujundavad oma eelistused. 2. Sellest intessimääast kõgemal hoiavad inimesed oma lisavahendeid spekulatiivsetes väätpabeites lootuses teenida selle ajaga kuni toimub intessi langus *- ni ja aha pakkumine kaob. 3. Alla * hoitakse ilmselt aha ja eksisteeib aha pakkumine. M/P Slaid 13. Spekulatiivne nõudlus.

14 1. Kui investoitel puudub usk sellesse, mis suunas liigub intessimää, siis nad suuema tõenäosusega mitmekesistavad oma finantspotfelle ja 3. Mingil intessimääa nivool ( min ) kaob investoitel väätpabeite ostuhuvi ning selle asemel hoitakse sulaaha pangaavetel. Tulemuseks on nn. likviidsuslõks. min 2. ostavad eineva intessimääaga väätpabeeid (suue iskiastmega võlakijadel on kõge intessimää ja väikse iskiastmega võlakijadel on madal intessimää). Msp M/P 4. Eeldab, et on olemas palju õnnemängijaid. Üldiselt peetakse likviidsuslõksu suhteliselt ebaeaalseks. Slaid 14. Likviidsuslõks

15 min min M/P L 1 (Q) + Slaid 15. Raha nõudluse funktsioon. M/P L 2 () = M/P M d / P Kuna aha nõudlust mõjutab nii sissetulekud kui ka intessimää, peetakse otstabekaks kujutada nõudluse funktsiooni kaheosalisena. Kui liidame äitehingute nõudluse (L 1 ) spekulatiivsele nõudlusele (L 2 ) saame: M d / P = L 1 (Q) + L 2 () (9) Lisaks ülalmainitutele on veel üheks aha nõudmise allikaks finantsmotiivid (fimade hooned ja seadmed). Selle tulemusena on aha nõudlus väljendamine muutunud veel keeukamaks, kuna lisanduvad veel oodatavad kasumid.

16 Tasakaal ahatuul Tasakaalu ahatuul määatakse nii algebaliselt kui ka gaafiliselt. Algebaliselt lahendades peame võdsustama aha nõudluse aha pakkumisega: M s / P = M d / P. Kui asendame nüüd slaidil 5 toodud võandi (1) slaidil 15 toodud võandisse (9) saame: M 0 / P = L 1 (Q) +L 2 (), (10) Antud võandil on ainult üks tasakaalupunkt. Slaid 16 Juhul, kui mingil põhjusel intessimää ei ole tasakaalupunktis, siis

17 M s 0 2. kui on tegemist tasakaaluseisundist 0 kõgema intessimääaga 1 (aha nõudlus), siis inimesed pigem hoiavad väätpabeeid kui aha ja 1. Tasakaal on punktis 0, kasutavad oma uusi sääste täiendavate väätpabeite ostmiseks suuendades sellega nõudlust väätpabeite jägi. 4. Tulemusena hakkab väätpabeite diskonteeitud hind tõusma ehk teisiti öeldes langeb väätpabeite intessimää tasakaalupunkti suunas. M d 1 M d 0 M/P Slaid 17. Intessi tasakaalupunkt 0 aha pakkumise M s 0 (supply) ja aha nõudluse M d 0 (demand) puhul.

18 M s 0 M s 1 2. kui on tegemist tasakaaluseisundist madalama intessimääaga 2 (aha pakkumine), siis inimesed kalduvad oma aha paigutama äitehingutesse ning ei osta selle eest suuema diskontomääaga ehk suhteliselt odavamaid väätpabeeid Tasakaal on punktis 0, mistõttu aga hakkab väätpabeite diskonteeitud hind langema ehk teisiti öeldes tõuseb väätpabeite intessimää tasakaalupunkti suunas. Põhjus: spekulatiivse (vaba) aha olemasolul ostetakse väätpabeeid alles päast nende intessi tõusu mingi ostjale sobiva tasemeni. M d 0 M/P Slaid 18. Intessi tasakaalupunkt 0 aha pakkumise M s 0 (supply) ja aha nõudluse M d 0 (demand) puhul.

19 LM ja IS kõveate konstueeimine

20 LM kõve Määatlus: LM kõve iseloomustab tasakaalu ahatuul aha fikseeitud pakkumise koal, sisuliselt on tegemist intessimääa () ja sissetuleku (Q) dihhotoomilise (paaisandmete) gaafikuga. M s /P= M 0 /P ollakse valmis maksma kõgemaid intesse ja kõve nihkub LM(M 0 /P) 15% b 1. Raha nõudlus suueneb, siis... 15% 10% a M d (Q=2000) 10% M d (Q=1000) M/P Q Slaid 20. LM kõvea tuletamine. Tähistus LM on tuletatud sõnadest liquidity pefeence likviidsuseelistus e. aha nõudlus ja money, mis oleks siis aha pakkumine.

21 LM Klassikaline piikond M d = f() Reaalne piikond Keynesi piikond M d = f() Q Slaid 21. LM kõvea piikonnad.

22 2. Punktis a tekib kõge intessimääa tõttu suuem aha pakkumine ning intessimää hakkab langema. a a LM 1. Punktid, mis paiknevad LM kõveal on vastavuses tasakaaluga ahatuul. Kõvalekalded tasakaalustatakse intessimääa muutustega, LM kõve konstueeiti eeldusel, et sissetulek Q on sõltumatu muutuja, mis mõjutab ahatugu. e b b e 3. Punktis b aga tekib madala intessimääa tõttu suuem aha nõudlus ning intess hakkab tõusma. Mõlemal juhul on suund tasakaalupunkti e suunas. Q a Q Slaid 22. LM kõve ja tasakaalutus ahatuul.

23 1. Raha pakkumine Joonis a. suueneb ning... M s 0 M s 1 LM seetõttu intessimää a 0 langeb 0 kuni 1 0 c 1 b M d (Q=1000) d LM 1 Joonis b. 1 0 e M s f 1.Likviidsuseelistuse suuenemine (aha on ahva käes) nihutab nõudluse üles M d 1(Q=1000) M d 0(Q=1000) M/P 1000 Q LM1 (likviidsuseelistused suuenevad) g h LM0 Slaid 23. LM kõvea nihkumine. M s M/P 1000 Q

24 Raha nõudluse funktsioon Reaalne situatsioon Kui aha nõudlus on täiesti tundetu intessi suhtes, on LM kõve vetikaalne. Kui aha nõudlus on tundlik intessi suhtes, on LM kõve tõusunuk suhteliselt madal. Kui väätpabeite intessid on väga madalad, siis investoid ei osta üldse väätpabeeid ning situatsiooni nimetatakse likviidsuslõksuks ning aha nõudluskõve oli hoisontaalne. Slaid 24

25 Raha nõudluse funktsioon(eaalne situatsioon). Reaalsele situatsioonile vastav aha nõudluse funktsioon on mäksa keeulisem ning avestab tevet ida komponente: kus Q t eaalne SKP, ln (M/P) t = β 0 + β 1 ln Q t +β 2 ln s t + β 3 ln L t + β 4 ln(m/p) t 1 (11) s t - lühiajaline intessimää, L t pikaajaline intessimää, (M/P) t 1 eaalse aha saldo eelmise peioodi tase. Kaldepaameetite ligikaudsed väätused: < β 1 < < β 2 < < m β 3 < < β 4 < Nende paameetite alusel avutatud LM tuleb mittelineaane, kusjuues kalle on ülespoole. Slaid 25

26 Lühikokkuvõte 1. LM kõve on üldjuhul kaldega ülespoole, kuna konkeetse ahapakkumise juues põhjustavad kõgemad intessimääad aha liikumise spekulatiivsetelt avetelt äitegevuse avetele sissetulekute kasvades. 2. LM kõve on vetikaalne väga kõgete intessimääade koal, kuna siis ei hoia suuem osa atsionaalsetest investoites aha spekulatiivsetel avetel. 3. LM kõve on paktiliselt hoisontaalne väga madalate intessimääade koal, kuna siis välditakse väätpabeite ostmist, nn. likviidsuslõks. 4. LM kõve nihkub, kui leiavad aset muutused aha pakkumisel või aha nõudluses. Kõve nihkub gaafikul väljapoole, kui aha pakkumine suueneb või aha nõudlus alaneb. Kõve nihkub gaafikul sissepoole, kui aha pakkumine väheneb või aha nõudlus kasvab. Joonis 26

27 p Selleks, et jõuda ISLM mudelini tuleb teise etapina konstueeida veel IS kõve, mis iseloomustab tabekaupade tuu tasakaalu tingimusel, et kulutused on võdsed tabimisega. Multiplikaatoitest mäletame, et tasakaaluvõandis sissetulekud Q leiti: Q = k sp * A (12) NB! Autonoomsed kulutused A on pöödfunktsioon intessimääadest. Autonoomsed kulutused omakoda: A = C 0 ct 0 + I 0 + G 0. Autonoomsetest kuludest on näha, et investeeingute osa võib selle suuust oluliselt mõjutada. Investeeing ise on kõigepealt ahaline otsustus ja alles siis kulutuse liik. R e, optimism Investeeingute piiefektiivsus (MEI) iseloomustab seost investeeingute, intessimääa ja eeldatava kasumi vahel. Gaafiliselt näeks see välja alljägnevalt: 0 1 MEI 1 MEI 0 I 0 I 1 I 2 I Slaid 27. Investeeingute piiefektiivsus.

28 Investeeingud I0 Kasumit investeeingutest võib pognoosida, kuid mingi isk ikkagi säilib. Määamatuse puhul on ainult ekspetide hinnangud. Investeeimise piiefektiivsust võib avaldada kujul: Autonoomne tabimine C0. I 0 = f i (); f i < 0 (13) Ka teda nagu I 0 võib vaadelda pöödfunktsioonina intessimääast: Valitsemiskulud G0. C 0 = f c () ; f c < 0 (14) Valitsemiskulud G 0 on samuti mõjustatud intessimääast, aga tunduvalt vähem kui eelmainitud. Seetõttu võime valitsuskulud kõvale jätta ja kuna oma iseloomult on mõlemad eelmised sanased siis võime autonoomsed kulud kijutada: A = f A () ; f A < 0 (15) Gaafiliselt (slaid 28a) on autonoomsete kulutuste funktsioon (,Q) tasapinnal langev kõve. Slaid 28

29 IS kõvea määatlus. IS kõve näitab, milliste intessimääade ja sissetuleku tasemete juues valitseb tasakaal tabekaupade tuul. IS kõvea leidmiseks ühendame võandid (15) slaidil 28 ja (12) slaidil 27 intessimääaga. Kuna autonoomsed kulud on pöödvõdeliselt seotud intessimääadega, siis iga intessimääa langus põhjustab automaatsete kulude tõusu ning üldised sissetulekud suuenevad võdeliselt kulumultiplikaato k sp ga. Konstueeime IS kõvea,eeldusel, et k sp = 3. a b 10% 10% 5% A 5% IS A Q A=300 Q= k sp A= 3* 300 Q=900 Slaid 29. Iga punkt IS kõveal iseloomustab tasakaalupunkti.

30 1. Punktis a puudub tasakaal intessimääa e juues (eksisteeiks 1 juues), sissetulekute Q a puhul. 1 e a b 2 c 2. Tulemus: madal intess põhjustab tabimise suuenemise ja vaude vähenemise, siit omakoda laieneb tootmine, suuenevad sissetulekud ja Q a nihkub Q b suunas. IS Q a Q b Q c Q 3. Punktis c on situatsioon vastupidine. Slaid 30. Tasakaalu puudumist iseloomustavad IS kõvea gaafikul punktid a ja c.

31 a 1. Autonoomsete kulutuste kõge intessitundlikus (A 1 ) põhjustab laugjama IS kõvea. A 0 A 1 A IS 0 IS 1 Q b 1. Kulumultiplikaatoi k sp kõgem väätus põhjustab laugjama IS kõvea. IS(kõge k sp ) A 0 IS(madal k sp ) A Q Slaid 31. IS kõvea kuju einevate autonoomsete kulutuste intessitundlikkuse ja kulumultiplikaato väätuste juues.

32 A 1 A IS 0 IS A Q A=200 Q= k sp * A Q=600 Joonis 32. IS kõvea nihked, juhul kui kulumultiplikaato ksp = 3.

33 IS kõve on jäsk, kui autonoomsed kulutused ei ole eiti tundlikud intessimääa muutuste suhtes. IS kõve on suhteliselt jäsk, kui kulumultiplikaato k sp on väiksema väätusega. IS kõve on laugjam, kui autonoomsed kulutused on suhteliselt tundlikud intessimääa muutuste suhtes. IS kõve paneb paika intessimääad ja sissetulekutasemed kooskõlas tasakaaluga tabekaupade tuul. IS kõvea mõningad omadused. IS kõveat nihutab sissepoole pessimistlikud ootused majandusliku aengu osas. Selle tulemusena kuivavad kokku investeeingud ja vähenevad autonoomsed kulutused. IS kõve on suhteliselt laugjam, kui kulumultiplikaato k sp on suuema väätusega. Slaid 33 IS kõveat nihutab väljapoole optimistlikud ootused majandusliku aengu osas, samuti suuenevad selle tulemusena investeeingud ja autonoomsed kulutused.

34 ISLM mudeli konstueeimine ISLM mudelit kasutatakse tihtipeale selgitamaks einevate nähtuste mõju aha- ja fiskaalpoliitikas.

35 Ja nüüd, kui me teame mis on LM ja mis on IS kõve, saamegi konstueeida ISLM mudeli. ISLM mudel iseloomustab samaaegset tasakaaluasendit aha ja tabekaupade tuul. LM e IS Q e Q Slaid 35. Tasakaal mõlemal tuul ehk ISLM diagamm.

36 1. Agessiivse eelavepoliitika (valitsemiskulude ja investeeingutee suuendamine) ja äioptimismi kasvu mõjul ISLM mudelis nihkub IS kõve. 1 LM 3. Tegelikkuses suueneb SKP aha fikseeitud pakkumise juues aga ainult siis kui suuenevad intessid. Muul põhjusel vaevalt hakkavad inimesed investeeima. 1 0 IS 0 IS 1 4. Kõgemad intessimääad 1 vähendavad aga investeeinguid ning autonoomsete kulude muid liike ning SKP nihkub tagasi Q 1. Q 0 Q 1 Q 2 2. Juhul kui puudub suve ahatuule, siis SKP (Q) väätus peaks kasvama Q 0 kuni Q 2,. Q 5. Autonoomsete kulude vähenemist seoses fiskaalekspansiooniga nimetatakse ka väljatõjumiseks, mille suuust iseloomustab oheline kolmnuk. Slaid 36. Agessiivne eelavepoliitika e. fiskaalne ekspansioon

37 1. Raha pakkumise suuenemine võib stimuleeida SKP kasvu ja, vastupidiselt eelmisele näitele, alandada intessmääasid. Gaafikul nihkub LM kõve LM 0 LM 1. LM 0 LM 1 (M S suueneb) Madalamad intessimääad aga suuendavad autonoomseid kulutusi ning SKP taset. IS Q 0 Q 1 2. Raha pakkumisega tuule kasvab suve väätpabeitetuule, kasvavad väätpabeite (diskonteeitud NB!) hinnad ning seetõttu intessimääad langevad. Slaid 37. Monetaane ekspansioon Q 4. Raha pakkumise suuendamine tundub hea lahendus majanduse stimuleeimiseks, paaku võib see tekitada inflatsiooni ning inflatsiooni ootus omakoda tõsta intessimääasid. 5. Väljatõjumise vältimiseks soovitatakse siiski pigem monetaaset ekspansiooni kui fiskaalset.

38 ISLM mudeli nõgad küljed: 1. Mõlemad mudeli komponendid, nii IS kõve kui ka LM kõve, esindavad summaase nõudluse komponente ning tuu pakkumispoolne külg on käsitlemata. 2. Eelduse kohaselt ei ole punktid gaafikul väljaspool tasakaalupunkti püsivad ja kuigi intessimääad kui ka sissetulekud eguleeivad tuge tasakaalu saavutamise suunas, muutuvad intessimääad suue tõenäosusega kiiemini kui sissetulekud (tootmine, tööhõive). 3. Mudel on staatiline mitte dünaamiline. Slaid 38